Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Püh Juul 06, 2008 12:12 pm Teema: Arheoloogia - kujundikeel |
|
|
Las see teema saab omamoodi vĂ€ljakutse kohaks. Vanade tekstide tĂ”lgendamine on ĂŒks tĂŒĂŒtuvĂ”itu ja vahel ka vĂ€hetĂ€nuvÀÀrne tegevus. Samas proovi sa tĂŒhja koha peale jalgratast leiutada - parem on, kui enne ratas kui veeremise vahend ikka juba olemas on. LÀÀnemere-soome keeleruumis on "ratas" tuhandeid aastaid kasutusel olnud, erinev on ainult, mismoodi see parajasti pöörlema on pandud. Viimase kĂŒmne aasta jooksul on steinerlased ehk antroposoofid eesti-soome kujundikeele vaimse poole tĂ”lgendamises jĂ€medat otsa enda kĂ€es hoidnud. See kĂ€ib mulle kui kodumaise kummardajale ĂŒsna valusalt pinda.
Vanad tekstid (eeposed, vanem rahvalaul, ruunikirjad) sisaldavad rohkemat kui igapĂ€evaelu "kunstilist" kirjeldust. Rahvaluuleteadlased vaidlevad kĂŒll kohe vastu, aga tĂŒhja nendega. Ăks hĂ€sti sĂ€ilinud ja/vĂ”i teadja/nĂ€gija poolt loodud/kirja pandud tekst sisaldab rohkemat. PĂŒha teksti ehk vaimset infot sisaldava teksti vormistamisel on varem olnud reegliks, et tekst peab sisaldama seitset kihti. Alates triviaalsest loost kuni universumi loomiseni (vĂ”i selle mingi aspektini). Nende kahe vahele pidi mahtuma universumi energeetiliste struktuuride kirjeldus ja hierarhia, Maa energiavĂ€ljade loomine ja nende toimimise kirjeldus, fĂŒĂŒsilise maailma loomine ja selle toimimise kirjeldus, inimese vĂ€ljade loomine ja nende toimimise kirjeldus ning inimese vĂ€ljalise olemuse vĂ€ljendumine fĂŒĂŒsilisuses. On loomulik, et mitte kĂ”ik vanad tekstid ei ole pĂŒhad tekstid ehk vĂ€hemalt seitsmekihilised.
Lauliku kui nÀegeva kirjaniku vÔi nÀgeva rahvalauliku olemust olen siin-seal foorumis juba kirjeldanud ja ei hakka kordama. Kristlikus krjandusloos avalikku tunnustamist leidnud laulikuid on lÀÀnemere-soome keeleruumis olnud kaks: Kreutzwald ja Lönnrot. Meie prosaistidest on kujundikeele saladusi intuitiivselt tabanud nÀiteks Tammsaare, poeetidest vÀga paljud alates Kristjan-Jaak Petersonist ja mitte lÔpetades Betti Alveriga. Seda, mida kaasaegne kirjandusteooria nimetad kujundikeeleks, metafoorideks jms., on olnud nÀgemise kirjeldus, ilma et laulik-kirjanik ise oma kultuuripildist lÀhtuvalt oleks tajunud, et tegemist on nÀgemisega. NÀiteks Masingust ja Alverist seda ebateadlikkust siiski uskuda ei tahaks. Ja kui paljud on seda lÀhemate sÔprade vÔi oma pere ringist tunnistada julgenud, ilma irvitusaluseks sattumist kartmata? Avalikkusest rÀÀkimata.
Niisiis, see foorum siin on eestimeelne. Ehk leidub siis ka eestimeelseid tĂ”lgendusi vanematele tekstidele. Alustuseks pakun katkendi Kalevalast. Eestit ja Soomet eraldav joon on hilisem nĂ€htus. Kultuuriruumi ja tekstide pĂ€ritolualade ĂŒhtsusest saab ehk aimu Matti Klinge raamatu "Meie muistsed mereriigid" abil - see on kĂŒll ĂŒks ajaloovisioon arvutute teiste hulgas, kuid kohati ĂŒsna realistlik. Eriti selles osas, kus kĂ€sitletakse paari sĂ”naga Kalevala-vĂ€rsside pĂ€ritolualasid. Niisiis pole vahet, kas praegu on tegu soome teksti vĂ”i eesti algupĂ€raga (eesti tĂ”lge vĂ”ib olla sitt - parandused on teregulnud!), kĂ”lbab see tekst kĂŒll.
PĂ€rit VĂ€inamöise lugudest. Eelnev info: VĂ€inĂ€möinen on kosinud Joukahaise Ă”de Ainot, kuid too ei tahtnud talle mehele minna. LĂ€ks hoopis merre. Seda, et ta seal Ă€ra ei uppunud, tuleb hilisematest tekstidest otsida. Tsitaadi triviaalne sisu (esmane kiht) on: kaastundeitk Aino emale tĂŒtre kaotuse puhul. Millised on teised kihid?
Ema nuttis, vetta veeres, pudenes pisaraid rohkeid
siniseista silmadesta pleekinuile pÔskedelle.
Veeres piiska, veeres teine, pudenes pisaraid rohkeid
pleekinuilta pÔskedelta lopsakaile rindadelle.
Veeres piiska, veeres teine, pudenes pisaraid rohkeid
lopsakailta rindadelta ehituile hÔlmadelle.
Veeres piiska, veeres teine, pudenes pisaraid rohkeid
ehituilta hÔlmadelta punasuile sukkadelle.
Veeres piiska, veeres teine, pudenes pisaraid rohkeid
punasuilta sukkadelta kullakarva kingadelle.
Veeres piiska, veeres teine, pudenes pisaraid rohkeid
kullakarva kingadelta alla jalgade mahagi,
veeres maasse maa hĂŒvaksi, veeres vette vee hĂŒvaksi.
Veed maasse mis nÔretid, hakkasid jÔena jooksma:
kasvas neist jÔgeda kolme, neista nutetud vesista,
lÀbi silma langenuista, alta kulmu kukkunuista.
Kasvas jÔesse siis igasse kolme koskeda tulista,
ja kerkis igasse koske kolme loodu kindelada,
iga loodu kalda’alla kĂŒngas kuldane rohetas,
iga kĂŒnka harja pÀÀle kasvas kolme kĂ”ivukesta,
iga kÔivu ladva otsa kolme kuldasta kÀguda.
KĂ€okesed need kukkumaie. Ăks see kukkus: „Armu, armu!“
Teine kukkus: „Peiu, peiu!“ Kolmas kukkus: „RÔÔmu, rÔÔmu!“
See, kes kukkus „Armu, armu!“, see’p see kukkus kuuda kolme
armutulle tĂŒttarelle, mereveessa vaibunulle.
See, kes kukkus „Peiu, peiu!“, see’p see kukkus kuusi kuuda
pĂ”latulle peigmehele, ĂŒksinda igatsejalle.
See, kes kukkus: „RÔÔmu, rÔÔmu!“, see jĂ€i kukkuma alati
rÔÔmutumale emale, elupÀevad itkevalle. _________________ Must KaardivÀgi |
|
Tagasi üles |
|
|
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Teis Juul 15, 2008 1:35 pm Teema: |
|
|
huvitav oleks teada, miks seitse kihti.
kuna mastaape on 8, siis tekib kĂŒsimusi.
kas analĂŒĂŒsijad pole suutelised kaheksandat nĂ€gema?
vÔi pole koostaja suutnud kaheksandat lisada? _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Teis Juul 15, 2008 6:36 pm Teema: |
|
|
Seitse ei pruugi olla seotud nn. 8 parameetriga. Aga kui leiad kaheksa kihti, siis las aga olla! Tore ju!
Kuna see on rahvaluules massiliselt esindatud, sii peab mingi tĂ€iesti arvestatav pĂ”hjus olema, miks numbrit kasutatakse. Kui just ei ole tegemist jaotusega 7 + 1 (vĂ”rdl. seitse meest ja kaheksas on naine, seitse naist ja kaheksas on mees vĂ”i 7 ĂŒhest liigist ja 1 teisest liigist). Samas 7 on aktiivne, vastuoluline ja avatud number, kuna kaheksa on lĂ”petav, passiivne, kinnine (kaks neljalist tsĂŒklit jms) number. Kui rÀÀgitakse 7 kihist, siis on alati vĂ”imalus edasi minna ja leida jĂ€rgmisi, sest paaritud arvud on ĂŒleminekud stabiilsematele paarisarvudele, mille kooslused on ajas kestvamad. No ja minuarust on seiste astet (kihti) ja kaheksas on trepp (tekst) ise. Rahvaluule ei ole vĂ€hemalt vanemates vormides olnud mĂ”jutatud tÂčakrajuttudest ja religioonifilosoofiast - seetĂ”ttu ei loe ma seitsme kasutamist kaheksa asemel mingiks piiratuse vĂ”i nĂ€gematuse (arengupeetuse) tunnuseks. _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Nelj Juul 17, 2008 4:29 pm Teema: |
|
|
kĂŒsimus ei ole parameetrites, kĂŒsimus on mastaapides.
1)mina ise
2) pere
3) sĂŒsteem
...
kuni
planeet, galaktika, universum
(vist olid need, pean tÀpsustama) _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Püh Juul 20, 2008 3:04 pm Teema: maailm ja mĂ”nda |
|
|
http://video.google.com/videoplay?docid=-82095917705734983
Ăkki see link töötab JĂ€rjekordne mis-arvate-kĂŒsimus. Kui vahepeal igavaks kipub, siis kerig edasi - viimane kolmandik on tĂ€itsa pĂ”nev. _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
nipi Oranz pÀike
Liitunud: 6 Apr 2008 Postitusi: 647
|
Postitatud: Teis Juul 22, 2008 7:01 pm Teema: |
|
|
pĂ€ris karm. kui see nĂŒĂŒd minimeerida kohalikku maastaapi, siis mĂ”eldes nt hundisilmal peetavatele pidudele - siinkandis pole vist iidselt pĂŒstitatud kivikulle vĂ”tta, aga igatsus nende jĂ€rele on olemas, kĂŒllap koorub miskit kodukoistki.. kalevipojad lahes jms, mida kĂ”ik vĂ”iks pĂŒstitada
no ja sealt on vaid sammuke ohverdusteni
inimhullusel pole piiri
hÔiskamaks siis kaasa ka abzull aru saamata, mis toimub |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Teis Märts 17, 2009 11:02 am Teema: kÀÀdripĂ€ev |
|
|
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/teised/kaadrip.htm
TÀna 17. mÀrtsil on kÀÀdripÀev.
See nn. pĂŒha Gertrudi asetamine laevasĂ”itjate vanasse tavandisse on huvitav. KĂŒsimus on, mis oli selle koha peal enne? Gilde ei ei toodud pĂŒhakunimede alla ilma pĂ”hjuseta, seal oli mĂ€ngus ju ka poliitika (vallutajatepoolne contra kohalikud).
Laevnike ĂŒhendvĂ€li (egregor) on olnud Eesti-Soome aladel vĂ€ga tugev (kalimehed, kalivĂ€gi, Kalevid, kale). On olnud merelemineku ja merelt tuleku tavand. Merele mindi nagu teise maailma, teise elukorraldusse; merelt tuldi kui vÔÔras, kes peab uuesti "omaks" saama. Tavandikohad pidid seepĂ€rast olema asula ja sadamapaiga vahelisel alal. See jutt ei kehti ainult eestlaste kohta, sama on olnud ka lÀÀnepoolsetel hĂ”imudel ning ristiusustamise kĂ€igus on "gildidele" pĂŒhakud esindusnĂ€oks vĂ”etud.
Vanade ĂŒhendvĂ€ljade struktuur pĂŒsib nĂ€htaval kas varemete "kohal" vĂ”i paika katva taimestiku/kivide/pinnase vĂ€ljas. Juhul, kui samas paigas on toimiv sadam, on kaasaegne vĂ€li vanaga sulandunud (on tihedamaid piirkondi, kus nĂ€iteks kummitab vĂ”i mida meremehed vaistlikult tĂ€htsaks/tĂ€henduslikuks kohaks peavad). Asjale annab palju juurde, kui vanade ehitiste vĂ”i tavandipaikade ehitamisel on arvestatud maapinna moodustiste (lĂ”hed jms) paiknemist.
Juhend, kuidas vana egregori leida, on antud "Kalevalas", kus VĂ€inĂ€möinen lĂ€heb Vibust otsima (magav hiiglane, Antero Vipunen). See pole pilt hiiglakasvu isikust vaid vanast ĂŒhendvĂ€ljast. Lugege ise, mis meetoditega VĂ€inĂ€möinen sellest vajaliku info vĂ€lja pigistab VĂ”ta vĂ”i jĂ€ta, kĂ€itub nagu Ă”ige eesti pagan
Originaalteksti saab siit:
http://runeberg.org/kalevala/17.html
TĂ”lge (niivĂ”rd kuivĂ”rd see nĂŒĂŒd ka hÀÀ on) saadaval hĂ€stivarustatud kodukogudes ja raamatukogudes.
Lisa. Tegemist 17. runoga. Mitte kusagil "Kalevala" tekstis pole mĂ€rgitud neid kolme sĂ”na, mida VĂ€inĂ€möisel uutlaadi paadi ehitamisel vaja lĂ€ks ja mis ta Vibuselt muude sĂ”nade hulgas lĂ”puks ka sai. Laev on pildikeeles teel liikumise vahend ehk siis vaimsel teel liikumise meetod. TĂ€helepanek: praegu on tunda elavat sĂ€rtsu erinevate kaasaegsete ĂŒhendvĂ€ljade vahel nende kolme sĂ”na pĂ€rast. Kelle 3 sĂ”na saavad moodustama uuema aja metoodika "tĂŒĂŒriosa"? _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Teis Märts 17, 2009 10:32 pm Teema: |
|
|
merest reaalselt (isiklike kogemuste, tĂ€helepanekute ja analĂŒĂŒsi tulemusel):
kui merele minna, siis sellega minnakse kuidagi oma egregorist vÀlja, st vahepal asuv vesi kuidagi neutraliseerib oma egegori mÔju.
ollakse hoopis teises egregoris.
kusjuures, veesÔidukis (laevas) on/kehtib kapteni egregor (vrd: "kapten laevas, jumal taevas" & siiani on laevakaptenil juriidiliselt vÀga suured Ôigused - kinnitada testamenti, panna inimesi paari, jne).
oma egregoris olla on laeval vÔimalik siis, kui see kaasa vÔtta, aga seda saab teha juhul, kui ollakse ise kapten vÔi kui kapten on keegi samast egregorist.
kusjuures, kuna erinevatel reisidel/sÔitudel vÔib kapten vahetuda, siis iga kapten toob kaasa oma egregori - vaata "lendavat hollandlast", mis muutus kummituslaevaks siis, kui kapten tegi lepingu (Ôigemini rikkus lepingut) ja vahetas sellega egregori.
kusjuures kaptenil on ka energeetiliselt oma laevas absoluutne vÔim - olgu ta muidu kuitahes toss kuju ja mina muidu kuitahes vinge jurakas.
must seadus kehtib seal vÀÀramatult.
ja teen jÀrelduse, et jÀrelikult ka muud seadused.
tekib kĂŒsimus praegustest nn neutraalvetest - mis seal toimub: kas see on energeetiliselt raskesti kontrollitav ala?
kui inimene satub merel teise egregori valitsemise alla, siis on ta sisuliselt tÀiesti kaitsetu, kui ei tÀida selle teise egregori ettekirjutusi/reegleid.
arvestades, et oma egregori kaitsev mÔju on puudu, siis on inimene tÀiesti vÔÔras meelevallas.
merehaigus kui selline peaks tegelikult hoopis olema nÀide sellest, et inimene sattus vÔÔra egregori territooriumile ja ei taha vastu vÔtta selle vÔÔra egregori poolt pealesunnitut.
tekib automaatne puhastumisrefleks - inimesel on halb ja ta tahab seda vÔÔrast saasta vÀlja oksendada.
merehaigusega kaasnev peavalu on mÀrgiks, et inimene ei suuda valida, kas vÔta pakutav vastu vÔi mitte.
sattudes kuivale maale - isegi vÔÔrale maale - saab ta taastada sideme oma nn koduegregoriga, mis merel oli kapteni suva all millegipÀrast vÔimatu. _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Kolm Märts 18, 2009 10:25 am Teema: |
|
|
No nii, aga mis meil praegu on puudu vĂ”i automaatne, on just see ĂŒleminekuetapp. Arvan, et see merelemineku ja merelt tuleku tavand aitas turvalisusele kaasa.
MĂ€rkus. Laevas vĂ”ib ju kapten kuningas olla, kuid ka temal on "ĂŒlemus" - meri. Milliste vĂ€ljadega peab siis kapten arvestama, kuidas merega suhtlema?
Muide, seoses majanduslangusega on praeguseks kĂ”vasti vĂ€henenud meretransport. Laevad sĂ”idavad pooltĂŒhjalt, dokitöölistel pole tööd. VĂ”ib arvata, et laevaliiklus hĂ”reneb tulevikus veelgi. _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
nosalt Beez pÀike
Liitunud: 29 Nov 2007 Postitusi: 243 Asukoht: magevees
|
Postitatud: Kolm Märts 18, 2009 10:43 am Teema: |
|
|
haldjanool kirjutas: |
kui merele minna, siis sellega minnakse kuidagi oma egregorist vÀlja |
Kas seda saab öelda ka magevetel seilamise kohta? _________________ NaCl - esimene lisaaine, mis maalastele pÀhe ja sisse mÀÀriti. |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Kolm Märts 18, 2009 3:22 pm Teema: |
|
|
nosalt kirjutas: | haldjanool kirjutas: |
kui merele minna, siis sellega minnakse kuidagi oma egregorist vÀlja |
Kas seda saab öelda ka magevetel seilamise kohta? |
JÔgedele ja suurematele jÀrvedele mineku puhul on tavandit tÀheldatud (kauba- ja sÔjaretkede kombestik).
Haldjanool vĂ”iks seletada, kuidas toimib see kapteni egeregori vĂ€rk laevastiku (s.t. palju laevu ĂŒhe lipu all) puhul? Praegu sĂ”idavad laevad firmade nime all, mitte omaette - see samamoodi laevastik. _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Kolm Märts 18, 2009 11:33 pm Teema: |
|
|
VĂ”ehhh. otsiks Ă”ge TĂ”llu ĂŒles ja vaataks kas saab ĂŒles Ă€ratada. Kui soomlastel on Antero Vipunen, meil magab samamoodi TĂ”ll - Ă€kki on see Soome-Eesti vana mereriigi egregori kujund. HÀÀ mĂ€rk on, et TĂ”llu ja Kalevipoega kujus liitma hakatakse (laeva tassiv Kalevipoeg) . Kujust ja laevast olen juba kĂ”nelnud kusagil siin foorumis...
Niisiis, tolle egregori kese vĂ”is olla Saaremaa, kultuskeskus Kaali jĂ€rve ĂŒmbrus. Mere (sadama) ja asulakohtade vahelistel aladel peaks olema tuleku-mineku kohad.
NB! Vipunen oli "palju mehi neelanud", s.t teadmisteotsijaid "Àra söönud". Arvata vÔib, et TÔllgi on parajalt nÀljane ja relvastamata olekus tema juurde minna ei saa
Lisaks. VĂ”ehhhh. Ma ei tea miks, aga mul on juba paar aastat meeles mĂ”lkunud ĂŒhe trummitagumise öö/pĂ€eva idee. _________________ Must KaardivĂ€gi |
|
Tagasi üles |
|
|
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Nelj Märts 19, 2009 4:11 am Teema: |
|
|
ma arvan, et see ei sĂ”ltu jĂ€lle laeva kuuluvusest, vaid kapteni meelsusest. st antud juhul saab vaadata firmat kui egregori - tegelt ta ei anna mÔÔtu vĂ€lja, heal juhul annab visuaalmaailma mÔÔdu vĂ€lja - aga kui kapten ei ole ihu ja hingega firma ori, vaid vaatab seda kui rahateenimise vĂ”i töötegemise kohta, siis ilmselt valitseb laevas hoopis miski muu egregor - nĂ€iteks muhamediusulise kapteni puhul usuegregori islami osa. st, et ĂŒhe firma laevades vĂ”ib samal olla ĂŒsna mitu egregori ja sellest sĂ”ltuvalt vĂ”ivad ka laevade saatused mingis olukorras olla erinevad.
ja ma olen vaadanud, et meri ei ole tegelikult kapteni ĂŒlemus. kapten on mutrike migist muust egregorist, kus tal on oma ĂŒlemus olemas. ja sĂ”ltuvus kĂ€ib kuidagi selle alusel, et vaatab, millised on kapteni egregori suhted merega, mitte kapteni enda omad. kapteni enda roll hakkab mĂ€ngima siis, kui tal on miskid privaatsuhted merega otse, aga seda on ĂŒliharva ja ma ei tea, kuidas need tekitatakse - Ă”igemini, pole kunagi selle peale tulnud, et uurida. _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Nelj Märts 19, 2009 10:24 am Teema: |
|
|
haldjanool kirjutas: | kapteni enda roll hakkab mĂ€ngima siis, kui tal on miskid privaatsuhted merega otse, aga seda on ĂŒliharva ja ma ei tea, kuidas need tekitatakse - Ă”igemini, pole kunagi selle peale tulnud, et uurida. |
Jusssssssthhhh! Mingil "ammusel hallil ajal" teadsid meremehed, kuidas ennast oma tavapÀrasest egregorist merele minnes lahti raputada. See teadmine on praegugi praktilises elutegevuses vajalik tarkvara. Mees merel ei olnud koduse pere liige, ei olnud hÔimlanegi. Ning naastes tehti puhastus mereasjadest, vÔeti uuesti hÔimlaseks.
Kajastusi kaasaegses kunstis. Banderase filmis "13. sĂ”dalane" on Ă€ramĂ€rkimist leidnud PĂ”hjala komme. Kui laev jĂ”udis sadamakohta, siis pidi sellelt maale tulev kĂ€skjalg tĂŒkk aega (pĂ€eva?) kĂ”igile nĂ€htavas kohas seisma, et inimesed ikka aru saaksid, et tegemist on inimese, hĂ”imlase, mitte merevaimu vĂ”i nn. kummitusega. Kuna film pĂ”hineb ajaloolisel romaanil ning ajalooline romaan ise vana araabia kĂ€sikirja katkenditel, siis vĂ”ib kirjeldatud tavandit enam-vĂ€hem autentseks pidada.
Siit veel ĂŒks tĂ€helepanek. NiivĂ”rd-kuivĂ”rd mÀÀrab maailmapilt Ă€ra, mida inimene ĂŒldase nĂ€gemis- ja mĂ€rkamisvÀÀrseks peab. KĂ”ige tuntum nĂ€ide on see, et indiaanlased hispaanlaste laevu ei nĂ€inud. PĂ”himĂ”tteliselt vĂ”is meresuhtes olev laev ja selle meeskond samamoodi nĂ€htamatu vĂ”i raskestimĂ€rgatav olla PĂ”hjalas.
Tugeva meresuhte hoidmise oskusele vÔib rajada riigi (merelise ja maalise elukorralduse ja -nÀgemise tasakaalustatud koostöö). Kui meresuhe taandub maise kauba-, vÔimu- vÔi vaenusuhte ees, siis toimub mandumine. Kes teab, kas Àkki just selline mandumine andis kristlikule LÀÀnele vÔimaluse siinne mereriik vallutada. _________________ Must KaardivÀgi |
|
Tagasi üles |
|
|
haldjanool Arengumaag
Liitunud: 17 Märts 2005 Postitusi: 5797 Asukoht: goriolisi tuules
|
Postitatud: Nelj Märts 19, 2009 7:46 pm Teema: |
|
|
gertrudist...
need ge algusega jumalanna vÔi jumalanimed on huvitavad...
arvestades, et etruskidel oli ge... _________________ just before the darkness... |
|
Tagasi üles |
|
|
viplala Arengumaag
Liitunud: 19 Juun 2004 Postitusi: 2042 Asukoht: sÔawÀljal
|
Postitatud: Kolm Märts 25, 2009 12:29 am Teema: |
|
|
haldjanool kirjutas: |
kui merele minna, siis sellega minnakse kuidagi oma egregorist vÀlja, st vahepal asuv vesi kuidagi neutraliseerib oma egegori mÔju.
| mumeelest kÔik stiihiad mÔjuvad sedasi
ja naine on mehe jaoks natuke stiihia moodi, ainult et ta ei lahuta, vaid hoopis kleebib olemasolevate egregoride kĂŒlge |
|
Tagasi üles |
|
|
Elizabitch varikonto alt postitaja
Liitunud: 15 Veeb 2009 Postitusi: 891 Asukoht: varikonto all
|
Postitatud: Kolm Märts 25, 2009 12:58 am Teema: |
|
|
meri on stiihia
kui naine on natuke mere moodi, siis ehk klammerdud sa ise egregoride kĂŒlge stiihiaohtu peljates |
|
Tagasi üles |
|
|
Itika Heleroheline pÀike
Liitunud: 13 Mai 2004 Postitusi: 810
|
Postitatud: Kolm Märts 25, 2009 10:17 am Teema: |
|
|
misasi on stiihia? _________________ Must KaardivÀgi |
|
Tagasi üles |
|
|
viplala Arengumaag
Liitunud: 19 Juun 2004 Postitusi: 2042 Asukoht: sÔawÀljal
|
Postitatud: Kolm Märts 25, 2009 11:08 am Teema: |
|
|
ĂŒldiselt nimetatakse loodusjĂ”udusid stiihiateks
vesi on stiihia, kui ta voolab vÔi kui teda on palju, Ôhk on stiihia, kui tuulena liigub, tuli on ka stiihia. Kui raud hakkab hÔÔguma, jÀtab ta ka kuidagi stiihia mulje.
Ma ei ole niisuguste asjade peale eriti mÔelnud, aga eelneva teema peale tekkis selline seos Àkki.
Mingi ohu ja pelgamise jutt oli natuke totakas siinkohal |
|
Tagasi üles |
|
|
Elizabitch varikonto alt postitaja
Liitunud: 15 Veeb 2009 Postitusi: 891 Asukoht: varikonto all
|
Postitatud: Kolm Märts 25, 2009 12:52 pm Teema: |
|
|
ei ole siin totakat midagi
no kuidas sa ĂŒldiselt stiihiatega toime tuled?
hÔÔguva raua stiihiat ilmselt oled sunnitud respekteerima, et see su programmipÔhisele tulemusele kaasa aitaks, kuid vaevalt, et sel reeglitepÀraselt hÔÔguda kÀstes, vÔi mis? a la: hÔÔgu-hÔÔgu, aga kÔrvetada ei tohi |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|