Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Esm Apr 03, 2006 1:42 pm Teema: |
|
|
hirm on tegelikut manipualtsioonihoob, mis sunnib inimest käituma vatupidiselt õigele. kui inimene tunneb hirmu, siis ta teeb kõik, et see hirm ei saaks tegelikkuseks (tema arvates). aga harilikult on asi nii, et selle hirmu all olles tehakse midagi, mis pole mitte õige - eesmärgiks vaigistada hirmu.
hirm on läbitunnetamata ja arusaamata asi/kogemus, mida ei olda enda jaoks selgeks mõeldud - et MIKS ma seda hirmu tunnen, mida ma siis ikkagi kardan ja miks ma kardan ja mis on selle taga.
hirmu EI pea tundma, see on lihtsalt viide, et õpi veel.
ja surmahirm ei ole liikumapanev jõud, lihtsalt me ei saa surmast aru ja siis kardamegi.
mul on olnud juhus olla meditsiiniliselt surnuks kuulutatud, nii ca 24 minutiks, ja siis millegipärast ellu ärgata. ma ei mäleta asjast midagi muud, kui et tagasitulek oli tõsivalus.
aga kui ma enne seda juhust kartsin surma, siis pärast ei karda. ja ma ei tea miks - sest see minu arust ei andnud mulle mingit surma läbitunnetamist - tõsi, kogemuse ma sain ja ilmselt mõni teisik sai asjale pihta.
teiste surmale ei pea kaasa nutma. kui nutetakse, siis see näitab, et inimene oli surnule jaganud oma hingeosa ja nyyd nutab seda taga, sest see läks koos surnuga.
kui mõni surnut taga ei nuta, siis ta lihtsalt ei toppinud oma juppe selle sisse (siis kui ta veel elas, loomulikult).
samas see kaasanutmine ja surnu külge klammerdumine toob kaasa selle, et teine ei saa lõplikult ära minna ja ka tagasi tulema hakata. _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
Kayaman Sinine päike
Liitunud: 24 Nov 2005 Postitusi: 946
|
Postitatud: Esm Apr 03, 2006 4:45 pm Teema: |
|
|
hirmudest saab jah neile otsavaadates aint lahti.
ma ise kartsin pidevalt pimedat surnuaeda, siis üksöösel võtsin sydame rindu ja kappasinn kell 12 öösel surnuaeda istusin mingi pingipeal seal ja kuulaisn vaikust. enam ei karda ka.-
siis oli veel hirm pimeda metsaees. sellega sama teema, aga mis hoopis välja tuli, nimelt ma ei kardagi metsa, vaid piemdas metsas paiknevaid tiike jne. pidevalt kardan et vajun kuskile sohu jne et sellega peab veel tegelema veidi.
üks foobia veel mis mind häirib on kuskil ujudes(järves jões) kui supled ja vetikad haaravad kõhualt nagu kinni. vot oiraisk see on jube tunne. |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 04, 2006 8:46 am Teema: |
|
|
Mõistan nii. Surmal on kaks faasi, nii et kaks erinevat hirmu.
Esimeses on enesepeegeldus veel säilinud, teadvus enesepeegelduse kookonis.
Meditsiiniliselt “surnud” olemised, enda kõrvalt vaatamised, "valgustunnelid", elu tagurpidi läbikerimised kuuluvad siia.
Teises faasis, surm "poeb kookoni kiudude vahele"
Kookoni kiud väljendavad üksikuid loitse, mida inimene ketrab, millede ketramine kapseldab inimese tema sisemaailma - kookonisse, enesepeegelduse vangi.
Eneseteadvuse kadumiseni(esimene faas), inimene on kuningas enda sisemaailmas. Eneseteadvuse kadudes(teine faas), inimeselt võetakse tema kuningriik.
Üksikute loitsude vahel on sidusus, maailmakirjeldus kui tervik pannakse kokku üksikutest loitsudest. Kui surm kiudude vahele poeb, üksikud loitsud ei saa enam toitu üksteiselt, ei toeta teineteist. Hirm mis nüüd tekib, on reaktsiooniks.
Kuningas olemine sisemaailmas, hoiab sidusust, kuningas kontrollib sidusust ja hoiab oma kuningriiki. Nagu ütles müüdis Odysseus.. mitte keegi ei saa mehelt võtta tema maailma.
Mitte keegi.. peale surma. Ja surma ees on võrdne nii kuningas kui narr.
Viimati muutis seda lycantrophe (Laup Veeb 28, 2009 2:23 am). Kokku muudetud 3 korda |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Esm Apr 10, 2006 8:32 am Teema: |
|
|
Tsiteerin:: | Pagan võib mõista `oma` all iseend, `oma` egregori, `oma` jumalaid, keda orjab
Võib `oma` taga ajades hakata võõrast omaks pidama, enda `oma` võõrale peale suruma. |
Oma egregori loomist saab suht edukalt kirjeldada, paganlikult pinnalt.
Paganate häälestus on `omal`
Esialgu, see `oma` haarab vastsündind, uue jumala sisemaailma
Et levik saaks alustuse, tuleb `oma` tuua sisemaailmast välismaailma.
? et kuhu. Staap
Vanal ajal peeti kõnet, liiguti ilma mööda ringi. tänapäeval sobib foorum näiteks.
Sellest jupikesest välismaailmast saab `omand`.
Sisemaailmas `oma`... välismaailmas `omand`
Omand mis tuleb asutajastaatusest.
Et omaniku taotlus mis seotud omandiga, on oma egregori loomine, sellest siis üks pealik staabis. Egregori looja.
Kes jagab terviklikult valitsemise põhimõtteid ideaalsel juhul.
... on õppinud selgeks võimusõrmuste valmistamise kunsti
Tähtis kriteerium valikuks staapi on võimuiha, parajas koguses. Et säiliks lojaalsus
(naiste puhul kes energiadoonoriks, rahulolu sellest mis mehe võim tema maailma toob. mehe järgimine ja mitte vigisemine)
Kes toitumisahelas allpool, kasvatatakse pimeda järgimise vaimus.
Pime mustri järgimine, pime mustri looja võimu tunnistamine. Mida üks korralik jupijumal ka propageerib – Järgige minu mustrit. Olen eksimatu. Olen väljavalitu jne.
Hitler, Stalin, Mao Zedong...
Oma egregor ikkagi. Võõra õpetuse levik tähendaks oma egregori allasurutust.
Lenini teosed on see õige. Kõik muu on praht.
Vanade jumalate saast tingimata. Või nende mõju. Muud võimalust ei ole.
Meetodid siin enda tahte pealepanemiseks: hirmukujude loomine vastaspoole suhtes, poolte valiku rõhutamine jne.
? et kes toob.
Sisemaailma välja toomiseks välja kasutatakse naisenergiat.
See asi et armastus, hingeenergia, kasvatab
Vastsündind jumal vajab naisenergiat kui ema mulli, et koguda jõudu.
Kasvamine...
Toit kasvamiseks on inimeste usk. Usk sünnitab usku, kui süsteem toimib, illusioonimullid toimivad. Egregor saab toitu
Täiskasvanuks saamine...
Kui jõudu piisavalt, läheb võitluseks.
Põhimõte vabadusest et vaba on see, kellel on oma egregor
Huvitavaks kunstiks seejuures oleks teooria loomine mis keerleks ümber egregori loomise,
Samal ajal lõimides sellesse sisse iseenda isikut, kiites iseenda isikut, luues isikukultust
Et teooria lugejal tekiksid seosed ikkagi vajalikus suunas – kuhu, kellele anda energiat, keda järgida jne.
Kirjutades abstraktselt, ei pruugi tekkida seoseid vajalikus suunas. |
|
Tagasi üles |
|
|
Tokroda Alfaisane
Liitunud: 22 Dets 2003 Postitusi: 8583 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Esm Apr 10, 2006 7:33 pm Teema: |
|
|
Ka see tekst on päris tark.
Nädsa, asi juba liigub. _________________ Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist. |
|
Tagasi üles |
|
|
ArcanaDei Pruun päike
Liitunud: 7 Jan 2006 Postitusi: 353
|
Postitatud: Esm Apr 10, 2006 7:36 pm Teema: |
|
|
Tokroda kirjutas: | Ka see tekst on päris tark.
Nädsa, asi juba liigub. |
Jah inimkonnal on käes lapsepõlve lõpp |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 8:24 am Teema: |
|
|
Nohjah. See tuletas mulle ühte ennustust meelde.
Tsiteerin:: | “Tea, et ajast aega keerutab suur ratas ettemääratuse võrku – ajastuid, mil nii Vaimu väiksemad kui suuremad pojad esitavad oma osa mustri kavandis...kuid see kavand peab väljendama kahesuse põhjust ning kui koidab see päev, siis iidne võitlus peab algama taas – sel korral täie teadlikkusega kavandist. Nii saab ta tuntuks kui Viimne Võitlus, mis tegelikult on alati olnud see üks ja ainus võitlus...ja mida võideldakse taas ja taas.” |
Põrgujõud enda osa mustri kavandis tutvustava promo juba esitand. Edasine vaid kampaania laiendamine.
Taevased jõud alustust teind, ei ole veel täit hoogu sisse saand.
Täit teadlikkust veel ei ole, aga järjest enam tekib neid, kes kogu seda jura kõrvalt vaatavad. Panevad uusi osasid mustrisse ilma oluliselt kellegi lambukeseks hakkamata.
Tolteekide keeles: kuulevad Kotka karjet. Ei aja vabadust ja oma egregori loomist omavahel segi... mõistavad taotlust.
Ei toida egregoriloojate illusioonimulle. |
|
Tagasi üles |
|
|
Gerdenel Indigo päike.
Liitunud: 25 Okt 2004 Postitusi: 3086
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 10:10 am Teema: |
|
|
Mitte ei pane kuhugi juurde, kuid saavad teadlikuks olemasolevast.
Kui jõud kord alustas kasvamist, siis ta ei lõpeta ennem kuni on pühkinud teelt kõik takistused, et päike saaks taas särada ja uus elu tärgata. On olnud vaid üks ja pidev võitlus (antud kontekstis) ning see jõuab lõpule.
Isikukultus on täielik out! Palve jumala poole, on palve olematusesse. Enese jumalaks nimetamine, on enda tunnistamine olematuks. Olenemata isiku sõnale antavast tähenusest on jõud ise andnud sõnale "jumal" = olematu tähenduse ja vaid see loeb. Muu on enesepettus.
Viimati muutis seda Gerdenel (Teis Apr 11, 2006 10:16 am). Kokku muudetud 1 kord |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 10:14 am Teema: |
|
|
Gerdenel kirjutas: | Mitte ei pane kuhugi juurde, kuid saavad teadlikuks olemasolevast. |
ok
Viimne Võitlus, mis tegelikult on alati olnud see üks ja ainus võitlus... |
|
Tagasi üles |
|
|
sirel Külaline
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 11:34 am Teema: |
|
|
ma saan aru, et igasugune egregori kuulumine on selle orjamine. samas väheteadlik inimene on ka vähe teadlik oma kuuluvusest mingitesse egregoritesse. alternatiiv on valida ära ja olla teadlik oma orjusest ning selle iseloomust ning seejärel - olles kogunud piisavalt teadmisi - üritada sellest vabaneda... vastasel juhul toimib lihtsalt pime ühest ämbrist teise astumine ja illukas, et "olen vaba" sest ma ei tea kuhu egregorisse ma kuulun |
|
Tagasi üles |
|
|
torukybarik Arengumaag
Liitunud: 24 Nov 2004 Postitusi: 446 Asukoht: tagasiteel tagurpidiantslast
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 11:43 am Teema: |
|
|
Romantikud. Tehke algernonile kaastööd. _________________ Tapan majas ja aias |
|
Tagasi üles |
|
|
torukybarik Arengumaag
Liitunud: 24 Nov 2004 Postitusi: 446 Asukoht: tagasiteel tagurpidiantslast
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 11:49 am Teema: |
|
|
Mind hakkab päris huvitama, mis magus asi seal matrixist väljaspool on, et tolteegid sinna meelitamiseks nii usinalt lobi teevad.
Orjastamisest. Kui ma ostan porgandit poest, mitte ei kasvata ise, siis ma olen poe ori? Või olen ma ori ainult siis, kui ma tean ainult seda, et ma pean porgandit ostma, sest see on ainuke asi mis mind toidab ja ma saan ainult t-marketist seda õiget porgandit? _________________ Tapan majas ja aias |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 11:57 am Teema: |
|
|
sirel kirjutas: | alternatiiv on valida ära ja olla teadlik oma orjusest ning selle iseloomust ning seejärel - olles kogunud piisavalt teadmisi - üritada sellest vabaneda... |
taotlus on see jõud, mis vabastab tahte alt:)
kuuludes mingisse egregori, siis vabanedes sellest, võõra tahte alt, taotlus on see mis teeb "tööd"
Vabadus kui oskus luua oma egregor, on vabadus läbi selle et pannakse enda tahe peale kellegile teisele. Oma egregor on pidevas võitluse teiste egregoridega. Et oma egregori üleval hoida ja laiendada, peab laiendama enda tahte piirkonda, võites ruumi teistelt egregoridelt. Pole ruumi pole ju ka kuhugi seda enda oma istutada
Vabadus kui oskus häälestuda taotlusele on oskus teha "tööd" taotlusega |
|
Tagasi üles |
|
|
sirel Külaline
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 12:18 pm Teema: |
|
|
kui ma pole piisavalt teadlik iseendast, siis "minu taotlus" ei pruugi olla üldse minuoma... seega: üks egregor tirib teisest välja; üks mull tirib teisest mullist välja jne... ning nagu sa ütled:
lycantrophe kirjutas: | Vabadus kui oskus luua oma egregor, on vabadus läbi selle et pannakse enda tahe peale kellegile teisele. Oma egregor on pidevas võitluse teiste egregoridega. Et oma egregori üleval hoida ja laiendada, peab laiendama enda tahte piirkonda, võites ruumi teistelt egregoridelt. Pole ruumi pole ju ka kuhugi seda enda oma istutada |
seega egregorivaba eksisteerimist pole olemas. kui ei oska endaoma luua, siis vähemalt vali kelleomas istud. |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 12:31 pm Teema: |
|
|
Kui on oskus teha tööd taotlusega siis on sõltumatus egregoridest.
Sellised väljendused nagu varitsejate varitsemine, reis teadvuse voogudel
Liigutakse võrgust võrku, vahel ka väljaspool, olles samal ajal teadlikud millises võrgus parasjagu ollakse
Ãœkski kalamees ei suuda endale sellisest kalast suppi teha
Vabadus kui tajumine, liikumine teadvuse meres, mitte enda areaali laiendamine, võrkude panemise oskus et siis püütud saagist toitu teha.
Kalamehel võib kunagi saak otsa saada, kalal kes oskab säilitada enda teadvuse, varitseda enda varitsejaid (kalamehi), liikuda teadvuse meres, sellist hirmu ei ole. |
|
Tagasi üles |
|
|
sirel Külaline
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 12:41 pm Teema: |
|
|
nõus, kui on oskus liikuda egregorist teise nii, et egregor sind ei märka aga mis egregor see on, mis sunnib inimesi laulma "olen nii vaba, niivaba", sest astusin välja "sellest" egregorist, mis sundis mind ostma porgandeid "sellest" T-Marketist ning samal ajal varjama korvikest seljataga porganditega, mille ta maast leidis |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 12:45 pm Teema: |
|
|
Sellest inimesest endast saab egregor, anorgaaniline teadvus.
On ise, mitte ei oma.
Ise laulab. |
|
Tagasi üles |
|
|
sirel Külaline
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 12:51 pm Teema: |
|
|
nojah. egregorist, mis sundis porgandit ostma vaba jah aga mitte vajadusest süüa porgandit järgmisel egregoril piisab vaid poetada porgandit kuhu vaja |
|
Tagasi üles |
|
|
lycantrophe Indigo päike.
Liitunud: 26 Dets 2004 Postitusi: 1135
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 1:43 pm Teema: |
|
|
Kala leiab ikka, selle vähese mis vajab
Vajamata seejuures võrke, et ollakse ise egregor
Aitab teda kiire taip (teadvus)
ei pea just porgand olema, kõlbab muu kah.
Suht kõigesööja kala.
Ei kogu varusid, sööb vastavalt vajadusele,
piisab kui sööb pudi mis kõikjal ringi hõljub.
Ei pea sööki enda omandiks, on paindlik, leplik, kui peab jagama
Vahel juhtub et kalamees saab tigedaks, pidades sööki enda omandiks
lihtsalt et, söömisel ja söömisel on kah oma vahe
vabadus söömisest... ei nimetaks seda vabaduseks
pigem et, on söömisvajadus.
vabadus on sellest mida vähem vajad ja mida paremini võrkudest oskad välja tulla |
|
Tagasi üles |
|
|
sirel Külaline
|
Postitatud: Teis Apr 11, 2006 2:00 pm Teema: |
|
|
mitte vabadus söömisest vaid teadlikkus söömisest ja ei saa ka see kalake kindel olla, et järgmine pudi mida sööb teda ennast seest sööma ei hakka. varitsejale on pigem omane alandlikkus kui ülbus... |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|