Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

71. S6nad: rassism, tolerants. Intelligents. 3 v6imu

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Arengumaagide kokukate konspektid
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
otaksia
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2010
Postitusi: 9

PostitusPostitatud: Esm Veeb 08, 2016 10:01 pm    Teema: 71. S6nad: rassism, tolerants. Intelligents. 3 v6imu Vasta viitega


Pilt: TÀnapÀeva usuhullus: rassism&tolerantsus

13.01 ja 20.01.16 Raadiosaadete kokkuvÔte
Koostas Eveli

Teemadeks:
*SĂ”nad- mĂ€rgisĂŒsteem. Rassism & tolerants
*Milline on intelligentne olend?
*Tunded- inimese suhtlus jumalaga.
*3 vÔimu, millele allume.


Kui on sĂ”na – tool, pudel, kas see tekitab emotsiooni? Ei, aga on fenomen – mĂ”ned sĂ”nad tekitavad meis emotsioone. Pop sĂ”na – ĂŒtled rassism – tundepuhangud plahvatavad igal pool. SĂŒda seisab vĂ”i klopib, tundevĂ”nked. PsĂŒhholoogid ĂŒtlevad – inimeses jagunevad sĂ”nad kaheks– emotsioonitud ja emotsiooniga. Tekib kĂŒsimus, mis erinevus neis on? Miks ĂŒhed sĂ”nad tekitavad emotsiooni, teised mitte.

Tundelised sÔnad.
Asi, mida mĂ”istad, ei tekita tundeid. KĂ”ik sĂ”nad, mis on meie jaoks emotsionaalsed, on need, kus me oleme veel tited- oleme seotud, sĂ”ltuvuses. TĂ€iskasvunu ei Ă€rritu, tema jaoks on sĂ”nal tĂ€hendus. SĂ”na on mĂ”eldud mĂ€rgisĂŒsteemiks, ta tĂ€histab midagi. SĂ”nadel on vaja alati panna paika definitsioon.
Ei mĂ”isteta nt: Munn- mehe suguelund. Hitler. Nats. Pede. Ema– naine, kelle tutist oleme me vĂ€lja ilmunud. Inimestel tekivad tunded nende sĂ”nadega. Emaga kaasneb tunne (ĂŒhiskondlik)- pĂŒhadus; naine, kes mind sĂŒnnitas ja keda pead elu lĂ”puni teenima. TĂ€iskasvanu jaoks ei tekita sĂ”na ema emotsioone. Tema jaoks on see sĂ”na mĂ€rgisĂŒsteem – ema toidab, hoolitseb, laps sĂ”ltub temast. Laps ei mĂ”ista veel ema, tema puhul on emotsioon normaalne. Kui viime asja mĂ”istmistasandile (oleme neutraalsed) ja mĂ”istame 100 %, siis kaob emotsioon Ă€ra.

Rassism- halvustav suhtumine teisest rassist, rahvusest ja kultuurist inimestesse (ÕS). Rassism saab tekkida, kui on 2 inimgruppi, mis erinevad ĂŒksteisest kultuuriliselt vĂ”i vĂ€liste tunnuste poolest. Nt: islam&kristlus; neegrid & valged. Ja ĂŒks inimgrupp tahab hĂ€vitada teist inimgruppi.
Ühiskonna esimene trikk – minnakse minevikku: valged orjastasid neegreid. Aga me ei elanud siis- Ă€kki te valetate. Ma saan usaldada ainult seda, mida nĂ€en. Ei nĂ€e, et valge inimene peediks tsurkasid, ei terroriseeri. Valge inimene ei kĂ€i neegreid kĂŒttimas Aafrikas, ei kĂ€i ka Araabias. Teised rassid tulevad euroopasse ja hĂ€vitavad- nemad on rassistid. Saksa mehed tulevad vĂ€lja, et kaitsta naisi – tuleb politsei ja ajab neid kahuritega laiali. Kui tsurkad ahistavad, siis pĂ”hjendatakse, et see on nende kultuuriline eripĂ€ra. Inimesed arvavad, et valge on rassist – asjad on tagurpidi keeratud. Nad ei ole intelligentsed olendid. Keegi juhib, kuidas me peame reageerima sĂ”nale rassism.

Inimese kaitse on immuunsĂŒsteem ehk viha.
Viha on emotsioon, ilma milleta me sureksime Ă€ra. Viha tĂ”useb tĂ€nu sellele, et madalam on pukkis. See peaks tapma madalama, kes istub peas -ta on kaitsereaktsioon. Te olete kaotanud endas viha ja nĂŒĂŒd te lasete moslemitel ennast maha tappa. Sinna te olete jĂ”udnud oma superarmastusega. Te olete tapnud iseenda immuunsĂŒsteemi. Keha reageerib vihaga. Viha on tundeseisund, mis ĂŒtleb, et kaitse ennast. Loomulikult, tunde ajendil ei tehta otsuseid, vaid sa pead analĂŒĂŒsima, kes tahab sind allutada.


*Lisa: rassism- ÕS-is on valesti kasutatud halvustav suhtumine. Keha on piir – mis jÀÀb sisse, on sisemaailm, mis vĂ€lja- vĂ€lismaailm. Meie otsustame, mida laseme sisemaailma, mida mitte. Suhtun halvustavalt meestesse lĂ€bi seksuaalaspekti, mul on nĂ€gemus, et seksivad mees ja naine. Aga kas tapan, hĂ€vitan mehi- ei. Tehke selgeks – suhtumine ei ole tegevus. Alati, kui kohtume maailmaga, me teeme jaatus-eitus, pluss-miinus. Mida laseme sisse, mida mitte. „Nn seksuaalrassism“- kui neeger tahab valgega seksida, siis ta ei taha tappa. Seal on orjastamine – tehakse valgest inimesest seksorjad.

Tolerants– kasutatakse masina Ă”petuses. (Ekss: TEHN mingi parameetri lubatud hĂ€lve. Ava, vĂ”lli tolerants.) Nt mutter keeratakse kruviauku. See on lubatud sobituvuse viga. Sa ei suuda iial teha tĂ€pselt.
Kasutatakse vales kohas, vale tĂ€hendusega. Ajalehes pasundatakse ehk ĂŒhiskonna tolerants – loksuvus, ei pane piiridesse, avatud puuduste vastu. Teeme tolerantsi – laseme Âčimpansil ka juhtida.Tolerandid kujutavad ette, et nad on avatud teistsugustele inimestele ehk parameetritele. Tegelikku avatust ĂŒhiskonnas ei ole. Avatud inimene suudab panna erinevad inimesed koostööle – ta mĂ”istab.
Kui standardis on lisa-element- on eriline inimene. Standard – keskmine. Kui on puudus- vÀÀrakus. Erilisi inimesi on vĂ€ga vĂ€he. Eriline inimene on ka see, kes suudab mĂ”elda. Ka paganluses on erilised inimesed, sest meie lisame juurde uusi komponente. Tolerandid tapaksid paganlust, kui saaksid. Ajaloos on erilisi inimesi tapetud, pĂ”letatud, hĂ€vitatud. Inimene ei suuda nĂ€ha lisa (Valge seadus). Aga kui on puudusega vÀÀrakas tuleb, siis rÀÀgitakse rĂ€igest tolerantsusest.
Tolerant: *ei ole vĂ”imelised analĂŒĂŒsima *paganlikus mĂ”istes ajukÀÀbik * peavad ainult neegrit ja araablast inimeseks *pole enda sisemaailma- pole aju, sĂŒdant, selgroogu *oma suhtumise peale suruja (hea/halb)-orjastaja


Milline on intelligentne olend?
Mina ja meie. JĂ€lgige ĂŒht sĂ”na "meie". TĂ€iskasvanud inimene eristab mina ja tema. Lapse jaoks on ema ja laps „meie“. Ta ei erista ennast emast – meie teeme, meie oleme. Valdkonnas, kus kohtame sama primitiivsuse ilmingut – suhted: meie teeme, meie oleme. See on absurd. Seda kasutavad naised rohkem. Nad ei jaga suhetest midagi. Inimene ei tunneta ennast indiviidina. Meie sildi all saab vÔÔraid kohustusi kaela riputada. JĂ€lgige sĂ”na "meie" – see nĂ€itab, kas inimene on laps vĂ”i tĂ€iskasvanu. Inimesed on indiviidid. Ükski inimene ei ole teise inimese omand – ta ei saa tema eest tĂ€ielikult vastutada.

Valge keha on antud vĂ”imalus, mida ĂŒksikud suudavad kasutada. Ainult valgesse kehasse saab sĂŒndida intelligentne olend. PĂ”hjus, miks ma kaitsen valget inimest, on see, et ta on varustatud energeetiliste elementidega, kuhu saab sĂŒndida kĂ”rge olend. See, et sa valget vĂ€rvi oled, et tĂ€henda seda, et sa oled valge inimene.

*Parem loll enda intelligents, kui tark vÔÔras intelligents.
*Kas tunded mÔjutavad sind vÔi sina mÔjutad tundeid.
*Intelligents teenib kellegi eesmĂ€rki alati. OmakasupĂŒĂŒdmatu intelligents on vÔÔrintelligents.
*Intelligentne olend rÀÀgib mÔistetest, mitte tunnetest.
*Peab olema nii tark, et ei anna lollile jÀrgi.

MĂ”tlemine on tegelikult anomaalia. Üks tĂŒtarlaps – valud kĂ€tes ja igasugused muud haigused. Arstid uurivad, ei saa pihta. Mitu aastat olen talle seletanud – sul on tetrakromaatiline nĂ€gemine (4 kolvikest). Inimesed nĂ€evad maailma vĂ€rviliselt, kui on 3-sorti kolvikesed, 2-ga mustvalge, 4-ga nĂ€eb valguse murdumist – seega maailm on palju vĂ€rvilisem. Prognoosin, et tal on geenimutatsioon – osad ained, mida meie sööme, on tema jaoks mĂŒrk ja seetĂ”ttu on keha sellises seisus. Kui nĂ€en fakte, teen jĂ€reldusi.
RÀÀgib seda arstile- arst ei reageerigi. Ei ole kirjutatud, et kui on sellised haigussĂŒmptomid, siis on pĂ”hjus dna-s. JĂ€relikud on inimesed lollid. Ainult, kui tuleb Moskvast, BrĂŒsselist kĂ€sk, siis tĂ€idetakse kĂ€sku nagu zombid. Inimestel puudub selline asi nagu mĂ”tlemine. Neil pole ka motivatsioonigi mĂ”elda – milleks, kui ĂŒhiskond mĂ”tleb meie eest.
MÔtlemine on vajalik, et muuta oma elu paremaks. Kui inimesed ei vÀÀrtusta mÔtlemist, siis ei vÀÀrtusta nad ka oma elu paremaks muutmist.

Lisaks: neandertaallane- suurem aju– see tuleneb, kui palju töötled infot lĂ€bi, tunnetad. Kahtlustab, et neadertaallase nĂ€gemine oli nihkes– see vĂ”is olla tetrakromaatiline.


Kes on nÔid, kes preester.
NĂ”id- suudab midagi vĂ€ljaliselt muuta, ruumi mĂ”jutada. Selleks, et vĂ€lja juhtida ehk olla nĂ”id, on vaja et sisemaailm on tĂ€idetud – on tahe, tunded ja intelligents.
Antireaalsuses – esimesel tasandil peab olema 3 teisikut. (Budistide seas legend - buda sĂŒndis 3 teisikusse korraga.) See on antireaalsusteisik, kus tekkis 3 mina, mille vahel on jĂ”ukaared, mille vahel toimub vĂ€line info vahetus ehk mĂ”tlemine (lĂ€bi platoo toimub suhtlus nende minadega). Vaimsus saab tekkida ainult siis, kui on vĂ€lja arenenud intelligents – vĂ”imekus analĂŒĂŒsida energiaid.
VAIMSUS on jĂ”u tunnetamine. JĂ”uga mĂ€ngimine. Olen rÀÀkinud: antireaalsus ja siinpoolsus. Meel elab meie keha sees, vĂ€gi elab kehast vĂ€ljapool. Keha on piir. MĂ”tleme – sisemiselt toimivad protsessid: paneme erinevad mĂ”isted kokku, tekib sĂŒnteesenergia, tekib uus mĂ”te. Toome analoogi fĂŒĂŒsilises reaalsuses – mees mĂ”tleb omaette nurgas. Naine mĂ”tleb vesteldes, siis vaatab, kuidas teine reageerib. toimib vĂ€ljaline mĂ”tlemine.

Usundid on selleks, et hĂ€vitada inimese vĂ”imekus muuta vaimselt midagi Ja valitseda siis inimesi. Usundid rÀÀgivad – Ă€ra mĂ”tle, tunneta. Inimene, kes ei mĂ”tle, ei ole vaimne inimene. Eestis juba mĂ”nitatakse inimesi¬- vĂ”etakse suvaline tibin (nt kuulus nĂ”id Nastja) ja öeldakse meedias, et ta on nĂ”id ja inimesed krooksuvad kaasa. Tal pole grammigi nĂ”ialikkust. Kerros on midagi olemas. Ilona Kaldres on midagi olemas. See nĂ€itabki tegelikult, et inimesed ei mĂ”tle.

Inimese suhtlus Jumalaga.
Me oleme siin looduse poolt antud keha ja meie mina. Keha annab infot lĂ€bi emotsioonide. Suhtlus jumalaga on ainul emotsioonide tasandil- jumal annab impulsi. Tunne on signaal, mĂ€rk- inimene peaks oma tundeid analĂŒĂŒsima.
Kui oskaksime oma tundeid alati analĂŒĂŒsida, siis saaksime kĂ”ik vastused kĂ€tte, mida teha, kuidas olla, kuidas kĂ€ituda. Me ei tohi eirata midagi. Peab jĂ€lgima- emotsioon kaob, kui teed Ă”ige valiku. Loomulikult on see palju keerukam. Tekitatakse head tunnet- nt kirikus saad tasuta asja, tĂ€helepanu hea asja peale. PsĂŒhhopaadid ei suhtle jumalaga – neil pole tundeid.

Viha – kaitse ennast.
SĂŒĂŒtunne – paranda ennast.
Hirm – Ă€ra roni sinna, sa pole ette valmistatud.
Looda millelegi – kuhu pĂŒĂŒelda. Lootus ei toimi, kui ei toimu iseenda muutmine.
VĂ”latunne – oled saanud kelleltki hĂŒve, tee vastuteene.


Mitmele vÔimule me allume?

1. FĂŒĂŒsiline, maine vĂ”im. Nt. liikluseeskirjad. Reeglid on loodud selleks, et reguleerida ĂŒhistegevust. Eesti riik ei ole vÀÀrt, et tema seadusi jĂ€rgida. Kui öeldakse vĂ€lja, et eelistame vÔÔrast omale, siis nad on mind hukka mĂ”istnud – see on juutide asumaa, koloniaalriik. Allutakse EL-i seadustele.
2. Vaimne vĂ”im, moraal. Mida inimesed meist arvavad. Seda saab eirata. (arvaku, mida tahavad. Minu ees on nad lipitsevad koerad. Sul peab endal olema) Mine tunkedes banketile – keelatud pole, aga saad halvakspanu osaliseks ja allud. Kes allub, seda puudutab see vĂ”im. Hannest ei saanud kah vangi fĂŒĂŒsiliselt panna. Aga vaimselt saab hĂ€vitada. Meediakuvad – polariseeriti negatiivne rahva arvamus. Vaimne vĂ”im. Hannes on elus, jĂ€relikult ei allu
3. Protsessid, mis meid mĂ”jutavad. Nt: *ilma muutused *Tuuakse siia araablased ja neegrid. On ĂŒhed, kes suudavad probleemi lahendada – vĂ”ib-olla on sellest ĂŒle. Siin ei tasu olla illusionist.

Te allute kĂ”ik eranditult kolmele valitsusele. Suutke seda tunnistada. Me saame valida, kellele me allume. *VĂ”ite vahetada riiki. *Moraal – ĂŒhest seltskonnast teise. *SĂŒndmused – valid. Teil on Ă”igus valida endale juhti. Sisemaailm jaguneb kaheks- pĂ€rismaailm ja antud sisemaailm ehk tĂ”lkur, mida saab muuta juht, kelle oleme valinud ise. See on laenatud sisemaailm, mille me paneme juhi valitsema, kui ise ei suuda valitseda. Valimised – inimene rituaaliga valib endale juhi. See poliitik saab inimese laenatud sisemaailma (tĂ”lkurit) mĂ”jutama.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Arengumaagide kokukate konspektid Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group