Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Sisemaailm.

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda teooriad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Tokroda
Alfaisane


Liitunud: 22 Dets 2003
Postitusi: 8583
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Märts 01, 2012 12:33 am    Teema: Sisemaailm. Vasta viitega

Definitsioon: Igal elusolendil on olemas sisemaailm. Sisemaailm on alge ja keha ĂŒhenduslĂŒli. Alget vĂ”iks nimetada ka Minaks, inimese, looma, taime surematuks osaks. Minad asuvad privaatsageduses. Neil puudub omavaheline suhtlus, energia- ja valguse vahetus. Energia all me ei mĂ”tle ainult fĂŒĂŒsilist energiat. Selle all mĂ”tleme ka elujĂ”udu, mida me tajume elusĂ€rana. Kui inimesel on eluenergiat, siis on ta rÔÔmsameelne ja toimekas. Ka vĂ€gi on energia. VĂ€ega inimene on karismaatiline tegelane, kelle lĂ€hedust ja heakskiitu otsitakse. Ka sĂ”najĂ”ud on energia. Me teame, et elus mĂ”nede inimeste sĂ”nal on kaalu, kuid mĂ”ni vĂ”ib puistata tarkuseteri ilma, et tema arvamust kuulda vĂ”etaks. Ühe inimese sĂ”na kuulatakse, teine vĂ”ib karjuda palju tahes aga tema sĂ”nad on nagu hane selga vesi. Valguse all me mĂ”tleme tarkvara. Need vĂ”ivad olla mudelid, tegutsemise programmid ja ka kirjeldused.
Sisemaailm on vahepuhver, mis vĂ”imaldab vĂ”tta ja viia energiat ja valgust privaatsagedusest fĂŒĂŒsilisele kehale. FĂŒĂŒsiline keha suhtleb teiste inimestega ja on vastasmĂ”jus loodusega. VĂ€lismaailma nimetame looduseks. Looduse all me ei mĂ”tle ainult bioloogilist massi vaid ka planeeti ja universumit, mis on vĂ€ga kĂ”rge olendi loodud maailm.
Lisateadmiseks. Anorgaanilise tasemega algel on ainult ĂŒks privaatsagedus, mida me kutsume isiklikuks mĂ€lupangaks. Seal asub tema isiklik mĂ”istus. Taimel on juba kaks privaatsagedust. MĂ”istus ja vaim. Vaimusageduses on isiklikud teostused. Taime teostus on kasvamine. Algainetest (mullast, veest ja sĂŒsihappegaasist) keha ja viljade valmistamine. Looma vaim on juba vĂ”imsam. Tema teostused on juba jĂ€rglaste kasvatamine, toidu hankimine, pesa ehitamine jne. Loomal lisandub juba kolmas privaatsagedus, mida me kutsume hingeks. Hingeline olend saab maailmas liikuda vabalt. Selleks, et maailmas orienteeruda on juba vaja visioone. Inimesel on juba isiklik teadvus. Ta saab luua endanĂ€olisi kirjeldusi. Loomad ja taimed kasutavad looduse poolt antud kollektiivteadvust. Taimedel on kollektiivhing (pole individuaalseid oskusi). Kuna inimene arendab vĂ€lja oma isiklikku teadvust, siis osaliselt kasutab ta enda teadvust ja osaliselt Liigikirjutaja (vĂ”ib nimetada kollektiivteadvuseks) oma. Jumalikul olendil on vĂ€lja kujunenud isiklik teadvus. Ta hakkab arendama vĂ€lja viiendat privaatsagedust. Me kutsume seda olemuseks. Selline inimene on omanĂ€oline ja ei kasuta kollektiivteadvust. Need on inimesed, kes loovad uusi kultuure, ĂŒhiskonnakorraldusi, teevad teadusavastusi jne.
VahemÀrkusena: Kui loom on oma hinge tÀiuslikuks arendanud, siis ta saab Ôiguse kehastuda inimesena. Selliseid inimesi kutsutakse noorteks hingedeks. Esialgu on nad 100% sÔltuvad Inimkirjutajast ja on vÀga kerge saak parassiitkirjutajale.
Siinkohal peab pöörama tĂ€helepanu looduse liigikirjutaja ja parasiitkirjutaja erinevustele. Looduse kirjutaja kompenseerib inimese teadvust. Kui inimesel on mingis osas teadlikus, siis Liigikirjutaja seda osa ei puutu. Looduskirjutaja sisestab oma valgust ainult sinna, kus inimese teadvusel on tĂŒhik. Samas ta arvestab inimese enda tarkvaraga. Lisad ĂŒhilduvad inimese enda mĂ”ttemudeliga. Kirjutaja tarkvara kasutamist vĂ”ime nimetada ka alateadlikuks kĂ€itumiseks. Looduse eesmĂ€rk on olendite areng. Looduse silmis oleme lapsed.
Parasiitkirjutaja eesmĂ€rk on biorobotite kasvatamine. Parasiitkirjutaja pĂŒĂŒab iga meetodiga tappa inimese isiklikku valgust (purustada teadvus). Ta tahab inimest taandarendada tĂ€iusliku looma tasemele, kellel puudub oma analĂŒĂŒsivĂ”ime. Erilise tĂ€helepanu all on jumalikud olendid. Kuna nendel on vĂ€lja kujunenud enda teadvus, siis parasiitkirjutaja ei suuda nendega otse manipuleerida. NĂŒĂŒd kasutab ta zombilike inimesi, kes on tema mĂ”ju all, et hĂ€vitada jumalikud inimesed. Tavaelus nĂ€eme seda, et jumalik inimene on mingi teadlane, kellel on teistsugune maailmapilt ja mĂ”tlemine, ning inimesed hakkavad teda taga kiusama, teevad tema elu pĂ”rguks. Seda eesmĂ€rgiga, et ta loobuks oma jumalikkusest (kaotaks sideme enda olemuse ja teadvusega). Zombid tahavad teda muuta enda meelest normaalseks inimeseks. TĂ€napĂ€eval purustatakse jumalik inimene meediaga. Luuakse temast elukĂ”lbmatu kuvand rahva alateadvusesse. Ta ei saa tööd, tal kaovad sĂ”brad jne. Vanasti pĂ”letati tuleriidal kui nĂ”ida. Ka revolutsioonid on head protsessid jumalike inimeste hĂ€vitamiseks. Neid liigitatakse rahva vereimejateks. Loomulikult ei ole kĂ”ik oksa tĂ”mmatud inimesed jumalikud inimesed, vahest ainult mĂ”ni protsent.
Kuidas eristada millise Kirjutajaga oleme ĂŒhenduses? Parasiitkirjutaja on vormipĂ”hine. Inimene samastub ennast ainult fĂŒĂŒsilise kehaga. Ta nĂ€eb ainult kesta, ega pole suuteline sisust aru saama.
NĂ€ide: Parasiitkirjutajaga ĂŒhenduses olev mees, vaadeldes naist, nĂ€eb ainult tema keha. Ta valib suhtluseks suure rinnapartiiga ilusaid naisi ja ei pööra muudele omadustele tĂ€helepanu. Looduskirjutajaga ĂŒhenduses olev mees nĂ€eb naise vaimseid vÀÀrtusi. Ta suudab tajuda naise mulli (naise mull on bioenergeetiline kasvukoht). Terve ja sobiliku mulliga naise puhul tekib tal soov temaga lapsi teha, sest selline naine on vĂ”imeline kasvatama terveid lapsi. Mees kelle töö jaoks on vajalikud kliendid, otsib hea biomagneti ja kanaliga naist. Selline naine tekitab inimestes mehe loomingu vastu huvi (mees- ja naisaspektidest on tĂ€psemalt rÀÀgitud eelmises raamatus: „Mees ja naine”). Ka poes on inimeste kĂ€itumisest nĂ€ha, kumma kirjutajaga ollakse ĂŒhenduses. Parasiitkirjutaja alam ostab firmamĂ€rki ja ilusat pakendit. Looduskirjutaja ostab ainult vajalikku ja kĂ”rgekvaliteedilist kaupa.
Looduskirjutaja on sĂŒsteemipĂ”hine. Temaga ĂŒhenduses olev inimene tunnetab ennast tervikolendina. Ta mĂ”istab, et ta ei ole ainult fĂŒĂŒsiline keha, ta omab ka biovĂ€ljasid. Ta saab aru, et teiste kĂ€itumine on osaliselt pĂ”hjustatud temast. NĂ€eb inimeste vahelisi vastasmĂ”jusid. Samas ta opereerib teisikutega ja mĂ”istab paralleelreaalsusi. Arendab vĂ€lja enda hingeosasid (oskused) ja teadvuseosasid (kirjeldused).
Looduskirjutaja ehitab inimese sisse maailma. Seda me nimetamegi sisemaailmaks. See maailm ĂŒhendab inimese hinge privaatsageduse kehaga. LĂ€bi sisemaailma saab avalduda inimese hing. Ja lĂ€bi hinge saab avalduda inimese teadvus, vaim ja mĂ”istus. Jumalikul olendil ka olemus. Kuna sisemaailm on ĂŒhenduslĂŒli keha (keha on looduse poolt antud) ja alge vahel, siis Kirjutaja ei saa sisemaailma ĂŒksinda luua. Ta peab seda tegema koostöös inimesega. Üks ehitab silda ĂŒheltpoolt, teine teiselt poolt. Aga kuna siia on toodud parasiitkirjutaja, siis ka tema pakub koostööd. See kirjutaja ei ehita maailma, vaid vÀÀrisikut (piltlikult öeldes ehitab ta sisemaailma asemel inimkuju). Iga inimene on valiku ees, kumma kirjutajaga ta koostööd teeb. Parasiitkirjutaja ehitab silda keha ja alge vaimu vahele. Reaalsuses ehitab inimene silda mĂ”lema kirjutajaga. On vĂ€ga ĂŒksikud inimesed, kellel on ainult sisemaailm vĂ”i vÀÀrisiku kuju. Teadmiseks: hing loob maailma, vaim loob sisemise vaimkeha (vaimkeha vĂ”ib olla inimese-, looma-, taimekujuline, vĂ”ib olla ka mingi mĂŒstiline olend)
Kui arengumaag vaatab inimese sisse, siis ta nĂ€eb, et inimese sees on energiakera ja inimesekujuline tegelane. Kui kera helendab, siis avaldub ka inimese teadvus. Seda kera me nimetamegi sisemaailmaks. Inimkujulist olendit nimetame vÀÀrisikuks. Kui inimene lubab oma kera lĂ€hemalt vaadelda, siis nĂ€eme kera sees tervet maailma. Aga kui vaadelda neid kujusid lĂ€bi vÀÀrisiku, siis nĂ€eme, et inimese sees on ilus inglikujuline ja kole deemonkujuline olend. Miks selline pildi erinevus? Me peame teadma valget seadust (minu esimene raamat „Maagia alustalad”) „Madalam ei nĂ€e kĂ”rgemat, vaid iseenda peegeldust.” Kuna hing on kĂ”rgem kui vaim, siis vaimuga hinge vaadeldes nĂ€eme tema projektsiooni vaimule. Kui vÀÀrisik vaatab vÀÀrisikut, siis nĂ€eb ta inglit. PĂ”hjus: selline on vÀÀrisiku arusaam iseendast. Aga kui vÀÀrisik vaatab maailma, kĂ”rgemat aspekti, siis nĂ€eb ta iseenda peegeldust. VÀÀrisiku enda tegelikku olemust. See on kole olend. Koledus tekib sellest, et ta pole tĂ€iuslik, vaid vigadega. Aga kuna ta peab ennast tĂ€iuslikuks, siis endasarnast nĂ€ebki ilusana. Nii on ka inimestega. Endasuguseid peetakse tarkadeks ja ilusateks.
Kui tavaloogikat kasutada, siis kaks ĂŒhendust oleks parem, kui ĂŒks ĂŒhendus. NĂ€iliselt oleks inimesele kasulik, kui ta sees oleks kaks ĂŒhenduslĂŒli keha ja alge vahel. Tegelikult kahest ĂŒhenduslĂŒlist lĂ”ikab kasu ainult parasiitsĂŒsteem. Kuna parasiitsĂŒsteem on ebatĂ€iuslik maailm, siis ei suuda ta genereerida enda eluks vajalikku energiat. Ja kui pole energiat, siis hakkab maailm lagunema, sureb Ă€ra. Seda energiat ammutab ta inimestelt. Kui parasiitsĂŒsteem loob vÀÀrisiku, siis saab ta tĂ”mmata lĂ€bi selle inimestelt Ă€ra eluenergiat. Aga inimkeha saab jĂ€lle omakorda energiat sisemaailmast. Samas, vÀÀrisiku sĂŒsteem on kaval. Inimese vÀÀrisik ei ime kunagi energiat inimese enda sisemaailmast. Miks? SellepĂ€rast, et inimene ei nĂ€eks vÀÀrisiku kahjulikku mĂ”ju endale. Kui ta seda tunnetaks, tahaks ta vÀÀrisikust vabaneda. VÀÀrisik imeb teiste inimeste sisemaailmast energiat. Kuidas see toimib? Me teame, et tööd tehakse hingega. Kui inimene hakkab ajama oma asja, nĂ€iteks tahab enda kodu korda teha vĂ”i lahendada enda probleeme, tegeleb loometööga, siis tĂ”mbab ta energiat enda sisemaailma. Seda energiat tajuvad teiste inimeste vÀÀrisikud. Nad vĂ”tavad inimesega kohe ĂŒhendust. KĂŒll ĂŒhel on ĂŒht vaja ja teisel teist. VÀÀrisikud tahavad loova inimese tĂ€helepanu endale tĂ”mmata, et siis imeda sealt kogu energia Ă€ra. Selle imemise kĂ€igus tĂ”mbab sĂŒsteem pĂ”hienergia endale. VÀÀrisik saab sealt vĂ€ga vĂ€he. SĂŒsteem ei ime energiat vÀÀrisikult, kui ta samal ajal ei toitu teiste inimeste sisemaailmadest. Muidu hakkaks inimene kahtlustama, kuhu tema eluenergia kaob. Ja kui loovalt inimeselt on energia Ă€ra tĂ”mmatud on ta loomulikult pahane tĂ”mbaja peale. TĂ”mbaja jĂ€lle tunneb inimese negatiivset hoiakut ning tĂŒli ongi majas. Üks sĂŒĂŒdistab teist ja sĂŒsteem naudib uut energialaksu.
Inimesed, kelle sisemaailm on suurem kui vÀÀrisik, otsivad ĂŒksindust, et ennast teostada. Luua saab ainult siis kui isoleerida ennast teistest inimestest. Vahel inimese enda vÀÀrisik aktiviseerub ja otsib ise teistega kontakti. Aga kui ta on vĂ€iksem sisemaailmast, siis Mina suudab ta allutada, vaigistada.
Aga nĂŒĂŒd tekib kĂŒsimus, et mis kasu saab inimene, kui ta kaotaks vÀÀrisiku? Esimene kasu oleks sellest, et ta ei terroriseeriks teisi. See oleks teene teistele inimestele. Kui ta ei terroriseeri teisi, siis ei alusta ta ise ĂŒhtki tĂŒli. Kuigi tavainimene kunagi ei nĂ€e oma vÀÀrisiku vampiirliku tegevust. Seda saab jĂ€lgida ainult vĂ€ga teadlik inimene. Teine kasu oleks see, et vÀÀrisiku kaotamisega suureneks sisemaailm. Sisemaailma paisumisega suureneb elurÔÔm, vĂ€gi, avalduvad vĂ”imed. Avaneb isiklik mĂ€lupank. Kui inimesel poleks vÀÀrisikut, siis mĂ€letaks ta oma eelmisi elusid. VÀÀrisik ehitab ĂŒhenduse vaimule. Aga vaimu all on mĂ”istus, kus asub mĂ€lupank. Siin ka pĂ”hjus, miks inimesed ei mĂ€leta oma eelmisi elusid ja eksistentsi vorme. Tihtipeale ei suuda inimene ka selle elu kogemusi kasutada. Sellisel juhul nĂ€eme kuidas inimene astub pidevalt ĂŒhte Ă€mbrisse. Ta ei Ă”pi oma vigadest. VÀÀrisik lihtsalt ei vĂ”imalda kasutada eelnevaid kogemusi. Kui inimene ei saa kasutada oma mĂ€lupanka, siis antakse talle vÔÔras (vÀÀrisikusĂŒsteemi) mĂ€lestus. Siit ka pĂ”hjus miks inimene, saades negatiivse kogemuse, jĂ€lle analoogprotsessi tormab. Alateadvuses on negatiivsest protsessist positiivne mĂ€lestus. See tekitab emotsionaalse tĂ”mbe. VÀÀrisik mĂ€letab, et sealt sai sĂŒĂŒa. Tal savi, et inimene ise tundis hingevalu.
Kuidas kaotada vÀÀrisik? KĂ”igepealt me peame takistama vÀÀrisiku laienemist. VÀÀrisik laieneb diili lĂ”hkumise arvelt. Vaatleme protsessi tĂ€psemalt. Elus inimesed teevad omavahel diile. Nendeks on koostööd. Ka abiellumine on koostöö. Diili nĂ€eme nii, et inimeste sisemaailmade vahel on kaks niiti. Üks on andev pool, teine vĂ”ttev pool. NĂ€iteks kaks meest teevad firma. Üks mees annab jĂ”udu teisele ja tahab vastukaaluks midagi teiselt saada. NĂŒĂŒd, kui ĂŒks osapool tahab tarbida aga ei taha ise panustada, siis tulebki appi vÀÀrisik. VÀÀrisik laieneb sisemaailma arvelt. Sisemaailm tĂ”mbub vĂ€iksemaks ja vÀÀrisik muutub suuremaks. Seda loomulikult inimese enda lahkel loal, sest ta tahab vabaneda kohustustest. Ja tĂ”lgendab seda nii, et ta tahab vaba olla. Diilid kanduvad vÀÀrisiku territooriumile. VÀÀrisik jĂ€tab saamise poole alles aga kohustuste poole lĂ”ikab lĂ€bi. Kahjuks kaotab selle kĂ€igus inimene ĂŒhe hingeosa. VĂ€heneb elujĂ”ud. Ja nĂŒĂŒd on jĂ€lle riid majas. Teine osapool tunneb, et tal on parasiit kallal ja tahab temast vabaneda. Aga hingemĂŒĂŒja toetub ĂŒhiskonna seadustele ja nĂ”uab teiselt osapoolelt hĂŒvesid edasi. NĂ”uab teiselt osapoolelt lubaduste tĂ€itmist. Selline hingemĂŒĂŒja vĂ”ib Ă€rimaailmas pĂ€ris edukas olla. Aga lĂ”puks muutub ta vÀÀrisiku ihade orjaks. Seega esimene teadmine: Oma sĂ”na ja lepinguid ei murta. VĂ”etud kohustustest ise ei loobuta. See seadus kehtib kĂ”ikjal, kĂ”igis eluvaldkondades. Teine pool on endas vÀÀrisiku tapmine. See on lihtne. Midagi ei tohi vĂ”tta isiklikult. Inimene ei ole isik, ta on terve maailm.
NĂ€iteks: Keegi varastab inimeselt rahakoti. Siis ei tohi seda vĂ”tta kui paha inimene tegi liiga. Seda tuleb vĂ”tta nii, et varas toitub teiste arvelt ja tuleb hoolikamalt hoida oma rahakotti. Jah, kui varas kĂ€tte saadakse, siis loomulikult tuleb varast karistada. Aga samas mitte pĂ”deda, kui ta on plehku pannud. Tihti solvatakse teist inimest. NĂ€iteks keegi ĂŒtleb teisele, et ta on rumal. VÀÀrisik solvub ja tahab ennast Ă”igustama hakata. Sisemaailmaga inimene analĂŒĂŒsib info lĂ€bi. Esiteks tahab ta solvajalt teada, milline on parem lahendus. Kui solvajalt ei tule midagi tarka, siis teadvustab ta endale, et solvaja tahtis teda manipuleerides allutada. Inimene teadvustab, ei allu provokatsioonile ja ei tee teisest vĂ€lja, ning ajab oma asja edasi.
KÔige parem enesetreening on see, et inimene teadvustab, et tema kui isik on vÀÀrtusetu. VÀÀrtust omavad tema oskused, teadmised. VÀÀrisikut omav inimene tahab, et teda armastataks tingimusteta. Kuid vÀÀrisikuvaba inimene mÔistab, et inimesed armastavad teda sellepÀrast, et tal on raha, vÔim, oskused. Ta suudab teistele tuge pakkuda jne. Ta teab, et kui tal neid vÀÀrtusi pole, siis ei vÀÀri ta ka armastust.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.


Viimati muutis seda Tokroda (Esm Märts 05, 2012 3:33 am). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Tokroda
Alfaisane


Liitunud: 22 Dets 2003
Postitusi: 8583
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Märts 01, 2012 12:34 am    Teema: Vasta viitega

Selleks, et sisemaailma paremini mĂ”ista, peame teadma tema struktuuri. KĂ”igepealt jaguneb see kolmeks osaks. Üks on elavate pool, kus asuvad teiste inimeste projektsioonkehad. Teine on elutute asjade pool, kus asuvad kirjeldused, suhtumised, maailmapildid jne. Keskel on aga juhi pesad. KĂ”ik need kolm erinevat maailmaosa toetuvad igaĂŒks ĂŒhele postulaadile. Seega, maailm seisab piltlikult öeldes kolme elevandi peal. Ja need elevandid seisavad omakorda kilpkonna peal, milleks on elumĂ”te. Loodus on andnud inimesele vaba tahte ja Ă”iguse mÀÀrata endale ise elumĂ”te, ning panna paika oma sisemaailma kolm postulaati. Kui inimene pole seda teinud, siis ei saa tekkida ka sisemaailma. Aga ilma sisemaailmata ei saa elada, sest puudub elujĂ”ud. Ja inimene, kes ei valitse oma sisemaailma ise, laseb seda kujundada kellelgi teisel.

Neid kujundajaid on kolme tĂŒĂŒpi. Loodus ise (kui inimene on noor hing), parasiitlik sĂŒsteem (vÀÀrisik kujundab sisemaailma) vĂ”i jumalik inimene (Ă”petaja, iidol). Siinkohal oleks paslik tuua vĂ€lja looduse ja parasiitliku sĂŒsteemi elumĂ”tted ja postulaadid. Looduse elumĂ”te on Areng. Seda arengut me nĂ€eme kĂ”ikjal. Parasiitliku sĂŒsteemi elumĂ”te on Tarbida. Seda nĂ€eme inimeste tarbijalikust, raiskavast elustiilist. MĂ”ningad nĂ€ited inimeste elumĂ”tetest. Usuhullude eesmĂ€rk on pÀÀseda paradiisi, et seal siis lĂ”pmatult tarbida tasuta hĂŒvesid. Usuhullu elu on korraldatud sedasi, et kĂ”ik tema teod viiksid teda paradiisile lĂ€hemale. Loomulikult saab ta juhiseid vÀÀrisikult. Ärimaailma beibede elumĂ”te on leida rikas mees, kelle rahakoti arvelt nautida hĂŒvesid, ilma, et endal oleks mingeid kohustusi. Nende baastegevuseks on seksuaalne ahvatlemine. On ka arendavaid elumĂ”tteid. NĂ€iteks tuua inimkonnale uus teadmine. Neid tunneme imelike teadlaste-eksperimenteerijatena. Neid ei huvita isiklik heaolu.

Siinkohal oleks Ă”ige kĂŒsida- milline elumĂ”te on minus endas? Kui me ei tea, mis see on, tuleb enda tegevust jĂ€lgida. Meie alateadlikku kĂ€itumist juhib alati elumĂ”te. See annab tegutsemise sihi. NĂ€iteks inimesel on kange tahtmine kiruda pĂ”hjendamatult vastassugupoolt. See kirumine vĂ”ib olla tingitud negatiivsest kogemusest. Aga kui seda pole olnud, siis on inimene ise agressor. JĂ€relikult tahab allutada teist poolt. Miks tekib selline vajadus? Me oleme sĂŒndinud poolusesse. Meesteks ja naisteks. Me vajame teist osapoolt, et olla tĂ€iuslik. MĂ€rkus: EbatĂ€iuslik olend laguneb. TĂ€iuslikus annab pikema eluea. ÜlitĂ€ius annab surematuse. NĂŒĂŒd on kaks teed. Kas minna ausa koostöö peale vĂ”i muuta teine enda osaks. Selline kiruja tahab tĂ€iustada ennast teiste arvelt. ElumĂ”te: enda tĂ€iustamine teiste arvelt tuleb parasiitsĂŒsteemilt. See sĂŒsteem tahab saavutada surematust sedasi, et muudab inimesed enda osadeks, biorobotiteks. Selle sĂŒsteemi kaval alamsĂŒsteem on nĂ€iteks feminism. VĂ€liselt nagu vĂ”ideldakse naiste Ă”iguste eest aga sisult toimub meeste allutamine.
Piltlik kokkuvÔte: ElumÔte on kilpkonn, kes liigub kuhugi. Sinna kuhu liigub kilpkonn, sinna liiguvad ka 3 elevanti, kes ta seljas on. Ja ka maailm areneb liikumise suunas.

Kui me pole rahul oma eluga, siis oleks aeg elumĂ”te vĂ€lja vahetada e hankida endale teine kilpkonn. Kui me seda teeme, siis surevad vanad elevandid ja tekivad uued, ning maailm vahetab vĂ€rvi. Reaalses elus me muutume hoopis teiseks inimeseks. Ka suhted teiste inimestega vahetavad vormi. Maailm vĂ”ib kĂŒll kokku variseda, kuid pole hullu, ta on nagu fööniks, mis tekib tuhast uuena ja vĂ”imsana. NĂ€ited kilpkonna vahetusest. Materiaalne inimene hakkab vaimseks inimeseks. Usumaailm andis uue kilpkonna Ă€rimaailma kilpkonna asemele. TĂ”e ja Ă”iguse eest vĂ”itleja hakkas hoolitsevaks pereisaks. Siin elumĂ”te muuta teisi asendus elumĂ”ttega arendada iseennast lĂ€bi eneseteostuse.

Looduse kolm postulaati on: 1. Targem juhib. Looduses saab karja juhiks kĂ”ige paremini arenenud isend. 2. HĂŒved luuakse meeskonnatööna. Meeskonnatööd Ă”pivad juba putukad. Sipelgad loovad pesasid, mesilased korjavad mett, kiskjad jahivad saaki karjas. Linnud teevad tihtipeale pesa kahe-kolme peale. On ka loomi, kes teostavad ennast ĂŒksinda aga nad on ikkagi osa loodusest. Loodus kui tervikolend koosneb paljudest liikidest. Nende liikide koostööst kujuneb planeedi bioloogiline atmosfÀÀr ja tekivad uued loodusressursid. NĂ€iteks: Elevandid tekitavad suuri vĂ€ljaheite hunnikuid. Sitasitikad teevad sĂ”nnikust endale pesa. Nad tassivad elevandi vĂ€ljaheite laiali. Sedasi vĂ€etatakse pinnast. Taimede kasvust on tekkinud suured kivisöe ja nafta maardlad. NĂ€iteid vĂ”iks tuua lĂ”pmatult palju. 3. Omaks vĂ”etakse see, mis tĂ”stab kvaliteeti, muudab elu paremaks. Selle postulaadi toimet nĂ€eme arengus. Loomad muutuvad primitiivsemast vormist keerulisemaks. Keerulisem vorm annab loomale, taimele suuremad vĂ”imalused. Kvaliteetsem muudatus aitab liigil sĂ€ilida ja pĂŒsida elus.

ParasiitsĂŒsteemi kolm postulaati on:
1. Esimesel on Ă”igus, kehtestab reeglid. Eriti ilmneb see vaimsete inimeste puhul. Nad otsivad iidseid tĂ”desid, et rajada neile oma maailmapilt. Aga nad ei tule selle peale, et need iidsed inimesed olid ka inimesed, kes avastasid ise maailma. NĂŒĂŒd kĂŒsimus, miks me oleme kehvemad ja ei suuda ise vĂ€lja tuua neid teadmisi? Kui vaadata tehnika arengut, siis pole kuskilt vanast ĂŒrikust vĂ”tta teadmist, kuidas ehitada kaasaegset kompuutrit vĂ”i mobiiltelefoni. Ka tĂ€napĂ€eva riigijuhid ei ole vĂ”imelised looma kaasajaga kooskĂ”las olevad riigiaparaati. Ikka ja jĂ€lle kasutatakse vanade filosoofide maailmakorda. Aga ei tulda selle peale, et nemad lĂ”id riigimudeli sellise inimkonna jaoks, mis arvestas selle ajastu inimese taset ja vĂ”imalusi. TĂ€napĂ€eval on rahvastiku arv teine. Teadus on arenenud, on kasutusele vĂ”etud uued loodusressursid. Arengu eesmĂ€rgid on juba teised. See kĂ”ik nĂ”uab juba uut ĂŒhiskonna korda. Vanad mudelid ei suuda tĂ€napĂ€eva oludes anda optimaalseid tulemusi. Miks selline postulaat on vajalik parasiitsĂŒsteemile? Selline postulaat ei vĂ”imalda tekkida uutel juhtidel. Uus juht vĂ”ib muutuda parasiitsĂŒsteemile ohtlikuks. See postulaat kaitseb sĂŒsteemi ebameeldivate arengusuundade eest.

2. Kelle tapad, selle saad. See postulaat ilmneb vĂ€ga hĂ€sti Ă€rimaailmas. Ärimaailmas on pidev konkurentidele Ă€ra tegemine. Turg lĂŒĂŒakse alatult teiselt ĂŒle. Tapetakse teine firma (me ei vaatle tehnikaid tĂ€psemalt, sest neid nĂ€ited vĂ”ib igaĂŒks ise oma elust leida), et saada tema kliendid endale. Poliitikud laimavad teisi, et saada ise vĂ”imule. Teiste maha tegemisega tahetakse saada valijate hÀÀli endale, mis sest, et nad ei seisa nende Ă€ra vĂ”etud valijate huvide eest. Ega usumaailm pole samuti sellest patust prii. Me nĂ€eme, kuidas ĂŒritatakse teisi vaimseid nĂ€gemusi maha teha. Ühine tunnusjoon on neil kĂ”igil ĂŒks. Nemad esindavad jumalat, teised on uskmatud ehk jumala vastalised. Miks selline nĂ”me postulaat? Aga kui inimesed omavahel purelevad, siis ei ĂŒhenda nad oma jĂ”udu parasiitsĂŒsteemi vastu. See postulaat levib hĂ€sti tĂ€nu sellele, et teiselt Ă€ra vĂ”tta on ju palju lihtsam, kui ise luua. Ja sĂŒsteem annab alati Ă”igustuse, miks minna teise vara kallale. NĂ€iteks inimene kes röövib teisi, Ă”igustab, et vĂ”tab rikastelt, vereimejatelt ja annab vaestele. Noh mingi osa tĂ”esti antakse reklaami mĂ”ttes, et toetajaskonda saada. Aga lĂ”viosa lĂ€heb ikka enda tasku.

3. Mass mÀÀrab, mis on hea. Selle postulaadi toimet on nĂ€ha moenarride peal. Poest ei osteta kaupa, mida vajatakse, ikka seda, mida teised tarbivad. Õpitakse neid teadmisi, mis on prestiiŸikad ja annavad diplomi, mitte ei omandada neid tarkusi, mis aitavad elus hakkama saada. Miks selline postulaat kasulik on? Ikka selleks, et viia inimeste vaimne tase madalaks. Selline madaldamine on vĂ€ga hĂ€sti nĂ€ha usumaailmas. Vanasti oli mitmejumala sĂŒsteem. TĂ€napĂ€eval valitsevad ainujumala kultused. Piltlikult: Vanasti oli hulkrakne loom ja arengu tulemusena tekkis universaalne ainurakne. Siin vĂ”iks olla ĂŒks ironiseeriv vĂ”rdlus: KĂ”igepealt oli vĂ€rviteleviisor, siis toimus areng ja televiisor muutus must-valgeks. Siis toimus jĂ€lle areng ja televiisorist sai raadio. Ja arengu lĂ”pptulemusena raadio muutus morseks, mille ĂŒle inimesed on Ă”nnelikud. Sest neil on nĂŒĂŒd universaalne infoedastus masin, mis katab kĂ”ik vĂ€ljendamise nurgad.

NĂŒĂŒd oleks aeg vaadelda juhi pesasid, kuid kirjeldame seda veel detailsemalt. Sisemaailma keskmises osas on 5 vĂ€ravat, kuhu saab siseneda vastavat tĂŒĂŒpi juhendaja.
Kui siia ilma sĂŒnnib uus maailmakodanik, siis on kohe avatud tema esimene vĂ€rav. Seda vĂ”ime nimetada esimeseks juhi pesaks. Inimese esimeseks juhendajaks on tema ema. Kuna vastsĂŒndinu on kogenematu, siis ta ei saa valida juhendajat. Õigemini, valik tehakse enne sĂŒndi ja teises eksistentsi sagedusel. Ema on kohustatud last ette valmistama iseseisvaks eluks. Ta peab aitama lapsel vĂ€lja arendada mĂ”istust. Kui mĂ”istus on avaldunud terviklikuna, ilma vigadeta, siis muutub juhi pesa algkujuks. Selline inimene ei vaja enam mĂ”istuse pealt juhendajat. See vĂ€rav vĂ€lismaailma sulgub, sest on tekkinud sisemine vĂ€rav. Sisemaailma esimest sfÀÀri hakkab valitsema inimese mĂ”istus-mĂ€lupank.

Kahjuks tĂ€napĂ€eval reaalses elus ei tekigi enamus inimestel algkuju. PĂ”hjuseks on ema vÀÀrisik, kes ei lase lapsel sisemaailma algkuju tekkida. PĂ”hiline defektne mudel, mida emad endas kannavad, on nende salasoov, et lapsed hakkaksid neid vanaduspĂ”lves ĂŒleval pidama. Nad tahavad jÀÀda elu lĂ”puni last kamandama. Loomulikult on vÀÀrisik lahkelt abivalmis. Kui inimese sisemaailma tekivad kujud, siis ei saa tekkida vÀÀrisiku kuju. Ja see inimene ei ole enam parasiitsĂŒsteemi poolt kontrollitav. PĂ”hiline takistus on lapsepĂ”lvetraumad, mis vaimses pildis on vaadeldavad kui energiaummistused. Need ummistused tekitavad energia defitsiidi. Algkujul lihtsalt pole ressurssi, et vĂ€lja kujuneda. Kuidas tunda Ă€ra algkujuga inimest? Algkujuga inimese tahe tekib vajadusest. Algkujuta inimene tahab asju, mis pole talle vajalikud.
NĂ€iteks: Algkujuga inimesel, kui ta midagi ei oska, tekib tahe Ă”ppida. Algkujuta olend nĂ”uab teistelt hoolitsust ja on suur viriseja-hĂ€daldaja. Algkujuga inimene tahab elukaaslast selleks, et luua ĂŒhismaailm. Üksinda jÀÀb ĂŒhest energiast puudu, kuna mehed on dĂŒnaamilise ja naised staatilise energia kandjad. Meestel on arendav, liikumapanev jĂ”ud. Naistel sĂ€ilitav, kaitsev energia. Algkujuta inimesele on oluline, et ta meeldiks paljudele. Ta tahab ahmida vastassugupoole energiat aga ei suuda seda enda isikliku energiaga siduda. Ehk sööb vastaspoole energiat, aga ei omista seda. Ilma algkujuta inimene tahab teisi allutada. Kas teiste inimeste orjastamine on vajalik? Ainult siis, kui inimene ei saa ise hakkama. Algkujuta inimene ajab raha mĂ”ttetult kokku. Tal on hirm, sest pole mĂ”juhooba, oskust teiste teenete eest tasuda endapoolsete teenetega. Algkujuga inimesele on ostetud auto transpordi vahend. Algkujuta tahab ilusat, vinget autot, et poosetada.
Me vÔime öelda, et algkujuga inimene on iseseisev indiviid. See tÀhendab, et ta suudab enda vajadused ise rahuldada. NÀiteks kui ta midagi ise ei oska, siis suudab ta vÔetud teene eest tasuda omapoolse teenega. Ei jÀÀ teise kukile elama, vaid on ise ka kasulik teistele.
VahemÀrkusena: Kui naine kasvatab last, siis tasu saab ta looduselt. Kui laps on kasvatatud iseseisvaks, siis saab ta looduselt tasuks energiat, et areneda edasi. Sellist naist austatakse. Kui aga naine ei ole loonud oma lastele algkuju, siis pole ka tasu. Selline naine vingub, et noorus on hukas. NÔuab austust. Loob selleks reegleid, et vana inimest tuleb austada. Aga loodus austab ainult neid, kes on selle vÀlja teeninud.

Puberteedi eaga avaneb naisel mehe pesa ja poisil liidri pesa. NĂŒĂŒd ei kujunda inimest mitte ainult tema ema, vaid sellele lisaks naisele tema poolt valitud meesaspekt ja poissi tema poolt valitud liider. Siin on naisel ja mehel erinevat tĂŒĂŒpi juhi pesad, mis aitavad inimesel tema vaimu vĂ€lja tuua. Reaalses elus poisid otsivad liidrit, tĂ”mme on kuuluda kuskile grupeeringusse. TĂŒdrukuid ei huvita aga grupid (v.a kui elu sunnib gruppe moodustama). Nad unistavad mehest. Miks ma ĂŒtlen, et naist kujundab meesaspekt? Kui naisel tekib mehe pesa, siis hakkab ta vĂ€lja tooma oma vaimu. Arenema hakkab tema sisemaailma teine ja kolmas sfÀÀr. Teine sfÀÀr on esimese sfÀÀri ĂŒmber. Kolmas omakorda teise ĂŒmber. Aga selleks, et arendada neid sfÀÀre vajab naine mehelikku valgust ja energiat, milleks on dĂŒnaamika. Naine arendab teist sfÀÀri sedasi, et Ă”pib ennast tundma. Kolmas sfÀÀr kasvab, kui naine Ă”pib meest tundma. Kasuks tuleb ka laste eest hoolitsemine.

Naine suudab ennast mĂ”ista, kui ta on vastasmĂ”jus mehega. Aga sĂŒsteem ei taha, et naine mĂ”istaks iseennast tĂ€ienisti. Sest kui ta mĂ”istaks ennast ja teisi, siis avalduks tema vaim. Vaimu avaldumisega tekib inimesel empaatia ja mĂ”istmisvĂ”ime. Tugeva vaimuga inimest ei saa tĂŒssata. Tal on vĂ€lja kujunenud lĂ€binĂ€gemisevĂ”ime. Naine vajab meest selleks, et see Ă”petaks teda. NĂŒĂŒd sĂŒsteem asendab mehe muu meesaspektiga. VĂ”tame nĂ€iteks kiriku. Naine tahab mĂ”ista Jeesust, seega vĂ”tab mudelid ja tegutsemisprogrammid kirikuĂ”petajalt. Loomulikult tema mees peab seda toetama ja andma kiriku meesaspektile oma toe taha. See mees, kes on sellega nĂ”us, muutub sussiks, naise ja Jeesuse vaimseks orjaks. Peres pole enam mĂ”istmist ja armastust, vaid ĂŒhiskonnareeglite tĂ€itmine. Ega ainult usk takista empaatiavĂ”ime teket. Ka Ă€rimaailm asendab mehe kunstmeesaspektiga. NĂ€ited: ajakirjad naistele, kus Ă”petatakse kuidas tegutseda, kuidas mehega manipuleerida. Seebikad on head tĂ€helepanu eemale juhtijad mehelt.

Kui naine valib ĂŒhiskonna asemel mehe, siis vĂ”ib ta ka petta saada. Meesolend suudab mehe rolli alles siis teostama hakata, kui tema algkuju on valmis. Algkujuga mees vĂ”tab naise, et tema eest hoolitseda. Tema suhtumine naisesse on analoogne, kui naise suhtumine lapsesse. Kui mees on vĂ”imeline vastutama naise eest, siis on ta kĂŒps olema tĂ€isvÀÀrtuslik pereisa. Kuid mees saab hoolitseda ja vastutada naise eest ainult juhul, kui naine vĂ”tab tema mudelid, tegutsemiseprogrammid ja visioonid omaks. Ainult selline naine omab mehe silmis vÀÀrtust. Naine, kes rĂ”hutab, et tal on oma nĂ€gemus asjadest, ta teab paremini, kuidas asju teostada, kannab vÔÔrast meesaspekti. Selline naine jĂ€etakse maha ja vĂ”etakse puhtam, avatum naine, kes on vĂ”imeline meest armastama. Loomulikult tulevad siin ĂŒhiskonna vÀÀrisikud naisele appi. Nad sĂŒĂŒdistavad meest, et ta jookseb rumalate tibide jĂ€rgi ja ei nĂ€e naise sisemist vÀÀrtust. Aga siinkohal olgu öeldud, et mees ei pea kasvatama vÔÔrast vilja.
NĂŒĂŒd, kui naine töötab lĂ€bi mehe visioone, suureneb tema arusaam endast ja mehest. Kasvab tema mĂ”istmisvĂ”ime. Loomulikult oma andvat poolt tuleb suunata lastele. Kui kĂ”ik laabub vipertuseta, siis tekib naisele staatika kuju, kes juhib sisemaailma teist sfÀÀri ja dĂŒnaamika kuju, kes juhib sisemaailma kolmandat sfÀÀri. NĂŒĂŒd on naine valmis ehitama sisemaailma neljandat sfÀÀri. Selleks vajab ta juhendajaks maagi. Ka mees arendab oma staatika ja dĂŒnaamika kuju vĂ€lja korraga. Aga tema vajab liidrit, kes teda Ă”petaks. Kuidas ta saab naist Ă”petada, kui ise pole Ă”ppinud. Aga alati on vĂ”imalus ise vĂ€lja töötada teooriad. See vĂ”tab aga oma aja. Mentor on vajalik, et mitte raisata aega jalgratta leiutamisele.

Inimese, kelle sisemaailmas hakkab kasvama neljas sfÀÀr, ĂŒlesanne on vĂ€lja tuua enda hing. Juhendajaks vajab ta probleemi lahendajat. Avaneb kolmas juhi pesa. Probleemi lahendaja on inimene, kes on vĂ”imeline nĂ€gema, tajuma teisi reaalsusi. Ta tunnetab nĂ€htamatut maailma. Inimesed, kellel avaneb kolmas juhi pesa, tekib tung vaimsete asjade jĂ€rgi. Siiamaani vĂ”ib lĂ€bi saada ainult fĂŒĂŒsilise reaalsuse mĂ”istmise, tunnetusega.
Probleemi lahendajaid vĂ”ime liigitada maagideks ja preestriteks. Maag on inimene, kes on oma hinge ise vĂ€lja toonud. Ta on omanĂ€oline. Preester on inimene, keda on sĂŒsteemimeister (guru) arendanud. Tema esindab vĂ€list maailmapilti. On ka jĂ€iku preestreid. Need, kes esindavad vanu maailmasid (maailmad, mis ei arene). Sellised preestrid ei ole enam vĂ”imelised lahendama uue ajastu probleeme. Juhiks areneja peab Ă”ppima juhendama meeskonnatööd. Probleem tekib, kui ei mĂ”isteta mingi sĂŒsteemi osa vĂ”i mingit inimese tĂŒĂŒpi. Selleks, et arusaamatused likvideerida vajataksegi maagi abi. VahemĂ€rkusena: psĂŒhholoog liigitub preestri vĂ”i maagi alla.
Kuna meeskondasid on erinevaid- erinevad struktuurid, liikmete eripĂ€ra- siis probleemi lahendajad on ka erinevad. Tulevane liider peab valima vĂ€lja endale sobiliku maagi. Kui inimene on vĂ€lja arendanud oma sisemaailma neljanda sfÀÀri, siis tekib kolmanda juhi pesa asemele energiakeha. Selline inimene hakkab toitma teisi inimesi. Inimesed otsivad tema lĂ€hedust selleks, et saada bioenergiat. Seda jaotab juht oma heakskiiduga. Ega inimene otsi juhti selleks, et teda teenida, tal on vajadus juhi jĂ€rgi, et saada temalt tuge. Ja siit ka definitsioon: tĂ”eline juht kiirgab energiat, mis muudab ta alamad tugevamaks, paneb arenema. Neil tekib teo- ja Ă”ppimistahe. TĂ”elisel juhil on vĂ€lja arenenud kolm kuju. Kui juht ei ole sisult liider, siis ei vĂ€ljasta ta ka energiat. Tegemist on tĂŒranniga, kelle alamad on apaatsed laiskvorstid. Selle inimese energiakeha asemel on vÀÀrisik. Ta on ĂŒhiskonna toel juhtival kohal.

Viienda sisemaailmasfÀÀri arendaja vajab sĂŒsteemimeistrit (guru). Selline inimene tahab teada, kuidas asjad tegelikult toimivad. Teda ei rahulda enam illusioonid. Inimesed, kellel on avanenud neljas juhi pesa, on rahulolematud hinged, kes tahavad muuta vĂ€lismaailma paremaks. VahemĂ€rkusena: Ühel inimesel vĂ”ivad olla teoreetiliselt avatud kĂ”ik viis pesa korraga. Aga see ei ole hea, sest vana poolik töö tekitab defekte ĂŒlemistes sfÀÀrides. Guru on inimene, kes ei juhenda enam inimest otse, vaid mĂ”jutab tema teisikud. Ta tekitab inimesele elumĂ€nge ja kogemusi, mille kĂ€igus maag/preester teadvustab asjade olemust. Hea töö korral leiab ta reaalse lahenduse probleemile. Kui maag/preester on toonud vĂ€lja oma teadvuse, siis guru asemele tekib tema sisemaailma valguskeha. NĂŒĂŒd omab inimene nĂ€htamatut vĂ”imu teiste ĂŒle. Kuna sĂŒsteemimeistreid tĂ€napĂ€eval peaaegu ei ole, siis on see Ă”nnelik inimene, kes leiab endale guru.

Guru ise vajab valguskandjat. Ta omab viimast viiendat juhi pesa. Tema ĂŒlesanne on vĂ€lja tuua oma jumalikus- olemus. Kui olemus on vĂ€lja toodud, siis tekib jĂ”ukeha. Selline inimene suudab tuua ĂŒhiskonda muudatusi. Ühiskond muutub ainult gurude töö tulemusel. Guru tee lĂ”pulekĂ€imisega kaotab inimene oma viienda juhi pesa. Sellise olendiga suhtleb loodus individuaalselt. Teda vĂ”ime nimetada valguskandjaks.
Valguskandja toob ĂŒhiskonda uusi ressursse, teadmisi, ning tĂ”stab arengutaset. Ta on looduse parem kĂ€si. Kuna viimasel ajal inimesed taandarenevad, siis vĂ”ib öelda, et valguskandjat pole tĂŒkil ajal tekkinud (kehastunud). Ja siin ka pĂ”hjus, miks sĂŒsteemimeistrid haruldased on. Nad peavad oma olemuse vĂ€lja tooma iseenda jĂ”uga. Neil pole kuskilt abi vĂ”tta. Ja sĂŒsteemimeistrid pole jĂ”udnud oma arenguteed lĂ”puni kĂ€ia, et saada valguskandjateks. See, milline kuju on valguskandjal me öelda ei oska. Arvame, et seda vĂ”ib nimetada isiklikuks pĂ€ikeseks.

Antud sisemaailma osa on kirjeldatud toetudes looduse postulaadile: „Kvaliteetsem juhib”. Kui inimene toetub parasiitsĂŒsteemi postulaadile („Esimesel on Ă”igus kehtestab reeglid”), siis lĂ”puks avanevad kĂ”ik juhi pesad aga ei teki ĂŒhtki kuju. Ja juhtideks on erinevate inimeste vÀÀrisikud. Tekivad mehed, kes on 50- aastased aga otsivad ikka naises ema. VĂ”i siis tegutsevad nii, nagu nende pĂ€risema ette kirjutab. Tekib defektne naine vĂ”i mees, kes ei teosta pereelu korrektselt, nende lapsed on hoolitsemata. Tekivad pseudo- juhid, preestrid ja gurud. Nad rabelevad, aga maailm muutub koguaeg hullemaks. Nad vajavad rahusteid, tablette, riigi tuge, et kindlustada oma positsioone. On pidevas sisemises hirmus.

Aga on veel vĂ”imalusi. NĂ€iteks kui inimese postulaat on: „KĂ”rgem peab teenima alamat”. Sellisele postulaadile rajatud inimese liidri pesas vĂ”ib olla tema enda laps. Sel juhul laps terroriseerib oma vanemaid. Inimese probleemi lahendaja pesas vĂ”ib olla tema hea sĂ”branna, kelle nĂ”uanded tekitavad hoopis uusi probleeme juure. MĂ”ni andekam inimene suudab paigutada oma juhi pesasse isegi oma lemmikkoera vĂ”i -kassi. Kuidas teada, kes on inimese juhi pesas? Inimene ei tĂ”sta kĂ€tt selle vastu, kes asub tema juhi pesas. TĂŒĂŒpnĂ€ide: kui inimene ei julge kahjustada Piiblit, siis on teada, kes on tema juhi pesas.

Elavate poolel sisemaailmas elavad meie tuttavad ja lĂ€hedased inimesed, mĂ”nedel ka loomad, taimed. Inimene on sotsiaalne olend. Ta vajab teisi inimesi. Iga inimene saab mÀÀrata, kes elab tema sisemaailmas. Inimene, kui oma maailma jumal, mÀÀrab ise, kellel on eluĂ”igus tema sisemaailmas. Kui tal on vaja midagi, millest tal puudust on, siis loob ta vastava pesa, keha. Sinna kehasse saab tulla teine elusolend, kelle ta on vĂ€lja valinud. Tavaliselt tuleb ta kiirega (teadvuse osakesena). VĂ”ime öelda, et ta kehastub inimese sisemaailma. Aga vĂ”ib tulla ka hingeosaga. See on halvem variant, sest siis kaotab kehastuja mingi oskuse. Ja see kandub ĂŒle teisele inimesele (maailma peremehele). NĂŒĂŒd tekib kĂŒsimus, millal kehastuja tuleb teadvuse osakesena, millal hingeosakesena. Hingeosaga tulija hakkab elama teise inimese elu. Teadvuse osakesega tulija elab oma elu ja peab teist inimest oma sĂ”braks vĂ”i koostööpartneriks. Tuleb teada, et hingeosasid on konstantne suurus. TĂ€iuslikul inimesel 560 hingeosa. Tavalisel inimesel on vaid osa sellest.
Teadvuse osake tekib siis, kui vastav hingeosade komplekt on vĂ€lja arenenud. 560 hingeosa jagunevad 28-ks sĂŒsteemiks. 24 sĂŒsteemi moodustavad paarid (kokku 12 intelligentsi) ja 4 sĂŒsteemi moodustavad 13 intelligentsi. Seega on kokku 13 erinevat kiirt. Igal kiirel on omakorda tahud, kus avalduvad teadvuse osakesed. Kuna selle maailma osal puudub kindel struktuur, siis ei saa me ka seda tĂ€psemalt kirjeldada. Aga me vĂ”ime tuua mĂ”ningad nĂ€ited, vĂ”imalikud variandid.

KĂ”ige primitiivsemad inimesed nĂ€evad inimesi ĂŒhtemoodi. Nende jaoks on kĂ”ik inimesed ĂŒhesugused. NĂ€iteks kĂ”ik on vaenlased. Selle inimese sisemaailmas on inimeste projektsioonkehad, kellega ta sĂ”dib. Siis vĂ”idakse teisi inimesi enda orjadeks arvata. Sellise inimese sisemaailmas on projektsioonkehadele antud orjaroll ja inimene vĂ”tab oma sisemaailma ainult neid, kes saavad talle kasulikud olla. Kui inimene hakkab teisi lahterdama, klassifitseerima, siis tekib tema sisemaailma sellesse ossa sektorid. NĂŒĂŒd on sellisel inimesel juba teenindav personal, vaenlased, hoolealused jne. Üks vĂ€ike Ă”petus: kui inimene klassifitseerib teisi, siis ei tohi seda takistada, vaid talle tutvustada inimeste erinevaid tahke ja omadusi. Kui me kehtestame reegli, et kĂ”ik inimesed on ĂŒhesugused- vĂ”rdsed, siis ei teki selles sisemaailma osas arengut (piltlikult öeldes ei teki rakkude pooldumist). See jÀÀb primitiivseks ja inimese vaim ei arene vĂ€lja. Ei teki dĂŒnaamika- ja staatika kuju.

Juhil peab olema juba sĂŒsteem. VĂ”tame nĂ€iteks sektijuhi. Sekt kuulub pruuni intelligentsi alla. Seega inimene laseb teiste inimeste pruuni kiiri enda sisemaailma. Kuna pruuni intelligentsi tekitavad 2 ja 18 sĂŒsteem, siis sektijuhi vastav sisemaailm jaguneb 20-ks osaks. NĂŒĂŒd paigutab ta inimesi mees- ja naisaspektide jĂ€rgi vastavalt maailma osadesse. Kui kĂ”ikides osades on inimesed, siis hakkab see meeskond tööle, tekib arenguruum, mis vĂ”ib vĂ€lja areneda egregoriks. Egregor loob juba uue riigi. Lisateave: hingeliselt saavad meile haiget teha ainult lĂ€hedased inimesed. Need, kelle projektsoon kehad asuvad meie sisemaailmas. VÔÔrad ei suuda tekitada emotsioone.

Elutute asjade poolel asuvad mitte elusolendid. Ka siin toimub selle maailmaosa jagunemine. Me teame, et kuna ĂŒrglipte on kokku 56 siis vĂ”ib see maailmaosa kasvada kuni 56 tahuliseks. See on puhas teoreetiline arv. Reaalses elus on hea, kui seal on paar- kolm tahku inimesel. NĂ€ited: kui inimesel on ainult ĂŒks tahk ja selles osas on ainult raha, siis inimest ei huvita mitte miski peale raha. SĂŒvausklikul on seal vastava usundi jumala kuju (parasiitkirjutaja ĂŒks tahk). Selles sisemaailma osas on tĂ€pselt nii palju tahke, kui palju asju inimene vÀÀrtustab. Kui inimene vÀÀrtustab teadmisi, siis tekib vastav osa ja inimene mĂ€letab koolis Ă”pitud ka pensionieas. Inimene kellel see tahk puudub, see unustab koolis omandatud mĂ”ne aastaga. Kui inimene vÀÀrtustab maagilisi vĂ”imeid, siis seal on anorgaanilised. Vahel ka surnud inimeste hinged. Kui inimene vÀÀrtustab fĂŒĂŒsilisi asju, siis ta tunneb hingelist valu, kui mingi asi lĂ€heb katki. See heas korras olev sisemaailma osa loob sideme ka asjadega. NĂ€iteks, kui inimese sisemaailmas asub tema maja, siis ta tunnetab kohe Ă€ra, kui ta majja on sisenenud varas. Üldreeglina ka seda osa kujundab parasiitsĂŒsteem. Kui inimene vĂ”tab omaks postulaadi „Mass mÀÀrab, mis on hea”, siis ta saab koguda ainult selliseid asju, mida sĂŒsteem heaks kiidab. Selles sisemaailma osas asuvad ka firmad, eksperimendi ruumid. VĂ”ivad olla ka teiste inimestelt röövitud hingeosad. Seda elutute asjade poolt vĂ”ib nimetada ka sĂ€ilitusosaks, ehk staatiliseks pooleks. Inimeste poolt vĂ”ib nimetada dĂŒnaamika pooleks. Keskse maailmaosa kujud on inimese loov aspekt. Kui inimene suudab valitseda oma sisemaailma, siis on ta jĂ€rgmisena vĂ”imeline Ă”ppima valitsema oma vĂ€ljasid.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.


Viimati muutis seda Tokroda (Esm Märts 05, 2012 3:31 am). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda teooriad Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group