Arengumaagide Foorum

[Hella]

Arengumaagide kokuka konspekt 42
Koostatud 12.11.13 toimunud loengu ja arutelu pÃĩhjal

Ajastu vahetus
Minu koostatud täiustatud skeem arengumaagide praeguste sisemaailma kirjeldavate teadmiste kohta, mis seletab Ãŧhtlasi ka arengukella toimimist esimeses kolmes hÃŧperruumis.


SÃĩjardi ajastul andis loodus inimestele oma teisikute arendamiseks 2 maailma, mida parasiitsÃŧsteem moonutas vastavalt:
1) Arengu (tugipunktide) maailm → skisofreenikute maailm.
2) Juhtruumi maailm → psÃŧhhopaatide maailm.

Loodus andis jÃĩudu ja parasiit arendas. Seoses Karviku ajastu algusega kaovad mÃĩlemad SÃĩjardi maailmad ära ja see pÃĩhjustab teisikute suremise. Kui teisik saab surma, siis on inimene emotsionaalselt vÃĩi mÃĩtlemiselt katki. SeetÃĩttu tuleb oma SÃĩjardi maailmades tegutsenud 2 teisikut sisemaailma tagasi tÃĩsta.
See muutus tähendab, et me peame hakkama ennast ise juhtima ning arendama. Nt ei toimi enam programm „kÃŧll jumal juhib“, kuna juhtruumi maailm kaob. Enam pole vÃĩimalik ennast läbi Ãŧhiskonna juhtida ning valitseda.
Praeguseks hetkeks peaks olema saabunud olukord, kus inimesed on niivÃĩrd vigastatud, et jäävadki alluvateks zombideks.


Enamus inimesi on traumatiliste elusÃŧndmuste tÃĩttu skisofreenilised vÃĩi psÃŧhhopaatilised inimesed.
Kui inimese mÃĩtlemist on alla surutud, siis saab temast skisofreeniline inimene. Sellel inimesel on lapsepÃĩlves olnud oma arvamus, aga see on surutud maha ja ta ei julge enam mÃĩelda. Tal toimib ainult emotsionaalne pool. Skisofreenikul puudub Ãŧhendus reaalsusega (luulud, ei mÃĩtle loogiliselt) ehk tugipunkt, millele toetuda. Samuti ei suuda ta iseennast juhtida, mistÃĩttu toimuvad ta elus suvalise suunaga arengud.
Kui inimest on lapsepÃĩlves surutud maha nii, et tal on valus, siis saab temast psÃŧhhopaatiline inimene. Et valu mitte tunda, on see inimene surunud oma tunded maha. Ta on sotsiopaat, kuna temas on allasurutud inimlikkus. PsÃŧhhopaadil puudub vÃĩime emotsionaalselt kogeda, tajuda, mÃĩista, samastuda. Inimene, kellel pole emotsioone, sel pole ka uuendusi ja arengut, kuna emotsioon on info. PsÃŧhhopaatiline inimene elab vaid intellektuaalselt ega saa muutuda. Ta ei saa liikuda tulevikku, kuna elab pidevalt Ãŧhes surnud punktis.
PsÃŧhhopaatiline ja skisofreeniline inimene on Ãŧksteise sÃĩltlased – Ãŧks mÃĩtleb, teine tundleb. Kui psÃŧhhopaatiline inimene läheb katki, kaotab skisofreeniline inimene on tugipunkti. Kui skisofreeniline inimene läheb katki, kaotab psÃŧhhopaatiline inimene taju.

FÃŧÃŧsiline defekt, lapsepÃĩlve trauma ja enese kontrollmehhanism
Oluline on vahet teha, kas inimene on päriselt fÃŧÃŧsilise defektiga (skisofreenikuid ja psÃŧhhopaate on ametlikult 1%), varjatud inimlikkusega vÃĩi ennast teadlikult juhtiv.
Toome vÃĩrdleva näite probleemiga, miks naine ei saa lapsi:
TÃĩeline skisofreenia/psÃŧhhopaatia on vÃĩrreldav sellega, et naise ei saa lapsi, kuna tal on mÃĩni organ nt emakas puudu.
Varjatud inimlikkuse ehk psÃŧhhopaatiliste ja skisofreeniliste inimeste puhul on probleem vÃĩrreldav lastetusega, kuna nt munasarjades ummistus.
Kontrollmehhanism on vÃĩrreldav sellega, et naisel kÃĩik toimib, aga ta kasutab lihtsalt rasestumisvastaseid vahendeid. Nt oskab inimene teadlikult välja lÃŧkata enda emotsioone, et kogu oma tähelepanu kokku Ãŧhele asjale koondada. VÃĩi oskab inimene teadlikult välja lÃŧkata enda mÃĩtlemist ja eelarvamusi, et ehedale tajumisele keskenduda.


Skisofreenikute arengu (tugipunktide) maailm
Energiapilt:
Maa sees on pall, kus on väiksed täpid. Nende inimeste teisikud, kellel Ãŧhiskonnas arengu ja tegutsemise ruumi pole, on seal staatilised. Nende seas marsivad (nagu flamingod) 200-300 pealiste karjade kaupa Ãŧhte sammu nende inimeste teisikud, kellele Ãŧhiskond on andnud elumÃĩtte ja seetÃĩttu reaalselt areneda lubab. Nad jagavad Ãŧhte aju. Kui Ãŧks teisik seal karjas elumÃĩtte täidab, saab ta energiat täis ja paisub suureks palliks. Kohale tuleb hästi peenikese tÃŧrannosaurus rexi välimusega elukas, keda nimetame mÃĩrvar- vÃĩi karjusraktobleeriks. Ta tÃĩmbab selle teisiku karjast välja ning tapab ära. Energia läheb sÃŧsteemile ja inimene sureb. Siis vÃĩetakse uus teisik staatiliste teisikute hulgast ja pannakse sinna tÃŧhja koha peale asemele.

Näiteks - Must looduslik elumÃĩte: soov elada oma elu. Must parasiitlik elumÃĩte: soov leida armastus.
Armastuse otsimine on soov leida maailma. Inimene peab enda sisemaailma (fantaasiamaailma) ise ehitama. Armastuseotsija on see, kes pole enda isiklikku maailma kasvatanud. Armastuseotsijal on tunne, aga ta ei mÃĩtle. Talle on antud sÃŧsteemi poolt signaal leida vastassugupool, kellel on sisemaailm ning ta lihtsalt otsib. Armastust leides paisub ta energiast täis ning seejärel ta tapetakse. Toimib see nii, et kui ta omaks vÃĩetakse, pääseb ta teise sisemaailma ning saab seal (sÃŧsteemi juhtimisel) valitseda. Ta imeb selle sisemaailma energia enda sisse, seejärel tÃĩmmatakse ta sÃŧsteemi poolt lÃĩhki, tapetakse ning kanditakse energia sÃŧsteemile.


PsÃŧhhopaatide juhtruumi maailm
Inimene jÃĩuab läbi elukogemuse mÃĩistmise ning teadmiseni. Kui me tunnetame, siis me eeldame, et ka teised seda tunnetavad. PsÃŧhhopaadi jaoks on tundlev inimene madal rass, keda lihtsalt sÃŧÃŧakse ja tapetakse. PsÃŧhhopaat tekitab traumasid, kuna inimene Ãĩpib ja hakkab teatavate asjaoludega arvestama vaid siis, kui saab emotsionaalse šoki. Kuna psÃŧhhopaadid on saamahimulised, siis kandub läbi nende ka meie Ãŧhiskonda saamahimu. (kasulik lugemine: http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/psuhhopaadi-valimaaramine-kuidas-neid-ara-tunda#.UotRP9I0WuK )

Energiapilt:
On Ãŧks suur psÃŧhhopaat (suure pea proportsioonid on vÃĩrreldes kehaga nagu beebil), kelle Ãŧmber on 10-12 pealine sotsiopaatidest (psÃŧhhopaadi poolt traumaatiliselt vigastatud ja allasurutud inimlikkusega inimeste) kari ehk meeskond. Läbi sotsiopaatide ammutab psÃŧhhopaat jÃĩudu – ta toitub hirmust. Hirm on märk, et inimene ei suuda ennast valitseda ja nii vÃĩtabki psÃŧhhopaat valitsemise Ãŧle.

Kuna psÃŧhhopaat loeb vaid välist miimikat ega tunneta, mida inimene reaalselt kogeb, on vÃĩimalik teda sel viisil ära petta. Sotsiopaat seevastu tunnetab aga teise inimese sees toimuvat reaalselt. Kui viia mäng tunnete ja emotsioonide tasandile, on psÃŧhhopaat abitu. PsÃŧhhopaadil läheb katki mÃĩtlemine ehk tekib mÃĩttelÃŧhis. Emotsionaalsest seisukohast on psÃŧhhopaat alati terve. SeetÃĩttu jätab psÃŧhhopaat Ãŧldreeglina hea mulje. Kui psÃŧhhopaat katki teha, siis lähevad tema Ãŧmber olevad sotsiopaadid emotsionaalselt katki.

PsÃŧhhopaatidel on väärisik, kuid puuduvad hirmud ning kollid. Nemad kamandavad inimeste kolle ja kasutavad selleks hirme (lugemissoovitus: http://www.imelineteadus.ee/article/2012/2/28/psuhhopaadid_on_dopamiinisoltlased ).
PsÃŧhhopaat loeb inimese emotsionaalsust. KÃĩik, kes kollitavad on psÃŧhhopaadi ohvrid. Inimene vÃĩib vinguda, aga teeb ikka seda, mida psÃŧhhopaat tahab. Aga kuna psÃŧhhopaadil on väärisik, siis teeb inimene seda, mida parasiitsÃŧsteem tahab.

Hirm on käimalÃŧkkav jÃĩud (km).
Koll teostab ja loob (sm).
Väärisik tunnetab, tajub (vm).

Tokroda tabel hirmude ja kollide vaheliste seoste kohta

Konfliktihirm aktiviseerib vÃĩimu kolli. Konflikti hirm tähendab seda, et inimene kardab muutusi. Selleks, et pidurdada muutusi, hakkab inimene tahtma vÃĩimu.
Armastuse hirm aktiviseerib hea inimese kolli. Armastuse hirm tähendab seda, et inimene kardab, et peab hakkama puuduses elama. HÃĩbedane seadus väikese mina ja suure mina pealt Ãŧtleb: Rahvas koguneb sinna, kus on toit, aga sÃŧÃŧa saab see, kes vastab tingimustele ( http://hannesvanakyla.blogspot.com/2013/09/taiendseadused-i.html ). Kui inimene tegelikult tingimustele vastata ei suuda, siis Ãŧritab ta hea inimesena näida.
Surmahirm aktiviseerib eneseÃĩigustuskolli. Surmahirm tähendab seda, et inimene kardab, et laguneb see, ilma milleta ta ei saa. Mitte midagi pole igavene ja kui inimene sellega leppida ei suuda, siis tekibki tal eneseÃĩigustuse koll.

Armastuse hirmu ja konflikti hirmu koosmÃĩjus aktiviseerub enesehävituskoll. Hea inimese rolli etendaja ei taha muutust, kuna kardab konfliktsituatsiooni tagajärjel toitest ilma jääda. Paratamatult aga toimub temaga sisemine muutus ja siis käivitubki enesehävituskoll.
Konflikti hirmu ja surma hirmu koosmÃĩjus aktiviseerub omandi koll. Maailm muutub, oskused kaovad. Kui inimene sellega kaasa ei lähe, siis aktiviseerub omandi koll ja ta Ãŧritab läbi vara enda kätte kuhjamise ja enda meele järgi dikteerimise kindlustada ennast kaduvuse ning muutuste eest.
Surma hirmu ja armastuse hirmu koosmÃĩjus aktiviseerub tähelepanukoll. Inimene tahab hästi palju tähelepanu, mis teda ennast toidaks ning peataks selle lagunemise, mis muidu nagunii kaoks.


Lisa:
*PsÃŧhhopaat on saamahimuline. Kuna tal pole tundeid, mis tähelepanu kÃĩrvale juhiksid, siis ta saavutab oma eesmärgid palju hÃĩlpsamini.

*Kuna psÃŧhhopaatidel puudub armastuse (omandamisvÃĩime) tunne, siis psÃŧhhopaate ei huvita tÃĩde.

*PsÃŧhhopaate juhivad peliidid. PsÃŧhhopaat vÃĩtab tÃĩeliselt juhilt areaali Ãŧle ja tuleb sinna asemele juhiks. Nii jätab ta inimestele mulje, et läbi tema saab juhiks.

*PsÃŧhhopaatide maailmas asub paradiis. Kuna kogu inimkond tahab pääseda sinna paradiisi, vÃĩetakse sealt omaks illusioone ning ideaalkujusid. Seal on rohelus, nn „American Dream“, aga väga vähe elanikke. See on koht peliitidele, kelle kaudu saavad psÃŧhhopaadid korraldusi. Sealt tuleb enda osad ära tuua, kuna nende kaudu tÃĩmbavad psÃŧhhopaadid meid tÃŧhjaks.

*Selleks, et eluga hakkama saada, on vaja juhtruumi. Seega valib iga inimene endale juhi. Meile alati meeldib inimene, kes meid kompenseerib. PsÃŧhhopaat elab mÃĩttemaailmas, inimene tundemaailmas. (vt konspekt 44). Inimene ei mÃĩtle ja hakkab psÃŧhhopaadilt Ãĩppima mÃĩtlemist. Kuna psÃŧhhopaat teeb inimese eest tÃļÃļ ära, tunneb inimene psÃŧhhopaadi juures, et ta tÃĩeliselt elab. PsÃŧhhopaat mÃĩtleb kÃŧll inimese eest, aga ei mÃĩtle inimesele kasulikus suunas. Ta mÃĩtleb sÃŧsteemile kasulikus suunas.

*Miks inimesed armuvad psÃŧhhopaati?
PsÃŧhhopaadid paistavad ideaalsed mehed/naised. Kuna psÃŧhhopaadil pole tundeid, siis on ta iseseisev, iseteadev, kÃĩigutamatu. PsÃŧhhopaadil pole emotsioone ja kohtudes näeb inimene enda emotsioontasandil, et psÃŧhhopaat ei taha temalt mitte midagi ja ta saab tasuta. Sellega jääb ta aga lÃĩksu. Pärast fÃŧÃŧsilist kontakti, hakkab meritäht emotsionaalsust kruvima, teeb inimesest vääraka.

*PsÃŧhhopaat on 2 olendi kooslus : inimene, kes on ennast teadlikult etappide kaupa maha mÃŧÃŧnud ja meritäht ehk parasiitelukas. Inimene ei suuda oma iseloomu muuta – seda teeb see meritähe moodi nahkjas olend. PsÃŧhhopaadiga suheldes ei näe inimene meritähte, kes hakkab tema tahete struktuuri (kristalli) Ãŧmber kujundama. Meritäht vÃĩtab inimese emotsionaalsusest tahte ja asendab selle sÃŧsteemi tahtega (nt American dream mÃŧÃŧgikoolitused). Inimene tunneb, et ta muutub ja on hea olla. Meritäht tÃļÃļtleb läbi inimese kristalli ja teeb sellest liikuva olendi. Inimene tunneb, et ta hakkab elama, tegelikult teeb seda meritäht. Inimene ei märka, et meritäht vÃĩtab ära selgroo – tugevuse, jäikuse –. Tal kaob ära kristalliline struktuur, mis viiakse parasiitsÃŧsteemi, mis kasvab inimeste arvelt. See osa, mis on psÃŧhhopaadi poolt läbi tÃļÃļdeldud, on maha mÃŧÃŧdud. Tugevus kaob ära, kuna inimene ei ela enda elu. Inimesel pole enda kristalli ja seega on ta super hea sÃŧsteemi biorobot. Inimene elab sÃŧsteemi poolt määratud elu. TA teeb keep smilingut, valitseb emotsioone, mÃĩjutab inimesi, tunneb ennast kunnina – on psÃŧhhopaatide käepikendus. Tekib illusioon, nagu oleks vaba kodanik, aga tegelikult on ta lootusetult ori.

*Kui tahad oma tahet kasutada, tulevad inimesed rÃŧndama nagu limukad. Nad on issanda tinasÃĩdurid, kellel tekib tunne ja nad ei analÃŧÃŧsi kunagi, kust tunne tuleb. See tunne on aga parasiitsÃŧsteemi poolt antud tahte signaal.

[Norn]

Teise teooria kohaselt on hirmul 4-i nurka:
1. haigus
2. vaesus
3. Ãĩnnetus
4. rumalus

Hirmu neljal nurgal on igalÃŧhel vastav tundmuslik signaal, mida ma siin ei avalda.

KÃĩigi 4-ja nurga aluseks on surmahirm, st. kui oled liiga haige, siis sured, kui liiga vaene, siis sured, liiga Ãĩnnetu, sured, liiga rumal - sured. Surmahirmust areneb edasi puudustehirm, mille kohale omakorda on vÃĩimuirm, jne. hierarhiliselt peenemate hirmudeni edasi. Seega inimese elu loomulik osa on erinevad hirmud, mis paneb teda vastavalt end tundma ja tegutsema kui koll.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Tige tihane]

Tuuseldasin Ãŧhe psÃŧhhopaadi blogi Ãŧksvahe läbi. Keda inimloomus vähegi huvitab, siis siit leiab huvitavaid terasid ehk maailm läbi spÃŧhhopaadi silmade: http://www.psychopathicwritings.com/2011/04/do-psychopaths-know-theyre-psychopaths.html

[Norn]

Mina usun, et oma olemuselt on kÃĩik Hirm, Koll ja Väärisik, millest absoluutselt vabaneda vÃĩi väljakasvada pole lihtsalt vÃĩimalik. On vÃĩimalik vaid Ãŧha enam seda olemust äratabada ja paremini distsiplineerida. Aga Ãŧhendus olemusliku Kurjaga ei kao, mis on elu allikaks. Kui see Ãŧhendus katkeb, siis lihtsalt hävinetakse. LÃĩputul Kurjusel on neli Ãŧldist avatuse nurka ehk tunnetuslikku väärisikut, mille kaudu toimib neli pÃĩhilist kolli nägu, ja igal olemise tasandil on motiveerivaks jÃĩuks vastav hirm. Hirmutasandeid, kus kollid toimivad vÃĩib olla väga palju. Mustvalgelt liigitav maailmapilt - koll vÃĩi mittekoll, parasiit vÃĩi mitteparasiit, halb vÃĩi hea - on lihtsalt Ãŧks hirmu kvaliteetidest, mis loob vastava kollina samuti teatud haigust, vaesust, Ãĩnnetust ja rumalust. Ja vastava tasemega väärisiksus tunneb samuti vastavalt teatud kvaliteedi nÃŧansidega: valu, ahnust, kadedust ja edevust.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Hella]

Panin teksti sinisega juurde LISA, kus on veel mÃĩned olulised aspektid, mida tuleb psÃŧhhopaatidest teada.
Skisofreenikute arengu maailm on täpsema sÃĩnastusega TUGIPUNKTIDE maailm.