Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

TavapÀrasest vÀiksema energiakuluga
Mine lehele 1, 2  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Elu kui sĂŒsteem
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 17, 2011 8:03 pm    Teema: TavapĂ€rasest vĂ€iksema energiakuluga Vasta viitega

Lugesin http://juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=100 juur- ja köögiviljade pÔhus ja papil kasvatamisest ning sain ahhaaa elamuse.

Kui ma vĂ€ike olin, siis isa hoidis kartuleid pĂ”hupallidega kaetud kartulikeldris. Keldri kĂ”rvale visati ĂŒks hetk millegi tĂ”ttu kĂ”lbmatud kartulid pĂ”huhunnikusse. Nii ma siis jĂ€lgisin nende jĂ”udsat kasvamist, mis ei erinenud sellest, mis oli kartulivagudes. Ise muudkui kĂŒsisin isalt, et kui kartulid pĂ”hu sees iseenesest kasvavad, miks sa pead siis nii palju tööd tegema? Isa seletas asja mulle kuidagi Ă€ra nii, et unustasin - umbes, et see on lihtsalt prĂŒgi. Uskusin ikka, et minu isa teab kĂ”ikse paremini, kuidas asjad kĂ€ima peavad. Ja nĂŒĂŒd tuli see mulle meelde! Panin vĂ€iksena imestusega rohkemgi tĂ€hele, kuidas vahel kasvasid taimed ise palju paremini kui siis, kui neid rohida, vĂ€etada jm sekkumisi teha.

Mina igatahes kavatsen kevadel miskit proovida ja kirjutan siis siia, kuidas lÀks. Ikkagi mahe vÀrk, mis on ju maitsvam Very Happy

Kui selline kasvatusmeetod tÔepoolest toimib, kas pole see meie maailm siis kummaline. VÔimalik on lihtsasti, tervislikult ning odavalt. inimesed aga nÀevad palahigis vaeva, et loodusele vastu töötada, mille tulemuseks on looduse kurnamine.

Siin http://hot.ee/looduslikmaaviljelus/kartul_pohk.pdf ja siin http://hot.ee/looduslikmaaviljelus/pohimotted.html ja siin http://hot.ee/looduslikmaaviljelus/filosoofia.html on veel teema kohta.

Kas keegi teist teadis selle kohta juba enne ja mina siin alles nĂŒĂŒd (taas)avastan?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Reede Märts 04, 2011 1:24 pm    Teema: Vasta viitega

Kuna teema pealkiri vÔimaldab laiemat teemakÀsitlust - jÀtkaksin:

Lugesin: http://paikesetoit.blogspot.com/2011/02/kiri-senaatorile-vol-2-labi-toitumise.html

LĂŒhidalt: ToitumisnĂ”ustaja ja toortoitlane Sille Poola luges parteide valimisprogramme keskkonnateadlikkusele orienteeritud pilguga ja leidis, et sellest pole sĂ”nagi - pigem vastupidi. Teksti lĂ€bilugedes tĂ”statub kĂŒsimus: kas selline toiduainetööstus mitte ei valmista meid ette ravimitööstusele, et oleks ikka majanduskasvu?

Tema rÀÀgib pikaajalisusest ja perpektiividest.

Olete te mĂ”elnud, et meie toiduained vĂ”ivad olla tĂ”esti mĂŒrgised, inimesele kĂ”lbmatud, fĂŒĂŒsist nĂŒristavad, haigust tekitavad?

Ja kui, siis mil mÀÀral?

Minu peas on tekkimas vaikselt arvamus, et maailmas on mingisugune vandenĂ”u: KĂ”igepealt tambitakse ja suretatakse vĂ€lja see, mis on lihtne ja loomulik ning siis mĂŒĂŒakse see hingehinnaga tagasi. Aga vĂ”ib-olla on see hoopis loomulik inimkonna areng?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Märts 04, 2011 2:27 pm    Teema: Vasta viitega

Üks nĂŒanss.
Inimesed suuremas osas teavad ĂŒsna tĂ€pselt ,et mis kĂ”ikke meie poes saadavatesse toiduainetesse sisse on pandud. Aga ikkagi tarbivad. Ja tarbivad metsikult, mitte nii, et "sööma ju peab".
Riskides nÀida kuivikuna vÀidan,et see, et poes on niivÔrd suur vÔimaluste ja sortimentide valik, ei ole eluks hÀdavajalik.
Ehk siis inimestele on kasulik toota kÔikki neid asju, kuna nad tarbivad. Niikuinii tarbivad. Ja mitte sellepÀrast ,et ilma ei saa vaid sellepÀrast ,et nad on aplad. Ja see suur ablas tarbimine tekitab lÔppeks vajaduse hakata tarbima jÀlle aina uusi ja uusi asju. NÀiteks kÔigepealt sööd hÀsti palju toitu ,mida on raske seedida ja siis tuleb sul osta Activia, sest ilma selleta puuks enam ei tule.


Ja sama aplus tarbimisel on ĂŒle kandunud ka tervisetoodetele. Ka neid tarbitakse, ma arvan, ĂŒĂŒratult rohkem, kui tegelikud vajadused ette nĂ€evad. Loomulik ja looduslĂ€hedane on ju ka juba ammu mĂŒĂŒgiartikkel.

Seega lÔppeks ei ole suurt vahet, kas sööd ennast kemikaale tÀis vÔi lihtsalt lÔhki.
Tagasi üles
rumba
Arengumaag


Liitunud: 9 Juul 2009
Postitusi: 18

PostitusPostitatud: Reede Märts 04, 2011 8:31 pm    Teema: Vasta viitega

See pĂ”hu kasutamine on kahe otsaga asi. PĂ”hk on hea vĂ€etis kĂŒll ja katteviljeluses umbrohu nĂ€ljutajana toimib ta ka hĂ€sti aga kust seda pĂ”hku vĂ”tta? PĂ”hk peab ju ka kasvama. Ega pĂ”llumehed ka rumalad ole, tĂ€napĂ€eval eriti pĂ”hku ei kogutagi vaid jĂ€etakse maha vĂ”i kĂŒntakse sisse. Vanasti viidi pĂ”hk lauta, seal loomad sittusid ta tĂ€is ja saadi veel paremat vĂ€etist.

NĂ€iteks kui vĂ”tta 10 korda 10 meetrit aiamaalapp ja seal sellist viljelust rakendada, siis selle jaoks kulub palju palju rohkem pĂ”hku kui sama suurelt lapilt mis tahes teravilja kasvatades saaks. Seega ĂŒhelt vĂ”tad, teisele annad.

Aiamaal kasutamiseks hea meetod, aga sellist hoiakut, et uus ja parem maaharimisviis ei saa vÔtta.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Märts 07, 2011 3:26 pm    Teema: Vasta viitega

KĂ”ik aastaringi mĂŒĂŒdavad tomatid ja kurgid kasvatatakse klaas vĂ”i kivivilla peal toitelahuses, seepĂ€rast nad ongi nii maitsetud. Tundub, et sama on ka sibulate ja kĂŒĂŒslaukudega, sest kui poe oma vĂ”rrelda ise kasvatatuga, siis ise kasvatatud kĂŒĂŒslaugu kĂŒĂŒs vĂ”ib kĂ”hu pĂ€ris valutama panna. Sibulad mis poes mĂŒĂŒakse on kiiritatud, et nad poes rohelisi otsi ajama ei hakkaks, seepĂ€rast nad on ostes mĂ”nikord veits pehmed ja pealmised kihid hilisemal vaatlusel on klaasjad. Igavene jama on selle tĂ€napĂ€eva toiduga...
Tagasi üles
rumba
Arengumaag


Liitunud: 9 Juul 2009
Postitusi: 18

PostitusPostitatud: Teis Märts 08, 2011 2:16 am    Teema: Vasta viitega

poetoidust niipalju:
http://maps.google.com/?ie=UTF8&ll=36.759241,-2.752762&spn=0.231047,0.54451&t=h&z=12

zoomige sisse ja vaadake pilte, veendute et tegemist pole linnaga vaid kasvuhoonetega.

Hea gloobusel nÀidata, kust tomat tuleb.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Märts 08, 2011 3:02 pm    Teema: Vasta viitega

Muide kas olete tĂ€hele pannud, et viimasel ajal on kĂ”ik ĂŒlikanged punased piprad poeletilt peaaegu kadunud? Nimelt avastati, et punase pipra kibeaine hĂ€vitab vĂ€hirakke jĂ€ttes terved rakud puutumata. Kes vahest kanepit tĂ”mbab, sööb vahest ĂŒlipipraseid sööke seda vĂ€hke ei kimbuta. peaks sealt idamaadest saama vĂ€hki haigestumise statistika ja vĂ”rdlema seda lÀÀne omaga. Muidugi hiina köök kasutab kaugetest aegadest peale naatriumglutamaati ehk maitsevĂ”imendajat mis pĂ”hjustab hiina restorani sĂŒndroomi ( see tĂ€hendab, et inimene on nii loll, et lĂ€heb valib uuesti sama mĂ”isniku, mitte ei vĂ”ta osa rahvarevolotsioonilisest liikumisest ) ja ka vĂ€hki ( sealhulgas ajuvĂ€hki ) aga maapiirkonnad vast seda ei kasuta mitte nii intensiivselt.
Tagasi üles
Roltsick
Infoparasiit


Liitunud: 5 Veeb 2005
Postitusi: 909

PostitusPostitatud: Teis Märts 08, 2011 5:31 pm    Teema: Vasta viitega

toorum kirjutas:
punase pipra kibeaine hÀvitab vÀhirakke

http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?p=177872#177872
vÀhjad ei koosne muteerunud rakkudest ja piprad ei tapa vÀhjatekitajaid
_________________
Зри в корень! - - Козьма Прутков
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Kolm Märts 16, 2011 12:52 pm    Teema: Vasta viitega

Olen viimasel ajal hakanud mÔtlema maitsetugevdajate, sÀilitusainete, vÀrvainete ja igasugu tekstuuri parandajate peale. Mis siis kui see poest ostetud valmistoit on ILLUSIOON?

NĂ€iteks ma söön kohupiimakooki. Sellel on tĂ€iesti ideaalne maitse ja vĂ€limus. NĂ€mm! PĂ”himĂ”tteliselt on ju kohupiimakook ĂŒsnagi tervislik valik magustoiduks. Hakkan siis vaatama koostist - nimekiri on pikk. Pea 10 E-ainet, igasugu vÔÔrsĂ”nad, taimerasvad, sĂ”na kohupiim puudub. Millest see siis tehtud on? Kui ma ise teen kooki, on asi lihtne - jahu, vĂ”i, suhkur, muna, kohupiim, rosinad, vesi. Mis asi see ĂŒleĂŒldse on, mida mulle nn kohupiimakoogi pĂ€he mĂŒĂŒakse?

Kujutan ette, kuidas poetoitu valmistatakse mingitest kĂ”ige odavamatest ja ebakvaliteetsematest algainetest. LĂ”pptulemus: maitse ja tekstuur on ideaalsed ning hind on ĂŒsna odav. Aga energiakulu ei oska ma hinnata, kui vaadata pikemaid perspektiive.


Olen ise vĂ€ga vabameelne erinevate maitsete ja ka vĂ€limuste suhtes. Mina oleksin kĂŒll nĂ”us maitse ja tekstuuri ideaalsuses latti alla laskma ja loomulikkuses seda tĂ”stma.

Ja siis veel ĂŒks mĂ”te, mille tahtsin kirja panna. Nimelt on meie ĂŒhiskonnas teada nn öko, roheline vĂ”i keskkonnateadlik maailmavaade. Ja samuti on teada, kuidas sellega saab inimesi lollitada, ajupesta ja raha vĂ€lja tĂ”mmata (nn greenwashing ehk ökopesu). Olen leidnud ainukese lahendusena vĂ”imalike valikute paljususes, et kĂ”ige tulemusrikkam on kĂ€ituda nn kooskĂ”las loodusega. Universiaalsed lahendused, kuidas kĂ€ituda keskkonnateadlikult, lihtsalt puuduvad. Nii, kui inimene hakkab loodusega vastuolu looma, tekib suur energiakulu - auk, mida tuleb siis hakata iga kĂŒlje pealt muudkui toetama ja toestama ja neid kĂŒlgi veel toestama ja siis kusagil Ă”nnestub saavutada tĂ”esti tasakaal. Aga pikemas perspektiivis tekib ikkagi teadmatuse hirm, et kas see praegune tasakaal hiljem kĂ€tte ei hakka maksma. Sealt tulebki minu arvates see hirm nn "maakera tuleviku" pĂ€rast.

Laughing Paganatele pole see mĂ”ttekĂ€ik muidugi mingisugune ĂŒllatus Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Kolm Märts 16, 2011 2:26 pm    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:
Olen ise vĂ€ga vabameelne erinevate maitsete ja ka vĂ€limuste suhtes. Mina oleksin kĂŒll nĂ”us maitse ja tekstuuri ideaalsuses latti alla laskma ja loomulikkuses seda tĂ”stma.


olen viimasel aja tĂ€pselt sama mĂ”telnud. mu meelest isegi pangu toidu sisse kasvĂ”i natuke halvema haisuga naturaalseid ja kasulikke lisandeid, kui mingit vĂ€idetavalt maitsvat ja sillerdavat mĂŒrki. ĂŒldiselt see nĂ€ibki tĂ€iesti ajuvaba bisnes olevat.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Roltsick
Infoparasiit


Liitunud: 5 Veeb 2005
Postitusi: 909

PostitusPostitatud: Kolm Märts 16, 2011 3:16 pm    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:
Kui ma ise teen kooki, on asi lihtne - jahu, vÔi, suhkur, muna, kohupiim, rosinad, vesi.
vĂ”tame ĂŒkshaaval.
• jahu. sellest on eemaldatud kestad (mineraalained-mikroelemendid) ja idud (keerulise koostisega bioaktiivsed ained, mida keha vajaks). tapeediliim.
• vĂ”i. sööge niipalju, kui meeldib.
• suhkur. konservant. ei kuulu toiduainete loetelusse. omastamine vĂ”tab kehalt energiat rohkem, kui ta sealt tagasi saab.
• muna. sööge rahulikult. soovitatakse valge hĂŒĂŒbinult ja kollane poolvedelalt.
• kohupiim. koosneb peamiselt raskestiseeditavast kaltsiumi ja kaseiini ĂŒhendist, mida tĂ€iskasvanute vats ĂŒldse ei taha seedida. meie moreenipĂ”hisel pinnasel elades on kĂ”iges elavas kaltsiumi niikuinii optimaalsest viis korda rohkem. kaseiini teavad kĂ”ik ehitajad ja puutöölised kui tugevat ja veekindlat puiduliimi. plastmasside-eelsel ajal tehti sellest Tallinnas nööpe ja muud pudi-padi.
• rosinad. sööge, aga enne peske hoolikalt. neid vĂ”ib ĂŒldse lisada pea kĂ”igile toitudele.
• vesi. eelnev keetmine vĂ€hendab kaltsiumisisaldust 30 protsenti, aga alles jÀÀb ikkagi rohkem, kui oleks parim. kontide rabedaksmuutumine ei ole kaltsiumipuuduse kĂŒsimus, vaid selle ĂŒlekĂŒlluse tagajĂ€rg magneesiumivajaku taustal.

taignasse pannakse tavaliselt ka veidi soola. soovitatud on segu rafineerimata kivisoolast ja meresoolast ĂŒks-ĂŒhele.
_________________
Зри в корень! - - Козьма Прутков
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Märts 17, 2011 3:37 pm    Teema: Vasta viitega

Kas sa magneesiumi kohta oskad midagi rÀÀkida? Pidavat olema, et oksiid kĂ”lbab aint maohappe vastu, et organism vajam mingil muul kujul seda ainet. Pidi olema tsingi ja mingite b6 vitamiinigruppidega ĂŒks kĂ”ige vajakajÀÀvamaid aineid tĂ€napĂ€eva inimese toidust mis hĂ€dasid tekitab. SĂ€de tegeleb selle asjaga.
Tagasi üles
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Reede Märts 18, 2011 12:23 pm    Teema: Vasta viitega

ma leidsin eile poest TOMATIketÂčupi...., kus tomati sisaldus oli 5%!
ega midagi.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Teis Märts 29, 2011 10:21 pm    Teema: Vasta viitega

See ketÂčupi asi on ikka jube kĂŒll!

Loen praegu Epp Petrone raamatut "Roheliseks kasvamine" , mis, ma kardan, et minu maailmapilti nĂŒĂŒd ikka pĂ€ris tugevasti raputab. Saan aru, et see minu idee proovida tavapĂ€rasest vĂ€iksema energiakuluga elada, on nn öko teema. Öko on paljuski usk ja sellel on usulahke. Minu huviala puudutab energiakulusid ja liikumisi loodusseaduste taustal.

Samas, ma mÔtlen, et kas need, mida mina nimetan loodusseadusteks, on ikkagi loodusseadused. Kui on, miks nad pole igale poole nn kivisse raiutud - a la nagu piibli 10 kÀsku. Kui mitte, mis nad siis on?

NĂ€iteks:
1) Maakera ja sellel toimuv on ĂŒks terviksĂŒsteem. Seega ei ole vĂ”imalik teha midagi, mis ei kannaks mĂ”jusid kĂ”igini. NĂ€iteks ei ole vĂ”imalik ladustada radioaktiivseid aineid, mĂŒrgitada, reostada, prĂŒgimĂ€gesid tekitada jne. KĂ”ik see mĂ”jutab otseselt meie elu ajal kohe meid kĂ”iki. Kas me soovime selliseid mĂ”jusid?

2) Mittemingisugust energiat pole olemas tasuta nn lÔputult raiskamiseks. Iga energia nagu nt ka nafta saab otsa. Kui seda energiat on palju ja ta hetkel hinnalt odav on, siis see ei tÀhenda, et seda ei peaks vÀÀrtustama.

Siit tulenebki nending. Nt plastmass on kĂŒll vĂ€ga hea aine, aga mis meil inimestel kĂŒll arus on, et seda niiviisi mĂ”tetult Ă€ra viskame. Plastmass pidavat lĂ”puks helvesteks muutuma ja siis lĂ€heb see elusorganismidesse ju söögi pĂ€he ringlusesse. Mingi tee peab ju ometi oleme ringlusesse minekuks.

VĂ”ib-olla tulevad kunagi tĂ”esti ajad, kus inimesed enam maalt energiat ei saa (nt nafta on otsas ja pĂ”llud on intensiivpĂ”llumajanduse tĂ”ttu lootusetult kurnatud ja vesi, Ă”hk ja kĂ”ik muu mĂŒrgitatud). Ja siis saavad inimesed energiat nn taaskasutusest ehk juba kord inimese poolt lĂ€bi töötatud maaenergiast.

Uhh, sellised mÔtted tekkisid Confused

Roltsick:
Eks ma olen viimasel ajal hakanud ĂŒritama hakata eelistama kvaliteetset toorainet. Nt tĂ€istera jahud, alustasin ka idukasvandusega Very Happy , puhtad vĂ”id ja kĂŒlmpressĂ”lid, rafineerimata suhkur, mahetooted jne.

See info, et kaltsiumi on meie ĂŒmber kĂ”iges nagunii vĂ€ga palju, oli mulle uudis.

Magneesiumipuudusest olen ka palju enne kuulnud. Osad söövad seda ikka metsikult palju, kuna vĂ€idavad, et see pole ohtlik ja organism ise ĂŒtleb, palju vaja. Kusjuures erinevatele inimestele pidavat magneesium erineval kujul imenduma. Ja siis sa ju ise privasid mulle veel ĂŒhe sĂŒgavama nipi, mis on veel eelduseks, et magneesium imenduks.

Oijah ja siit tuleb mulle veel kolmas minu arvates loodusseadus:

3) Inimesele sobivad kĂ”ige paremini need toidu(mÀÀrde)ained, mis kasvavad tema ligidal ĂŒmbtuses. Ehk siis mina usun, et pĂŒsin tervena, kui sedasi söön. Igasugune teadus toiduainete keemiast on asi, kus ma pean inimesi usaldama, aga ennem usaldan ma loodust kui inimesi! Minu tervis on korras. Ja seda ma ei tea, miks mĂ”ned inimesed peavad nt allergiate vms tĂ”ttu hoopis mujal kasvatatud toitu sööma. Nt riis ju sobib alati.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Teis Märts 29, 2011 10:30 pm    Teema: Vasta viitega

Àh, seda kaltsiumi vÔib ju olla, aga kui D vitamiini piisavalt pole, siis organism kaltsiumi lihtsalt ei omasta.

aga mul tekis ĂŒks idee eesti riigi rahakoti tĂ€itmiseks:
ajada see e ainete nimekiri kaheks - ĂŒhed, mis on normaalsed (nagu sidrunihape) ja teised, mis on ebanormaalsed (nagu naatriumglutamaat) ja siis need ebanormaalsed vĂ”iks aktsiisimaksu alla panna, mida siis vĂ”iks vĂ”iks vaikselt tĂ”stma hakata.
oleks kohe teine tera.
igasugused hakkaks oma toodangus neid vÀhendama, et oleks odavam.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Kolm Märts 30, 2011 12:32 pm    Teema: Vasta viitega

Mina jÀlle mÔtlesin, et huvitav, kas neid eriti kahjulikke E-aineid saaks kusagilt eraldi osta? Tahaks teada, millised need vÀlja nÀevad. VÔib-olla just tahaks ise oma kodutoidule nÀiteks mÔne kahjuliku maitsetugevdaja, vÀrvaine vÔi sÀilitusaine lisada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Kolm Märts 30, 2011 10:46 pm    Teema: Vasta viitega

otsi netist e-ainete nimekiri - seal on suht tavapÀraseid kuhjaga.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Apr 04, 2011 2:46 pm    Teema: Vasta viitega

Ma nii rohkem kui ĂŒle nĂ€dala tagasi sain mingist vorstis veel ĂŒhte maitsevĂ”imendajat, liha omat ( on erinevaid ), pidavat vallandama sellise reaktsiooni, et nĂ€rvirakud erutavad end surnuks. Mul oligi vorsti maitse ka jĂ€rgmine pĂ€ev suus ja ĂŒlejĂ€rgmine pĂ€ev suu pĂ”les ja tekkis 37 palavik ja lĂŒmpfisĂ”lmed paistetasid kaelal ĂŒles. Jube kehv enesetunne, siiani on halb olla. Leidsin netist, et see e töötab nii, et laseb kaltsiumil koguneda neisse ajurakkudesse liigsel mÀÀral ja see kutsubki selle erutuse ehk maitsevĂ”imenduse ja suremise esile. kui saad vĂ€ikse doosi, siis rakk jÀÀb elama, aga kui liiga suure, siis igal inimesel pidi teatud maal tekkima pĂŒsiv reaktsioon ja ajurakkude suremine. kaltsiumi ainevahetuses mĂ€ngib suurt rolli magneesium, proovisin noaotsatĂ€ie oksiidi eile Ă”htul ja tekkis reaktsioon, hommiku oli vĂ€ga sitt olla ja sĂŒda paha, lĂ€relikult midagi toimus. VĂ”ibolla toimis vastumĂŒrgina, aga mine tea. Kui maitsevĂ”imandaja jamasid polnud, siis magneesium nihukest reaktsiooni ei tekitanud. Kui keegi saab rohkem arvuti taga veeta, siis vĂ”iks teha uurimistöö ja otsida sellekohast infotm, et kas magneesiumi saaks kasutada hiina restorani sĂŒndroomi vastumĂŒrgina, et pÀÀsta hĂ€vivaid ajurakke. See oleks ÜLIMALt oluline info ja selle vĂ”iks saata nĂ”mme raadiosse, et Lepa saaks rahvast hoiatada ja teavitada mida teha, kui on glutamiinhappe mĂŒrgitus.

Mina paneks need e-aine, aspartaami ( see mĂ”jutab samu asju kui glutamaadid ) seinaÀÀrde. Muide elavhĂ”beda mĂŒrgitus hĂ€vitab samamoodi ajurakke, nimelt elavhĂ”be ei lase loomulikul glutamiinghappel ajurakkudest vĂ€lja liikuda,mille tagajĂ€rjel tekib selle kuhjumine ja siis edasi nagu hiina restorani sĂŒndroomil. Kuidagi on veel see aspartaam seotud samade protsessidega. Mis pidi olema esmane ravim on antioksĂŒdandid, nĂ€it hĂ”lmikpuu ( seepĂ€rast ĂŒtlen, et minuteada kĂ”ige mĂ”jusam omast kogemusest ), kĂŒĂŒslauk jne. Aga mida magneesiumist arvata????????????????????????????????????????????????????????? Question
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Apr 15, 2011 12:03 pm    Teema: ĂŒks link mis leidsin Vasta viitega

http://www.vianaturale.ee/eksitotoksiinid.html

Glutamaadi ja aspartaami poolt pÔhjustatud probleemid: eksitotoksilisus ja eksitotoksiinid.

Meie igapĂ€evases toidus leidub palju lisaaineid. Neid lisatakse maitse parandamiseks ja tugevdamiseks, sĂ€ilivuse suurendamiseks jne. KĂ”ik lisaained ei ole tervislikud ning kaugeltki mitte kĂ”igile inimestele. Eriti ettevaatlikud peavad olema psĂŒĂŒhiliste/aju probleemidega isikud, mireenipeavaludega just naatrium glutamaadi ja asparataami suhtes. Viimane on enim vaidlusi tekitanud toidu lisaaine ja nii kaua, kuni pole lĂ”plikult tĂ”estatud tema toksilisus, lubatakse teda kasutada.

Eksitotoksilisuse all mĂ”eldakse patoloogilist protsessi nĂ€rvirakkudes, kus glutamaat ja/vĂ”i sellesarnased ained kuhjuvad ja seostudes nĂ€rvirakkude pinnal olevate glutamaat- retseptoritega pĂ”hjustavad raku surma. Glutamaat-retseptorite ĂŒlestimulatsioon pĂ”hjustab rakusisese kaltsiumioonide sisalduse tĂ”usu, mis kahjustab mitokondreid ning kĂ€ivitab apoptoosimehhanismi ehk teisisĂ”nu raku surma.

Uurijad on seostanud mitmeid hÀireid, k.a. migreenid, ajukasvajad, krambid, arenguhÀired ja Alzheimer toidust saadavate eksitotoksiinidega.

Glutamaat, mis esineb aminohappena toidu koostises loomulikul kujul, ei ole enamasti tervisele ohtlik, sest ta laguneb ja imendub sooles aeglaselt, andes veres madalamaid kontsentratsioone. NĂ€iteks: nisugluteenist 43% on glutamaat, piimavalk kaseiin on 23% osas glutamaat ja þelatiinivalk sisaldab 12% glutamaati. MĂ”nede patoloogiliste protsesside korral, nagu nĂ€iteks toksiliste metallidega (Hg, liigne raud) mĂŒrgistusel ja madala magneesiumi vĂ”i glĂŒkoosi taseme puhul vĂ”ib kehaomane glutamaat kuhjuda ja pĂ”hjustada ekstsitotoksilisust.

Sagedaseimaks liigse glutamaadi kuhjumise vĂ”imaluseks tĂ€napĂ€eval on toidu lisaainete tarbimine. Glutamaat-retseptorile toimivaid keemilisi ĂŒhendeid arvatakse meie elukeskkonnas olevat ĂŒle 70. KĂ”ige enam leidub neid meie toidu lisaainete hulgas (tuntumad on glutamiinhape e. glutamaat ja aspartaam).Toidu lisaained glutamiinhape (E620) ja glutamiinhappe soolad (E621-625) on toidukeemias vĂ€ga laialt levinud lihatoitudes, puljongikuubikutes ja mujal, tuntud kui maitsetugevdajad. SĂŒnteetilist magusainet (suhkruasendaja), lĂ”hna ja maitse tugevdajat aspartaami (E951) esineb rohkesti karastusjookides, maiustustes, kondiitritoodetes jne. On veel rida varjatud viise, kuidas meie organismi toidu kaudu liigselt glutamaati vĂ”ib sattuda. PĂ”hjalik ĂŒlevaade on sellest eesti keeles saadaval jĂ€rgneval aadressil: http://ardisala.planet.ee/raamatud/E-ainetest_Martinilt.rtf
Sellised lisaained vĂ”ivad tekitada palju probleeme, millest levinumad on migreen, astma (hood alates kergetest kuni vĂ€ga tĂ”sisteni), sĂŒdame rĂŒtmihĂ€ired, sĂŒdamepekslemine (kuni Ă€kksurmani), iiveldus ja oksendamine, depressioon ja desorienteeritus, uimasus, Ă€rrituvus jt.
Enamikel juhtudel on glutamaadi kÔrvaltoimed vaevumÀrgatavad ja kujunevad vÀlja pikema aja vÀltel. Tekkivad tervisehÀired on enamasti doosist sÔltuvad, kuid mÔned inimesed vÔivad reageerida isegi vÀikesele kogusele. Reaktsioonid vÔivad tekkida kohe pÀrast söömist vÔi alles 48 ja isegi kuni 72 tunni pÀrast.

Liigne glutamaat vĂ”ib mĂ”jutada imikute ja laste aju arengut, mille tagajĂ€rjel areneb tĂ€helepanu defitsiidi hĂ€ire ja hĂŒperaktiivsus (ADHD), autism, tserebraalparalĂŒĂŒs. Glutamaadi eksitotoksilisusega on seostatud ka skisofreeniat jt kroonilisi degeneratiivseid neuroloogilisi hĂ€ireid ning erinevad hormonaalseid hĂ€ireid.

Glutamaat-retseptorites töötavad normaalolukorras neurotransmitterina aminohapped Glutamaat (Glu) ja aspartaat (Asp).

NĂ€rvistimulatsioon vabastab glutamaadi ekstratselluaarsesse ruumi, kus see seostub vastava retseptoriga, mis mĂ”jutab Ca+ ioonide liikumist rakku ja rakust vĂ€lja. RakuvĂ€line glutamaat "pumbatakse" astrotsĂŒĂŒtidesse, kus see muudetakse teiseks aminohappeks - glutamiiniks (ensĂŒĂŒm glutamiinsĂŒntetaasi aktiivsuse kaudu). AstrotsĂŒĂŒdid on neurogliia koostisse kuuluvad nĂ€rvirakud, mis ĂŒmbritsevad kapillaare ja neuroneid, nad on osa hematoentsefaalsest barjÀÀrist (HEB), mis kontrollib ainete liikumist vere ja ajurakkude vahel. Neil on ĂŒhel pool suhkrut transportivad kapillaaridega ĂŒmbritsetud jĂ€tked, teiselt poolt ĂŒmbritsevad astrotsĂŒĂŒdid sĂŒnapse, moduleerides neurotransmittereid ehk nĂ€rvivahendusaineid. Seega vastutavad astrotsĂŒĂŒdid nii sĂŒnaptilise ĂŒlekande eest kui HEB kaudu nĂ€rvirakkude kaitsefunktsiooni eest.

Meie nĂ€rvisĂŒsteemi poolt kontrollitakse vabade aminohapete - glutamaadi ja aspartaadi koguseid mitmel moel. Üks kontrollimehhanism on nn pumpmehhanism, mille abil need ained eemaldatakse kiirelt rakuvĂ€lisest ruumist, kus nad ei tohiks kuhjuda. Teiseks kontrollmehhanismiks Glu ja Asp tasakaalu sĂ€ilitamisel on vere-aju (HEB) barjÀÀr. MĂ”nel aju osal (nĂ€iteks hĂŒpotaalamusel) puudub aju-vere barjÀÀr, nii et osad toksiinid ja veres olevad eksitatoorsed valgud kahjustavad seda otseselt.
Uuringutes on leitud, et ka need aju osad, millel on olemas aju-vere barjÀÀr, vĂ”ivad ikkagi saada toidust tulevate eksitotoksiinide tĂ”ttu kahjustatud. Sellised terviseseisundid nagu fĂŒĂŒsiline stress, peatrauma, kĂ”rge vererĂ”hk, diabeet, nakkused, hĂŒpoglĂŒkeemia, epilepsia jt. vĂ”ivad pĂ”hjustada aju-vere barjÀÀride murdumise, mis lubab kahjulikel ĂŒhenditel neuroneid kahjustada.

Glutamaadi kuhjumine nĂ€rvirakkudes vĂ”ib tekkida vĂ€ga erinevatel pĂ”hjustel. NĂ€iteks vĂ”ivad eksitotoksilise kahjustuse pĂ”hjuseks olla mitmed toksilised ained, mis blokeerivad glutamiin-sĂŒntetaasi (GS) aktiivsust, samuti ained, mis kahjustavad mikrotuubulite terviklikkust. Üheks selliseks aineks on nĂ€iteks GS blokeerija elavhĂ”be, mida leidub ka vaktsiinide koostises timerosaali nimetuse all ja selle kohta saab tĂ€iendavalt lugeda meie kodulehelt prof. Boyd E.Haley artiklitest.

Mikrotuubulid on raku tsĂŒtoplasmas radiaalselt paiknevad rakuskeleti osad, mis funktsioneerivad kui rakusisesed teed, mida mööda liigub suur hulk raku sisestruktuure, nĂ€iteks mitokondrid, lĂŒsosoomid jm. Mikrotuubuli struktuuri hĂ€ired, mis tekivad elavhĂ”beda mĂŒrgituse korral, halvendavad glutamaadi transporti mööda aksonit, pĂ”hjustades regionaalset "eksitotoksilisust" ja neuronite tĂ€iendavat surma.

Glutamaadile tundlikke rakke on leitud ka vĂ€ljaspool nĂ€rvisĂŒsteemi, nĂ€iteks sĂŒdame erutusjuhtesĂŒsteemis, sĂŒdamelihases, maksas jm.

KokkuvÔtvalt vÔib öelda, et eksitotoksilisuse probleem vÔib olla seotud erinevate tervisehÀiretega, kuid tÀnapÀeva tingimustes puudutab see probleem meid laiemalt, kuna toiduainetetööstuses on kasutusel lisaaineid (e-ained), mis mÔjutavad glutamaatretseptoreid ja selle kaudu kutsuda esile eksitotoksilisust ja sellest tulenevaid tervisehÀireid.

SeetÔttu tuleb alati arvestada lisaainetega toidus, tarbida vÔimalikult lisaainetevaba toitu, eriti tervisehÀirete olemasolu korral. Migreenipeavalud vÔivad nÀiteks tÀielikult kaduda vaid naatrium glutamaadi toidust eemaldamisega. TervisehÀirete korral on oluline vÀlja selgitada individuaalne talumatus nii toiduainete kui toidu lisaainete suhtes ning arvestada viimaste toksilisust.
Tagasi üles
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Laup Apr 16, 2011 1:38 am    Teema: Vasta viitega

glutamaadid on ĂŒhed kĂ”ige suuremad varjatud toidutalumatuse pĂ”hjustajad, kus reaktsioon vĂ”ib avalduda ka nĂ€iteks paksuksmineku kaudu.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Elu kui sĂŒsteem Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele 1, 2  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group