Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Petitsioonid mis kustusid peale HARTA12 ilmumist.

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Toorumi aborigeenium
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:06 pm    Teema: Petitsioonid mis kustusid peale HARTA12 ilmumist. Vasta viitega

31
Tegin mĂ”ned pĂ€evad peale HARTA12 ilmumist, sellest inspireerituna petitsiooni, nĂ€dal aega ei aktiveeritud, pidasin petitsioon.ee haldajaga kirjavahetust, ning asi aktiveeriti, aga ta sai aint mĂ”ned pĂ€evad aktiivne olla ( panin NĂ”mmeraadio facebookilehele isegi lingi ĂŒles, ehk keegi juhtus nĂ€gema ), kui asi jĂ€lle mitteaktiveerituks muutus. Juuvist on kuskilt "kĂ”rgemalt" nĂ€iteks Toomas Pilveselt vĂ”i mĂ”nelt Estbanaainia KGBiidilt tulnud korraldus asi maha vĂ”tta, et HARTA teema mingisse jĂ€rjekordsesse hĂ€masse summutada. Muide tĂŒkk aega enne HARTA12 tegin ĂŒhe petitsiooni mis on veel isegi aktiivne ja mis sisaldas samu mĂ”tteid kui see HARTA12, aga ilma vohava sĂ”namulinata. Kuid ka see kustus just mĂ”ĂŒni aeg tagasi, peale HARTA tekkimist. Eitea, kas nĂŒĂŒd ootab mind mingine represseerimine. Aga siin see petitsioon klikiditatuurist:

Erakondade tagatubade klikidiktatuuri lÔpetamine!

Harta12 on ĂŒldsĂ”naline hea algatus, aga sealt tuleks asju nĂŒĂŒd edasi arendada. Kandidaadid, kes saavad valijatelt mandaadi, millest riigikokku pÀÀsemiseks ei piisa on hÀÀlte OMANIKUD ( kuni valija neid mingil pĂ”hjusel tagasi vĂ”tta ei taha, aga sellest edaspidi, sest pĂ€tistunud ja usalduse kaotanud saadikute tagasikutsumist, ehk reaalset poliitilist vastutust meil ju praegu peaaegu ei eksisteeri ) ja neil on valijate antud mandaat, ehk Ă”igus ise OTSUSTADA, keda oma erakonnast hÀÀltesaagiga toetada. Valijad on usaldanud oma hÀÀle konkreetsele kandidaadile, mitte erakonna juhatusele selleks, et nood saaks omale kuulekaid karjeristlike poliitbroilereid pukki upitada! See tĂ€hendab, et hÀÀltesaak demokraatlikus, ehk mittepartokraatlikus ( partokraatiat iseloomustab NĂ”ukogude Eesti hĂŒmni salm: "partei me juhtimisel suuna annab ja vĂ”idult vĂ”itudeni viib me tee" ) riigis ei tohi kuuluda parteile, selle juhatusele oma vĂ”imulpĂŒsimise kindlustamiseks, vaid konkreetsele kandideerinule. Ei ole loomulik, kui sinu hÀÀled lĂ€hevad erakondade valimisnimekirjade alusel nĂ€iteks inimesele, keda sa riigikokku ĂŒldse ei sooviks, kuid kes paraku on sinu parteikaaslane. Parteide valimisnimekirjad kaotada! Kui kellegil on paremaid ja arusaadavamaid ideid ĂŒlevalt alla dikteeritud partokraatia tagatubade klikidiktatuuri kiiremaks, odavamaks ja optimaalsemaks kaotamiseks, ehk esindusdemokraatiale tĂ”elise esindusdemokraatia tĂ€henduse andmiseks, siis nĂŒĂŒd on aeg ideed vĂ€lja kĂ€ia.



Panin ĂŒhe kommentaari kah selajal kui petitsioon aktiivseks sain, milles rÀÀkisin ideest natuke laiemalt:

Aare: Pikem artuelu Eesti demokraatia teemal:

Kommentaar lisatud: 28. november 2012 kell 12:51
Ega hÀÀlteostmist ka see sĂŒsteem ei vĂ€lista, aga kui poliitikutel on KOHUSTUS avalikust teavitada, kellele ta oma hÀÀltesaagi ĂŒle kannab, kui ta ise mingil pĂ”hjusel riigikokku minna ei saa vĂ”i ei taha, siis sellega on tema poliitiline eelistatus ja maailma vaade ka kohe nĂ€ha, ning ega rahvas jĂ€rgmistel valimistel selle "superstaari" vĂ”i sportlase poolt oma hÀÀlt anda ei taha, kes oma valijate toetuse mingile tundmatule, vĂ”imuladvikule kuulekale karjeristist poliitbroilerile "usaldas". Sealt on ĂŒsna hĂ€sti aru saada, kas inimeselt osteti ta hÀÀled, vĂ”i ta andis nad sellele inimesele, kes seda tema arvates vÀÀrida vĂ”iks. Muidugi peaks olema jĂ€rgmine samm see, et rahvas saaks oma antud hÀÀle ka tagasi vĂ”tta, mis tĂ€hendaks vat seda, et kui keegi kandidaat ka oma hÀÀltesaagi maha mĂŒĂŒs, siis seljuhul, kui rahvas oma valitud esindaja valikuga rahul pole, jÀÀb too karjerist-broliler, kellele hÀÀltesaak delegeeriti ilma oma positsioonist kui ka rahast, ning kandidaat kellele aga rahvas otse oma vastutuse usaldas, oma reptutatsioonist. See sĂŒsteem oleks esimene verstapost Eesti demokratiseerimisel, sest ega tegeliku demokraatiat meil pole. Kui erakond vĂ”i ĂŒksikkandidaat tahab rahva tahtega arvestada, ehk olla demokraatlik, siis nimetatakse teda populistiks. Populismi tĂ€hendus on ĂŒlde Ă€ra lörtsitud, kuna poliitilist vastutust ju pole: kĂ”ik erakonnad lubavad rahvale populaarseid ehk rahva enamuse ( ehk demokraatliku ) tahtega kooskĂ”las, mitte vastuolus olevaid otsuseid teha ( populism! ), lubades piimajĂ”gesid ja pudrumĂ€gesid, aga miskipĂ€rast lubadusteks nad jÀÀvadki ja vat selline valetamine asja Ă€ra rikubki. Kui valitsus peaks kandma reaalset poliitilist vastutust ja tagasi astuma, kui tunnistab, et ei suuda oma vĂ”etud kohustusi ( ehk antud lubadusi ) tĂ€ita siis oleks sĂ”nal populism hoopis teine tĂ€hendus ja ei jagataks ka tĂŒhje lubadusi. NĂ€iteks PĂ”lissoomlased, konkreetselt Timo Soini on nimetanud ennast populistiks, ja ta on oma nime kĂ”ige paremas mĂ”ttes vÀÀrt, sest ta ei taganenud oma pĂ”himĂ”tetest ja keeldus seetĂ”ttu valitsusse minemast ( ehk ta ei taganenud lubadustest, ei hakanud valelikuks populistiks/demokraadiks ). Praegune petitsioon ongi mĂ”eldud erakondadele ja eelkĂ”ige neis olevatele sĂŒdametunnistusega inimestele. On huvitav jĂ€lgida, kuidas sotsiaaldemokraadid Harta12-le hÀÀli andes justkui harta pĂ”himĂ”tetega nĂ”ustuvad, aga selgelt on lĂ€binĂ€htav, et Hartat Ă€ra kasutades pĂŒĂŒtakse enda poliitilist populaarsust ( populism! ) tĂ”sta, jĂ€ttes oma erakonnasisese demokraatia tĂ€pselt samaks kui kĂ”igil teistel erakondadel ja lĂŒkates ĂŒhe kĂ”ige vajalikuma klausli sellest, valimisseaduse muutmise ( valimisseadust tulekski ju nii muuta, et see vĂ€listaks erakondade tagatubade partokraatliku diktatuuri!!! ) tahaplaanile. KĂ”ige tĂ€htsam Harta12 juures on muidugi RAHVAALGATUSE ehk TEGELIKU DEMOKRAATIA toomine poliitikasse, aga kas praeguses sĂŒsteemis, kus KÕIGIS parteides valitseb erakondade tagatubade diktatuur, ehk vĂ”imul on kasuahned karjeristid, kes vĂ”imule saades pĂŒĂŒavad eelkĂ”ige oma vĂ”imu kindlustada, on ĂŒldse reaalset lootust et rahvaalgatus mingilgi kujul tuleb? Tuleb ju meelde, kuidas pea KÕIK erakonnad olid poolt, et president tuleks valida otse, nagu demokraatlikes riikides, mitte nii nagu USA-s vĂ”i SĂŒĂŒrias, kus seda teeb mingisugune komisjon ( siinkohal lisaks, et SĂŒĂŒrias praegune vĂ”im pĂŒĂŒab muuta pĂ”hiseadust, et korraldada esimesed demokraatlikud valimised, seda olukorras, kus lÀÀs, nĂ€iteks USA rahastab alqaeedat ja varustab neid stingeritega, mida isegi Eestile keelduti mĂŒĂŒmast, kuigi oleme Afganistaani esitentsikud ja hukkunute suhtarvult rahva arvuga vĂ”rreldes esires ). Kas me saame oma isegi ilma vĂ”imuta presidenti otse valida? See nĂ€itabki, et kĂ”igepealt tuleks muuta erakonnad temokraatlikumaks ja alles siis on lootust kehtestada ainus tĂ”eline rahva vĂ”im: OTSEDEMOKRAATIA. Praegu meenutab Eesti poliitmaastik ĂŒheparteisĂŒsteemi kus vĂ”imul on partei nimega " Erakondade Tagatubade Diktatuuripartei", millel on siis palju eri fraktsioone nagu: irl, sde reformierakond, iseseisvuspartei, sotsiaaldemokraatlik partei jne. KĂ”ik need fraktsioonid ( "parteid" ) esindavad kindlat gruppi ĂŒhiskonnas, mitte ĂŒhiskonna kui terviku huve, ning eelkĂ”ige esindavad nad iseenda tagatoa huve ( kindlustada vĂ”im ). Neid fraktsioone lĂŒkatakse esile vastavalt olukorrale ĂŒhiskonnas, kui lĂ€heb hĂ€sti, siis ikka parempoolsed ja kui halvasti siis tĂ”usevad esile vasakpoolsed, sest rahvaenamus kannatab. Aga kĂ”iki parteisid ( v.a. Iseseisvuspartei ja vĂ”ibolla veel mĂ”ni ĂŒksik vĂ€ikepartei ) iseloomustab totaalne kuulekus BrĂŒsselile ja rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele. KĂ”igi broilerite unistus on saada kunagi brĂŒsselisse suurt sulli kokku ajama... Edasi mĂ”elge juba ise.


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:49 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:11 pm    Teema: NĂ”uame demokraatliku riigikorda! Vasta viitega

See on teine petitsioon, mis peale HARTA12, kui lehekĂŒlg rohkem tĂ€helepanu sai kustus, mille ma avaldasin juba Septembris, kuid mis sisaldas just samu HARTA12 pĂ”himĂ”tteid, ilma vohava sĂ”nakasutuseta. Avaldasin selle anonĂŒĂŒmselt, kuna lugema peaks ikkagi sisu, mitte autori(teet) isiksus.

NÔuame demokraatliku riigikorda!

Tegelikuses on olukord veel hullem, parlamenti ei pÀÀse Eestis isegi rahva poolt enim hÀÀli saanud kandidaadid, vaid parteide tagatubades koostatud nimekirjade alusel ĂŒlevalt alla dikteeritud kuulekad poliitkĂ€pikud. ÜhesĂ”naga tuhandeid hÀÀli saanud jÀÀvad ukse taha, aga mĂ”nesaja hÀÀÀlega kuulekad parteisĂ”durid saavad pumba juurde, ja kui nad ei vajuta otsustamisel seda nuppu, mis ĂŒlevalt soovitakse, siis prÀÀnikutahtjaid-parasiite on veel. ÜhesĂ”naga Eestis kehtib parlamentaarne-partokraatne diktatuur ( seda kohutavat ebademokraatliku korda nimetatakse poliitdemagoogide poolt "parlamentaarseks delegeeritud esindusdemokraatiaks" ), rahvalt vĂ”etakse valimistel nende vĂ”im ja lastakse toompealt laias kaares seejĂ€rel neile nende tahte vastaselt neli aastat jutti lagipĂ€he, ilma mingi reaalse demokraatliku poliitilise vastutuseta ( poliitiliseks vastutuseks nimetatakse kĂ€ki kokku keeramisel ainult pudrukausi juurest tagasiastumist! ), ning seejuures öeldakse, et see ongi Ă”ige poliiitika, ning rahva tahtega arvestamine pole mitte demokraatia, vaid populism ( tegelikult populismi peetaksegi mujalmaailmas tĂ”eliseks esindusdemokraatiaks ). Eriti hull on aga see, kuidas meil valimisi lĂ€bi viiakse. Kas tĂ”esti keegi usub, et rahvas neid samu limukaid valib? Meil ei ole valimiskasid lĂ€bipaistvad nagu mujal maailmas, meil ei saa rahvas valimistulemuste lugemist valimiskastide juures jĂ€lgida, mis isegi Venemaal on internetist veebikaameratega jĂ€lgitav ja salvestatakse ( selleks on meil "valitud vaatlejad" ), meil korraldatakse E-vĂ”ltsimisi ning hÀÀltesaaki ei ole peale hÀÀlte ĂŒhekordset ĂŒlelugemist vĂ”imalik uuesti kontrollida. NĂ”uame: isikuvalimisi ehk erakondade valimisnimekirjade KEELUSTAMIST ( vĂ”imule saab see inimene, kes saab TEGELIKUSES kĂ”ige rohkem hÀÀli, mitte ei asu valimisnimekirjas eespool ), saadikule valimisel antud hÀÀle tagasivĂ”tmise Ă”igust, rahvaĂ”igust algatada piisava toetajaskonna allkirjade kokkusaamisel seaduseelnĂ”usid. Ning nĂ”uame otsedemokraatia ( otsedemokraatia ongi tĂ”eline rahvavĂ”im, sest siis on vĂ”imul rahvas, mitte rahva esindaja ) PÕHIELEMENTI mis isegi LĂ€tis on olemas: ka valitsuse totaalse vastuseisu puhul, piisava hulga inimeste allkirjade olemasolul kohustust valitsusel korraldada SIDUVAID rahvahÀÀletusi! NĂ”uame demokraatiat diktatuuri/rahavĂ”imu asemel !!!
Olek: ootab aktiveerimist (lÔpp 21.12.2012 kell 23:59)



Ühe kommentaari lisasin kah, kuna esilehel sisututvustav lĂŒhem lĂ”iguke kustus:

Aare: JĂ€lle mingi jama, lĂ”iguke, mis esileheke pealkirja alla tutvustuseks sai, kustus miskipĂ€rast jĂ€lle Ă€ra, panen kommina ĂŒles, siit vast ei kustu:

Kommentaar lisatud: 02. oktoober 2012 kell 13:33

NÔuame demokraatliku riigikorda! Tunnistame tÔde, et Eestis pole demokraatiat, vaid demokraatianimeline fassaad, pettus. Argumendid vÀite kinnituseks: delegeeritud diktatuur, ehk inimene annab oma hÀÀle saadikule ja jÀÀb ilma igasugusest OTSESEST poliitilisest vÔimust ( kui tal just raha pole saadiku mÔjutamiseks omakasu eesmÀrgil ), sealhulgas pole rahval demokraatliku Ôigust pÀtistunud rahvasaadikult oma toetusallkiri tagasi vÔtta.




Siin on nimed, kes petitsiooni toetasid:
Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
5. 18.11.2012 15:19 Rebeka Oja
4. 15.11.2012 03:39 [nimi teada]
3. 11.11.2012 14:22 [nimi teada]
2. 10.11.2012 17:24 robert krimm
1. 18.09.2012 15:12 [nimi teada]

petitsioon ei ole veel avalik

18.09.2012 00:00 kuni 21.12.2012 23:59

5 hÀÀlt


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:43 pm). Kokku muudetud 2 korda
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:16 pm    Teema: LiigkasuvĂ”tmisseadus taastada! Vasta viitega

LiigkasuvÔtmisseadus taastada!

Meie probleem on see, et rikkus kontsentreerub aina vĂ€hema hulga endaarust "tarkade, haritud ja Ă”ppinud" inimeste kĂ€tte samalajal kui lihtöölise palgast ei piisa isegi normaalse toidu ostmiseks ( öeldake, et "mis sa koolis ei Ă”ppinud" jne. ) ning selle nĂ€htuse PARATAMATu tagajĂ€rg on see, et vaesunud DEMOKRAATLIKU rahvaenamust saab aina enam, ning neil tekib demokraatlik viha ebademokraatliku vĂ€hemuse majandusskeemidesse varjatuddiktatuuri vastu. Paratamatult tekib situatsioon mis vĂ”ib kasvada kodusĂ”jaks vĂ”i avalikuks diktatuuriks. Eesti rahvas aga on praegusel juhul valinud kodumaalt pĂ”genemise tee. Ootame huviga, et kui kogu euro ja dollarisĂŒsteem kokku kukub, kas tullakse kodumaale omi kadjakaid nottima vĂ”i jÀÀdaksegi majanduspĂ”geniuna kĂŒĂŒditatuna vĂ€lismaale. Ei ole ju normaalne, et 90% rikkusest kuulub 10% kĂ€tte ( olukord on vist tegelikuses veel hullem ). Eesti praeguses Ă”iguses ei ole defineeritud, mida kujutab endast liigkasuvĂ”tmine. MĂ”iste "liigkasu" kadus kasutusest peale II MS lĂ”ppu s.t. peale spekulatiivse majandussĂŒsteemi vĂ”itu. Enne sĂ”da oli see mĂ”iste enamikus riikides kasutusel. NĂ€iteks Eestis loeti ĂŒle 15% ulatuvat kasumimarginaali spekulatiivseks tuluks, liiakasuvĂ”tmiseks, ja see kuulus vÔÔrandamisele riigituludesse. 1920.-1930. aastatel hoidis Eesti riik kaupade hindadel silma peal. Ahneid Ă€rimehi ootasid trellid. NĂŒĂŒd kĂŒsi palju tahad. TĂ€napĂ€eva Eesti mĂ€rksĂ”na on kontrollimatu ahnus. Toidukaupade hindadele pannakse kauplustes otsa kuni 40 ja tööstuskaupadele 100 ja enamgi protsenti. Koort ei riisu mitte TOOTJAD, vaid vahendajad. Eesti Wabariigi ajal oodanuks niisuguse Ă€ri ajajaid kopsakad trahvid ja vangla, sest siis ei nimetatud seda Ă€riks, vaid liigkasuvĂ”tmiseks.
Olek: ootab aktiveerimist (lÔpp 31.12.2012 kell 23:59)



Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
9. 26.11.2012 21:37 Margus M
8. 26.11.2012 14:29 Ago Laiksoo
7. 22.11.2012 20:45 Mait Selge
6. 22.11.2012 16:28 Kea Luige
5. 15.11.2012 21:06 [nimi teada]
4. 15.11.2012 19:02 Aivar Martin
3. 14.11.2012 19:15 rein lehtla
2. 10.11.2012 17:04 robert krimm
1. 18.09.2012 15:12 [nimi teada]





Kommentaarid mis petitsioonile said ( enamik lihtsalt mu kopeetitud liigkasuteemalised lood ajakirjandusest copy pastena panin, kuid nendes on ikka teatud pĂŒhast rahvusest tegelaste n8imed ):

Aare: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/liigkasuvotmine-eesti-vahktobi.d?id=27688445

Kommentaar lisatud: 18. september 2012 kell 14:28
Juba 1920. aastal anti Eestis vĂ€lja mÀÀrus hangeldamise ja liigkasuvĂ”tmise tĂ”kestamiseks, mis hilisemate tĂ€ienduste ja parandustega kehtis kogu vabariigi aja. "Keelatud on toiduainete ja muude vajalikkude tarbeasjade mĂŒĂŒgil nĂ”uda ja vĂ”tta niisugust hinda, mis on ĂŒleliigne ja ei olene nende ainete valmistamise ja mĂŒĂŒgi tingimustest," algas mÀÀrus. Esmatarbekaupadeks loeti siis toiduaineid, tubakatooteid, riideesemeid, pĂ”llutöömasinaid, raamatuid, arstirohtusid, kĂŒtust, majapidamiskaupu jm.
Niisamuti oli keelatud valmiskauba töötlemine (ka pakendi muutmine) ĂŒksnes suurema kasu saamise nimel ning kĂ”rvaldada kaupu mĂŒĂŒgilt "hinnatĂ”usu Ă€raootamise sihil". Ka pidid kĂ”ik kauplused ja söögikohad nĂ€htavale kohale riputama hinnakirjad.
Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid. Patustajaid nuheldi tĂŒrmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte ĂŒle kuue kuu vĂ”i rahatrahviga mitte ĂŒle tuhande krooni". Lisaks vĂ”is kohus sĂŒĂŒdlaselt Ă€ra vĂ”tta kauplemise Ă”iguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist korda vahele jĂ€i, seda ootas kuni kolmeaastane vangistus (hiljem kuni aasta) ja kukru kergendamine kuni kolme tuhande krooni vĂ”rra. Ka vĂ”idi temalt kauplemisĂ”igus jÀÀdavalt Ă€ra vĂ”tta.
Hangeldamise ja liigkasuvĂ”tmise vastu vĂ”itlemiseks asutati 1920. aastal igas maakonnas kolmeliikmeline komisjon. Selle kĂ”rgema juriidilise haridusega juhi mÀÀras valitsus siseministri ettepanekul, ĂŒlejÀÀnud liikmed aga kohalik volikogu. Tegemist oli sisuliselt kohtuga, kes kutsus sĂŒĂŒdistatava vĂ€lja ja mÀÀras talle karistuse. SĂŒĂŒdimĂ”istetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse ĂŒle otsustas siseminister ainuisikuliselt.

HÀrra Citroni kirveÀri

Mai keskel 1920 tuli pealinnas kokku Tallinna Erakorraline Komisjon Hangeldamise ja Liigkasu Vastu VĂ”itlemiseks. Seekord tĂ”mmati liistule kohalik Ă€rimees Haim Citron. Et Haim vahele jĂ€i, selle eest tuli tal "tĂ€nada" ajalehte Vaba Maa. Nimelt ilmus seal nupp "Kuidas kirved kalliks lĂ€hevad", milles anti teada, et Citron mĂŒĂŒtas riigilt odavalt saadud kirveid hirmsa vaheltkasuga.
Ajalehe teate pĂ”hjal andis vabariigi prokurör kriminaalpolitseile kĂ€su asja uurida. Juurdlus tuvastas, et Citron oligi 1919. aasta lĂ”pul mĂŒĂŒnud kaubanduse ĂŒhisusele W. Schneider ja Ko ĂŒhtekokku 4050 kirvest. Tehing oli kasulik. Citron maksis Riigivaranduste ÜlevĂ”tmise Komisjonile vĂ€ikeste kirveste eest 10 marka tĂŒkist ja suurte eest 12, edasi mĂŒĂŒs 24 ja 29 marka tĂŒkist. Hind aga tĂ”usis veelgi, sest Schneideri Ă€ri kĂŒsis kirveste eest omakorda 30--35 marka.
Citron taipas kiiresti, et asi on sant, ning palkas endale advokaadiks Jaan ­Teemanti - tulevase Eesti riigivanema. Komisjon sĂŒĂŒdistas Citronit kirveste pealt liiga kopsaka kasu lĂ”ikamises, mille eest terendas pĂ€ris krĂ”be karistus. Kuigi kaitse tegi, mis suutis, ei Ă”nnestunud komisjoni Citroni sĂŒĂŒtuses veenda. Komisjon leidis ikkagi, et teoga on kahjustatud tarbijate huve ning et Citron on 50 000 marka pĂ”hjendamata kasu saanud.
Riik vĂ”ttis ahnelt kaupmehelt kogu kasumi Ă€ra - teda karistati 50 000 marga suuruse rahatrahvi ja ĂŒhekuulise vanglakaristusega. Juhul kui Citron nelja pĂ€eva jooksul trahvi ei maksa, pistetakse ta tĂŒrmi kaheksaks kuuks, kĂ”las komisjoni otsus. Citron maksis raha kĂ€hku Ă€ra ja kaebas otsuse edasi. Ent asjata, siseminister jĂ€ttis kaebuse rahuldamata.

MĂŒĂŒs suhkrut kuus senti kallimalt

Kui kergesti vĂ”is liigkasuvĂ”tmises kahtlustatavaks sattuda, nĂ€itab ilmekalt lugu aastast 1932. Veebruaris sai NĂ”mme konstaabel A. Kihvas korralduse kontrollida kohalike kaupluste suhkruhindu. Toona ei tohtinud suhkur jaemĂŒĂŒgis maksta rohkem kui 27-28 senti kilogramm. "Kontrollimisel selgus, et NĂ”mmel Leegi t 22 Evdokia Baumanni toiduainetekaupluses mĂŒĂŒdud suhkurt vĂ€iksel arvul ĂĄ 34 senti klgr," kirjeldas konstaabel.
Sellest piisas, Baumannile koostati protokoll, samuti kuulas konstaabel ta ĂŒle. "Kuni tĂ€naseni mĂŒĂŒsin suhkurt 27 senti klgr. TĂ€na lĂ”unal toodi minule NĂ”mmelt Puhki kontorist ĂŒks kott suhkurt kaaluga 100 klgr. Kilost maksin Puhkile 33 senti," Ă”igustas end poeomanik. Puhki kontori juhataja Hans Puhk aga vĂ€itis, et pole viimastel pĂ€evadel Baumannile suhkrut ĂŒldse mĂŒĂŒnud ja viimasel korral jaanuaris maksis Baumann talle suhkru kilost hoopis 25 senti.
NĂŒĂŒd oli Ă€rinaisel vesi ahjus, ta hakkas keerutama, et Puhki suhkrukotil polnudki arvet kaasas ja selle tĂ”i kohale keegi talumees! PĂ€ev hiljem, 5. veebruaril aga vĂ”ttis Baumann oma tunnistused tagasi ja kinnitas, et tol pĂ€eval ta tĂ”esti Puhki kĂ€est suhkrut ei ostnud. Niisamuti ĂŒtles ta, et mĂŒĂŒs suhkrut kogu pĂ€eva vana hinnaga ja vaid ĂŒhe kilogrammi eest kĂŒsis Ă”htupoolikul 34 senti.
Hoolimata sellest, et naine end sisse rÀÀkis, pÀÀses ta karistusest. "Ostjaid, kes oleks Baumannilt suhkurt ĂŒleliigse hinnaga ostnud, ei lĂ€inud korda kindlaks teha, sest selles suhtes keegi kaebusi ei avaldanud," leidis Harjumaa 1. jaoskonna kohtu-uurija mĂ”ni kuu hiljem ja palus Tallinna-Haapsalu rahukogul asja lĂ”petada.

Kontrollida polnud lihtne

Septembri keskel 1939 vĂ€lja antud majandusministri mÀÀrus keelas samuti hindade pĂ”hjendamata tĂ”stmise. Ka pakendamis- ja transpordikulusid ei tohtinud tarbija kaela veeretada. Kusjuures kaubanduslikud ja tööstuslikud ettevĂ”tted pidid hindade tĂ”stmisest seitsme pĂ€eva jooksul teatama majandusministeeriumile ja esitama pĂ”hjendused. Kaupade laoseisu, mĂŒĂŒgikorda ja hindu hakkasid kontrollima politsei ning linna- ja vallavalitsused.
Tegelikkuses ei olnud hindade kontrollimine sugugi nii lihtne. Takistuseks sai kontrollijate vĂ€hesus ja ebapiisav ettevalmistus. Ometi oli kĂ”igile selge, et hindu tuleb ohjes hoida. Isegi Kaubandus-Tööstuskoja sekretĂ€r A. Lahe ĂŒtles oma konfidentsiaalses kirjas aastast 1939, et hindade kontrolli vastu ei ole pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”imalik ega mĂ”tet vaielda. "Ei saa salata, et hindade kontrolli olemasolu aeglustab hindade resp. elukalliduse tĂ”usu ja hoiab samal ajal vĂ€hese vastutustundega elemente pideva Ă€hvarduse all saada karistatud," kirjutas Lahe.
Niisamuti möönis Lahe, et "avalik arvamine nĂ”uab tingimata hindade kontrolli erakordsetel aegadel nagu praegu". Millised aga olid need "Ă”iglased hinnad", millega kohustati kaupu rahvale mĂŒĂŒma?
Aasta l 1939 poest ostetud kauba hind sisaldas omandamishinda, ĂŒldkulusid ja netokasumit.
Oma(ndamis)hind omakorda sisaldas kĂ”iki kulusid alates toormest kuni valmiskauba lattu toimetamiseni. TĂ€napĂ€eval seega kuni kaubakeskuse ukseni. Üldkulud olid mĂŒĂŒja kulud - ĂŒĂŒr, kĂŒte, elekter, palgad, maksud, kindlustus, reklaam jm.
Kusjuures jaekaubanduses ei tohtinud need kulud olla suuremad kui kĂŒmme protsenti mĂŒĂŒgihinnast. Niisiis ei pannud tollal kaupmees kauba omahinnale otsa rohkem kui paarkĂŒmmend protsenti, kui sedagi.
Riigi taskusse voolasid trahvikroonid
Kuigi hindade kontrollimine polnud kerge töö, tuvastati hulk rikkumisi ka kolmekĂŒmnendate lĂ”pul. Nii nĂ€iteks astus liigkasuvĂ”tmise pĂ€rast kohtu ette Estonia pst 13 asunud riideĂ€ri omanik Ber Goldmann. Juhtum leidis kajastamist ka ajakirjas ERK.

"Augusti lĂ”pul 1939 mĂŒĂŒs Goldmann villast sammallĂ”nga 9 krooniga kilogramm, kuid novembris kruviti selle lĂ”nga vĂ€ljamĂŒĂŒgi hind 14 kroonile kilogramm. Kohus mĂ”istis kaebealuse sĂŒĂŒdi ja karistas teda viiesaja krooni suuruse rahatrahviga," kirjutas H. Tammest 1940. aasta alguses.
Karistus ei mĂ”junud. VĂ€hem kui nĂ€dal aega hiljem oli Goldmann uuesti kohtu all ning nĂŒĂŒd trahviti teda juba kummikutega Ă€ri tegemise eest. Seekord tuli Goldmannil liigkasuvĂ”tmise eest kukrut kergendada ĂŒhtekokku 5800 krooni ulatuses.

SammallĂ”ngaga ĂŒritasid lubatust suuremat kasu teenida ka VĂ€ike-Karja tn 12 asunud pudukaubalao F. Braschinsky ja Pojad omanikud vennad Abram, Benjamin ja Jakob Braschinskyd.
"Et poleks hinnatĂ”stmise kohta esitada tĂ”endeid, siis nimetatud firma ei andnud ostjatele ka tÂčekke, millele nagu tavaliselt mĂ€rgitakse hind. Seletati ebamÀÀraselt, et tÂčekke ei saa," kirjutas Tammest. Seegi oli karistatav, sest mÀÀrus kohustas kaupmehi ostjale alati tÂčeki andma.
Kohtus olid vennad kavalad. VÀltimaks kÔigi kolme karistamist suure trahviga, seletas Benjamin kohtule, et hinnatÔstmisest teadis vaid tema. Niiviisi pÀÀsesid Abram ja Jakob karistusest ning maksta tuli vaid Benjaminil - 1000 krooni.

Ilmselt pole liialdus vĂ€ita, et hindade pidev kontroll pidurdas elukalliduse tĂ”usu toonases Eestis. Praegu, kui kontroll hindade ĂŒle puudub, on saanud kĂ”rgetest hindadest takistus majanduse elavnemisele. AnalĂŒĂŒtikute hiljutine ĂŒleskutse majanduse elavdamiseks rohkem tarbida ei toimi, sest inimeste sissetulekute kahanedes ei kahane tuntavalt esmatarbekaupade hinnad. Ägavad nii tootjad kui ka tarbijad. Aeg on midagi ette vĂ”tta.
Kirjutamisel on kasutatud Eesti Riigiarhiivi materjale.
Vasta!
Aare: http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=13879&sess_admin=7eb4a24d331261e9c94d297a2cc3a139

Kommentaar lisatud: 18. september 2012 kell 14:31
LiigkasuvÔtmine on seadustatud vargus
VLADIMIR GANTSOVSKI, 13. jaanuar 2010

Lihtsaim liigkasuvĂ”tmise mehhanism on Ă€ra toodud ĂŒhes rahvajutus: „LĂ€ks kord Juhan oma liigkasuvĂ”tjast naabri juurde, et laenata ĂŒheks aastaks 100 krooni. Naaber nĂ”ustus raha andma tingimusel, et Juhan maksab talle 100% intressi ja jĂ€tab kirve pandiks.
Juhan andis kirve Ă€ra ja sai vastu 100 krooni. Aga liigkasuvĂ”tjast naaber ĂŒtles talle: „200 krooni on sulle, Juhan, aasta lĂ”pul raske tagasi maksta, seepĂ€rast anna pool summat juba praegu Ă€ra." (TĂ€napĂ€eval nimetatakse seda esimeseks sissemaksuks.) Juhan mĂ”tles: jah, saab kĂŒll raske olema kogu raha tagasi maksta, ja tagastas poole rahast kohe. LĂ€heb ta siis koju ja mĂ”tleb: „Kuidas siis nii? Raha pole, kirvest pole, ja lisaks olen 100 krooni vĂ”lgu?!..""
KĂ”ige huvitavam tolles loos seisneb aga selles, et kĂ”ik oli tehtud rangelt „seaduse jĂ€rgi".



Orjastatud rahvas

Just niisuguste „seaduste" jĂ€rgi on viimase 15 aasta jooksul Eestis orjusse aetud sadu ja tuhandeid inimesi ning tĂ€naseks on kogu Eesti Vabariigi majanduse tootmiskompleks rĂŒĂŒstatud. Kas tĂ”esti meie riigi ja tema keskpanga juhid (siin vajab eraldi selgitust aspekt, et Eesti Vabariigi keskpank allub mitte Eesti Vabariigi valitsusele, vaid Euroopa Liidu keskpangale) ei mĂ”istnud, ei mĂ”ista vĂ”i ei taha mĂ”ista, mis tegelikult toimus ja toimub. Kas Eesti Vabariigi pĂ”hiseadus lubab, et vabariigi kodanikke vĂ”ib „seaduslikult" orjusse mĂŒĂŒa? See on kĂŒsimuste kĂŒsimus.
Majanduse sogajate kavatsused - seletada enda rakendatavat laenuintressi inflatsiooni olemasoluga - on pÔhjuse ja tagajÀrje Àravahetamine, jÔhker pettus, mis on mÔeldud rumala rahvamassi jaoks. Niisugused selgitused sarnanevad katsega seletada tuule teket puuokste liikumisega.
Inflatsioon tulebki vaid seetĂ”ttu, et finantsmaailmas - ilma et oleks midagi kasulikku toodetud - tekib liigkasuvĂ”tjate operatsioonidest „tulu".



SÔltumatus on karistatav

Sama puudutab ka vĂ€lislaenude vĂ”tmist. Ühiskondlikult kasuliku juhtimise juures peavad ĂŒkskĂ”ik millised vĂ€lislaenud olema intressivabad ja investeerimispĂ”hised. Investor peab pretendeerima mitte Ă”hustvĂ”etud intressidele, mĂ”ttetult raisatud vĂ”i varastatud rahale, vaid sellele osale, mis sĂŒnnib selle investori osalusel reaalselt tekkinud kasumist. Vastasel juhul toimub elementaarne riikide ja rahvaste röövimine. NĂ€iteks Brasiilia on maailma finantsmaffiale vĂ”lgu 42 miljardit dollarit, Меhhiko 40 miljardit dollarit, Ungari 20% SKP-st, Indoneesia 16,6% SKP-st, Argentiina 9% SKP-st.
VÔib tuua veel vÀga palju fakte. Eestile kÔige lÀhemal asuv nÀide on LÀti.

Ja kĂ”ige vĂ€rvikam on fakt Rumeenia ajaloost. Kes mĂ€letab: mĂ”lemad Ceauşescud, riigijuht ja tema vĂ”imukas abikaasa lasti maha ilma juurdluse ja kohtuta, justnagu vihaste mĂ€ssuliste poolt. Miks peale sotsialismileeri lagunemist ĂŒhegi teise riigi juhte ei puudutatud? Jah, kahtlemata olid Ceausescud midagi varastanud ja teinud muid hirmsaid asju - see on selge. Aga kas kĂ”ik teised „peasekretĂ€rid" olid patust priid? Peamine seisnes hoopis selles, et ainult Rumeenial ei olnud vĂ”lgu LÀÀne pankade ees! JĂ€relikult Rumeenia ei sĂ”ltunud kulissidetagustest mĂ”judest. Just see oligi Ceauşescu kiire hukkumise pĂ”hjuseks - ta tahtis teostada oma, kellestki sĂ”ltumatut sisepoliitikat.
JÀrelikult: pole vÔimalik mitte arvestada globaalse poliitikaga - karistus ei jÀÀ tulemata.
Asjatundlik lugeja leiab teisigi fakte globaalsete jÔudude mÔju kohta riikidele ja rahvastele (ka Eestile) nii lÀhemast kui ka kaugemast ajaloost.



„PĂŒhad" seadused

Ülalmainitust on selgelt nĂ€ha, et liigkasuvĂ”tmine pole midagi muud kui vargus. Tolle varguse spetsiifika seisneb aga selles, et, „majandusteaduse" poolt tahtlikult valede arusaamade jĂ€rgi formuleerunud, said selle varguse eeskirjad maailma finantsmaffia tellimusel seadusandjate poolt kunagi seadustatud. Ja lisaks olid need veel justkui „pĂŒhakirja" jĂ€rgi pĂŒhitsetud. Needsamad seadused vĂ”eti pĂ€rast NSV Liidu lagunemist aluseks ka Eestis.
Praegused seadusandjad kardavad, erinevatel pĂ”hjustel, seda seadustatud vargust keelustada. Kui vĂ”tta naabri taskust 100 krooni, siis on see vargus. Aga kui vĂ”tta need 100 krooni seadustatud „kultuurse koostöö" reeglite jĂ€rgi (vĂ€rvikas nĂ€ide: SMS-laenud), siis on see „ettevĂ”tlustulu". Vahe „ÀÀretult kĂ”rgete intresside" ja „mÔÔdukate" laenuandjate vahel on tĂ€pselt samasugune kui seifimurdjate ja taskuvaraste vahel. Majanduse sogajate „terminoloogias" kannavad ĂŒhed nime liigkasuvĂ”tjad ja teised on pankurid-ettevĂ”tjad, kuigi nii ĂŒhed kui ka teised saavad tulu vargusest, mis pole seotud tööprotsessiga, vaid tuleneb ainult nende poolt fikseeritud intressi suurusest.

LĂ”puks toon Ă€ra mĂ”ned read Aleksandr PuÂčkini „Jevgeni Oneginist" Betti Alveri tĂ”lkes:

„Ta tundis rahvamajandust,
s.o. vÔis rÀÀkida, kust lisa saab riigi rikkus
ja miks maa agraarse tulu andjana ei vaja kulda.
Aga isa ĂŒkskĂ”ikseks jĂ€ttis see triaad:
ta lÀks ja pani panti maad."



VLADIMIR GANTSOVSKI, ettevÔtja (Keskerakond)



[fotoallkiri] PARADOKS: TĂ€nase „demokraatliku" majandusmudeli jĂ€rgi on 90 protsenti maailma rikkustest 10 protsendi inimeste kĂ€es ja mĂ”ni neist paneb endale plaatinast lĂ”ualuu. 90 protsenti inimestest tegeleb aga lihtsa ellujÀÀmisega.
Vasta!
Risto:

Kommentaar lisatud: 18. november 2012 kell 15:42
kui eputised vÔtavad raha vastu nii palju kui saab,siis peaks riik reguleerima,et nad ei saaks end orjusesse laenata.
Vasta!
Aare:

Kommentaar lisatud: 26. november 2012 kell 13:58
http://www.facebook.com/photo.php?fbid=455681961145398&set=a.165507663496164.32092.140098086037122&type=1&theater


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:36 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:19 pm    Teema: Toetame setode pĂ”lisrahvana tunnustamist Vasta viitega

Toetame setode pÔlisrahvana tunnustamist

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/setod-uurivad-polisrahva-staatuse-saamise-voimalusi.d?id=64936122 Setod uurivad pĂ”lisrahva staatuse saamise vĂ”imalusi Ei ole eestlane tahtnud, et eestlast alamsakslaseks vĂ”i alamvenelaseks, tsuhnaaks peetaks. Kui toetame setode pĂ”lisrahvana tunnustamist, ei tĂ”uka me seda rahvakildu Eesti rahva hulgast eemale, vaid kinnitame kahe rahva sĂ”prust, usaldust ja vankumatut seotust. Ning tagades vĂ€iksele Seto rahvakillule ( neid ju kĂ”iges tuhandetes veel jÀÀnud ) nende kultuuri rahvusvaheliselt parema kaitstuse, kaitseme me ĂŒhtlasi ka Eesti pĂ”list kultuurilist mitmekĂŒlgsust. Ei ole meil vaja sisse tuua neegreid ja immigrante kampaania "erinevus nikastab" all, kui me endi kodumaal olevat erilisust hinnata ja vÀÀrtustada ei oska.



Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
12. 18.11.2012 21:53 Elve aasmaa
11. 17.11.2012 04:17 Errol Vares
10. 16.11.2012 20:10 Valdo Paddar
9. 16.11.2012 19:44 Anzori Barkalaja
8. 16.11.2012 19:03 Hanna Valk
7. 16.11.2012 18:51 Terje PÔvvat
6. 16.11.2012 16:41 Aleksander TĂ€he
5. 15.11.2012 13:34 Ulvi Tamm
4. 14.11.2012 15:19 Joel VÔsu
3. 30.10.2012 17:24 Kristel Linnutaja
2. 30.10.2012 01:02 [nimi teada]
1. 11.09.2012 14:42 Aare Sisask




Üks kommentaar oli sellele petitsioonile kah:

Terje: Tekst

Kommentaar lisatud: 16. november 2012 kell 19:24
Tere! Kas keegi saaks natuke teksti kohendada vÔi mulle saata ja ma teen seda ise!? Viimane lause tuleks lihtsalt Àra jÀtta!

Terje PÔvvat
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:26 pm    Teema: Kogumispension panustada kulla aktsiatesse Vasta viitega

Kogumispension panustada kulla aktsiatesse

( oli ka sisututvustus, aga see kustus ja ma ei saa seda ka enam leida, sest ei copinud seda ka kommentaarina petitsiooni alla, nimelt petitsioon.ee hĂ€da on selles, et mĂ”nikord sisututvustused lihtsalt kaovad, nin olen seda ennetanud just sisututvustuse kopeerimisega. Siiski, juba ainuĂŒksi pealkirjast piisas, et inimesed saaks aru millest jutt. Sisututvustuses oli lihtsalt, et kulla hind on 100 aastaga tĂ”usnud mingi umbes ( NĂ”mmeraadio lĂ”unatunnist saadud andmed, mul ei ole praegu tĂ€pselt meeles ) 4500% ja seega oleks see kĂ”ige kasulikum, ning lisaks oli see, et pensioni investeerimise peaks inimene saama ise teha, kui ta selleks on vĂ”imeline misiganes kohta, mitte andma selle pankuritele sundinvesteerimiseks, et pĂ€rast öeldakse sorry, kogemata juhtus, samalajak kui pank saab rahaga manipuleerida. Üks pĂ”hjus miks just see konkreetne petitsioon kustus, vĂ”ib olla see, et ta lĂ”ppes juba Ă€ra ja sai lihtsalt vĂ€he topetajaid, aga eks ta kustutati ka sellepĂ€rast, et inimestel ei tekiks hĂ€id mĂ”tteid.
Olek: ootab aktiveerimist (lÔpp 30.11.2012 kell 23:59)



Petitsiooni allkirjastajad on siin:

Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
7. 16.11.2012 20:27 erko tamm
6. 15.11.2012 00:04 [nimi teada]
5. 21.09.2012 10:04 [nimi teada]
4. 04.08.2012 10:26 Katrin Linde
3. 10.05.2012 15:37 [nimi teada]
2. 23.04.2012 17:53 [nimi teada]
1. 20.04.2012 14:56 Aare Sisask





Ning kommentaarid panen kah ĂŒles, seal mĂ”ni oli vastu:


Aare:

Kommentaar lisatud: 18. aprill 2012 kell 12:49
http://www.vabamotleja.info/index.php/modules-menu/2011-09-23-17-55-24/poliitika/197-hiina-kullapoliitika Hiina kullapoliitika

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6501 13 USA osariiki kaaluvad kulla- ja hÔbedastandardi kasutuselevÔttu

http://www.ap3.ee/article/2012/4/10/kriisiotsuse-hind-ii-sammas-pool-miljardit-kohnem Kriisiotsuse hind – II sammas pool miljardit kĂ”hnem

http://uudised.err.ee/index.php?06238676 SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel: raha juurdetrĂŒkkimine on Euroopas vĂ€ltimatu

NĂ”uan Ă”igust oma kogumispension koguda nĂ€it. kullana ( aktsiana ), ehk piltlikult öeldes ostan iga kuu tĂŒki reaalset kulda ( mitte ei anna vĂ”imu virtuaalseteks nullideks ) ja Eesti Pank, vĂ”i Tartu Hoiu-laenuĂŒhistu ladustab selle Âčeifis reaalse asjana, ehk kaotab riski, et kui laenamisel, liigkasuvĂ”tmisel, raha juurde trĂŒkkimisel baseeruvas rahaturud kokku kukuvad vĂ”i fondihaldur ja riik on saamatud investorid vĂ”i majandajad ei ole kannatajaks reaalse ĂŒhiskondliku vÀÀrtuse ja raha looja: lumpenPROLETARIAAT, tööinimene. Peab olema Ă”igus otsustada ise, kuhu oma pensioni investeerida, mitte kohustus anda raha fondihaldurile.
Vasta!
Aare: Paar ĂŒsna teemakohast linki, millest Eesti meedia vaikib

Kommentaar lisatud: 20. aprill 2012 kell 14:27

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=uyxzg58JkYI Iceland forgives mortgage debt of its population

http://sherriequestioningall.blogspot.com/2012/04/iceland-forgives-mortgage-debt-for.html Iceland Forgives Mortgage Debt for the Population. Putting Bankers and Politicians on "Bench of Accused"
Vasta!
Viljar: kullaaktsiate mĂŒĂŒgimees

Kommentaar lisatud: 08. august 2012 kell 23:59
tooge oma raha mulle! pakun 100000% tootlust.
vÔi soetage selle raha eest aju...
Vasta!
Arvo: Kulla poolt

Kommentaar lisatud: 20. september 2012 kell 10:13
Mul poogen, kes mingit jura ajab, aga mĂ”te on Ă”ige. Kuld jÀÀb kullaks ning tema vÀÀrtus stabiilsem. Paberit saab alati juurde trĂŒkkida ja ka virtuaalset raha.
Vasta!
Aare: jÀlle patitsiooni tutvustav lause kustus, panen kommina uuesti...

Kommentaar lisatud: 04. oktoober 2012 kell 15:17
Kogumispension panustada kulla aktsiatesse Aastast 1900 on kulla vÀÀrtus tÔusnud 4500%. Seega tahan ise valida ja vastutada oma otsuste eest ja nÔuan, et fondihaldurid lÔpetaks minu rahaga omakasust tingitud "kasiinomÀngurluse" börsil.
Vasta!
Kristjan: Kui vaadata seda perioodi tervikuna ja vÔrrelda teiste varaklassidega, siis kulla sÀra mÔnevÔrra tuhmub:

Kommentaar lisatud: 15. november 2012 kell 14:18
http://topforeignstocks.com/wp-content/uploads/2011/10/DB-US-Long-Term-Asset-returns-Nominal-1.png

Ühe alternatiivina kulla vĂ”i mille iganes lisamise suhtes oma sÀÀstudele samas ma vastu ei vaidle. Lihtsalt enamjaolt jÀÀb nende loogika, kes selles nĂ€evad sĂ”ltumatust ja pÀÀsu keskpankade ja valitsuste tegevusest, poolikuks. Kui neid juba tĂ€ielikult mitteusaldada, siis pole mingit pĂ”hjust ĂŒldse seaduste kehtimisse uskuda ja jĂ€relikult tuleb ette juba planeerida vĂ”imalus, et keegi peale sinu enda seda kulda nĂ€iteks röövimise eest ei kaitse. Siit siis Faberi relvasoovitus kĂ”igile kullaomanikele :-)
Vasta!


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:57 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:56 pm    Teema: VĂ€ike kirjavahetus esimese petitsiooni teemal Vasta viitega

27. november 2012 13:03 kirjutas Jumi Toorum
> <jumi>:
> Tere
>
> Tegin petitsiooni, "erakondade tagatubade klikidiktatuuri lÔpp"
> aga ta seisab juba nÀdal aega, sest teda pole aktiveeritud.
> SeepÀrast mÔtlesin, et Àkki on Teile sobimatu tekst ja tuleks
> mingeid parandusi teha. Aga vaadake ĂŒle, minumeelest on kĂ”ik
> viisakas aga terav, ning mingeid probleeme ei tohiks olla. Ise
> kah imestan, et nÀdal aega seisab, aga pole aktiveeritud,
> mĂ”tlesin algul, et kĂŒllap selleks, et harta12 saaks rohkem
> esiplaanil olla, kuni suurem tĂ€helepanu möödas, aga nĂŒĂŒd ju
> juba seisabki harta teema seal 17000 ja 18000 hÀÀle peal
> tĂŒkkist aega. Mu petitsioon ongi just sellest hartast tekkinud
> ( mĂ”tlesin algul, et paneks ĂŒldse pealkirjaks Harta13 :). Mu
> kirja eesmÀrk oligi, et miks petitsioon.ee haldajad pole
> petitsiooni aktiveerinud, mitte see, et ma ei saaks kuidagi
> petitsiooni koostamisega hakkama. Ka see, et kui ei
> aktiveerita, siis mille vastu ma olen eksinud?
>
> Tervisi!
> "Toorum"
>



----- Algne kiri -----
Kellelt: Kena Inimene <Kena>
KuupÀev: 27.11.2012 14:04:48
Kellele: Jumi Toorum <jumi>
Pealkiri: Re: Re: palun vÀikest petitsiooniteemalist konsultatsiooni meili teel

> Tere
>
> Teie poolt nimetatud petitsioon on avalik alates 22.11., kohe
> pÀrast seda, kui mÀrku andsite.
>
> Tervitades
> "Kena Inimene"
> petitsioon.ee haldur



6. detsember 2012 14:02 kirjutas Jumi Toorum <jumi>:

Tere

Aga petitsioon on jÀlle kinni! Milles probleem? JÀrgisin ju sÔnavabaduse reegleid.

lugupidamisega "Toorum"





Tere

Palun lugege kasutustingimusi:

2.3.2.4. haldajal on Ôigus eemaldada petitsioonid, mis ei ole 14 pÀeva jooksul saanud rohkem kui 10 allkirja;

KÔike kena soovides
"Kena Inimene"
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Dets 27, 2012 3:26 pm    Teema: Re: Petitsioon.ee ei taha lĂŒkata kĂ€ima olulist kĂŒsitlust: Vasta viitega

toorum kirjutas:
Valimisseadus muuta vÔi jÀtta muutmata?

sisututvustus:
TĂ”enĂ€oliselt nĂ”uab see pĂ”hiseaduse muutmist ( kuna pĂ”hiseadus ĂŒtleb, et valimised peaks olema ainult salajased nagu Stalini ajal ), seepĂ€rast teengi kĂŒsitluse, mitte toetusallkirjade kogumise. Loe lisaks! Avalda arvamust


Valik nr.1 Igal inimesel peab olema Ôigus ja vÔimalus valimistel avalikult hÀÀletada ( hÀÀl lÀheb avaliku registrisse ja on kÔigile nÀha ) ja avalikult hÀÀletajamine peab andma Ôiguse hÀÀl pÀtistunud saadikult ja erakonnalt tagasi vÔtta ( salajaselt hÀÀletanute hÀÀlte tagasivÔtmist on raske, lausa vÔimatu ausalt korraldada, avalik hÀÀletamine on ka ainus variant, mis annaks ka E-valimistele legitiimsuse ). 0%

Valik nr.2 Kehtima peaks jÀÀma praegune erakondade tagatubade nomenklatuuri klikidiktatuur, kus hÀÀl lÀheb automaatselt valimisnimekirjas eespool olevale kuulekale, tÔenÀoliselt karjeristlikule, rahaahnele poliitkÀpikule. 0%



NĂŒĂŒd siiski pandi asi kĂ€ima ( nĂ€is kui kauaks... ):

http://petitsioon.ee/valimisseadus-muuta-voi-jatta-muutmata
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Jan 21, 2013 5:07 pm    Teema: E-valimispettuse ehe nĂ€ide!!! Vasta viitega

https://www.rahvakogu.ee/ideas/1129-kuidas-raha-kilekotis-mojutab-patsiga-poisse-rahvakogu-ja-ehaaletus-tulemusi

http://www.facebook.com/photo.php?v=351837178256815&set=vb.100002916084255&type=2&theater
Tagasi üles
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Toorumi aborigeenium Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group