Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Kas abiellumine nn "selle õigega" muudab suhte paremaks? |
Jah |
|
40% |
[ 4 ] |
Ei |
|
60% |
[ 6 ] |
|
Kokku Hääli : 10 |
|
Autor |
Teade |
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Teis Dets 28, 2010 5:09 pm Teema: |
|
|
motokas - ka teise suhtepoolega arvestamine on töö!
miks sa kardad seda sõna nagu vanakurat välku?
armastus hakkab peale sallimisest - st "ma arvestan teisega, ei püüa teda kohe maha lüüa ja ka ei püüa teda teistsuguseks teha!"
see aga on meeskonnatöö alus.
kui sina paned paika oma logistikat, siis sa kah ei hakka kõigile ühte rolli pähe määrima, vaid lähtuvalt eripäradest on igaühel tema kindel roll.
kusjuures ta on sulle väärtuslik just oma eripära tõttu.
see muide ongi armastus.
see kui sa mõnele hakkad käte värinal taha keerama, on juba kirg. _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
viplala Arengumaag
Liitunud: 19 Juun 2004 Postitusi: 2042 Asukoht: sõawäljal
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 12:49 am Teema: |
|
|
töö, võim, armastus...
hulk sõnu on olemas, mille peale suurel osal inimestest tekkib kiire ja terav valutunne
ja seda, et `kõik mehed tahavad mahataha keerata´ on umbes poolest saadik tõde ja umbes poolest saati soovmõtlemine |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 1:59 am Teema: |
|
|
valutunne on see, mis viplala posti igast otsast välja pritsib, päädides millegi totaalselt totraga... mingi nõukaaegne anektoot hundist ja jänesest ilmselt, kust terake seekord plagieeriti.
aga valutunde inspiratsioon tuli vipikesele noolelt seekord:
Tsiteerin:: | motokas - ka teise suhtepoolega arvestamine on töö!
miks sa kardad seda sõna nagu vanakurat välku? |
ei ole teisega arvestamine töö. teisega arvestamise eelduseks on sisemine vajadus seda teha ja sellest vajadusest tuleneb võime, ehk tegemist on teadlikkusest tuleneva sisemise eetikaga ja et seda mitte teha (mingil põhjusel), eirata oma autentsust, hoopis see nõuab inimeselt töö tegemist.
kuid kas sellisel seisukohal olek: et ka armasts on midagi muud kui töö - ei ole töö - tähendab tingimata seda, et sõna "töö" oleks põlatud või kardetud? missuguse loogika alusel või millise analüüsi tulemusena see nii võiks olla? pigem kõlab väide ikka jälle selle küsimuse sarnaselt, et kas saate kord üle oma hommikusest konjakijoomisest |
|
Tagasi üles |
|
|
Motosummer Kollane päike
Liitunud: 2 Apr 2008 Postitusi: 793
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 3:45 am Teema: |
|
|
Iseenesest töö tegemises pole midagi halba, kõik teevad tööd, ainult kus siis need armastavad, ja õnnelikud töötajad on? Enamus töötavad oma soovide orjamise nimel, orjavad oma keha, samas tappavad oma keha tööga. Samu põhimõtteid jälgitakse kah hinge tasandil, kõik taandub töö tegemise põhimõttele, ja omavahel suheldakse, mitte ei armastada. Ja selle protsessi juhivad meeskonnad, meeskonnas ei saa areneda vaimselt, saab ainult karjaga kaasa minna. Inimesed peavad teadma, et neid varitsevad väga erinevad meeskonnad, riik, rahvus, kodumaa, parkimise kontrolörid, tomati müüjad, ja kõik tahavad neid tööle panna, ja keegi ei seleta mille nimel. Hing, ja keha on erinevad väärtused, ja kehtivad erinevad reeglid, kes sellest aru ei saa, on ori. Inimene peab ise oma hinge eest hoolt kandma, ja loodus teeb seda häguni, kui sellest aru ei saada, on häda käes. Julm, aga õiglane, sest vaim on ainulaadne, ja kordumatu, ei kuulu meeskonnale, ja asub väljaspool teie, tobedat tööd tegevast, kehast. |
|
Tagasi üles |
|
|
viplala Arengumaag
Liitunud: 19 Juun 2004 Postitusi: 2042 Asukoht: sõawäljal
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 11:01 am Teema: |
|
|
sul endal pritsib midagi, vaene solvunud krõõdakene
oled nagu sitt sõra vahel, kleepub kinni ja katsu lahti saada
oma muusad olen suuteline ise leidma |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 11:49 am Teema: |
|
|
Kr66t kirjutas: | valutunne on see, mis viplala posti igast otsast välja pritsib, päädides millegi totaalselt totraga... |
|
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 12:06 pm Teema: |
|
|
teemasse: pmst kiputakse omavahel segi miksima kaks täiesti erinevat asja mõiste "abielu" all. kahe inimese hingeline liit ja abieluinstitutsioon, mille on hallata haaranud ühiskondlik riigiaparaat, ususüsteem vms, on täiesti erinevad asjad.
sellele vaatamata tunnistab ka aparaat abielu ilma institutsioonita: nimelt nimetab täiesti vastuvaidlematult ka institutsionaalselt pitseerimata liitu abieluks: vabaabieluks. seega mõiste olemus on kõigile üheselt teada, mingit keerutamist pole selle ümber võimalik korraldada, küll aga on selle liidu institutsionaalse märgistamise kaudu aparaatide poolt võimalik ohtralt manipuleerida ja allutada inimest ka talle kõige isiklikuma, hingelise liidu pealt, pookides selle sõltuvaks maisest varast, ühiskondlikust käitumisest jne. hingelisel liidul pole nendega tegelikkuses miskit pistmist. siiski - inimene on habras, kui leheke tuules ja vajab rituaale, ümbritseva kinnitust oma valikutele, nende tunnistamist väljaspoolt jne, sestap siis on vähesed suutelised pühenduma ilma seda otsust pitseerida laskamata kustahes, kirikus, ametkonnas või kasvõi kusagil ürgses pühapaigas - peale iseendi ihatakse siiski laiemat ringkonda, kes samamoodi näeb ja mõtleb ning teab siis: need kaks nüüd abielus.
aparaadile on see vaid kasulik, kui inimene end avalikult ära määratleb ja selle määratluse süsteemi ees ka fikseerib, kuna välisel vaatlusel hõlpsasti äratuntavate märkide ja registreeritud nimekirjade alusel on ju hea mutrikest vaevata identifitseerida ja vajalikul moel karjatada. ehk nagu ütles vist raadio mania üks reportereist: las aga jah riputavad kõik lambad omale kvantripatsid kaela, siis on soolapuhujail kohe hea eemalt juba näha, kellele oma jama müüma minna |
|
Tagasi üles |
|
|
Norn Indigo päike.
Liitunud: 22 Märts 2008 Postitusi: 3485 Asukoht: P6lva
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 1:23 pm Teema: |
|
|
ma sain aru, mida paganad meeskonna all mõtlevad.
mõtlevad kolmandat oran¾i põrgut ehk kodu, perekonda ja ühiskonda.
ja armastuse all mõeldakse siin armu ja halastust, ka emotsionaalsust ja arukat seltsivust.
aga tõelise koostöö võimeni jõutakse alles viiendas helerohelises põrgus. _________________ Pole olemas kaht ühesugust asja. |
|
Tagasi üles |
|
|
Venezia Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 3:17 pm Teema: |
|
|
Siin see küsitlus on juba veider.
Ehk siis kes on arvanud,et abielu suhte paremaks teeb? Ma olen aru saanud, et suhe peab juba olema hea ja siis abielu...jne. |
|
Tagasi üles |
|
|
Venezia Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 3:25 pm Teema: |
|
|
viplala kirjutas: |
ja seda, et `kõik mehed tahavad mahataha keerata´ on umbes poolest saadik tõde ja umbes poolest saati soovmõtlemine |
Noaga...teoreetilisel...mis selles valesti oleks , kui see täielikult tõde oleks? |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 3:26 pm Teema: |
|
|
Venezia kirjutas: | Siin see küsitlus on juba veider.
Ehk siis kes on arvanud,et abielu suhte paremaks teeb? Ma olen aru saanud, et suhe peab juba olema hea ja siis abielu...jne. |
nu aga sõltub ju
Kui suhe vajab "kindlustunnet", siis ongi vajalik kas lapsed või riik oma kinnitusega, et see suhe on tugev ja PEAB püsima!
Sina paned rõhuasetuse suhtele endale - see peab TOIMIMA
Aga on inimesi, kes panevad rõhuasetuse sellele, et isegi mittetoimiv suhe peab PÜSIMA.
samas... kui see "abi" ja kindlustunne tagab lõpuks püsimisele ka toimimise, on happy end
kui ei taga, siis peavad osapooled leppima sellega, et see vähemalt püsib, see oli ju tähtis, rõhuasetus oli ju sellel.
... aga kunagi pole garantiid, et rõhuasetust ei muudeta
siis hakkab kõik otsast pääle
väike kaos ja jälle ehitustöö
elu on üks suur loomine.... nagu liivakastis mängimine |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 3:39 pm Teema: |
|
|
seoses selle rõhuasetuse muutumisega tuli meelde üks näide
7.detsembril üks naine nuttis ja halas, et enam ei jaksa ja ei suuda, sest mees läks ära ja väikese lapsega üksi ja pool aastat on meest tagasi kutsunud, kuid täna siis tuli lõplik "EI" vastus/otsus. Naine enamvähem enesetapu äärel ...
Kõik lohutavad, soovitavad nõustajat jne
ja trall kestis 27.detsembrini
siis teatas naine - võite teema lukku panna, mul on uus inimene elus ja happy end
rõhuasetus küll muutus - pole vaja enam püüda hoida koos midagi, mis ei toimi, vaid püüda panna toimima uus
AGA ei muutunud naise suund-orienteeritus ehk silmade vaade jäi ike samaks ..
elu on happy, kui on kõrval toetav ja armastav mees... muul ajal pole elu elamist väärt
ja nii võib ta terve elu sama suunaga edasi lasta... või ühel hetkel saab nii siiber, et tekib viha ja tugev tahe, just oma SUUNDA muuta (selleks pole isegi vaja oodata ühte neljast pööripäivast )
ma arvan, et ainuüksi erinevate rõhuasetuste ja erinevate fikseeringute tõttu on väga mõttetu rääkida, MIS on õIGE
kas abiellumine teeb suhte paremaks või ei
seda enam, et see nn "ÕIGE" on ka ajas muutuv
mida rohkem inimene end tundma õpib, seda rohkem saab teada, mida ta vajab, mis või kes on talle õige
... ja lõpuks jõuab punkti, kus saab aru, et tegelt kõik algab ja lõppeb ainult tema endaga |
|
Tagasi üles |
|
|
Venezia Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 3:47 pm Teema: |
|
|
Ma oma postiga pidasin rohkem seda silmas,et teemaalgatuse algne häälestus on juba kergelt mitmetimõistetav. Sellest tulenevalt ka arusaamatus ,et kas jutt on aiast või august selles.
Aga mulle meenus,et ema ütles kord umbes nii,et kinnitatud abielu on seepärast hea,et siis ei saa niisama lihtsalt mõtlematuid otsuseid teha.
Ma ise kaldun ka arvama,et teatud inimeste jaoks on ametlik abielu siiski hea valik. Esialgu kasvõi. Proovimise mõttes. See on selline eluline ühiskonnaõpetuse kursus.
Kui mina omal ajal abiellusin siis oli see mulle väga oluline värk kõik.
Ja kui ma enda peale tagasi vaatan siis leian ,et see tollel ajal ilmselt ei olnud vale samm.
Hetkel aga on mingi osa ilmselt ka laiskusel. Ma olen tohutult vilets asjaajaja ja mida vähem ametiasutusi mööda laskamist, seda parem.
Sest see ametlik abiellumine on ka üks igavene jant ja jooksutamine. Noja nüüd mind enam ei kõiguta ka niiväga, et ma pole riigi meelest korralik kodanik. |
|
Tagasi üles |
|
|
Venezia Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:04 pm Teema: |
|
|
Kr66t kirjutas: |
... ja lõpuks jõuab punkti, kus saab aru, et tegelt kõik algab ja lõppeb ainult tema endaga |
Seal on selline väike ohupunkt ka. Enesekesksuses siis.
Kui taipad ,et põhimõtteliselt ei vaja enam kedagi siis võib ka tammuma jääda ja laisaks muutuda. |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:10 pm Teema: |
|
|
kui ma esimest korda abiellusin, siis pulmapäiva hommikul mõtlesin õudusega - ega ometigi mitte terveks eluks! ma nagu sain aru, et see pole nüüd õige samm, aga samas ei tulnud pähe ka mingit teist lahendust. ja lahutamisega oli nii, et teadsin ühel päeval kindlalt, et lahutan, KUID ma vajan õiget hetke ja aega ... ja see tuli. Selles mõttes on su emal õigus, et kinnitatud abieluga ei saa tänu riigi sekkumisele teha nii, et ühel päeval mõtlen nii ja teisel päeval mõtlen ümber ... krdi keeruliseks läheb siis asjaajamine
Samas jäi nagu häbitunne ... et kuna ma teadsin, et ma ei teinud enda sisetunde kohaselt õigesti, et abiellun, siis tunnen end ebamugavalt kui keegi küsib, miks ma abiellusin
Mul on ühiskonnast ja pärijatest nagu savi, aga iseenda ees on häbi, et teadsin, et teen valesti, aga ike tegin . Noh, samas neid ämbreid, kus tean, et teen valesti, aga teen ike, on olnud veel hunnikutes. ja et mitte tunda siis enda ees häbi, ma püüan vähehaaval mitte teha enam asju, mida ma tean, et see pole mulle õige
Selles mõttes leian ka, et kõik asjad tuleb ike läbi elada, millega nagu ei oska veel toime tulla, kus enda jaoks õigeid lahendusi leida. Praktika on kordades parem õpetaja kui niisama teoretiseerimine.
kui ma poleks teind, siis arvaks ma ehk tänaseni diivanil - mina ei ole kunagi see isik, kes teeb midagi, mida ma õigeks ei pea
Vähemalt olen aru saand, kui ekslik inimloom ma olen ja ei hellita enda suhtes illusioone. Seepärast tolereerin kordades rohkem ka teiste ekslikkust |
|
Tagasi üles |
|
|
Venezia Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:22 pm Teema: |
|
|
Ma mõtlen,et selline ennem ja pärast abiellumist tekkiv hirm võib olla ka kuskilt kõrvalt tekitatud. Tihtipeale on vastaseid. |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:23 pm Teema: |
|
|
Venezia kirjutas: | Kr66t kirjutas: |
... ja lõpuks jõuab punkti, kus saab aru, et tegelt kõik algab ja lõppeb ainult tema endaga |
Seal on selline väike ohupunkt ka. Enesekesksuses siis.
Kui taipad ,et põhimõtteliselt ei vaja enam kedagi siis võib ka tammuma jääda ja laisaks muutuda. |
siis küll kui arvad et vaja kedagi. eriti kus me paljudes asjades sõltume kellestki, et endal hinge sees hoida
ma pidasin silmas, et millised teised on ja mida nad mulle tähendavad, tegelt piirdub mu enda mõtetega
kui jätta meelde, et kõik algab ja lõppeb mu endaga, siis on krdi raske keerata asju isiklikuks |
|
Tagasi üles |
|
|
Motosummer Kollane päike
Liitunud: 2 Apr 2008 Postitusi: 793
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:37 pm Teema: |
|
|
Jaburad moorid omavahel, teemal, misasi on abielu, ja kuidas sellega võidelda.
Mis kasu on teil kogemustest, elu on läinud, ja asja sisu on teadmata, kas on lootust uuele ringile saada. Veel tobedam on oma sitta teistele demonstreerimine, kõigil pole „väärtusliku“ kogemust, võiks mingi vastutuse tunnetus, kah olla. |
|
Tagasi üles |
|
|
Kr66t Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:44 pm Teema: |
|
|
kesse siin abielu vastu võitlemisest on rääkind
nu see küll su oma meelevaldne tõlgendus
a kelle eest me peaks nagu vastutama? sinu ve?
kogemustest on muarust alati väga palju kasu just seepärast, et sisu on saand selgeks |
|
Tagasi üles |
|
|
Venezia Külaline
|
Postitatud: Kolm Dets 29, 2010 4:54 pm Teema: |
|
|
Motosummer kirjutas: | Jaburad moorid omavahel, teemal, misasi on abielu, ja kuidas sellega võidelda.
Mis kasu on teil kogemustest, elu on läinud, ja asja sisu on teadmata, kas on lootust uuele ringile saada. Veel tobedam on oma sitta teistele demonstreerimine, kõigil pole „väärtusliku“ kogemust, võiks mingi vastutuse tunnetus, kah olla. |
Jabur olen ma mingite kriteeriumite järgi kindlasti. Ega see enam ilmselt ei muut kah. Tõenäoliselt ainult süveneb.
Aga sa ära ärritu. Võta seda kui vanainimeste tavalist heietust oma noorusajast. |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|