Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
Hella Arengumaag
Liitunud: 22 Juul 2009 Postitusi: 881
|
Postitatud: Esm Apr 01, 2013 5:15 pm Teema: Olevikus elamine |
|
|
Panen siia kirja ühe teadvuse killukese.
Olevikus elamine on see veider tunne, mida olen hakanud viimasel ajal kogema. Poleks uskunud, et on võimalik niiviisi liikuda fikseeringute vahel minevikule, olevikule tulevikule.
Enamasti olen seni elanud minevikus - tegutsen materiaalses maailmas nii nagu alati, aga samal ajal otsin kõiges pidevalt tõlgendust või seletust minevikus toimunule. Mõni arusaam tekib alles 2 aastat peale toimunut, mõni aga lausa 20 aastat ja rohkemgi.
Või siis tulevikus - ei näe reaalsust, vaid peas on ideaalide ja pürgimuste prillid. Oluline ei ole see, mis on praegu, vaid pürgimuse tulem, visioon.
Olevikus elamine on aga hoopis teistsugune. Peas ei ole müra, vaid on vaikus, lõdvestus. Kui teen midagi, siis kuulen, näen, tunnen, panen tähele, mis toimub, mis juhtub. Ja veel on tekkinud võime ennast ülevalt alla näha - kes ja milline inimene see missuguses keskkonnas kuhu liigub. Kohalolu on mõnus tunne. Seni on olnud kogu aeg tunne, et ma ei saa nagu reaalsust piisavalt kätte, olen nagu kogu aeg ära. Isegi, kui midagi puudutada, on selle tunde kogemine palju intensiivsem. See tundub kuidagi õige suund olevat. |
|
Tagasi üles |
|
|
Tige tihane Indigo päike.
Liitunud: 13 Veeb 2007 Postitusi: 1583
|
Postitatud: Kolm Apr 03, 2013 1:10 am Teema: |
|
|
Tundub mõnus Ma ise pole midagi sellist kogenud. Ikka plaanid ja visioonid, mis tulevikus vaja ära teha (ja kui asjad jäävad pooleli, siis seda enam mõtlen, et tulevikus tuleb ära teha). |
|
Tagasi üles |
|
|
Hella Arengumaag
Liitunud: 22 Juul 2009 Postitusi: 881
|
Postitatud: Kolm Apr 03, 2013 10:03 pm Teema: |
|
|
Varem tekkis selline oleviku tunne siis, kui olin elus mingi kardinaalse muutuse või shoki üle elanud. Asud elu kellavärgis mutrikesena ja ühel hetkel astud välja. Kell jääb seisma ja lekkima. Sina aga oled sündinud justkui esimest korda. Paned korraks silmad kinni. Avad need. Ja siis jääd silme ette jäävat hoopis uut moodi. Sinu meeled on avatud - kuuled, haistad, tunned maailma vahetult, justkui esimest korda. Ajal aga pole tähtsust. Millelgi pole tähtsust.
Selline tunne laeb meeletult. |
|
Tagasi üles |
|
|
Marith Hall päike
Liitunud: 11 Okt 2008 Postitusi: 57 Asukoht: Tallinn
|
Postitatud: Kolm Mai 22, 2013 1:45 am Teema: |
|
|
jeee-ee, mul tekib see tunne siis, kui on mõõdukas tahtmine ära surra , ühel või teisel viisil. Siis venib iga silmapilk hiiglama pikaks, värvid hakkavad särama ja kõik see, mida silmad näevad, mudib eriti mõnusalt hinge. ja kõik see, mida ei näe, kõditab õrnalt lõua alt ja võtab käest kinni ja juhib muudkui edasi-edasi, ei tea kuhu ... Ja see kõik virvendab-virvendab-virvendab. |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|