Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
Hella Arengumaag
Liitunud: 22 Juul 2009 Postitusi: 881
|
Postitatud: Kolm Apr 16, 2014 11:04 am Teema: Nähtavast ja nähtamatust ainest artistlikkuse näitel |
|
|
Viimasel kahel nädalal on Tokroda rääkinud nähtavast ja nähtamatust ainest. Minu püüdlus on kirjutada sellest foorumisse ka konspekt, kuid esmalt kirjutan seostest, mis tekkisid enda eluga.
Olen elu jooksul viljelenud kahes vormis artistlikku tegevust: viiulimäng ja tants. Esinemisega on see häda, et 3-5 minuti jooksul tuleb anda endast välja parim sellest tööst, mille kallal oled meeletult kaua tööd teinud. Ideaaltulemusena näeb iga artist seda, et ta suutis publikut sisemiselt puudutada ehk arengumaagide keeles - tekitada vastasmõjusid. Enamasti juhtub see siis, kui artist ka ise naudib ja on vaimustunud sellest, mida teeb. Siin aga peitub iga artisti probleem - kuidas säilitada vaimustust ja naudingut millestki, mida meeletult kaua teed ja üksipulki kvaliteedi nimel läbi hakid?
Tegelikult on selline mõtlemine enamasti juba kõrgem tase. Madalam tase on see, et keskendutakse ainult tehnikale ehk asja nähtavale ja mõõdetavale poolele. Kui nii hakata ringi vaatama, siis on see lausa kummastav, kui vähese sisemise ehk nähtamatu ainesega inimesed lepivad. Võtame kasvõi asjaolu, kuidas tänapäeval on moes klassiklalisi teoseid masimaalse kiiruse ja robotliku täpsusega mängida. Ette antud teos, tuleb ette antud viisil, ette antud tulemusega mängida. Ja see sammuke sealt edasi, kus sul on lubatud sisse panna tükike oma hingest, enda omapära või originaalsus, kuulub ühele, kahele valitule tuhandetest ja tuhandetest. Sest muul juhul öeldakse sulle, et see on küll huvitav, aga nii lihtsalt ei tehta ja sina pole piisavalt kuulus ja autoriteetne, et midagi siin omamoodi teha.
Tantsu puhul tunduvad asjad õnneks vähem organiseeritud olevat. Olen nii viiuli kui tantsu puhul kasutanud enda meetodeid, kuidas sälilitada entusiasmi ja naudingu allikas sellest, mida teed. (Võib-olla on see põhjuseks, miks minu ülipedantne ja lugupeetud pensioniealine eluaeg akadeemilise õppejõuna töötanud õpetaja mind lahkumast pidurdada püüdes hakkas rääkima, kuidas olen kõige erilisem ja andekam õpilane tema elus. Ja kuidas minu kaotus on Eesti muusikale suur kaotus) Sest vastasel juhul lihtsalt enam ei jaksa, ei taha, ei suuda. Üks võimalus on elada teiste inimeste vaimustuse allikal ning kasutada konkreetses maailmas positsioneerimise jõudu. Selleks tuleb hästi palju välist tööd teha - reklaam, strateegilistes kohtades esinemine... Kuid selle tee puhul tuleb arvestada ka ette antud vormi piiridega. Sa pead ette antud standardi piirides olema huvitav. Tokroda ütleb selle kohta - palju määgimist ja tibake asjalikku. Nii tekibki iga artisti probleem - sa teed küll tehniliselt kõik standardi järgi, kõik saavad sellest aru ja see on mõõdetav. Kui antakse tulemusele kõrge hinne, eraldab maailm sulle portsu nn entusiasmi energiat, mille abil saab inimesi sisemiselt puudutada. Aga püüdlejaid selle energiakingituse suunas on palju, võidavad vaid vähesed. See on paradoks - kuidas leida ette antud standardites seos iseenda entusiasmi allikaga?
Minu meetodid, kuidas ammutada endasse varjatud tumeainet:
* töötada vahel hästi suurelt ja ülepakutult, igale tundeajendile reageerides;
* kasvatada endasse lisaks täppistehnikule ka üks vabameelne nn lillelaps;
* unustada aeg ja eesmärk ning lihtsalt võtta nauditavast kinni;
* samal ajal mõistusega pidevalt ära registreerida, mis tekitas endasse mõjusid. Seejärel standardi piire täpselt teades pikkida neid sisse sinna, kus asi ei lähe piiriga vastuollu.
Kui aga lasta lahti konkreetsete maailmade standarditest, tekib küll sihtgrupi probleem, kuid võimalused nähtamatu aine saamiseks lähevad oluliselt suuremaks:
*pähe tulnud fantaasial kontseptsiooni teostamine pakatab energiast, kuna ilmsiks saab sisemusest tulev tung. See on see hetk, kus me teeme küll kunsti, aga ilmsiks saab inimeseks olemise uus tahk. Aga seda vaid juhul, kui sul on olemas inimesed, kes seda vastu suudavad võtta ehk kelles tekivad nähtamatu aine tõttu vastasmõjud. Sest vastasel juhul oled üksik kunstnik, keda mitte keegi ei mõista. |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|