Arengumaagide Foorum

[Hella]

Siia kirjutan oma sÃĩnadega lahti arengumaagias kasutatud mÃĩisteid, et minupoolne vaatenurk oleks abiks teooria mÃĩistmisel ja omandamisel.

[Hella]

1) Mis on arenenud sisemaailm?

Inimene peab elu erinevad tahud enda jaoks III hÃŧperruumi tasandile tÃĩstma.

Näide: hoolitsemine

I hÃŧperruumi tase: inimene hoolitseb, kuna talle on antud käsk seda teha.
II hÃŧperruumi tase: inimene hoolitseb, kuna tal oleks valus näha seda tagajärge, mis tekib hoolitsemata jätmisest.
III hÃŧperruumi tase: inimene hoolitseb, kuna on oma mÃĩtetes jÃĩudnud järeldusele, et see on tema jaoks väärtus.

Alles siis, kui inimene on arendanud Ãŧhe tahu III hÃŧperruumi tasemele, hakkab sisemaailm teda selle tahu pealt toitma. See tähendab, et ta teeks seda ka siis, kui keegi teda selle pärast ei armastaks. Teiste inimeste poolne armastus on toetus, mis annab meile jÃĩudu ja motivatsiooni edasi tegutseda. Aga kui inimene on kujundanud endas välja tÃĩekspidamise, siis hakkab see sisemaailma tahk teda toitma ja seetÃĩttu teiste inimeste arvamus enam korda ei lähe.

[Hella]

2) Algeharu, teisik, hingeosa

Näide: arengumaagide maailm

Teisik on mingi tegevusvaldkonna tundmine, selles elamine ja tegutsemine - nt arengumaagiks olemine ning enne sinu tulekut arengumaagide maailmas tehtud tÃļÃļga kursisolemine.

Hingeosad on kogu tehnika ja täppisteaduslik spetsiifika sellel alal. See tähendab, et oskad asju ka kÃĩige pisemateks osadeks lahti vÃĩtta ja siis jälle kokku tagasi panna. Arengumaagia puhul teoorias olevate mÃĩistete sisu meisterlik valdamine ning mÃĩistete omavaheliste seoste, tuletiste ja koondavate gruppide tundmine. Lisaks ka selle Ãŧhendamine nÃĩidumisega.

Algeharu on oskus arengut takistavat probleemi teadvustada ning lahendada läbi konkreetse tegevuskava loomise. Nt arengumaagias ei jÃĩua Tokroda juba puht fÃŧÃŧsiliselt kÃĩigest kÃĩikide nurkade alt läbi rääkida - seega arengumaagias on algeharu oskus täita iseseisvalt tÃŧhimikke ehk anda seletusi asjadele, millest Tokroda konkreetselt rääkinud pole.

KÃĩigepealt teeb inimene valiku, millisesse maailma astuda ehk millises valdkonnas ennast arendama hakata - teisik astub arenguplatoole.
Seejärel Ãĩpib inimene selgeks selle ala baasilised alused ja oskused - hingeosa.
Ühel hetkel tunneb inimene, et ei saa lÃĩputult jääda tegema seda, mida ette Ãļeldakse, kuna on arenenud nii kaugele, kus juhised puuduvad vÃĩi on temale sobimatud. Ta hakkab nn "kastist välja mÃĩtlema" ja kujundama välja iseseisvat intelligentsi, millega teisikuid ja hingeosi juhtida - st ta teab, mida teeb. Ja tema edu/edutus peegeldub keskkonnas toimunud muutustest tagasi (peegelsilinder). Kui kohtad Ãŧldist pahameelt tuleb probleemilahendus Ãŧle vaadata.

[Hella]

3) Kuidas toimib kirje?

3 maailma:

Kirjete maailm - vaimsed pÃĩhjused
Väljade maailm - fÃŧÃŧsilised pÃĩhjused
FÃŧÃŧsiline maailm - fÃŧÃŧsilised tagajärjed

Probleem on selles, et inimesed ei näe kirjete maailma. Ainuke vÃĩimalus kirjete maailma nägema Ãĩppida on läbi Tokroda arengumaagide maailma. Inimesed on reaalselt pimedad Ãŧhe kolmandiku suhtes toimuvast. Kuni selleni välja, et ei olda teadlikud enda mÃĩtetest, tunnetest, tahetest. Meie vanema pÃĩlvkonna jaoks on tahe ÃŧleÃŧldse midagi sellist, mida peidetakse ja vaid viimases hädas avaldatakse.

Kirjete maailm on meie igaÃŧhe maailmapilt, meie endi tÃĩekspidamised, teadmised, ideoloogiate järgimised jne. Jumalikkus on vÃĩime ennast (ka kirjete maailma) kÃĩrvalt vaadata, analÃŧÃŧsida ning vajadusel muudatusi algatada - nn metamÃĩtlemine. Nii nagu on seis meie kirjete maailmas, nii käitume me kiirreaktsiooni nÃĩudvates olukordades, kus mÃĩtlemiseks pole aega.

Näide kolme maailma vahelistest suhetest:
on Ãŧks inimene, kellega sul on soojad suhted. NÃŧÃŧd saad sa teada mingist faktorist, mis paneb sinu suhtumist tema suhtes muutma. Tekib olukord, kus kirjete maailm on väljade maailmast ning fÃŧÃŧsilisest maailmast sÃŧnkroonist väljas. See on vaimne pÃĩhjus, mis suhted muutuma hakkavad. Väljaline ehk fÃŧÃŧsiline pÃĩhjus avaldub alles hetkel, kui teie vahel toimub kontakt. Kuna sa oled vahepeal enda kirjete maailma muutnud, siis käitud sa automaatselt iseendalegi märkamata teisiti selle inimesega. See käitumine vÃĩib pÃĩhjustada teie vahelise tÃŧli. TÃŧli on juba fÃŧÃŧsiline tagajärg. Kui inimesed ei näe kirjete maailma, siis nad arvavadki, et tÃŧlis on sÃŧÃŧdi see, kes tÃŧli pÃĩhjustaval viisil käitus.

Ehk siis kirje mÃĩju ei ole nii otsene tagajärgede pÃĩhjus. Ta on kÃŧll tuumpÃĩhjus, aga otsese mÃĩjuta. Samamoodi ei ole ka mingit mÃĩju sellel, kui nt proovida "mÃĩelda positiivselt". Ega sellest otseselt fÃŧÃŧsiliselt midagi ei muutu. Ennast tuleb vaadata siiski ruumilise olendina, kes viib läbi erinevates ruumides sisemisi ja väga spetsiifilisi muudatusi. Kui fÃŧÃŧsilises maailmas me vahetame nt kardinaid, siis ega see, et meie teistes reaalsustes pidevalt need samad "kardinad" on rippunud, ei tähenda, et need seal igavesti peaksidki jääma rippuma. Me ei pea jääma igavesti selliseks nagu me koguaeg olnud oleme - ka sisemiselt vÃĩib muutuda.