Arengumaagide Foorum

[TÃŧÃŧnas]

siinses kontekstis jagan inimese tinglikult alumiseks ilmaks ja keskmiseks ilmaks. Alumine ilm on alateadvus, sÃŧgav allikas, mille sisu me ei näe. Aga allika vesi toidab keskmist ilma. Keskmine ilm on aed Ãŧmber allika. Aed on see, mida eksponeerime teistele. Aed on Ãŧmbritsetud mÃŧÃŧriga, mÃŧÃŧril sÃĩjamehed.

Ideaalis on nii, et kindlus on ehitatud oma allika peale. Kui inimene on ehitanud kindluse mujale, sÃĩdib ta vÃĩÃĩrast sÃĩda.

MÃŧÃŧril on sÃĩjamehed. Nende tÃļÃļ on analÃŧÃŧs. Nad peavad kontrollina läbi kogu infovoo ja inimesed, keda laseme oma aeda. mis juba aias, seda peame peaaegu omaks, usaldame. aeda ei tohiks me lasta rohkem infot, kui suudame analÃŧÃŧsida (lugeda, kuulata jne). näiteks vÃĩib keegi sisse saata trooja hobuse. aias sees hakkab hobune märkamatult peenrast lilli napsama. aga väga tihti ahvatletakse meid just kiirlugemisele.

Eriti peaksime kaitsma allikat. kui vÃĩÃĩras seeme (programm) satub allikasse, ei kontrolli seda enam keegi. kui sÃĩjameeste käsutuses on 286 arvutid, siis allikas on hÃŧper/superarvutid, mis panevad iga seemne kasvama. Seega peaks miski meid hoiatama, kui keegi tahab oma seemet allikasse visata. Kui mÃĩtleme, et pärast vaatan, et mis kasvas, vÃĩib ainult ennast sÃŧÃŧdistada. Seemned tuleb väbi vaadata.

Pole paha omada ka kaitselooma, mis on olemuselt meie alateadvuses asuv programm. kui sÃĩjamehed lasevad kogemata midagi läbi, annab kaitseloom meile märku, et midagi on viltu. näiteks paneb meid värisema, kuigi mÃĩistuse järgi pole meil mingit ohtu tunda. (näiteks abielu registreerimisel paljudel jalad värisevad, miski Ãŧritab Ãĩelda, sita sisse astud).

orjastamine toimub läbi ajupesu. kÃĩigepealt tuleb kurnata sÃĩjamehed, mitte anda magada, anda tohutult uut infot. lÃĩpeb sellega, et enam ei jÃĩuta kontrollida, mis allkasse kukub. lÃĩpuks lihtsalt täidetakse automaatselt käske.

Seega, milleks mÃĩtlemine meile antud on - analÃŧÃŧsiks.

Mida teha meis kasvavate taimedega, mille vilju me ise ei maitse. need tuleb välja juurida. vÃĩÃĩra programmmi juurimine vÃĩib olla valusam, kui hamba väljatÃĩmbamine, sest tundub, nagu eemaldataks tÃŧkki meist endast.

[puuma]

...

[TÃŧÃŧnas]

<<kas sa kirjeldad ego blokki? sÃĩjamehed, kes kaitsevad ego? muidu kena jutt ju aga seemned, mida kasvatame on juba algusest saadik vÃĩÃĩrad - mida neist enam kaitsta? kogu aur läheb kaitsele ju!>>ma väidan, et ego peaks kaitsma meie vaimset algolemist, mida ta paraku ei tee. enamasti vÃĩitleb vÃĩÃĩrast sÃĩda jahib vÃĩÃĩraid ideaale. (aed ja sÃĩjamehed ongi ego, mitte sÃĩjajmehed ego kaitsjad).

<<kuhu jääb usaldus? armastus? misasjad need on eks?>> hea kÃŧsimus, aga ega ma pole nende kohta veel nägemust saanud.

<<kui nimetaks vÃĩi mÃĩtestaks Ãŧmber selle aia kaitsmise kÃŧlaliste vastuvÃĩtmisega: vÃĩtan kÃĩik lahkelt vastu? mÃĩtisklen, kes need olid ja mida Ãŧtlesid...>> vÃĩib ka nii. oluline on analÃŧÃŧs.

<<kas see vÃĩitlus pole mitte pimestamiseks, et oleksime pidevalt tegevuses millegi mÃĩttetuga, et poleks aega mÃĩtelda, taibata, näha ja kogeda? mul tundub, et kui keski/miski meid tegelikult rÃŧnnata vÃĩi tappa tahaks, siis see poleks probleem, tekib vaid kÃŧsimus, et miks ta seda siis ei tee..>> tegelt sul Ãĩigus. kui peame vÃĩitlema, oleme juba kriisis. mis tähendab, et infovoog on liiga kiire. vÃĩibolla peaksime koheselt aja maha vÃĩtma, kui sÃĩjamehed on ärevaks muutunud.

[puuma]

...

[TÃŧÃŧnas]

kuna laps/looming sÃŧnnib allikast, siis tÃĩesti vÃĩib ta saginas kaduma minna. hea tähelepanek.
aga kuidas eristada allikast kasvav loomig teistest?

[Selene]

Julgen oletada et sÃĩjamehed muutuvad ärevaks ka siis kui infovoog on liiga aeglane.

See jalgade (ja käte) värisemine ei pruugi alati olla hoiatus halva eest, on ka vastupidi.

[TÃŧÃŧnas]

<<See jalgade (ja käte) värisemine ei pruugi alati olla hoiatus halva eest, on ka vastupidi<<
kirjelda seda veidi rohkem. ma ei suuda enda elust praegu midagi meenutada, kus värin poleks olnud hoiatus. isegi , kui 20 aastat hiljem aru saan, mille eest hoiatati.

[puuma]

...

[TÃŧÃŧnas]

<<tekkis selline uitmÃĩte, et sÃĩjamehed ei peaks mitte vÃĩitlema (kui selleks tÃĩelist pÃĩhjust pole) vaid valvama, et laps kaduma ei läheks...>>

see pole uitmÃĩte, oli eelpool väide, et ego pÃĩhiÃŧlessanne peaks olema allika kaitse. mÃĩtlesin sedasama.

selle kÃĩrgema lennu pealt ma praegu parem suu kinni hoian, muidu midagi väga lolli Ãŧtlen.

[puuma]

...

[TÃŧÃŧnas]

<< ja/vÃĩi ei sÃļÃļks mÃŧrgist taime... need mÃŧrgitaimed on juba sees.>>
see on omaette teema. mul pole endal Ãŧhtki head ideed, kuidas kogu umbrohi korraga välja jurida. natukehaaval tuleb välja.

<<selle kÃĩrgema lennu kohapealt: kardad end lolliks teha? kas see polegi mÃĩne mÃŧrgitaime sÃļÃļmisest tingitud? [/quote]>>
ma mÃĩtlesin seda, et kuna omal Ãŧhtegi sellekohast (armastus/usaldus) mÃĩtet pole, siis saaksin ainult mÃĩne raamatutarkuse siia poetada, mille Ãŧle vaidlemine mind vaevalt targemaks teeks. ma arvan, et kui kunagi saan nägemuse ka armastusest ja usaldusest, siis joonistan nad sellele allika, lapse, aia ja kindlusega pildile. Ja sÃĩjameeste näod joonistan naeratama, vÃĩibolla.

[puuma]

...

[Selene]

Sellest värinast siis veel, et millalgi näiteks sain hea tÃļÃļkoha ja loomulikult ennem Ãŧlemusega kohtumist värisesin ikka TÃļÃļintervjuud jms kah on pingsad....kui nÃŧÃŧd päris pange ei pane

[TÃŧÃŧnas]

aaa, nÃŧÃŧd meenub. kui spinningu otsa haug hakkab, siis mul ka käed värisema hakkavad. aga see on natuke teistmoodi värin. seega värinaid on mitut moodi.

Ãŧks asi veel. värinaid on vist otsustaval momendil, kui oleme diili tegemas.

vÃĩi hoopis siis, kui miski otsustavalt meie elu muudab..

parandus:
värin on alati siis, kui miski meie alteadvuses sobrab. kas meie ise, vÃĩi keegi teine. järelikult haug raputab mingeid Ãŧrgseid impulsse, sellel hetkel tegelt mÃĩtlev mÃĩistus Ãŧsna peatunud minul. siis olen kiskja ise. tÃĩenäoliselt see tÃļÃļ sind palju muutis, keha seda ette tundis. min don mitmel korral värin hoiatanud inimese eest, kes rääkis ilusat juttu, aga samal ajal peenmaailmas kombitsat ajas.

[Selene]

adrenaliin läheb käima ehk energiatulv suureneb päris märkimisväärselt, arvatavasti sellest, et kogu tähelepanu on konsentreeritud Ãŧhte kindlasse punkti. sellest ka see erutuvus.

[TÃŧÃŧnas]

vÃĩi on adrenaliin juba tagajärg? et hakkama saaks?

[TÃŧÃŧnas]

meenus, et armumisel pidid naistel ka mingid värinad olema.

[tushka2]

Scotty doesn't know...

[TÃŧÃŧnas]

vist kÃŧll, et kust need erutuse värinad algavad. tundub, et algallikas kuskil alateadvuses. ega me mÃĩistusega ka armumist hooma. tegelt ju miski Ãŧtleb meie alateadvusele midagi ja siis me punastame ...

[tushka2]

Scotty doesn't know...