Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Ü.R.O. pĂ”lisrahvaste deklaratsioon

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda mĂ”tted.
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Okt 21, 2010 2:08 pm    Teema: Ü.R.O. pĂ”lisrahvaste deklaratsioon Vasta viitega

http://web-static.vm.ee/static/failid/298/Polisrahvaste_deklaratsioon_EST.pdf

Artikkel3 PÔlisrahvastel on Ôigus enesemÀÀramisele. Sellest Ôigusest tulenevalt mÀÀravad nad

vabalt oma poliitilise staatuse ja suunavad vabalt oma majanduslikku, sotsiaalset ja

kultuurilist arengut.

Artikkel 4

Kasutades oma Ôigust enesemÀÀramisele on pÔlisrahvastel Ôigus autonoomiale vÔi

omavalitsusele nende sise- ja kohalike asjade ning autonoomsete funktsioonide

finantseerimise viiside ja vahendite osas.

PÔlisrahvastel on Ôigus sÀilitada ja tugevdada oma autonoomseid poliitilisi,

Ôiguslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi asutusi, samas sÀilitades oma Ôiguse

osaleda tÀielikult, kui nad seda soovivad, riigi poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses ja

kultuurilises elus.

Artikkel 8

1. PÔlisrahvastel ja nende liikmetel on Ôigus mitte olla sunnitud assimilatsiooni

vÔi nende kultuuri hÀvitamise objektiks.

2. Riigid sÀtestavad tÔhusad kaitsemehhanismid, et tÔkestada ja heastada:



(b) mistahes tegevust, mille eesmÀrgiks vÔi tulemuseks on pÔlisrahvaste maade,

territooriumide vÔi varade sundvÔÔrandamine;

(c) mistahes kujul sunnitud rahva ĂŒmberpaigutamist, mille eesmĂ€rgiks vĂ”i

tulemuseks on nende mistahes Ôiguste rikkumine vÔi ÔÔnestamine;

Artikkel 11

1. PÔlisrahvastel on Ôigus teostada ja taaselustada oma kultuuri traditsioone ja

kombeid. See sisaldab Ôigust sÀilitada, kaitsta ja arendada nende kultuuri mineviku,

oleviku ja tuleviku vÀljendusi, nagu nÀiteks arheoloogilisi ja ajaloolisi asupaiku, artefakte,

kujundeid, tseremooniaid, tehnoloogiaid ning visuaalseid ja etenduskunste ning kirjandust

Artikkel 12

1. PÔlisrahvastel on Ôigus kuulutada, teostada, arendada ja Ôpetada oma vaimseid ja

religioosseid traditsioone, kombeid ja tseremooniaid; neil on Ôigus sÀilitada, kaitsta ja

omada privaatselt ligipÀÀsu oma religioossetele ja kultuurilistele paikadele; neil on Ôigus

kasutada ja hallata oma tseremoniaalseid esemeid; ja neil on Ôigus repatrieerida oma

maiseid jÀÀnuseid.

2. Riigid vÔtavad tÔhusaid meetmeid tagamaks selle Ôiguse kaitset, samuti

tagamaks, et pÔlisrahvad saavad aru ja neist saadakse aru poliitilistes, Ôigus- ja

haldusmenetlustes, vajadusel vÔimaldades tÔlget vÔi muid kohaseid meetmeid.

2. Riigid vÔtavad kasutusele tÔhusaid meetmeid tagamaks, et riigi meedia

peegeldab kohaselt pÔlisrahva kultuurilist mitmekesisust. Kahjustamata tÀieliku

sÔnavabaduse tagamist peaksid riigid julgustama eraomandis olevaid meediakanaleid

kĂŒllaldaselt peegeldama pĂ”lisrahvaste kultuurilist mitmekesisust.



Artikkel 20

1. PÔlisrahvastel on Ôigus hallata ja arendada oma poliitilisi, majanduslikke ja

sotsiaalseid sĂŒsteeme vĂ”i asutusi, et tagada turvaliselt oma elatusvahenditest elatumine ja

areng ning tegutseda vabalt kÔigis oma traditsioonilistes ja muudes majandustegevustes.

2. PÔlisrahvastel, kellelt on vÔetud Àra oma elatusallikas ja areng, on Ôigus

Ôigustatud ja ausale heastamisele.

Artikkel 21

2. Riigid vÔtavad tÔhusaid meetmeid ja kus kohane siis erimeetmeid selleks, et

tagada oma majanduslike ja sotsiaalolude pidev parandamine. Erilist rÔhku pööratakse

pÔlisrahvaste eakate, naiste, noorte, laste ja puuetega inimeste Ôigustele ja erivajadustele.



Artikkel 23

PÔlisrahvastel on Ôigus mÀÀratleda ja arendada oma eelistusi ja strateegiaid oma

arenemise Ôiguse kasutamisel. Eriti on pÔlisrahvastel Ôigus olla aktiivselt tegev neid

puudutavate tervise, majutuse ja teiste majandus- ja sotsiaalprogrammide arendamisel ja

otsustamisel ja nii palju kui vÔimalik hallata taolisi programme oma asutuste kaudu.

Artikkel 24

1. PÔlisrahvastel on Ôigus oma traditsionaalsetele ravimitele ja oma

ravimismooduste sÀilitamisele, kaasa arvatud oma meditsiiniks elutÀhtsate taimede,

loomade ja mineraalide sÀilitamisele. PÔlisrahvaste liikmetel on samuti Ôigus

diskrimineerimata juurdepÀÀsule kÔikidele sotsiaal- ja terviseteenustele.

2. PĂ”lisrahvaste liikmetel on vĂ”rdvÀÀrne Ă”igus kĂ”rgeimal tasemel fĂŒĂŒsilisele ja

vaimsele tervisele. Riigid astuvad vajalikke samme, pidades silmas selle Ôiguse

jÀrkjÀrgulist saavutamist selle tÀiuses.

Artikkel 25

PÔlisrahvastel on Ôigus sÀilitada ja tugevdada oma eristuvaid vaimseid suhteid oma

traditsiooniliselt omatud vÔi muul moel asustatud ja kasutatud maade, territooriumide, vete

ja rannikualadega ja teiste varadega ning toetada nende vastutust tulevaste pÔlvkondade

ees selles suhtes.

Artikkel 26

1. PÔlisrahvastel on Ôigus maadele, territooriumidele ja varadele, mida nad on

traditsiooniliselt omanud, asustanud vÔi muul moel kasutanud vÔi omandanud.

2. PÔlisrahvastel on Ôigus omada, kasutada, arendada ja hallata maid,

territooriume ja varasid, mis nad omavad traditsioonilise omanduse mÔistes vÔi muu

traditsioonilise asustamise vÔi kasutamise mÔistes, nagu ka neid, mis nad on muul moel

omandanud.

3. Riigid annavad sellistele maadele, territooriumidele ja varadele oma tunnustuse

ja kaitse. Taoline tunnustamine toimub asjaomaseid pÔlisrahvaste kombeid, traditsioone ja

maa omamise sĂŒsteeme kohaselt austades.



Artikkel 28

1. PÔlisrahvastel on Ôigus heastamisele, mis vÔib tÀhendada tagastamist, vÔi kui

see pole vÔimalik, siis Ôiglast, ausat ja vÔrdvÀÀrset kompensatsiooni maade,

territooriumide ja varade eest, mida nad on traditsiooniliselt omanud vÔi muul moel

asustanud vÔi kasutanud ja mis on neilt konfiskeeritud, Àra vÔetud, asustatud, kasutatud vÔi

mida on kahjustatud ilma nende vaba, eelneva ja informeeritud nÔusolekuta.

Artikkel 29

1. PÔlisrahvastel on Ôigus keskkonna ning nende maade, territooriumide ja varade

tootmisvÔime sÀilitamisele ja kaitsele. Riigid kehtestavad ja rakendavad pÔlisrahvaste osas

taoliseks sÀilitamiseks ja kaitseks diskrimineerimiseta toetusprogramme.

2. Riigid vÔtavad tÔhusaid meetmeid tagamaks, et pÔlisrahvaste maadel vÔi

territooriumidel ei ladustata ega hÀvitata kahjulikke materjale ilma pÔlisrahvaste vaba,

eelneva ja informeeritud nÔusolekuta.

Artikkel 32

1. PÔlisrahvastel on Ôigus mÀÀratleda ja arendada oma eelistusi ja strateegiaid

oma maade vÔi territooriumide ja muude varade arendamisel.

2. Riigid konsulteerivad ja teevad heas usus koostööd asjaomaste pÔlisrahvastega

nende endi esindusasutuste kaudu, et saada neilt vaba ja informeeritud nÔusolek enne

mistahes projekti heakskiitmist, kui see puudutab pÔlisrahvaste maid vÔi territooriume ja

muid varasid, eriti mineraalide, vee ja muude loodusvarade arendamiseks, kasutamiseks

vÔi kasutusse vÔtmiseks.

3. Riigid kehtestavad tÔhusad mehhanismid Ôiglaseks ja ausaks heastamiseks

mistahes taolise tegevuse puhul ja kasutusele vÔetakse kohaseid meetmeid, et tÔrjuda

kahjulikke mÔjusid keskkonnale, majandusele, sotsiaalsele, kultuurilisele vÔi vaimsele

pÀrandile.

Artikkel 33

1. PÔlisrahvastel on Ôigus mÀÀrata oma enda identiteeti vÔi liikmelisust vastavalt

nende kommetele ja traditsioonidele. See ei kahanda pÔlisrahvaste liikmete Ôigust saada

kodakondsus selles riigis, kus nad elavad.

2. PÔlisrahvastel on Ôigus mÀÀratleda struktuure ja valida oma asutuste liikmeid

vastavalt nende endi menetlustele.

Artikkel 34

PÔlisrahvastel on Ôigus edendada, arendada ja sÀilitada oma asutuste struktuure ja

oma eristuvaid kombeid, vaimsust, traditsioone, protseduure, tavasid ja, kus need

eksisteerivad, ka Ă”igussĂŒsteeme vĂ”i kombeid, vastavalt rahvusvahelistele

inimÔigusstandarditele.

Artikkel 35

PĂ”lisrahvastel on Ă”igus mÀÀratleda oma ĂŒksikisikute vastutus oma kogukonna ees.

Artikkel 38

Riigid, pidades nÔu ja tehes koostööd pÔlisrahvastega, vÔtavad kohaseid meetmeid,

sealhulgas ka Ôiguslikke meetmeid kÀesoleva deklaratsiooni eesmÀrkide saavutamiseks.

Artikkel 41

ÜRO sĂŒsteemi kehandid ja eriagentuurid ja teised rahvusvahelised organisatsioonid

annavad oma panuse kÀesoleva deklaratsiooni sÀtete tÀielikku teostumiseks, muuhulgas,

finantskoostöö ja tehnilise abi mobiliseerimise kaudu. Kehtestatakse viisid ja vahendid, et

tagada pÔlisrahvaste osalus neid puudutavates valdkondades.

Artikkel 42

ÜRO ja selle kehandid, sealhulgas PĂ”lisrahvaste Alaline Foorum, ja eriagentuurid,

sealhulgas ka riigi tasandil, ning riigid edendavad austust kÀesoleva deklaratsiooni vastu ja

selle sÀtete tÀielikku kohaldamist ning jÀlgivad kÀesoleva deklaratsiooni tÔhusust.

Artikkel 43

Siin tunnustatud Ôigused moodustavad maailma pÔlisrahvaste sÀilimise, vÀÀrikuse ja

heaolu miinimumstandardid.
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Okt 22, 2010 5:48 pm    Teema: Vasta viitega

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-raid-kelle-huvides-on-polisrahva-jarjekordne-tsiviliseerimine.d?id=34071447&com=1
Andres Raid: Kelle huvides on pĂ”lisrahva jĂ€rjekordne „tsiviliseerimine“?
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Veeb 08, 2011 6:30 pm    Teema: Vasta viitega

http://www.fennougria.ee/index.php?id=22244 antud lingis nĂ€itab Soome samasugust pĂ”lisrahvusi hĂ€vitavat suhtumist nagu oli Stalinil ja on "ĂŒhtse ja jagamatu Hiina" doktriini lĂ€bi Hiinal Tiibeti suhtes. Selline vĂ€givaldne rahvaste sulatamise vaim on ĂŒdini imperialistlik ja selle vilju maitseme me ka euroopa liidus immigratsiooni peale surumise lĂ€bi. Meie omas Eestis teatud ringkonnad pĂŒĂŒavad riiklikult hĂ€vitada kohalike keelemurdeid ( Haanja ja Seto ) ja seelĂ€bi pĂ”liskultuuride mitmekesisust ja seda teevad end "rahvuslasteks" pidavad inimesed. Tuleb eristada rahvuslasi ja riiklasi. Riiklased nimetavad Eestis elavaid inimesi eestimaalasteks, rahvuslased eristavad aga eestlaste siseseltki erinevaid rahvaid. Riik pole oluline, rahvuslus on pĂ”hiline.
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Veeb 16, 2011 5:09 pm    Teema: Vasta viitega

Mul tekib juba kahtlusi, et kui Eesti vabariiki ei eksisteeri, siis miks peaks ma seda eurokomsomoli valima minema vÔi isegi sedelile risti vedima, sest ega autokraatid ei saa niikuinii enne aru, kui rahvas tÀnavatel oma verd valades neile asjad selgeks teeb nagu egiptuses.
Tagasi üles
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda mĂ”tted. Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group