Arengumaagide Foorum

[Urki]

Laevale hiljaksjääja.
Reisijate aurik on Tallinna sadamas väljasÃĩidu valmis, kateldel on aur
sees. Kellaaeg on täis. Reisijad on juba laevalael. Iga silmapilk on oodata
laeva väljasÃĩitu. Kuid seal nähtub, kuidas Ãŧks mees mootorrattal sÃĩidab
suure kiirusega sadamasse. Publik mÃĩistab, et see kiirustab veel samale
laevale. Talle lehvitatakse vastu mÃŧtse ja ninarätikuid. Karjutakse, et
sÃĩitku kiirem.
Ja mootorrattal sÃĩitja jääbki laeva juure. HÃŧppab laeva sillale. Ja nii pea
kui jÃĩudnud laeva, sillad tÃĩstetakse Ãŧles. Laevalael rahvas vÃĩtab vastu
juuretulija suurte juubeldustega, kes viimasel silmapilgul ometi jÃĩudis
laevale, see aga hÃŧppab komandosillale ja annab vile. Laeva
väljasÃĩiduks osutus, et see oli — laevakapten!

[Urki]

VabadussÃĩjast.
Narva all vabadussÃĩjas on sattunud meie meeste kätte keegi kahtlane isik. See
tuuakse rÃŧgemendiÃŧlema Nikolai Reegi ette, et mis mehega teha.
"Maha lasta!" käseb Reek.
Kuid toojad seletama, et nii kahtlane see mees ei olevat. Nemad tundvat teda.
"Lahti lasta!" käsutab nÃŧÃŧd Reek.
Aga lahti lasta ka ei vÃĩiks, seletavad mehed, vang kahtlane ikkagi olevat.
"Juurdlust ta Ãŧle alata!" annab Reek kolmanda käsu.

[Urki]

Iks meitest niisugune karjeer tegi.
See oli enne ilmasÃĩda. Peterburis said juhuslikult kokku Ãŧle hulga aja kaks endist
gÃŧmnaasiumi kaasÃĩpilast Ivan Ivanoviè Ivanov ja Mooses Jankeleviè Kristallmacher.
RÃĩÃĩmustati ja kÃŧsiti, kuidas käsi käib. Ivan Ivanoviè kiitles, et tal on lapsed juba
koolis — Ãŧks poeg läheb Ãŧlikooli, teised kaks kadettide korpuses — saavad ohvitserid.
Mooses seletab, et tema pojad käisid kaubanduskoolis, aga nÃŧÃŧd Ãĩpivad äri, et mis
sest koolitamisest ikka saab.
-"Kuidas — mis sest saab? Ohvitserid on ju väga austatud seltskonnas!"
-"Ja, vega austatud kill, aga tuleb seda, tapetakse neid kui kerbseid."
-"Noh, kuni sÃĩda tuleb, saavad juba polkovnikuteks!"
-"Aga mis on iks polkovnik. Tuleb seda ja tapetakse nage kerbes!"
-"Tahad sa siis kohe kindraliks saada?" pahandas Ivan Ivanoviè.
-"Kas see kindral ei tapeta sejas? Tapetakse kill!"
-"No mis sa siis tahad? Et kohe ministriks saaks?"
-"Ei, mis on see minister, minister tapetakse ka rahu ajal!"
Ivan Ivanoviè oli juba pahane: "Egas ometi kÃĩik pääse tsaariks!"
-"Aga kas tsaarid ei tapeta? Tapetakse kill!"
Ivan Ivanoviè oli juba vihane sarnasest seltskondliste auastete hÃŧlgamisest. Tigedalt
salvas ta: "Sa, hull, tahaks siis oma poegi lasta saada Jumalaks?"
-"Ai-vai! Mis on see Jumal! Iks meitest niisugune karjeer tegi!"

[Urki]

Ega mede mehi ikka ei peta.
Hiidlane on Kloogal metsatÃļÃļs ja tahab Tallinna sÃĩita uut saagi ostma. Klooga
jaamas ta kÃŧsib piletiluugi juures: "Palju sÃĩit maksab kah päälinna?"
-"1 kroon, 20 senti," vastab mÃŧÃŧja.
-"Pergel, kui kallis. Kas ei saaks odavamalt?"
-"Siin ei kaubelda," Ãŧtleb piletimÃŧÃŧja kÃŧlmalt.
-"Nooh, ärge olge nii tore Ãŧhti, on neid teisigi, kes kaupa oskavad teha!"
Mees vÃĩtab pambu selga ja kÃĩmbib Keilasse, kus jälle piletihinda kÃŧsib.
-"70 senti," on vastus.
-"No eks ma Ãļelnud," rÃĩÃĩmustab hiidlane. "Aga seal teises poes tahtis kaupmees mind
tÃŧssata. Ega mede mehi ikka ei peta!"

[Urki]

Ise tehtud.
MÃĩisniku preili, tÃĩusiku tÃŧtar ja popsi plika kÃĩnelevad tollest, kuidas ja kustkohast
keegi on saadud.
-"Mina olen kure toodud," Ãŧtleb mÃĩisniku preili.
-"Mind tÃĩi ämmaemand; papa maksis talle minu eest 20 krooni," uhkustas tÃĩusiku tÃŧtar.
-"Mi-mi-minu vanemad on vaesed. Ne-ne-nemad teevad kÃĩik ise," lausub popsi plika, sÃĩrm suus.

[Urki]

Helilooja ja muusikajuhi Joh. Simmi anekdoot.
"Vanemuise" all kÃĩrtsis kord tuleb Juhan Simmi juure keegi tuttav, teretab, algab juttu ja kÃŧsib:
"Kuidas sa ka elad?"
"See on minu asi," saab vastuseks.
"Kuidas su abikaasa elab?" kÃŧsis uuesti tuttav.
"See on tema asi," vastab Simm.
"Lähme teeme leti ees Ãŧks naps," tähendab nÃŧÃŧd vÃĩÃĩras.
"See on iseasi," — ja Simm ning tuttav lähevad napsu tegema.

[Urki]

Kui minu turi selle velja kannab...
Rong sÃĩitis Riiast välja Orelli poole. Tuli konduktor pileteid kontrollima. Pingi nurgas istus vana peissidega juut. Konduktor kÃŧsis ka järjekorras juudilt piletit. "Mis teie soovib? Iks pilet? Palun vega, siin on teile iks pilet," ja ulatab konduktorile mingi poekviitungi 37 kopika peale. Konduktor: "See ei ole pilet. Palun raudtee sÃĩidupilet." —"Mis teie itleb? See ei ole pilet? Teie tahab iks teine pilet — iks raudtee seidupilet. Siis itleb see minule korraga, siis mina teile annab see raudtee seidupilet korraga." Räägib ja otsib oma taskuid mÃļÃļda kuni leidis jälle mingi paberilapaka. Nii narris konduktorit ilmatuaeg, kuni viimaks Ãŧtles: "Minul ei olep see raudtee seidupilet — minu oleb vaene juude, kust minu vetab see raha see pilet osta."

Jaamas viidi juut välja, anti tuupi ja žandarm hoidis teda kinni kuni rong minema läks. Aga kui konduktor vagunit kontrollis, leidis ta juudi vagunis. "Palun, on teil nÃŧÃŧd pilet?" —"Kost mina vetab see pilet? ÂŽandarm minu peksab kuni esimene kell! ÂŽandarm minu peksab kuni teine kell! ÂŽandarm minu peksab kuni kolmas kell — kunas minu vetab veel see raudtee seidupilet? Kui teie tahab, et minu vetab see pilet, siis laseb minul vetab see pilet, aga mitte peksab minu."

Järgmises jaamas vÃĩeti juut jälle rongilt maha, anti tuupi ja peeti kinni kuni rong ära sÃĩitis. Kuid — vaguni kontrollimisel oli juut vanal kohal. Kuidas ta sinna sai, sellest ei suutnud keegi aru saada.

Järgnevates jaamades kordus sama lugu. Viimaks juba DÃŧnaburgi lähedal kÃŧsis Ãŧks teine juut temalt: "Moišele? Kaugele sinu seidab?" —"Ja, kui minu turi see velja kannab, siis minu Kharkovi velja seidab!"

[Urki]

Kontroll.
Mees tuleb koju hilja ÃļÃļsi.
"Kus sa olid?" nÃĩuab naine.
"Vasja juures."
"Kohe kontrollime"—teatab naine ja telefoneerib Vasjale: "Kuule, Vasja, kas minu Stjopa oli sinu juures?"
"Muidugi oli, ta on veel praegugi siin."

[Urki]

Mitu Arengumaagi on vaja, et vahetada lambipirni?

[Urki]

Hulk sÃĩdureid seisab rivis valvel, tuul sasib nende kiharaid ja päike paitab hellalt nende vÃļÃļpandlaid.
Siis sÃĩdurite rivi ette astub allohvitser:
"Täna on mul tÃļÃļd välja pakkuda tÃĩelistele laiskadele loodritele.
Vabatahtlikud, Ãŧks samm ette — marss!"
KÃĩik rivis seisjad astuvad sammu ette, peale Ãŧhe.
"Miks sina ette ei astunud?" kÃŧsib allohvitser.
"Pole viitsinud," vastab Ãŧksinda seisja.