Arengumaagide Foorum

[neegus]

1. vahel hakkan lambist Ãŧle keha värisema, vibra tuleb sisse, pean mitmeid tunde rahulikult istuma, et natu paremaks läheks, paris normi läheb alles järgmiseks päevaks

2.tavaliselt une pealt ärkan kohutava sÃŧdamekloppimise hoo peale (pulss 200-250), kunagi Ãŧks senss arvas, et hoopis kopsude ja kopsuvereringega seotud
surmahirm tuleb peale, Ãĩnneks olen siiani abi saanud teatud vÃĩtteid kasutades, et ei peaks kiirabi kutsuma, sest nad jÃĩuavad enamjaolt selleks ajaks, kui hoog Ãŧle läinud ja siis lÃļvÃļad jälle templi "SIMULANT" näka peale koos rahustava sÃŧstiga
enne seda magan rahulikult, ei näe unes midagi hirmsat, läbi une tunnen, et no nÃŧÃŧd hakkab... hoog on nii tugev, et pikali olles ei suuda olla, kargan alati voodist välja, tatsan mÃļÃļda tuba, viskan kÃŧlma vett näkku jne
vaevlen mitukÃŧmmend aastat, ära on tÃŧÃŧdanud juba pidev pabistamine, et kas täna ÃļÃļsel jälle

meedikute poolt terviseprobleemid kÃĩik uuritud-puuritud, ei tohiks sellist asja olla-tulla)

[jones]

Huvitav, mis meedikud need on, kes selgete sÃŧmptomite järgi keelduvad paanikahäireid diagnoosimast.
Too palun esile konkreetsemad andmed ja nimed, mis arstidega sa oled suhelnud ja kes sinu paanikahäire sÃŧmptomeid eiravad.



http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/41paanika_ja_muu.htm

Paanikahäiret saab diagnoosida pÃĩhidiagnoosina Ãŧksnes F40-s toodud foobiate puudumisel.
Kindlaks diagnoosiks peab Ãŧhe kuu vältel esinema mÃĩni tugev paanikahoog:
(a) mis tekib situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu;
(b) hoog ei tohi olla piiritletud mingi kindla vÃĩi ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga);
(c) hoogudevaheline periood peab olema suhteliselt vaba ärevuse sÃŧmptomitest, välja arvatud ärevus-hirm paanikahoogude kartusest (hirm paanikahoogude ees).


Mis siis väidetavalt sinu hoogudel ei klappinud diagnoosiga, et arstide sÃĩnul pidi kÃĩik korras olema?