Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Ainujumala psĂŒhholoogia
Mine lehele 1, 2, 3  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Toorumi aborigeenium
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 31, 2010 6:15 pm    Teema: Ainujumala psĂŒhholoogia Vasta viitega

11)
http://forte.delfi.ee/news/teadus/fuusikageenius-stephen-hawking-universumit-ei-loonud-jumal.d?id=32928349&l=fplead
Hinnang on energia koondpunkt. Hinnang annab energiale omadused ( Ă”igemini tavaliselt kirjeldab neid, sĂ”namise puhul aga annab omadused ) ehk lĂ”hestab ta vastanditeks. Hinnang poleks hinnang kui tal poleks taustsĂŒsteemi millega end vĂ”rrelda. Andes hinnangu on alati olemas vastand, nĂ€iteks hea ja halb ja kolmas osapool kelle suhtes see liigitus kehtib. Üheta kaotaks teine mĂ”tte, kui poleks halba, siis poleks ka head, kuid nii hea kui halb omavad tĂ€htsust mitte ĂŒksteise jaoks, sest kokku ollakse terviksĂŒsteem, vaid hea ja halb omavad tĂ€htsust just energia lĂ”hestaja jaoks, ehk kellegi jaoks kellel on pretensioone millegi suhtes, et ta sellise sĂŒsteemi enesele loonud on. Pretensioon ongi aga eneses kantav lĂ”hestatus. See lĂ”hestatus on teisisĂ”nu isikuomadus, sest erinevatele isikutele vĂ”ivad mĂ”isted nĂ€it. hea ja halb tĂ€hendada hoopis ristivastupidist. Isikuomadus aga on iseenesest kellegi hinnang, ehk vĂ”rdlev liigitav ja sĂŒstematiseeriv nĂ€htus. Hinnanguid antakse tihti just oma isikuomadustelt lĂ€htuvalt, ehk vĂ”ib juhtuda, et ebaobjektiivselt. Siinkohal tuleb aru saada ainujumala sĂŒgavusest: isiku-omadus, ehk isikul on mingi omadus. On isik ja siis tema omadused ehk teisisĂ”nu hinnang mida me antud isikuga seostada vĂ”ime. Kes on see isik aga ise? See on ainujumal, ehk inimese rikkumatta pretensioonitu elav tĂ€helepanu, puhas leht millele pole hinnanguid sirgeldatud. MĂ”iste "puhas leht" on igas inimeses olemas just samasel kujul. Seda vĂ”iks vaadata kui pĂ€ikest, universumi kiirgavat keskpunkti mis on olemuselt sootu ehk tuumas on kĂ”ik liitunud, nii mees kui naisaspekt, KÕIK, sest tuum sĂŒmbolina sisaldab ja seob kogu universumit. Tuleb teada, et universumi keskpunkt teadlaste sĂ”nul vĂ”ib asuda ĂŒkskĂ”ik kus universumi punktis, universumi keskelt aga ei saa keegi vĂ€lja, sest igaĂŒhe-meie teadvus ongi universumi keskpunkt mis sisaldab kogu universumit olemusliku mĂ”istmisena ( mĂ”istus on siinkohal oluline mĂ”iste, kuigi vĂ”ib jÀÀda mulje, et seletan mĂ”istu ). See teadvus(e) ainujumal, hing mis me endas kanname sĂŒnnibki naisaspekti ja meesaspekti liitumisel, viljastushetkel ja hing on sootu, erinevalt vaimust, ehk hinge avaldumis ja tegutsemisvormist. See on maarahvaste tĂ”de ja seda vĂ€idab ka Vigala Sass meie esivanemaid uskunud-teadvat olla. Eks tal ole elu jĂ€tkamiseks siis sugu ehk poolus kaasa antud materiaalse keha nĂ€ol. Elamine kui reageerimine nĂ”uab vastandeid ja fĂŒĂŒsilised eeldused mis geneetiliselt pĂ€randatakse suunavad vaimu arengut koos keskonnas tingitud eeldustega selles suunas mida me tinglikult nimetame mehelikuks vĂ”i naiselikuks kĂ€itumiseks, kuna kummagil fĂŒĂŒsilisel vormil tekivad keskkonnas omad rollid vastavalt optimaalsele otstarbekusele. See ainujumala elusĂ€de, hing, sootu minapunkt ongi see kogu universumit sisaldav ainujumal mille tĂ”ttu me ĂŒldse oleme vĂ”imelised objektiivselt maailma teadvustama, vĂ”rdlema ja hindama ( hindama reaktsioone, mĂ”istma manipulatsioone ) vastavalt soo ja muudele isiksuseomadustele, sest see on meis kĂ”igis asuv siduspunkt ja absoluutne taustsĂŒsteem korraga ( sellele sĂŒsteemile pĂ”hineb ka ussiurgete teooria ajas ja ruumis ). See on elav vaikus ja tĂ€helepanu, virgunu teadvus mis tajub tĂ”de, ĂŒhtlasi on ta ise ainus tĂ”de millega kĂ”ike vĂ”rrelda.
Mida rohkem me vĂ”tame enda kanda hinnanguid ja vĂ”tame positsioone, ehk lĂ”hume end kuhugi karma ahelreaktsiooni, sĂŒsteemi kinni, seda rohkem me lĂ”hestame oma teadvuspĂ€ikest kildudeks, muutudes oma olemisega elu algolekust sĂŒsteemiks, ehk me muutume isiksusteks ( kellega tuleb siis ĂŒhel vĂ”i teisel viisil arvestada ). ©amaanid on öelnud, et inimene looritab enda teadvust maaja looridega, need loorid ongi need isikuomadused mida me energiat lĂ”hestades, ĂŒhtpoolt vĂ”ttes ja teist jĂ€ttes eneses tekitame. MĂ”ni on oma teadvuse nendega nii Ă€ra looritanud, et ei saa enam isegi aru kus ta ise on ( kus on isik tema omaduste seas ). Selline inimene ei kannata ĂŒksindust, sest ta peab pidevalt reageerima, tema isikuomadused vajavad vastandit, et isiku minapunkt ennast avaks kui omadused on saavutanud tasakaalu ( ta sĂ”ltub keskkonnast ). Kui inimesel pole vajadust tegutseda ja reageerida, siis saab ta rahu. Rahu vajame me aga selleks, et ĂŒldse hinnata mida edasi teha. Vaadake kuidas usklikele on rahust tehtud suur eesmĂ€rk, neis pole seda ja seetĂ”ttu pole ka mĂ”istust. rahu on see seisund, kus maaja loorid on kĂ”rvale lĂŒkatud, kus karma koorem asetatakse korraks maha et puhata, end ja omi mĂ”tteid koguda. Rahu on sisemine tasakaaluseisund. Rahus ollakse ĂŒksinda elujumalas, ehk sinu ainujumal avaldub selles olekus sinus, see on virgunu seisund ( elujumal on ainujumala ĂŒlene mĂ”iste minu sĂŒsteemis kuna on nii ainujumal kui tema vastand ĂŒheskoos tervikuna, tegelikult poleks vaja öelda isegi elujumal, lihtsalt elust piisab ). Mida raskem on karma ( endasse ollakse vĂ”tnud liiga palju pretensioone, nĂ€it. ambitsioone ), seda raskem on rahuseisundit saavutada, sest me oleme oma isikuomadustes ja seelĂ€bi teiste hinnangutes ja edasi omavahelistes reaktsioonides kinni. Need meie pretensioonid, ihad, nĂ”udmised ja hinnangud on meie lĂ”hestunud seisund. Mida sĂŒgavamale alateadvusse on lĂ”he jooksnud, seda suurem isiksus inimene on. Kui asi aga lĂ€heb ĂŒle vindi, ehk lĂ”he ĂŒletab kujutatavat keskpunkti pĂ€ikeses, ainujumalas ehk meie teadvuses, siis tekib skisofreenia. See skisofreeniline olukord on kujutatav Pacmani mĂ€nguna, ( http://www.youtube.com/watch?v=cVH1mCc5EvU ) tema telekamĂ€ngu lĂ”ustaga kes on lĂ”hkise nĂ€oga ja peab seda lĂ”het pidevalt tĂ€itma joostes tontide eest Ă€ra nagu tema nimekaimust soomevend Johan BĂ€kman http://uudised.err.ee/index.php?06186390 . Kui inimene on tĂ€iesti pooleks, siis sĂ”ltub ta ka tĂ€iesti oma ĂŒmbruse, ehk tavaliselt lĂ€hedaste toest. See tĂ€hendab inimestest kellega ta reageerib, kes suudavad temas tekitada tasakaaluseisundit, et oleks selgusehetki ehk adekvaatset taju aegajalt. Kui inimene rahu ehk seda tasakaalu ei saa, siis on see nagu magamata olek, mĂ”istus hakkab tuhmuma, vaim hakkab nĂ€rtsima ja vĂ”ivad esineda illusioonid mida vĂ”etakse reaalsuse pĂ€he ( kes on kaua magamata olnud, see teab mida ma rÀÀgin ). Erinevatel skisofreeniahaigetel on erinevad ajuosad ĂŒle koormatud ja lĂ”puks lĂŒhises ega toimi. Meeltesegadus tekib just seetĂ”ttu, et ei ole taustsĂŒsteemi, tasakaalupunkti ja ajuosa enam ei tea mida teha ja asendab kriisisituatsioonis ( kui toit ehk rahu tasakaalupunkti, ainujumala pĂ€ikese energia hakkab otsa lĂ”ppema ) iseenese tuuma ehk puhta teadvuskeskme, taustsĂŒsteemi ajutiselt mingi endas oleva pooluses hinnanguga kasutades seda enese tuuma asemel kompassina ĂŒmbruskonna ja oma sihtide hindamisel. See loob isikus tohutu ebaadekvaatsete reaktsioonide ahela ( nagu me paraku inimeste maailmas igapĂ€ev nĂ€eme enese ĂŒmber, lihtsalt ebaadekvaatsust on nii palju, et kĂ”ik peavad seda juba normaalseks, on hĂ€lbinud sĂŒsteemi vĂ”tnud taustsĂŒsteemiks, olukorra mastaabi kirjeldamiseks annan urbaniseerumise kui nĂ€htuse ). See on vĂ”rreldav ristiusuga, kus ainujumalaks on pandud hinnang "hea" kes oma olemasolus sĂ”ltub hinnangust halb ( kuigi keegi seda nĂ€ha ei soovi ja paneb halba "halva Ă”nne" sĂŒĂŒks, sest keegi ju peab sĂŒĂŒdi olema ). Kui vĂ”tta seda "ainujumala" religiooni tervikuna, siis jumalaks ehk olemiseks ja eesmĂ€rgiks on pĂ”genemine halva eest hea suunas, seega on selline ainujumalareligioon oma olemuses lĂ”hestunud seisundi teenimine, inimese lĂ”hestatud seisundisse pĂŒhitsemine ehk pĂŒhendamine, haiguse ja mĂ”istusevastase olukorra sĂ€ilitamine ja levitamine. Usklik inimene on vĂ”tnud endasse lĂ”hestunud seisundi, löönud hinge haava ja hakkab "verest" ( energiast ) tĂŒhjaks jooksma vaimu tasandil. Suures usu ja orjasĂŒsteemi plaanis vallandatakse orja energia tema töös isandate heaks. Inimene annab enda kui hea jĂ€rel jooksja "jooksuenergia" issanda ( isanda ) kĂ€sutusse sest too oskab inimese isikuomadustega manipuleerida lihtsalt hinnangute andmise lĂ€bi ( kiida lolli, vaata kuis loll rĂŒgab! ). Kui vĂ”tta ainujumalareligiooni sĂ”na-sĂ”nalt, siis on selle nimetus ju vale, sest jumalaid on duaalsuses ju mitu, on ju halva sĂŒnonĂŒĂŒmiks saatan. Kui aga vaadata kristlust ainujumalikus vĂ”tmes, siis peame vaatama kogu tervikut, nii head kui halba ja ka seda mis nende vahel on ehk mis lĂ”hub tervikut heaks ja halvaks, ehk arvama ka manipulaatori sinna hulka. Kui me vatame mis on hea ja halva vahel, siis on seal lĂ”he ja lĂ”hestatuds ongi kristlusesse pĂŒhendatud inimeste seisund, olemine ja seega tegelik REAALNE jumalakujund.
Ainujumal, puhas lĂ”hestamata rikkumata tasakaalus teadvus kui faktor mĂ€ngib meie teadvuses seda suuremat rolli, mida nooremad me oleme, seepĂ€rast suudavad ka noored rohkem Ă”ppida ja teadmisi omandada. Samas on ainujumalal kah justkui vastand ( kui aeg peatada ja olukorda hinnata ) ja selleks on lĂ”pmatud vĂ”imalused milles ta end teostab. Kokku moodustavad nad elujumala ehk tegelikult lihtsalt ELU. Eneseteostusest sĂŒnnib kogemus, tarkus ja seda elutarkust nĂ€eme me jĂ€lle vanades inimestes rohkem. Vanadest inimestest on aga ka hĂ€sti nĂ€ha kas nad on oma elus suutnud selle sisemise "lapse" ellu jĂ€tta, sĂ€ilitada oma hinge terviklikuse ja tasakaalu vĂ”i on nad selle selle maha mĂŒĂŒnud ja sĂ”ltuvuse karmaahelad vastu saanud ( hullemal juhul on hing tĂ€iesti lĂ”hki rebitud ). NĂ”iad ĂŒtlevad, et inimene ei tohi lasta lapsel enda hinges surra ja selle "lapse" all mĂ”eldaksegi tegelikult ainujumalat, rahu ja pretensioonituse elava tĂ€helepanu seisundit, hingelise tasakaalu alustala. Kes sellest loobub ego ihade ja ahvatluste vĂ”i valu, hirmu ja vĂ€givalla tĂ”ttu muutub sisuliselt masinaks, zombiks, lĂ”hestunud reaktsioonideahelaks ( need reaktsioonid on kalkuleeritavad ja manipuleeritavad hinnangutes ja autoriteedi vĂ€e-vĂ”imuga ), ettearvatavaks suunatavaks ĂŒhikuks nĂ€it. ĂŒhikuks mida arvatakse inimkapitali hulka issandate poolt.
Peab lÔpetama selle hÀmamise jumala mÔiste all. Ainujumal mÔistena minu ilmapildis on lihtsalt kogu kÔiksuse sidusus, avaldub "ta"( no milleks isikustada ) meile
mĂ”istetavuses. Viimane aga sĂ”ltub meie mĂ”istusest ja see tugineb omakorda ikkagi tasakaalus teadvusel, seega vĂ”ite sĂŒdamerahus igasugu hierarhilised issandad jumala nimel persse saata, sest jumal oled sa ise kui sa psĂŒĂŒhiliselt terve inimene oled ega rahu sinus ei sĂ”ltu oma vampirismi ohvritest ja oma hierarhilise egosĂŒsteemi alamatest, nĂ€iteks orjadest. EdasijĂ”udnud suudavad aga sĂŒvitsi mĂ”ista ka seda, et jumal asub kĂ”ikjal meie ĂŒmber. Inimene peab aru saama mida ta jumala all mĂ”istab. Jumala mĂ”iste tuleb igal ĂŒhel endale MÕISTETAVALT defineerida, kuid enamus teeb selle vea, et komistab vastuolu otsa ja siis mĂ€tsib selle vastuolu kinni ja vaatab sellest mööda, ehk on end arengus kinni pannud, sest vigase valemi peale ei saa midagi pĂŒsivamat ehitada. Mina olen endale asjad nii defineerinud ja mĂ”istan ainujumala all seda mida kirjelda, mitte ei anna seda nimeks mingile tondile kusagil fantaasiates. Samas vĂ”ib jumalikustada ka selle ainujumaliku igavikulise terviku mĂ”iste piires olevaid nĂ€htuseid, mingit juppi sellest. Edasi tuleb defineerida mida mĂ”ista jumalikustamise all. Kui te nĂŒĂŒd arvate, et jumalikustamise all tuleb mĂ”ista veel midagi muud kui millegi jumalana mĂ”istmist, nĂ€iteks, et tuleb teenida, pĂŒrgida vĂ”i midagi teha, siis alles otsite jumalat, ei mĂ”ista seda vĂ”i ei taha mĂ”ista, sest see mida vĂ”iks mĂ”ista jumalana ei vasta ego kĂ”rgetele ootustele ( kui otsite teravaid elamusi, siis tĂ”mmake end millestki pilve mitte Ă€rge lollitage end mingite perverssete fetiÂčite ja ootustega ebamĂ”istuspĂ€rasest paradiisist ) vĂ”i teie issand ei taha, et te mĂ”istaksite mida jumal tĂ€hendab, sest te olete lolluse issanda troonile pannud, et "teda" orjates ja ĂŒmmardades toita unistusi ja lootust ebarealistlikust tulevikust. Teil on karma ja te olete selle ahelatega ( karma on ahelreaktsioon, meie sisse kodeeritud automaatprogrammid ) oma issanda lolluse kĂŒlge mugavuse lukuga aheldatud. Defineerime: jumal ehk jum-al. Jum on vĂ€gi, al ehk all, jumal tĂ€hendab vĂ€e all. VĂ€estatud on see sĂ”na mida maa rahvas jumala all mĂ”istis, kuid vĂ€estatud ja hingestatud on KOGU ilm. Kui nĂŒĂŒd vaadata MIDA on vĂ€estatud, siis enamasti on praeguses maailmas vĂ€estatud USKU ehk ebateadmist. Kas sina USUD jumalat? Ehk kas sina paned oma vĂ€e usu alla on selle kĂŒsimuse mĂ”te. Osad lollid panevad, neist saavad orjad. Neile ei pea isegi ĂŒtlema et nad on orjad, sest orjus on neil nii ellu sisse kasvanud, et see on kaotanud oma tĂ€henduse ( http://www.youtube.com/watch?v=nH5ixmT83JE ) . Targemad ĂŒtlevad, et nemad ei usu jumalat. Selliste tĂ”ttu oligi kunagi orjandus kehtestatud, sest inimene ei lasknud end lollitada ja seetĂ”ttu tuli kasutada vĂ€givalda inimese allutamiseks. Aga mis on see mille alla nemad oma vĂ€e panevad? See kulub igapĂ€evastele toimetustele, nĂ€iteks mateeriaga manipuleerimisele, praktilisele tegevusele mille tulemus on reaalselt hinnatav. Ateist aga on kusagil uskliku ja mĂ”istliku inimese vahel. Esiteks ta vastustab end usklikule, teiseks ei ole endale mĂ”isteid selgeks teinud ega tea millele ta end vastustab. VĂ”ibolla ta vastustab end ebateadmistele, aga siis on ju ainus tegevus mida teha saada teadlikuks. Kui oma ebateadmiset pĂ”hjalt hakata teisi lolle lolliks sĂ”imama, ehk hinnanguid andma, siis ollakse ju ise loll. Praktiline inimene ei vastusta aga ei lĂ€he ka iga tottra emotsiooniga kaasa ega lase oma mĂ”istust kergesti lohku tĂ”mmata. Praktiline inimene saab aru, et religioonid ja psĂŒhholoogia on enamasti jama. Enamasti on tegu egoistlike omakasupĂŒĂŒdlike sĂŒsteemidega ja seepĂ€rast eestlane hoiabki kirikutest ja hulluarstidest eemal ( milleks hoida ĂŒleval sĂŒsteeme kus ĂŒks pakub lunastust ehk armulaualeiba ja teine xanaxit mĂŒĂŒa ). Kusjuures nii ongi mĂ”istlikum, sest elu mĂ”te on elu ise, ei maksa enda mĂ”istust ja teadvust, ehk ainujumalat igasugu kasutute programmidega koormata. Mina tegin seda sellepĂ€rast, et luua Ă”iglane arusaam maailmast ja selle olemusest, kuna kĂ”ik pakuvadki arusaama mis ei seletanud midagi ja oli endale vasturÀÀkiv, ehk nii vĂ”i teisiti takerdud sellisesse kĂ€kki nagu zilettraati. Otsisin aga tasakaalu mĂ”istmist sellepĂ€rast, et olin teatud pĂ”hjustel endale kĂ”va karma tekitanud mida ma siinkohal lahkama ei hakka. ĂŒhesĂ”naga orjandus ja ususĂŒsteem haistis verelĂ”hna ja tuli kohe abi pakkuma lootes mind Ă”nge vĂ”tta. Ma pidin looma enesele mingi baasarusaama mis oleks vankumatu loogiliselt, mitte vankumatu usu ehk minu oma pimedate soovide tĂ”ttu nĂ€ha asju sellisena nagu ma neid nĂ€ha tahan. Kuid vĂ”i öelda, et ega see teadmine karmat ei lahendanud. Teadmine mida ma jumala, ainujumala ja elujumala all mĂ”istan annab mulle tugipunkti eneses millestt vaadates saan oma ego komplekse mĂ”ista ja karmat-komplekse lahendama hakata nii, et ma sellega puntrasse ei jookse. See tĂ€hendab, et enam pole jumal mulle pĂŒha, see tĂ€hendab, et ma ei pea enam ennast pĂŒhendama selle mĂ”iste lahtitĂ”lgendamisele, jumal on lihtsalt sĂ”na mis tĂ€histab midagi, jumal on lihtsalt hinnang, mingitliiki energia(te) koondpunkt.

Ma olen asjad enda jaoks paika pannud ja andnud hinnangu:

1) Ainujumal on kĂ”ikesisaldav tasakaalu punkt iga elusolenditeadvuse sĂŒgavuses. See on umbes samamoodi mĂ”istetav nagu teadmine, et inimkehas asub vesi. igas inimeses on teatud protsent vett, me ei ĂŒtle, et sul on teine vesi kui mul, sest vesi on vesi. Seega on ainujumal ĂŒks olulisemaid mĂ”isteid millelt maailma adekvaatselt mĂ”ista ja mille ĂŒmber oma vaimumaailma ehitada. Selle mĂ”iste alla mahub teadlikus iseendast ja teadlikus iseendast on sama oluline kui kompass meresĂ”itjal.

2) Ainujumala ainus "vastand" ( kui pĂŒĂŒda tema lĂ”pmatusse ulatuvat monoliitset mĂ”istet duaalsusesse jagada ) on lĂ”putud vĂ”imalused milles ta end teostab. See on justkui kaos ( meheliku teadmiste maailm ehk lĂ”putud vĂ”imalused) ja kord ( naiselik vĂ€gi ). Ainujumalat jagades vĂ”ib luua lĂ”putu arv jumalaid ( Uku ja Pikne kui ĂŒks olulisemaid, tĂ€napĂ€eval elektri all tuntud ja ohjatud mĂ”iste). NĂ€iteks kunagised elemendid tuli vesi Ă”hk ja maa, hilisemas arengus juba mendelejevi tabel.

3) Ainujumala kui pĂ€ikese ja kaose ehk lĂ”pmatute teostusvĂ”imaluste siduja on elu, vĂ”iks öelda elujumal, nagu ma nii mĂ”nigi kord olen teinud, et teatud nĂŒanssidele rĂ”hutada. Samas ei tasu seda jumala ehk vĂ€ekandja mĂ”istet huupi igale poole toppida ja sellega seda mĂ”istet hĂ€gustada. Kes saab aru, see mĂ”istab kĂ”iksuse sidusust ega isoleeri end "isiksusena" ĂŒksinduseillusiooni elust eraldi.

4) PĂŒha tĂ€hendab meheliku kanalit, teostusvĂ”imalust ( digital ) milles naiselik jum-vĂ€gi ( analoog ) end teostab ja avaldub ehk millele teadvuse elutuum parasjagu allub ehk millele end pĂŒhendab ( pĂŒhendama-pĂŒha ). TeostusvĂ”imalus, hinnang , eesmĂ€rk, omadus, koondpunkt kuhu energiat suunata vajab naiseliku vĂ€ge, "ainujumala" toidet, nende kokkuviija on tahe ja tahe tekitatakse reageerides keskonnaga, teiste vĂ€ekandjatega, isikutega, hinnangutega.

5) Ühinen seisukohaga ja tsiteerin Frank Herberti filosoofilist ulmeraamatut "DĂŒĂŒn": "elu mĂ”istatus ei ole mitte probleem mida tuleb lahendada, vaid reaalsus mida kogeda. Selle peale tsiteerisin mentaadi esimest seadust: "Protsessi ei saa mĂ”ista seda peatades. Arusaamine peab liikuma koos protsessi liikumisega, peab sellega ĂŒhinema ja koos kulgema".
( lk.37 rida4, Urmas Alasi tÔlge, kirjastus Varrak 1996 )


Viimati muutis seda toorum (Reede Sept 03, 2010 1:08 pm). Kokku muudetud 5 korda
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Aug 02, 2010 5:54 pm    Teema: Vasta viitega

Norn kirjutas:
muidu inimese Hingeolemust kutsuti ka Varjuks. siin vÔib olla seos universumi nÀhtamatu jÔuallika kui Loojaga. (PÀike oleks lihtsalt mingi suvaline jumal, sest pole reaalselt universumi keskpunkt). see vÔib tÀhendada et iga inimene on potensiaalne universumi looja ja keskpunkt. ja universumeid vÔib olla lÔputult?


PĂ€ike on universumi keskpunkt, samuti Maa ja samuti selle ĂŒhe naeratava vagla elu sadade seast kellele su pilk peatuma jÀÀb, kui maakodu peldiku kaant kergitad ja tuhanded ussikesed lampkastist rÔÔmsalt vÀÀneldes kaela ĂŒles Ă”ieli ajavad. Universumi keskpunkt asub seal, kus asub teadvus ja tahe, ehk kus sa tahad, et ta asuks. Tokroda nĂ€gemuses NĂ”mmeraadio saates oli sellise universumipildi kirjeldus nimetatud kobarmassiks. Selline kirjeldus on paratamatu, sest TĂ”ravere teadlased on ammuilma deklareerinud, et universumi keskpunkt asub ĂŒkskĂ”ik kus universumi ruumi punktis. Seega on neid jumalaid tĂ”esti lĂ”pmatult, vĂ”imalusi on ju lĂ”pmatult. Kuid kĂ”ik on seotud universumi seadustega. Ei taha siin kasutada sellist ĂŒldiselt pĂ”lastusvÀÀrset mĂ”istet nagu seadus, seepĂ€rast ĂŒtlen lisaks, et universumi seadused on rohkem seaduspĂ€rasused, vankumatud fĂŒĂŒsikaseadused mida pole kunagi loodud ja mis on alati olnud, seadused mida ei ole vĂ”imalik rikkuda. Tegelik jumal ongi mĂ”istmine ja nende seaduspĂ€rasuste tundmine. me vĂ”ime vĂ”tta ĂŒhest anumast vett ja jagada selle paljudesse anumatesse, aga ometi seesama asi mis neid anumates on, on vesi. Samamoodi on ainujumalaga, on ainult ĂŒks universumit haarav mĂ”istetesĂŒsteem ja see ongi ainujumal. Kui sa tahad teda isikustada, siis meie rahvamuistendites oli selline isik nagu VanatĂŒhi. Kui sa nii loll oled, et pĂŒĂŒad jumalat isikustada, siis see tĂ€hendab hierarhiate ja privileegide loomise soovi, soovi issanda jĂ€rele. Kui sa siis hakkad jumalat isikuna kirjeldama, siis muutudki selle VanatĂŒhja suguseks lihtsameelseks vĂ€ekaks tegelaseks, sest sa annad kĂ”ik oma ideaalid "jumalale", lood mingi fetiÂčeeritud ideaalisiku ( ideaal mille suhtes? sitasees elamiseks on ideaalne vorm sitavagel, ehk kah justkui jumal http://en.wikipedia.org/wiki/Belzebub ) ja hakkad usinasti Ă”ppima kuidas olla tema moodi.
Tegelik ainujumal, universumi siduspunkt on see punkt kus ei eksisteeri aega, see on viljastushetk, selles punktis sĂŒnnib elu. Ajatus ruumis on aga kĂ”ik ĂŒks, seega oleme kĂ”ik ÜHEST jumalikust hetkest lĂ€bi kĂ€inud vĂ”i tekkinud. NĂŒĂŒd aga tuleks mĂ”ista aega kui jumaliku aspekti. Aega kui jumalat on suutnus paraku isikustada ainult austraalia aborigeenid Vikerkaaremao sĂŒmboli lĂ€bi. See on hea sĂŒmbol, sest ta on ĂŒhtlasi ka veemadu, vesi aga loob vikerkaare pĂ€ikesest. Vee molekuli liikumine on kaootiline, aga vesi samas vĂ”ib vĂ”tta ĂŒkskĂ”ik mis vormi talle pakud, seega nuputamisainet on.


Viimati muutis seda toorum (Teis Sept 14, 2010 4:58 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
.Raul.
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 11 Märts 2008
Postitusi: 1347
Asukoht: Helsingi/ Rakvere

PostitusPostitatud: Teis Aug 03, 2010 1:52 am    Teema: Vasta viitega

toorum kirjutas:
Ă”imalusi on ju lĂ”pmatult. Kuid kĂ”ik on seotud universumi seadustega. Ei taha siin kasutada sellist ĂŒldiselt pĂ”lastusvÀÀrset mĂ”istet nagu seadus, seepĂ€rast ĂŒtlen lisaks, et universumi seadused on rohkem seaduspĂ€rasused, vankumatud fĂŒĂŒsikaseadused mida pole kunagi loodud ja mis on alati olnud, seadused mida ei ole vĂ”imalik rikkuda. Tegelik jumal ongi mĂ”istmine ja nende seaduspĂ€rasuste tundmine. me vĂ”ime vĂ”tta ĂŒhest anumast vett ja jagada selle paljudesse anumatesse, aga ometi seesama asi mis neid anumates on, on vesi. Samamoodi on ainujumalaga, on ainult ĂŒks universumit haarav mĂ”istetesĂŒsteem ja see ongi ainujumal. Kui sa tahad teda isikustada, siis meie rahvamuistendites oli selline isik nagu VanatĂŒhi. Kui sa nii loll oled, et pĂŒĂŒad jumalat isikustada, siis see tĂ€hendab hierarhiate ja privileegide loomise soovi, soovi issanda jĂ€rele. Kui sa siis hakkad jumalat isikuna kirjeldama, siis muutudki selle VanatĂŒhja suguseks lihtsameelseks vĂ€ekaks tegelaseks, sest sa annad kĂ”ik oma ideaalid "jumalale", lood mingi fetiÂčeeritud ideaalisiku ( ideaal mille suhtes?
Kuskilt on siiski ka need fĂŒĂŒsika seadused alguse saanud ...
Mis iskustamisesse puutub siis inimesed on isikustanud erinevaid energiaid ja nĂ€htuseid, on andnud neile nĂ€o, on andnud neile nime, on andnud neile isegi iseloomu. On pĂŒĂŒtud muuta teatud energiat enda sarnaseks.
No nÀiteks meri. Kreeklastel oli merejumalaks ehk isikustatud mere(de?) valitsejaks Poseidon, roomlastel oli Neptun, Kalevalas ja arvatavasti ka kÔigil teistel lÀÀnemere soomlastel, seal hulgas ka eestlastel oli selleks tegelaseks Ahti.
NĂŒĂŒd on kĂŒsimus, et kas igaĂŒks isikustas kitsalt vĂ”ttes just seda merd mille laine loksus selle konkreetse maa randa?
VĂ”i on tegemist mingi ĂŒhise nĂ€htusega millele igaĂŒks kes merega kokku puutus pĂŒĂŒdis merd isikustada ja muuta enda nĂ€gu. Kuid mere - maailmamere jaoks on see tĂ€iesti ĂŒkskĂ”ik kuidas nii öelda merede valitsejat keegi kutsub. See tema olemust ja sisu ei muuda.
_________________
Ole enda vastu hea
Ole enda jaoks jumal
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Aug 03, 2010 1:44 pm    Teema: Vasta viitega

FĂŒĂŒsikaseadused saavad alguse nende mĂ”istmisest. Pole neid keegi loonud, kuigi nii mĂ”nigi patent vĂ”ib olla Tesla vĂ”i Edissoni nimel. Seni kui nad pole mĂ”istetud on nad mitte fĂŒĂŒsikaseadused vaid vaadeldavad kui mĂ”istetamatu stiihia. FĂŒĂŒsikaseadusi ei saa keegi luua, sest KEEGi tĂ€histab isikut, isik on aga aegruumis eksisteeriv eriomadustega PIIRITLETUD nĂ€htus mis toimib nende seaduste piires, ega suuda seetĂ”ttu kunagi kĂ”ike korraga haarata kuna on PIIRITLETUD. Piiritletud tĂ€hendab suhtelisuse eksisteerimist millegi suhtes. Suhtelisus aga tĂ€hendab aja eksisteerimist. KÕIKE saab haarata ainult ajatu ruum, lĂ”pmatus. Mis aga loob ajatusse ruumi aja ehk erisused ja tsĂŒklilisuse? See on ainujumal, 0-punkt, see koht kus pole aega aga on inerts ( inerts ehk mingisugune pĂ”hjus sealt edasi minemiseks, kuigi kĂ”ik eelnev ju kaotab ajatus ruumis tĂ€henduse, selles seisneb paradoks ). Selles punktis pöördub kĂ”ik tagurpidi ( siberirahvastel ongi mĂŒtoloogias olemas tagurpidimaailm ), surmast saab sĂŒnd. Kui sa oled peale surma eksisteerinud ajatus ruumis, siis vist pole erilist vahet kas sĂŒndida kohe vĂ”i mĂ”netuhande aasta pĂ€rast, Aga kui sa kĂ€id lĂ€bi ajatu ruumi, siis sulavad su eelmised kogemused ĂŒheks kogu kĂ”iksusega, ainujumalaga ja seepĂ€rast pole eelmist elu olnud, kuna "eelmine elu" muutub selle ajatu hetke tĂ”ttu enne sĂŒndi tĂ€htsusetuks, sest ajatu hetk sisaldas kogu universumit kogu selles sisalduvate vĂ”imalustega, KÕIKE peale aja ehk suhtelisuse. See ajatu ruum on minapunkti tĂ€ielik hajumine ja uuesti koondumine. Paradoks on siin selles, et kuidas saab aeg, ehk suhtelisus tĂ€iesti kaduda selleks et taas tekkida nii, et me eelnevat ei mĂ€leta ( eelneva mitte mĂ€letamise pĂ”hjuse seletad Ă€ra, aga siis jÀÀb mĂ”istetamatuks, miks jĂ€rgnev juhtuma peab ), et kas ikka saab. Seda paradoksi nimetan mina jumalaks, see siduspunktaga ongi too jumal, puhas leht, avatud vaim. Kui ma jumalat kui loojat lĂ”puni mĂ”istaks, siis ma ei nimetaks seda jumalaks vaid annaks sellele 0-punktile ehk loomisele mingisuguse kirjelduse ( nagu ikka oleks see seotud mingisuguse munaga jne. ), kuid jumalat ĂŒldisemalt mĂ”istan ma lihtsalt mĂ”istmisena. Suhtelisuse omaduste kirjeldus ongi fĂŒĂŒsika, ehk universumi, aegruumi seadused mida pole keegi kunagi loonud kuid mille piires kĂ”ik toimivad. VĂ”ib tĂ”deda, et juhul kui pole nĂ€htuste vaatlejat, siis pole ka nĂ€htust, ehk kui tekkis elu, siis "loodi" ka need seadused, ehk siis hakkas kĂ”ik kellegi jaoks tĂ€hendust omama. Aga kas keegi teab millal elu tekkis? Tegelikult on eluna kirjeldatav ĂŒkskĂ”ik mis suhteline protsess, nĂ€iteks pĂ€ike, gravitatsioon jne. Sest just suhtelisus on see mis loob aja mĂ”iste. NĂ€iteks ega aeg kiiremini liikuma hakka kui kella ette keerad, lihtsalt kell on teatud tsĂŒklite mĂ”istmiseks vajalik vahend. Vahest aeg venib, vahest möödub kiiresti, see tuleb selles kuidas me end sĂŒndmuste keskel positsioneerime, tunnetame. Tunne on naisaspekt, kirjeldus ehk vorm on meesaspekt. Naisaspekti vorm kĂ€rsitusena vĂ”ib kellanumbrite ehk meesaspektiga arvestamise taju justkui moonutada, ometi tiksub kell ikka omasoodu. Üksluine tĂŒĂŒtu olukord vĂ”ib olla jube pikk, samas pikk nauding tundub ikkagi lĂŒhike kui otsa saab. Ühtlasi on ammu tĂ”estatud fakt, et ka enne suurt pauku oli midagi, sest vastupidist vĂ€ita oleks ilmselge lollus, ehk fĂŒĂŒsikaseaduste mitte arvestamine. Enne suurt pauku vanemad tutvusid, veetsid kenasti aega jne. Kui me kĂ”iksust vaatleme, siis saame tĂ”mmata igale poole paraleele ja oma ilmapilti laiendada, mĂ”ista seaduspĂ€rasusi ja asju ennustada. KĂ”ik hookuspookus on tegelikult tĂ€iesti ratsionaalne vĂ€rk. Lihtsalt mĂ”ni asi on kirjeldatav, mĂ”ni asi aga tunnetatav. Tunnetus eelneb kirjeldusele. Kui kirjeldusele ei eelne tunnetust, siis on see kirjeldus paralleelide pealt loodud, ehk ĂŒle kantud tĂ€hendustesĂŒsteem mis on juba "loodud" ehk mĂ”istetud.
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Aug 04, 2010 2:12 pm    Teema: Vasta viitega

Norn kirjutas:
fĂŒĂŒsikaseaduste asemel rÀÀgite ikka Loodus- vĂ”i Pimeduseseadustest, fĂŒĂŒsikaseadused luuakse inimeste poolt. tunnetuse mĂ”iste on samuti ĂŒldisem, sest ka kirjeldus on tunnetus. lihtsalt ratsionaalsele tunnetusele eelneb meeleline tunnetus, ehk andmetöötlusele eelneb andmete kogumine. aeg ja suhtelisus on minumeelest samuti puhtalt inimese teadvuse looming, seega jumal on vaid inimene ise, mille teeb vĂ”imalikuks Kaosepimedus ise, ehk mingi objektsubjekt ĂŒhes. kĂŒsimus, kas tegu on mingi algmateeriaga vĂ”i mittemateeriaga, oleneb, kas sellele lĂ€heneda isikuliselt vĂ”i mitte, siit vĂ”i sealtpoolt piiri (Siit vĂ”i Tollest Ilmast.).


PĂŒĂŒan mĂ”ista lihtsalt asjade toimimist, nimetagu seda siis fĂŒĂŒsikaks vĂ”i maagiaks, psĂŒhholoogiaks vĂ”i filosoofiaks. KĂ”ige rohkem tekibki möödarÀÀkimisi ja valesti arusaamist, kui kasutatakse samu termineid ja mĂ”eldakse erinevaid asju. Sinu pildis on seadus ( nĂ€it. see loodus vĂ”i pimeduseseadus ) nagu see termin mida me kasutame, ehk iga ĂŒks vĂ”ib ise luua nendele sĂ”nadele tĂ€henduse, ehk ruulida omas mullis ( vĂ”i jĂ”uga teistele riiklike lolliseadusi kehtestada ). Mina pidasin fĂŒĂŒsikaseaduse all silmas seda, mida need seadused kirjeldavad ja mĂ”ista pĂŒĂŒavad, ehk reaalsuse tegeliku toimimist, mitte pelgalt selle kirjeldust. FĂŒĂŒsika on absoluutteadus, see kuidas seda kirja pannakse on vist galligraafia alla kuuluv mĂ”iste. Ühtlasi saab asju pann kirja hiinakeeles ja mis iganes keeles, kas keegi sellest aru saab, on iseasi. Mul lĂ€hevad siin endalgi mĂ”ned mĂ”isted ja sĂŒmbolid vaimumaailma sĂŒmbolitega sassi, nĂ€iteks too mida ainujumala all mĂ”eldakse. Aga kui inimene ei juhindu fetiÂčitest ja oskab nĂ€ha ka struktuuri, siis vĂ”ib erinevatest keelepruukidest ikkagi aru saada. Huvitav mis asi on algmateeria?
Tagasi üles
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Kolm Aug 04, 2010 3:44 pm    Teema: Vasta viitega

toorum kirjutas:
Huvitav mis asi on algmateeria?


see, millest ei saa rÀÀkida ega tegelikult nime anda. kÔik teaduslikud teooriad on sisuliselt juba selle moonutamised. seda tajutakse mingi kÔrgema meelega soojast tundmatust Pimedusest, kui nÀhakse oma teadvusemaailma eemalt vÀljast (pööratult Tollest Ilmast).
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Aug 06, 2010 1:39 pm    Teema: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

Proovime niipidi: hing on ainujumal, ainujumal on olevik. Kuna me kĂ”ik elame olevikus, keegi ei saa elada minevikus vĂ”i tulevikus, siis see ongi see ainujumal-elu olevikus, sinu ja ĂŒkskĂ”ik kelle. Vaim aga on see, mis loob suhtelisuse ainujumalas, ehk mineviku ja tuleviku mĂ”iste tundmised, surma ja sĂŒnni ja tsĂŒklilisuse. Hing on sootu, sest olevikus on eluks vaja nii naisi kui mehi ning see eeldab nende suhete elementaarset tasakaalu ehk kahest saab olevikus tervik. Vaim on see, milles jaguneb tervik vastanditeks ja tekivad erinevad sood, et saaks eksisteerida elu. Egregorid ehk grupeeringud mis moodustavad terviku on suurvaimud. Kui vĂ”tta aga universumit kui lĂ”pmatut ja tervikut koos kĂ”ige selles eksisteerivaga, siis indiaanlased nimetasid seda Manitou-suur vaim, Ugrilastel oli Toorum, Estidel Taara ( keeleline erinevus, sisuline samasus ).
Mina olen senimaani nimetanud vĂ€ge naisaspektiks, vaimu aga meesaspektiks, sest vaim on elu teostusvĂ”imalus mis annab elule tĂ€henduse. Üks on sisu, teine on vorm. On ju mehed ratsionaalsed ja naised rohkem emotsionaalsed, vĂ€gi on eelkĂ”ige emotsioon, teostusvĂ”imalus aga emotsiooni mĂ”tekus, mĂ”te ja seepĂ€rast olen seni nii asju jaganud et luua endas uusi seoseid elu mĂ”istmiseks. Tegelikuses ei saa "elementidele" sugu anda, sest sootunnus ise on elementaarne mĂ”iste. KĂŒl aga saab ise mees olles mĂ€rgata millised "elemendid" on tinglikult rohkem naiste ja millised meeste pĂ€rusmaa.
Kui nĂŒĂŒd rÀÀkida sisust ja vormist, siis tuum on selline mĂ”iste kus pole kumbagi kuid samas on kĂ”ik. Tuum ehk hing on sootu elupĂ€ike milles nais ja meesaspekt eksisteerivad ĂŒhes olekus ehk tasakaalustatult ( nagu valge valgus milles on kĂ”ik teised vĂ€rvid peidus ), vaim on see mis loob pĂ€ikesest vĂ€rve ja varju( -ndeid ) ja keskond on see millele see vari langeb ja mille taustal ta eksisteerib. Pimeduse ja valguse "riik" ( egregor ) on suured sĂ”brad: meie kehas eksisteerib palju rakke kel igaĂŒhel on oma eluiga, oma isiksus ja geneetilised eeldused. Neis on oma hingepĂ€ike mis elab ja eksisteerib tĂ€pselt samas OLEVIKUS ehk ainujumalas kus nendes moodustub suur vaim, egregor nĂ€iteks inimlooma nĂ€ol. Kuid Ă”petus dualismist ja heast-halvast valgusest-pimedusest on vÀÀrĂ”petus, sest on sihilik manipuleerimisvahend millega inimest orjastatakse. Orjus aga materialiseerub riikide ja peale sunnitud "seaduste" lĂ€bi ja seepĂ€rast ongi suurtes tsivilisatsioonides Ă”petust heast ( ja seetĂ”ttu paratamatult ka halvast, kuigi seda ignoreeritakse ) ĂŒks kĂ”ige mÀÀravamaid ja tĂ€htsamaid asju mis seda egregori koos hoiab ( Tom & Jerry jne.). SeepĂ€rast on urbaniseerumine on VÄÄRAMATUTE fĂŒĂŒsikaseaduset vastu astumine ehk tegelikuses tĂ€hendab see fĂŒĂŒsikaseadustega mitte arvestamist. Urbaniseerumine on elusorganismi paralleeliks tuues justkui vĂ€hkkasvaja kus ĂŒks rakk hakkab enda ĂŒmber looma priviligeeritute meeskonda, kampa mis hakkab teiste rakkude arvelt toimima. Tegelikusega mitte saab arvestada aga ainult siis kui sa USUD vÀÀrĂ”petust mis lĂ€heb loomulikusega vastuollu. usk on ratsionaalsuse hĂ€lve midas toidab intuitiivsuse pĂ€ike, meesaspekti hĂ€lve mida naisaspekt vĂ€estab ). Usku saab "hĂ€vitada" ( ĂŒmber programmeerida ) ratsionaalse loogikaga, ehk "pimeduse" varjuga. Saab ka hĂ€lbinud sĂŒsteemi toitest ilma jĂ€tta ja lasta tal hÀÀbuda. Aga ega siis hĂ€lbinud programm ei hÀÀbu, hĂ€lbinud vaim mis kaotab vĂ€e ehk hinge sureb, kuid temast jÀÀb maha teatud mateeria, struktuur vĂ”i nn. "energiakogum" mis on kujutatav kinni jÀÀnud "hingena" ( tegelikult ei ole kinni jÀÀnud hingi, vaid on ainult hinge kaotanud vaimud, VAIMOLENDID ) siis kui vaatame inimesetasandilt ( poltergeistid ), kuid rakutasandilt vaadates on tegu viirustega, ehk programmidega mis pĂŒĂŒavad tungida ELUSRAKU dna heeliksisse, sinna sisse hĂ€kkida, ehk endale vĂ€gisi hing ehk elu vĂ”tta ja hakata rakku kasutades oma omadusi, ehk viirusi kloonima, et teisedki saaks nende VAIMUST osa ( inimese tasandilt mĂ€rksĂ”nad: misjon ja "pĂŒhad" raamatud ja raamaturahvaste suured tsivilisatsioonid ). Viirus on nagu "seestunud hing" ( jĂ€lle vale termin, tegu on ikka vaimuga ) vÀÀrĂ”petus mis kehtestab end hĂŒpnootilise usuga sellesse. Viirus on elusolendite endi poolt Ă”ppimise kĂ€igus tekitatud karma. kui meid kiusavad viirushaigused, vĂ”i vaimolendid ehk vaimuhaigused tuleb sellele leida LAHENDUS, mitte hakata selle vastu vĂ”itlema. VĂ”itlevad primitiivid ja saavutavad ajutist edu, sest viirust ei MÕISTETA, ei muudeta tasakaalu, vaid muundatakse ĂŒks hĂ€lve teiseks hĂ€lbeks. Igasugune vÀÀrĂ”petus nĂ€iteks maakera olla olnud lapik jne tuleb tasakaalustada tĂ”ega ehk vankumatu loogikaga ja see on pimeduse vĂ€gi, ehk teadmine. TĂ”ene teadmine saab enda taha jumaliku vĂ€e. Ja kui su hing ja vaim pole lĂ”puni lahutatud viiruse HEADUSE ehk vÀÀrĂ”petuste tĂ”ttu vastanduma heas ja seetĂ”ttu paratamatult halvas ja sinu pimeduses ja valguses on ĂŒksmeel, siis see suudab kutsuda universumi Suurest vaimust, Manitoust ehk Toorumist tohutut vĂ€ge appi, sellist vĂ€ge, et ĂŒmbritsevad inimesed ei pruugi arugu saada muutustest, sest nad on kui kĂŒbemeke suure ookeanilaine harjal ja neil pole eeldust nĂ€ha vĂ”i oskust vaadata sellises mastaabis asju. See on justkui pisikeste rakkude valu mis saadab suurde ĂŒhisorganismi paratamatu teadmise, et midagi on korrast Ă€ra ja midagi on vaja ette vĂ”tta. See allutatute valu on "jumalale" ehk rakukogumile, inimesele justkui sund, seetĂ”ttu ainujumal, ehk olevik, elu ongi oma olemuses alati VÕRDNE, olenemata hierarhiast ĂŒkskĂ”ik mis muust aspektist vaadates. Kui tahad hĂ€vitada endas ainujumalat, ehk olevikutaju, siis tahad saada masinaks, ehk tulevikus minevikus kinni olevaks seest tĂŒhjaks olendiks ehk VANATÜHJAKS. Tsivilisatsioon aga seda pĂŒĂŒabki ja selle materialiseerunud tĂ”estuseks ongi tohutu masinlik-mehaaniline areng mis pole kaasa toonud mitte kergemat elu, vaid ĂŒlerahvastumise sest kasum ehk energia suunatakse vĂ€ljavalitutele, nn. alfadele ehk isandatele ( issandatele ). Selline kĂ€itumine on oleviku ehk HINGE maha mĂŒĂŒmine ja tagajĂ€rjeks on zombistumine ja ( vaimu )haigused. Tsivilisatsioonide mĂ”istes on ainujumal EGO ehk Jehoova ja tema teenimine ehk orjus. Tegelik ainujumal on absoluutne vĂ”rdsus olevikus ehk pĂ€ike. Elu ongi selle tajumine ja selles toimimise ja teadvuse ehk pimedusevaimu arendamine, ehk pimeduse-valguse koostöö. Peab nentima hetke tĂ”de: tĂ€nu enamustele, ehk Ă€ra lollitatud ja ĂŒhiskonna karkude najal toimetavatele selgroota vĂ€ikekodanlastele on valge inimene ĂŒks mandunumaid rasse kus levib kĂ”ige enam joomine, zombistumine, homoseksualism ja muud sugu ja vaimu haigused. Araablastel on need vÀÀr"vabadused" surmahirmu ja Ă€hvardustega Ă€ra lĂ”igatud, kuid nende usk on ikkagi EGO-ainujumala kummardamine, ehk nad on kah viiruse kĂŒtkes. Hiinlased on minu jaoks tume maa, ei saa neis aru kuna pole nende kultuuri Ă”ppinud, sest nemad ei ole meile oma "tĂ”de" pĂ€he mÀÀrima tulnud nagu juudid Jeesukesega keda nad ise ei tunnistagi. Ehk on Hiinlased arenenumad, aga miks neil on siis selline suur ĂŒhiskond. Suur ĂŒhiskond on enamasti mĂ€rk rahva mandumisest, aga mine tea, tuleb seda pilusilmade asja veidike uurida. Ameerikas aga on on juba tase kĂ”rgemad rahvad, nemad olid oma tsivilisatsioonid ehk hĂ€lbinud kĂ€itumise juba enamuses ammu enne valgete tulekut maha jĂ€tnud, ainult Inkad vist veel ĂŒritasid midagi. Austraalias on aga aborigeenid hoopis tase "kĂ”rgem" ehk tegelikust tajuvam rass ( kui neid pole suudetud valge inimese mĂŒrkide, usu, viina ja linnastumisega pervertideks muuta ). Nemad On ammu ĂŒle kategooriatest must-valge, pimedus valgus ja oskavad ka vĂ€rve nĂ€ha, neid Suures Vaimus tĂ”eselt sĂŒstematiseerida, selle tĂ”estuseks on nende legendid vikeraaremaost, ajajumalast kes kĂ”iki Maarahvaid kaitseb. Maarahvaste maagid, ehk paganad ĂŒle maakera suudavad selliseid jĂ”ude ja muutusi vĂ€lja kutsuda, et tsivilisatsiooni-inimesed isegi ei mĂ€rka millal miski asi muutuma hakkas. Lipp tuleb roheline ( vĂ”itlus maakera tasakaalu nimel ), inimene tuleb anarhistlik ( ei ole vaja pĂŒdelat juhitavat massi ) ja ĂŒhiskonnakord ehk sotsialism tuleb natsionalistlik ( kultuur milles on kogemus ja tarkus antud elukeskkonnas parimal vĂ”imalikul viisil elada ). Seda ma ennustan pikemas tulevikus juhtuma, kui ĂŒhiskondlik ahne Jahve,"ainujumal", egovĂ€hk on vĂ”idetud ja valusad Ă”ppetunnid teadvuse tasakaalustanud ja hullunud pilve pealt alla toonud ehk inimene lĂ”petab mandumise ja tĂ”useb taas looma tasemele, inimloomaks. Praegune tsivilisatsioon on kĂ€rbuv kude maakera organismis ja loodusvaimud jĂ”ud teevad kĂ”ik, et hĂ€vingut peatada.

http://www.aucu61.dsl.pipex.com/Swastika_Stone_Ilkley_Moor_23_jan.jpg -oleviku vĂ”rdsuse hingepĂ€ikest teile, kĂŒl tumedad jĂ”ud teid seda soovi mĂ”istma Ă”petavad, see on paratamatus, pange mu soovi( tust ) tĂ€hele!


Viimati muutis seda toorum (Esm Aug 09, 2010 12:25 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Aug 09, 2010 12:06 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

Norn kirjutas:
esiteks olevik ei ole ajatus, olevikus juba kas ollakse mees vÔi naine.
teiseks universum on lÔplik, tal ajatuse piir ees.
kui algul nimetad hinge sootuks ainujumalaks, siis hiljem naisaspekti vÀeks?



LĂ€ks veidi nihu jah mu jutujĂ€re enesevĂ€ljendusoskus, eks tule teksti redigeerida. Hing ongi jumal, tervikuna on meil kĂ”igil ĂŒks hing ehk ainujumal, kuigi saab vaadata, et ta koosneb osahingedest, ehk igal rakul ja organil on oma hing, ehk jumal. Hing ise ongi sootu, aga kui teda kujutada pĂ€ikesena, kerana, siis tal on tuum mille ĂŒmber on gravitatsioon ehk Âčamaanide ( Castaneda ) keeli kogumispunkt. Naisaspektiks olen nimetanud vĂ€ge mis loob massi kogumispunkti ĂŒmber ehk horisontaaltasandit, meesaspektiks aga vertikaaltasandit ehk kiirgust, valgust. Tegelikult ei ole muidugi kummagil aspektil sugu, aga seda ma juba seletasin. Jumal ehk elusĂ€de ehk see pĂ€ike on "nais" ja "meesaspekti" tasakaal ehk liitunud koostoime. Inimese sool ei ole midagi pistmist inimese hingega, vaid inimese kehaga ja vaimuga. Kui tekib vaimu hĂ€ire, siis muidugi tekib pederastia.

Ainujumal, hing, olevik on justnimelt ajatus, mida piirab aeg ehk suhtestuste ja mĂ”istetesĂŒsteem. Kui vaadata asju teistpidi, ehk elades justkui tagurpidiilmas, siis on kĂ”ik oluline, ehk jumal ja igavik, pĂŒsivÀÀrtused vĂ€ljas ja inimene kujutab endast justkui seest tĂŒhja olendit. Selline maailmatunnetus on kujutatav justkui justukerana kus inimesed, ehk maailmad on justkui juustumullid. Ma olen kusagilt lugenud, et Saksa natside Thule okultistid olla maailma just sedasi kirjeldanud ja selle pealt teooriaid loonud, kuid mine tea, Ă€kki on see valelike siionistide mula, et Natside maagiat naeruvÀÀristada. Sest selline inimene kes on pööratud just sedasi maailma tajuma, on kĂŒpseks saades ( kui ikka tĂ”esti nii USUB ) zombi kes peab pĂŒĂŒdlema kuhugi endast ja sisemisest tĂŒhjusest ja lĂ”hestatusest vĂ€lja. Kui nĂŒĂŒd vaadata tĂ”de, siis ajatus mis lĂ€heb sujuvalt ĂŒle ajaks lĂ€heb lĂ”puks uuesti ĂŒles ajatuseks, ehk ĂŒkskĂ”ik kui palju sa ei tahaks universumi keskelt vĂ€lja saada, ei saa sa seda ikkagi. LĂ€bi selle keskpunkti on kogu kĂ”iksus seotud ja lĂ€bi elu ehk aja omavahel suhtestatud ( relatiivsusteooria ). Einsteinile peaks ĂŒtlema niipalju lisaks et valguse kiirus pole mitte kiiruse tipp, samamoodi nagu pole 100kraadi celsiust temperatuuri maksimum vaid ainult vee aurustumistemperatuuri 0 punkt. Me kĂ”ik ajatute olenditena rĂ€ndame ajas ehk elame, me kĂ”ik teeme ajas hĂŒppeid, ehk oskame tuleviku ette planeerida ja kujustada, ehk justkui mĂ”ttes seal Ă€ra kĂ€ia. Minevikku mĂ€letades saame sealgi rĂ€nnata ja sellest Ă”ppida, kuid ometi eksisteerime me ikkagi olevikus. See mis rĂ€ndab on meie VAIM, hing aga on koguaeg paigal. Selleks, et inimese VAIMU vĂ”imekust piirata, on mĂ”istete sĂŒsteem sassi aetud ja seostatud kehavĂ€lised kogemused, kondamaskĂ€imine hingedega. KehavĂ€lised kogemused, hinge ajas ja ruumis rĂ€ndamine muudab inimese positsiooni ĂŒmbritseva suhtes ehk hoiakuid, kuid hinge olemust ta ei mĂ”juta. MĂ”tte kiirus on kaugelt kiirem kui valguse kiirus.


Viimati muutis seda toorum (Esm Aug 09, 2010 1:49 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Aug 09, 2010 12:54 pm    Teema: Vasta viitega

Naimale: sul vÔib olla Ôigus, eks ma pean teksti redigeerima.

Ainujumala nimekujundit olen kasutanud selleks, et luua siinsele foorumis ĂŒldiselt mĂ”istetavale konkreetselt kirjeldatud egoainujumalale alternatiivset pilti, ehk et anda omaltpoolt ĂŒhe vaatenurga, mis aitaks seda vaimumaailmas kirjeldatud orjapidajast "ainujumalat" rohkem ja paremini mĂ”ista, et selline hĂ€lve kiiremini ja paremini lahendatud saaks. Olen tahtnus anda tĂ”ese taustsĂŒsteemi kirjelduse mis tooks nĂ€htavale hĂ€lbe olemuse. Ütleme nii, et ainujumala-egoussi vasu on kutsutud vĂ€lja vikerkaaremao tasakaalu ja mĂ”istmise vaim. Kui kellegi egouss saab tagasi oma tervikliku toimimise lĂ€bi mĂ”istmise, siis see egouss on aina enam vikerkaaremadu. Vikerkaaremadu aga on suhtestuse ja ajajumal ehk elu MÕTEKUSE element, elumĂ”te. Elemendina, sĂŒmbolkujundina on ta tasakaalus, reaalses elus aga tihti meie mĂ”tlemine ei kĂŒĂŒndi teatud tasakaalude mĂ”istmiseni. Ütleme nii, et egoainujumalaga pole eriti vaja vĂ”idelda ( sest ta ju hĂ€vitab ennast ise ), vaid kĂ”igest mĂ”ista ja asjad Ă”igesti kokku panna. Hingeosad "talle" tagasi tuua. Egoainujumal on tegelikult ise kogum inimeste kaotsi lĂ€inud hingeosi mis tuleb inimeste juurde tagasi juhatada. Ehk kristliku kiriku vasti kristlikus stiilis sĂ”namisega: "et jumala vaim sinu peale laskuks". Hingeosad on vaimuhĂ€lbed, energiablokeeringud ehk TÜHIMIKUD. Need tĂŒhimikud on LOOGIKAVEAD millesse religioonid kui filosoofiad takerduvad kuid millega religioonid tegeleda ei taha, ja mille nad maha on surunud just OMAKASU ehk egoistlike huvide tĂ”ttu. Need on dogmad milles ei tohi kahelda, kuid mida kunagi ei pĂ”hjendata. Filosoofiavoolud tekivadki just selle tĂ”ttu, et mĂ”ista vastuolusid, ja kui on mĂ”istetud, siis edasi minna. Religioonid aga on tekkinud just loorberitele puhkama jÀÀmise tĂ”ttu. Ütleks, et vĂ”ibolla oli jeesuse Ă”petus vĂ”i Islamgi omas ajas Ă”ige arenguimpulss, aga nood konservatiivid kes tahavad teatud arengutasemele kinni jÀÀda muutuvad filosoofidest preestriteks. NĂ€iteks sunni ja Âčiia moslemid erinevad seetĂ”ttu, et Âčiiad tunnistavad ka hilisemaid prohveteid peale Muhamedi, sunnid aga peavad Âčiiasid seetĂ”ttu usumoonutajateks ehk ketseriteks-uskmatuteks. Aga kui vaadata Âčiiitide ĂŒhiskonda, mis on muutustele avatuvam, siis Iraan on kĂ”igist moslemiĂŒhiskondadest kĂ”ige arenenum. Kristluski hakkab kinni jÀÀma ( vĂ”ltsvabadused igatsorti kuritegeliku ja amoraalse kĂ€itumise lubamise nĂ€ol nagu liberaalkapitalistlikule orjandusele kombeks on, tegelikult lÀÀs tsenseerib, varjutab ja manipuleerib infot veel hullemini kui nĂ€iteks Iraan kus ainult porno on keelatud ) ja seetĂ”ttu pĂŒĂŒab Iraani arengus takistada, et too ei mööduks.
Tagasi üles
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Esm Aug 09, 2010 4:08 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

toorum kirjutas:

Hing ongi jumal, tervikuna on meil kĂ”igil ĂŒks hing ehk ainujumal, kuigi saab vaadata, et ta koosneb osahingedest, ehk igal rakul ja organil on oma hing, ehk jumal.
Ainujumal, hing, olevik on justnimelt ajatus, mida piirab aeg ehk suhtestuste ja mĂ”istetesĂŒsteem.
Kui nĂŒĂŒd vaadata tĂ”de, siis ajatus mis lĂ€heb sujuvalt ĂŒle ajaks lĂ€heb lĂ”puks uuesti ĂŒles ajatuseks, ehk ĂŒkskĂ”ik kui palju sa ei tahaks universumi keskelt vĂ€lja saada, ei saa sa seda ikkagi. LĂ€bi selle keskpunkti on kogu kĂ”iksus seotud ja lĂ€bi elu ehk aja omavahel suhtestatud ( relatiivsusteooria ).


Ma jĂ€lle vĂ€idan, et ei ole kĂ”igil ĂŒks hing, igaĂŒks loob ise oma hinge kui ainujumal ainujumalat ĂŒksi. st. muud ainujumalat peale iseenda lihtsalt pole.

samuti, ma leiean, et olevik, nagu ka minevik ja tulevik, eraldi ei paigutu ajatusse, vaid aega. vaid nende kolme tervikut saab vaadata ajatusest.

universumi sisemine ja vÀline ajatus on samuti illusoorsed, sest neid universumeid on lÔputult.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 11:27 am    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

toorum kirjutas:
Hing ongi jumal, tervikuna on meil kĂ”igil ĂŒks hing ehk ainujumal, kuigi saab vaadata, et ta koosneb osahingedest, ehk igal rakul ja organil on oma hing, ehk jumal.

/.../

MÔtte kiirus on kaugelt kiirem kui valguse kiirus.


Paar heiastust. Kuidas sa tead, et kĂ”igil on ĂŒks hing ehk ainujumal? Terviklikkustaotlus on ĂŒhisilma loomis puhul tĂ”esti vĂ€ga suur, kuid keegi pole tĂ”estanud, et me kĂ”ik mingil tasandil ĂŒks oleme. Infovahetus (mustrite kopeerimine) ja korreleerumine (loomingu sageduste ĂŒhtlustamine) ei ole ĂŒksolemine. Minu organitel/rakkudel tĂ€heldatav "hing" koosneb kahest poolest: 1) minu enda loometĂ€helepanu ehk minu lĂ”putust laengust pĂ€rit loomelaeng, mis on autente ning ei lĂ€htu universumite kĂ”igi olemuste-teadvuste ĂŒhisest katlast; 2) inimkujuga ja kohaliku ĂŒhise loomemustriga seotud egregori pitser, mida saab samuti "hingena" isiksustada. Seda, et inimesed kasutavad nĂ€iteks ĂŒhtesid-samu mustrikoopiaid (inimkuju, jaotatult ka organid, rakud, immuunsussĂŒsteem, vereringe, nĂ€rvisĂŒsteem ja teised sĂŒsteemid jne) ei tee veel neid kasutajaid ĂŒksolekuks.


Valgus on mÔttest aeglasem. MÔte on tÀhelepanust aeglasem.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 1:56 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

Norn kirjutas:

Ma jĂ€lle vĂ€idan, et ei ole kĂ”igil ĂŒks hing, igaĂŒks loob ise oma hinge kui ainujumal ainujumalat ĂŒksi. st. muud ainujumalat peale iseenda lihtsalt pole.
Ma rÀÀgin sĂŒmbolite olemusest, sina aga sĂŒmolite vĂ”imalikust arvust. Muidugi pole kellegil muud jumalat peale iseenda, kui keegi usub et on, siis on see kellegi heaks orjamine, ehk tegu on ainujumalakummardamise ehk egoainujumalasse usuga, skisofreenia ja sisemise lĂ”hestatusega. Tervel inimesel kĂ€ib elu mĂ”istmine ikka lĂ€bi enese teadvuse, mitte vÔÔrastele autoriteetidele ilma pĂ”hjuseta toetumise. ma lihtsalt vĂ€ida, et see mida me eneses jumalaks peame, see puhas teadvus ilma HINnanGuteta ( hinnangud- vaimu mitte hinge olemuse kirjeldus ) ehk HING on kĂ”igil elusolenditel olemuslikult samasugune elementaarne mĂ”iste. Hing, ehk eluhingus on nagu element, tema olemus on ÜKS, ei ole olemuslikult erinevaid hingi. Hingusekandjaid, elusolendeid vĂ”ib olla lĂ”putult, kuid elu olemus neis kĂ”igis on ĂŒks. Kui me nĂŒĂŒd ĂŒtleme, et on erinevad isiksused ja eluvormid, taimed-loomad jne., siis see mis neid erisusi tekitab on VAIM. Vaim lĂ”hestab hinge andes hinge kandjale erinevad omadused. Kui haiguse vaim on ego, siis terve eluvaim on vikerkaaremadu.



Norn kirjutas:

samuti, ma leiean, et olevik, nagu ka minevik ja tulevik, eraldi ei paigutu ajatusse, vaid aega. vaid nende kolme tervikut saab vaadata ajatusest.
Asju saab mitut pidi kombineerida, et leiutada ja areneda. Aga vÔtame loogika ( universumi seaduse ) appi:

1) aeg ja ajatus on vastandid kuid koos saavad nad moodustada terviku. See tervik ongi elu.
2)ajatus on igavik, igavik sisaldab kĂ”ike peale aja. Kui me suudaks sellise hullumasina ehitada, mis meil ajas fĂŒĂŒsilises kehas rĂ€nnata lubaks, siis pole vahet kas me rĂ€ndaks tuleviku vĂ”i mineviku, selles hetkes kus me OLEME on alati olevik, olgu see siis olevikus vĂ”i tulevikus. Me ei saa olevikust vĂ€lja, me saame ainult suhtestuda ehk mÔÔta. Aeg ongi mÔÔtĂŒhik mis nĂ€itab lĂ”hestatud ( see pole sugugi olemuslikult halb mĂ”iste, sest on elu eeldus ) vaimu erinevate aspektide olemust ĂŒksteise suhtes, kuid kĂ”iki lĂ”putuid vaimu erisusi vĂ”rdleme me HINGE ehk kĂ”igis asuva jumaliku kĂ”ikesisaldava samasuse, igaviku ehk ajatuse taustal ja ajatus koos ajaga loobki selle mida me nimetame eluks. Elu elamine ongi pidev loomeprotsess ja seda saab teostada ikkagi ise, kui seda teeb keegi teine, siis on see kopeerimine.
3)aeg ( aegruum on sama mĂ”iste mis aeg, sest aeg on lihtsalt ruumilise dimensiooni ĂŒks mÔÔtĂŒhik pikkuse laiuse ja kĂ”rguse kĂ”rval ) aga jaguneb tulevikuks ja minevikuks ehk tulevik ja minevik on need kaks vastandit mis aega pooleks jagades saame. Ei saa aega jagada pooleks nii, et on olevik ja minevik ja tuleviku ei ole. Kuid kes jagab aja tulevikuks ja minevikuks? Siin tulebki mĂ€ngu igavikuline aspekt ehk ajatus. Ja ajatus on on olevik, sest aegruumi saab tajuda ĂŒksnes tema vastand ja selleks ongi igavik. Mismoodi sa paned igaviku ehk oleviku koos ajaga ĂŒhte kolmainsusesse ja siis asud seda kuskilt neljandast igavikust ehk mingist teisest ajatusest kui olevik jĂ€lgima? See on selge loogikaviga ja duubeldamine ja selline kolmainsuse struktuur on ainujumalareligiooni hĂ€lbinud kirjeldus ehk selle struktuur. Ärge arvake, et kui usuhullude pettus on lĂ€bi nĂ€htud ja inimesed kiriku dogmaatiliste sĂŒmbolite ja fetiÂčite peale sĂŒlitavad siis on kogu egu sĂŒsteem teadvustatud. struktuur eksiteerib uude mĂŒtoloogiasse peidetud kujul edasi. SĂŒmbolid asendatakse uutega, aga vorm jÀÀb samaks. see on nagu medvedjevi ettepanek miilitsa nimetus kaotada ja asendada see politseiga tsit.: «Me vajame professionaalseid inimesi, kes töötavad efektiivselt, ausalt ja sujuvalt. SeetĂ”ttu leian, et on aeg naasta korrakaitseorganite endise nime ehk politsei juurde,» http://www.postimees.ee/?id=296645 ega midagi muud ei muutu, ment jaab ju mendiks. KĂŒl aga vĂ”ib nii lĂŒkata mĂ”ned vanad big kahunad troonilt ja ise teisteĂŒleseks "ainujumalaks" saada. Ehk nagu ikka vanadest revolutsionÀÀridest saavad tihti uued rĂ”hujad. http://www.postimees.ee/?id=300586 natuke mendiĂŒhiskonnast

Norn kirjutas:

universumi sisemine ja vÀline ajatus on samuti illusoorsed, sest neid universumeid on lÔputult.
Universumeid on niipalju kuipalju on elusolendeid. Universumid on nende elusolendite vaimumaailmad mis asetsevad nende ainujumala ĂŒmber, kui inimene on haige, siis muidugi salgavad nad oma ainujumalat ja teenivad vÔÔrast ehk kuskil mujal universumis asuvat kujuteldavat jumalat ehk autoriteeti.

Viimati muutis seda toorum (Esm Aug 30, 2010 5:18 pm). Kokku muudetud 2 korda
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 3:10 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

Itika kirjutas:

Paar heiastust. Kuidas sa tead, et kĂ”igil on ĂŒks hing ehk ainujumal? Terviklikkustaotlus on ĂŒhisilma loomis puhul tĂ”esti vĂ€ga suur, kuid keegi pole tĂ”estanud, et me kĂ”ik mingil tasandil ĂŒks oleme.

Me koosneme samadest elementidest, sellel tasemel oleme me ju samad, sest me MÕISTAME nende elementide all ĂŒhtesid ja samu asju. MĂ”istmine seobki meid kobarmassi, olles tĂ€ielikult ilma mĂ”istmiseta muutuksime me ĂŒksteise jaoks olematuks teguriks, olematuks, samas mĂ”istmisel on mitmeid arenguetappe, sest ega algul suuda me asju teadvustada vaid aimame, aga oleme ikka ÜHTE seotud, ehk mĂ”jutame ĂŒksteist isegi kui ei suuda veel asju TEADVUSTADA. Ütleme nii, et olematuid asju ei saa olla olemas, kui me usume et on, siis petame me iseennast ja sellise asja nimi on dogma. Ei saa olla kĂ”iksuses asju mis asuvad vĂ€ljaspool kĂ”iksust, ka see vĂ€ljaspool olev on kĂ”iksusesse haaratud, aga kui me tahame kirjeldust mis vĂ€idaks, et see on justnimelt vĂ€ljaspool kogu kĂ”iksust, siis me loome ego ehk hĂ€lbe, usu ja dogma, sihiliku vÀÀrkirjelduse mis tahab minna vastuollu algse ideega. Miks peaks keegi nii tahtma? Eks illusioon omakasust ja teiste Ă€rakasutamisest on see pĂ”hjus, hĂ€lve ise annab hĂ€lbele Ă”igustusi ja seda lĂ”putult, kuid ikka sama sĂŒsteemi jĂ€rgi ( nĂ€itena tĂ€napĂ€ev kus kirik on SISULISELT muundadtud massimeediaks, vana kirik on aga FASAADINA alles jĂ€etud, et nĂ€idata kuidas asjad ikka muutunud on ). Ma kirjeldan hinge ja vaimuna, oleviku ja aegruumina lihtsalt neid "elemente" mida vĂ”ibolla alkeemikud mĂ”istetena kasutasid, kuid mida tĂ€nastel fĂŒĂŒsikutel pole olnud tarvidust kasutada. Paraku hakkab areng neid juba sundima suuremat pilti haarama ja olemuslike asjade ĂŒle mĂ”tlema, sest kogu universum on seotud ja kĂ”ik niidid viivad ikka just selle teema juurde kus ma praegu olen: ehk "olla vĂ”i mitte olla, selles on kĂŒsimus". Kuna tĂ€napĂ€eva fĂŒĂŒsika on sedavĂ”rd vĂ”imas, et suudab hĂ€vitada terve inimkonna, siis on lihtsalt ego ja ihade jĂ€rgi pimesi kĂ€itumine ĂŒlimalt ohtlik ja lĂŒhinĂ€gelik. Tuleb mĂ”ista sĂŒgavamat tasakaalu, et mitte avastada end olukorrast kus oled lĂŒkanud kĂ€ima mingisuguse protsessi mis su hukatusse viib kuid mida enam peatada ei suuda.

Itika kirjutas:

1) minu enda loometĂ€helepanu ehk minu lĂ”putust laengust pĂ€rit loomelaeng, mis on autente ning ei lĂ€htu universumite kĂ”igi olemuste-teadvuste ĂŒhisest katlast

Sinu loomelaeng on audentne just sinu jaoks, kuid kuna kĂ”iksuses on kĂ”ik "peidus" lĂ”pmatuse ehk lĂ”pmatute vĂ”imaluste sĂŒmbolmĂ€rgi all, siis suures plaanis kehtib see tĂ”de, et kĂ”ik on olnud ja kĂ”ik kordub. Lihtsalt sina kui Looja, Jumal selles ajahetkes ise oledki unikaalne ja see annab sellele mis sa lood tĂ€henduse. NĂ€iteks mina mĂ”testasin lahti kolmainu segase mĂ”iste, kindlasti on keegi seda juba samamoodi mĂ”istnud mĂ”testanud, kuid teistes oludes ja ajas. Ma ei kopeerinud vaid ise leiutasin, see on looming. Kuid selline struktuur oli olemas kindlasti vĂ”imalusena juba enne kui keegi selle ĂŒldse avastada sai. See mis meid paneb ĂŒksteisest aru saama on ĂŒhine jumalik lihtne mĂ”iste- mĂ”istmine. Kui keegi tahab olla nii hirmus "unikaalne" ja "vĂ€ljavalitud", siis ta isoleerib end omasse mulli usub, et temale kuulub mingine patent kasu lĂ”igata oma loomingust, seda ta muidugi dikteerib teistele, ehk vĂ€idab, et teistel ei ole nĂ€iteks Ă”igus tuumapommi ehitada, kuna tema ehitas enne, et nĂŒĂŒd peab tema kĂ€est luba kĂŒsima. Sa vĂ”id kindel olla, et Tesla ei leiutanud elektri-fĂŒĂŒsikaseadusi mida me kĂ”ik nĂŒĂŒd kasutame. Ta tĂ”lkis universumi seadused inimeste keelde ja tegi need teistele mĂ”istetavaks. Kusjuures oli osasid asju, nĂ€iteks ĂŒks salapĂ€rane must karp millega ta elektriauto mootorit toitis ja millest vool otsa ei saanud, sellised, mille kohta ta ĂŒtles, et inimkond pole selleks leiutiseks valmis ja ta hĂ€vitas joonised. Muide tesla kandis elektrit juhtmeta ĂŒle, tĂ€napĂ€eva teadlased alles nĂŒĂŒd hakkavad seda tehnoloogiat olmeelektroonikas kasutama. Oli isegi ĂŒks videoklipp kuidas pirn pandi tööle ilma juhtmeta, see oli justkui sensatsioon, kuid googlist leiab video kus tesla sama trikiga hakkama on saanud. Iga looming asetub ajas oma unikaalsesse kohta ja see ongi see mis muudab universumi seaduse loominguks ja teeb sinust jumala. Kusjuures pole siin egole kohta. Just see ego ongi maailma selliseks haigeks muutnud, siionistid on sellise mĂ”tteviisi eesotsas.

Itika kirjutas:

Seda, et inimesed kasutavad nĂ€iteks ĂŒhtesid-samu mustrikoopiaid (inimkuju, jaotatult ka organid, rakud, immuunsussĂŒsteem, vereringe, nĂ€rvisĂŒsteem ja teised sĂŒsteemid jne) ei tee veel neid kasutajaid ĂŒksolekuks.
Selle sĂŒsteemikirjelduse vĂ”iksid saada Tokrodalt, tema tuli vĂ€lja hiilgava ideega nimega kobarmass, kas mari on marjapÔÔsaga ĂŒks? Kas pea igas marjas on potensiaali saada ise pÔÔsaks? kas sinu rakud on sinuga ĂŒks? Kas inimene on planeediga ĂŒks? kas maa moodustab pĂ€ikesega pĂ€ikesesĂŒsteemi? Kas pĂ€ikesesĂŒsteemid moodustavad galaktika?jne. Õpi vahet tegema hingel ja vaimul, siis avaneb sulle hoopis laiem ja loogilisem teadvusvĂ€li, muidugi kaotad sa seelĂ€bi mĂŒstikas ja asjad ei pruugi olla enam nii pĂ”nevad, aga siis otsi seda pĂ”nevust mujalt Wink .
Tagasi üles
.Raul.
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 11 Märts 2008
Postitusi: 1347
Asukoht: Helsingi/ Rakvere

PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 4:51 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

toorum kirjutas:

Hing ongi jumal, tervikuna on meil kĂ”igil ĂŒks hing ehk ainujumal, kuigi saab vaadata, et ta koosneb osahingedest, ehk igal rakul ja organil on oma hing, ehk jumal.
Ainujumal, hing, olevik on justnimelt ajatus, mida piirab aeg ehk suhtestuste ja mĂ”istetesĂŒsteem.
Ega sa ei aja segamine vaimu ja hinge?
See mida sina kirjeldad on minu arust vaim.
Kuid hing on umbes nagu individuaalne mÀlupulk, kuhu on salvestatud eelmiste elude info ja kuhu salvestatakse ka oma isiklikud kogemused ja Ôppetunnid jÀrgmisteks eludeks.
_________________
Ole enda vastu hea
Ole enda jaoks jumal
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 5:28 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

ma rÀÀkisingi olemuste erinevusest, mis pole ĂŒks. nĂ€iteks, sinu ja minu olemus pole kuskiltki otsast ĂŒks. ega see, et keegi mĂ”tles vĂ€lja meetersĂŒsteemi ja mÔÔdulindi, ei muuda kĂ”iki mÔÔdetavaid objekte sisult ĂŒheks.

Mis universumi imeseadus see loogika veel on? niipalju kui universumeid, on ka erinevaid loogikaid, mÔni loogilisem kui teine, vastavalt aegruumile oma.

aeg vÔib olla ka elu ja ajatus surmana vaadeldav, vÔi vastupidi, olenevalt kustpoolt vaadata.

vĂ€ide, et igavik sisaldab kĂ”ike peale aja, on ajalik hinnang, ning ĂŒhekĂŒlgselt poolik ja kreenis. tekib kĂŒsimus antiaja kui teatud ajatuse aja vĂ”imalikkusest kuskil Tolles Ilmas?

kui olevik poolitab aja minevikuks ja tulevikuks, siis jĂ€relikult olevik tekitabki aja mĂ”iste, ehk on ajalik (teadvushing) ja tajubkogeb aegruumi. igavik aga pole tavamĂ”istes aeg ega olevik. olevik on nagu kellaseier, igavik selle seieri olemus ja ÀÀr, mis igalĂŒhel erinev.

kui ajalises olevikus saab aega kirjeldada, siis igavikus peaks saama olevikku omamoodi tajudajĂ€lgida ajast vĂ€ljas. selle all ehk mĂ”eldaksegi KĂ”ikenĂ€gevat Silma sinuenese olemuses (kera keskmes vĂ”i pĂŒramiidi tipus).

mina tajun, et inimene on eluprotsessis terve siis, kui ta oleviku(reaalsustaju) hÔlmab teatud osa nii minevikust kui tulevikust, ning tema ajatu iseolemuse jÀlgija silm seob selle kolmainsuse tervikuks.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 9:44 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

toorum kirjutas:
Me koosneme samadest elementidest, sellel tasemel oleme me ju samad, sest me MÕISTAME nende elementide all ĂŒhtesid ja samu asju.


See on puhtalt kokkuleppe kĂŒsimus. MĂ”istmine = formuleerimine; laine moekulideks kukutamine vaatlusakti abil; ĂŒhe mustri kasutamine paljude teadvuste poolt. MĂ”istmine on suhtlemise alus ja mĂ”istmise ĂŒks etapp on enda jaoks luua selline reaalsus, mille abil on vĂ”imalik teisi tajuda ja teistega suhelda. See on minu jaoks universumite funktsioon ehk universumite (kĂ”igi elementidega) loomise pĂ”hjus.

toorum kirjutas:
MĂ”istmine seobki meid kobarmassi, olles tĂ€ielikult ilma mĂ”istmiseta muutuksime me ĂŒksteise jaoks olematuks teguriks, olematuks, samas mĂ”istmisel on mitmeid arenguetappe, sest ega algul suuda me asju teadvustada vaid aimame, aga oleme ikka ÜHTE seotud, ehk mĂ”jutame ĂŒksteist isegi kui ei suuda veel asju TEADVUSTADA.


TĂ€iesti nĂ”us, arvestades sellega, mis funktsiooni ma universumitele andsin. See on ainus viis uurida ja teada saada, kas on olemas veel keegi peale ISE. KĂŒsimuse alla panin hoopis muud. Kas pead ISE-t ĂŒhtseks lĂ”putuks igavikuliseks ainsaks vĂ”i oleme kĂ”ik lĂ”putud igavikulised, kuid mitte ainsad ja ĂŒhtsed ISED, kes suhtluseesmĂ€rgil loovad ĂŒhisosa (ainujumal kui egregor, ĂŒhendvĂ€li), mille baasilt on vĂ”imalik luua kokkuleppelisi (ĂŒheselt vĂ”i selle lĂ€hedaselt MÕISTETAVAID) universumeid?

toorum kirjutas:
Ütleme nii, et olematuid asju ei saa olla olemas, kui me usume et on, siis petame me iseennast ja sellise asja nimi on dogma. Ei saa olla kĂ”iksuses asju mis asuvad vĂ€ljaspool kĂ”iksust, ka see vĂ€ljaspool olev on kĂ”iksusesse haaratud, aga kui me tahame kirjeldust mis vĂ€idaks, et see on justnimelt vĂ€ljaspool kogu kĂ”iksust, siis me loome ego ehk hĂ€lbe, usu ja dogma, sihiliku vÀÀrkirjelduse mis tahab minna vastuollu algse ideega.


On tajutav, tundmatu ja (mingil pĂ”hjusel) tajumatu. Mingi pĂ”hjus ehk tingimus on kokkuleppeline. Kokkulepe sĂ”lmitakse alati mingi asja toimimise huvides. Veel olematuid asju saab luua. Kui loomine toimub mingi kokkuleppe piirides, siis looming ei ĂŒleta kokkuleppega seatud piire. Mis on sinu jaoks "kogu kĂ”iksus"? On vĂ€idetud, et ego on kaitsereaktsioon. Mille suhtes on ego hĂ€lve? Oleneb protsessist, sest ego kui hĂ€lve on ajalik. Kui algne idee (kokkulepete kompleks, mis loob aluse ĂŒhistaju alale) viiakse ellu, siis sellest vĂ”ib kĂ”rvale kalduda. Sel juhul on hĂ€lve kĂ”rvalekaldumine. Algsest ideest kĂ”rvalekaldunud idee jĂ€rgi ehitatud universumis on ego ehk hĂ€lve iga katse kalduda algse idee poole tagasi. Nii et ego kui hĂ€lve on suhteline ja paradigmati eri vÀÀrtusega nĂ€htus. Minu arvates on praegu vÀÀrkirjeldus: arvamus, et ĂŒhel teadvusel pole potentsiaali ja Ă”igust universumi ehituse algreegleid (kokkuleppeid!) muuta. Teadvus on kokkuleppelises universumis ostnud omale tegevusloa enda tegevusĂ”iguse piiramise arvelt. Selle tehingu tingimusi leevendab illusioon arengust (teadvuse jĂ€rkjĂ€rguline, kindlate reeglitega piiratud avardumine ajalisel skaalal).


toorum kirjutas:
Sinu loomelaeng on audentne just sinu jaoks, kuid kuna kĂ”iksuses on kĂ”ik "peidus" lĂ”pmatuse ehk lĂ”pmatute vĂ”imaluste sĂŒmbolmĂ€rgi all, siis suures plaanis kehtib see tĂ”de, et kĂ”ik on olnud ja kĂ”ik kordub. Lihtsalt sina kui Looja, Jumal selles ajahetkes ise oledki unikaalne ja see annab sellele mis sa lood tĂ€henduse.


Siin jĂ€lle kĂŒsimus, et mis on "kĂ”iksus"? Mismoodi on "peidus"? Üks variant, muster, mis on pĂ€rit lĂ”pmatute vĂ”imaluste allikast (n.-ö. lĂ”pmatuse mĂ€rgi alt), on kopeeritav ja ajas paljundatav ning ajalises piiratuses viibijale vĂ”ib ta tĂ”esti tunduda tema ajahetkes ainulaadne olevat. Ometi on selliseid copy-paste-sĂŒsteemis ringlevaid variante/mustreid lĂ”putul hulgal. OK, nende arvukust piirab vaid kokkuleppelise ĂŒhiskasutuse ala reeglistik.

toorum kirjutas:
NĂ€iteks mina mĂ”testasin lahti kolmainu segase mĂ”iste, kindlasti on keegi seda juba samamoodi mĂ”istnud mĂ”testanud, kuid teistes oludes ja ajas. Ma ei kopeerinud vaid ise leiutasin, see on looming. Kuid selline struktuur oli olemas kindlasti vĂ”imalusena juba enne kui keegi selle ĂŒldse avastada sai.


See, mida sa siin kirjeldad, ei ole muud, kui copy-paste mustrile kaasaegse verbaalse vormi andmine. VÔib tÔesti öelda, et see on sÔnaline looming (verbaalne mÔtestamine). TÔeline looming on see, kuidas sa lood ajaskaalal 24/7 ehk kogu oma tÀhelepanu sellele kÔiksusele suunatuse ajal (ok. mingid puhketunnid teistel teadvustasanditel on vist ikka lubatud), muuhulgas "iidamast-aadamast pÀrit maakamara", mis on kÔva ainult sel hetkel, kui sa seda kÔvana tajud.

toorum kirjutas:
See mis meid paneb ĂŒksteisest aru saama on ĂŒhine jumalik lihtne mĂ”iste- mĂ”istmine. Kui keegi tahab olla nii hirmus "unikaalne" ja "vĂ€ljavalitud", siis ta isoleerib end omasse mulli usub, et temale kuulub mingine patent kasu lĂ”igata oma loomingust, seda ta muidugi dikteerib teistele, ehk vĂ€idab, et teistel ei ole nĂ€iteks Ă”igus tuumapommi ehitada, kuna tema ehitas enne, et nĂŒĂŒd peab tema kĂ€est luba kĂŒsima. Sa vĂ”id kindel olla, et Tesla ei leiutanud elektri-fĂŒĂŒsikaseadusi mida me kĂ”ik nĂŒĂŒd kasutame. Ta tĂ”lkis universumi seadused inimeste keelde ja tegi need teistele mĂ”istetavaks.


Kirjeldad siin jĂ€lle copy-paste mustritele nimesildi kĂŒlgekleepimist.

toorum kirjutas:
Iga looming asetub ajas oma unikaalsesse kohta ja see ongi see mis muudab universumi seaduse loominguks ja teeb sinust jumala.


Minu meelest ei tee. Loojad loovad seadusi ehk sĂ”lmivad kokkuleppeid ĂŒhise tajuala loomiseks, mille piires nad on vĂ”imelised ĂŒksteise tegevust mĂ”testama ja ĂŒksteise olemasolu tunnistama.

toorum kirjutas:
Selle sĂŒsteemikirjelduse vĂ”iksid saada Tokrodalt, tema tuli vĂ€lja hiilgava ideega nimega kobarmass, kas mari on marjapÔÔsaga ĂŒks? Kas pea igas marjas on potensiaali saada ise pÔÔsaks? kas sinu rakud on sinuga ĂŒks? Kas inimene on planeediga ĂŒks? kas maa moodustab pĂ€ikesega pĂ€ikesesĂŒsteemi? Kas pĂ€ikesesĂŒsteemid moodustavad galaktika?jne.


Tokroda kobarmassi teooriat mina ei poolda. MarjapÔÔsas on fraktalmuster (graafiline vĂ”rrand molekulides), millesse "sissekirjutatud" osis "mari" on ĂŒleminekukoht ĂŒhelt koopialt teisele koopiale. Inimkeha rakud on samuti molekulides vormistatud fraktalmustri osad. Mustri jĂ€ljend (koopia), mille jĂ€rgi ma ĂŒhistaju alal vĂ€ljendun, on pĂ€rit egregorist. TĂ€psemalt öeldes inimkujult ning ma olen selle jĂ€ljendi vastu vĂ”tnud nendelt teadvustelt, kes kokkuleppeliselt on minu vanemad. Iga teadvuse loomemaht on vastavalt arvukatele kokkulepetele erinev. Inimkuju mustris avalduva teadvuse loomemahu potentsiaal on vĂ€ga ulatuslik, hĂ”lmates ka Maad, PĂ€ikesesĂŒsteemi, Galaktikat, Universumit, KĂ”iksust. On teadvusi, kelle ajas kasutatava kujumustri loomemaht teatud piirides on konkreetsem, kuid ei ulatu ĂŒhistaju ala neisse piirkondadesse, kuhu ulatub inimkujus teadvuse potentsiaal. Ja vastupidi. Kunstis on neid pĂ€ris hĂ€sti kujutatud. NĂ€iteks „Matrixi“ filmis on need Oraakel, Meroving, VĂ”tmemeister jt.

toorum kirjutas:
Õpi vahet tegema hingel ja vaimul, siis avaneb sulle hoopis laiem ja loogilisem teadvusvĂ€li, muidugi kaotad sa seelĂ€bi mĂŒstikas ja asjad ei pruugi olla enam nii pĂ”nevad, aga siis otsi seda pĂ”nevust mujalt Wink .


VĂ”in ainult Ă€hmaselt aimata, mida sinu jaoks tĂ€hendavad sĂ”nad hing ja vaim. Ise kasutan sĂ”nu teadvus ja tĂ€helepanu. Ma pole veendunud, et sinu moodi laineid molekulideks kukutades (sinu jĂ€lgedes Ă”ppides) saavutaksin sinu poolt vĂ€ljareklaamitud tulemuse (hoopis laiem ja loogilisem teadvusvĂ€li, vĂ€hem mĂŒstikat ja pĂ”nevust). JĂ€tkan oma rada ja vĂ”imalusel kĂ”rvutan seda edaspidigi ĂŒhtlustamise huvides sinu omaga.


Ainujumala vaatlemisel, lÀhtuvalt aegruumilisest vaatepunktist, tulevad ette kaks stsenaariumit:

1) Tuli mÀÀramata arvul lĂ”pmatusi kokku, kes kehtestas reeglistiku ĂŒksteisega lĂ€bisaamiseks ja lĂ”id nende reeglite pĂ”hjal kĂ”iksuse ehk ĂŒhistaju ala, millel on neil vĂ”imalik fraktalmustrite koopiad tootvate struktuuride abil end ĂŒksteisele mĂ”istetavaks teha.

2) Oli ĂŒks lĂ”pmatu kĂ”iksus Ainujumal, lĂ”i reeglistiku, lĂ”i ennast lĂ”pmatuks arvutuks hulgaks teadvusteks, mis asusid selle reeglistiku (algse idee) pĂ”hjal looma kronotoopsete keskkondade sĂŒsteemi (fraktalmustreid).
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Teis Aug 10, 2010 10:47 pm    Teema: Re: Veel ĂŒks ainujumala vaatenurk. Vasta viitega

.Raul. kirjutas:
toorum kirjutas:

Hing ongi jumal, tervikuna on meil kĂ”igil ĂŒks hing ehk ainujumal, kuigi saab vaadata, et ta koosneb osahingedest, ehk igal rakul ja organil on oma hing, ehk jumal.
Ainujumal, hing, olevik on justnimelt ajatus, mida piirab aeg ehk suhtestuste ja mĂ”istetesĂŒsteem.
Ega sa ei aja segamine vaimu ja hinge?
See mida sina kirjeldad on minu arust vaim.
Kuid hing on umbes nagu individuaalne mÀlupulk, kuhu on salvestatud eelmiste elude info ja kuhu salvestatakse ka oma isiklikud kogemused ja Ôppetunnid jÀrgmisteks eludeks.

see nn mĂ€lupulk ripneb millegipĂ€rast teadvuse kĂŒljes.
mitte hinge, vaimu ega mĂ”istuse kĂŒljes.
ma veel ei tea, mis on need asjad, mis nende teiste kĂŒljes ripnevad, aga midagi ripneb igaĂŒhe kĂŒljes.
nagu tööriist.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Kolm Aug 11, 2010 8:57 am    Teema: Vasta viitega

TĂ€helepanek elude kohta. Ühe teadvuse elusid pĂŒĂŒtakse sĂŒstematiseerida lineaarselt, ometi kehtib see ainult siis, kui olevikuhetkes vastav taotlus tehakse. Teadvus on ajatu ning tal on vĂ€ga palju olevikke (elusid) korraga. Ühistajuala kokkulepped loovad kĂŒll suhteliselt kindla tegevuspaikade ja sĂŒndmuste ĂŒldiste lĂ”imelĂ”ngade mustrid, kuid iga teadvuse loomeraadiuses jÀÀv ĂŒlejĂ€nd kupatus on vĂ€ga muutlik ja voolav. MÀÀramata arv elusid, olenemata asetusest lineaarsel ajateljel,vĂ”ib oma sisu muuta, kuid teadvus kuskil olevikuhetkes kuidagi muutub.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Aug 11, 2010 4:57 pm    Teema: Vasta viitega

On piiritletud ja piirideta maailm. Kokku moodustavad nad jumala. KĂ”iksus on Toorum, Taara. Ei saa olla nii, et "tulid kamp jumalaid kokku ja panid paika mĂ€ngureeglid". FĂŒĂŒsikaseadused on alati olnud, neid pole loodud, sest looja kui selline on ka piiritletud mĂ”iste, piiritlemine kĂ€ib aga fĂŒĂŒsikaseaduste jĂ€rgi ja seega on "keegi" aga ka selle jumala jaoks juba raamistiku "loonud". Tegelikuses pole siin midagi loodud, universumi "seadus", see on lihtsalt kĂ”iksuse olemus. Ei ole vĂ”imalik arvutada nii, et kaks plus kaks on midagi muud kui 4, ĂŒkskĂ”ik millised "seadused" sa ka ei kehtestaks, vastus on alati 4. Sellised kĂŒsimused on lihtne kokku vĂ”tta selliselt, et kumb oli enne kas muna vĂ”i kana. Õige vastus on, et mĂ”lemad olid enne. Kes rÀÀgib ruulimistest ja piiritletud seadusruumist, universumist suutma mĂ”ista sealjuures kĂ”iksust, lĂ”pmatust see on lihtsalt mingile sĂŒsteemile jÀÀgitult allutatud. Samas kui me ei tunnista ĂŒhtegi sĂŒsteemi ( ei viitsi ĂŒheski valdkonnas loominguliselt teadmisi omandada ), siis pole meid kah justkui olemas. Universumi seadused on need, millele on aga allutatud kĂ”ik kĂ”iksuse sĂŒsteemid. Sa vĂ”id kĂŒl olla trikimees ja justkui luua kellegi jaoks illusiooni, et sa oled neist seadustest ĂŒle, aga see on justkui kummipaela venitamine. Tuleb teada et ei moondu tegelikult mitte universumi seadused, vaid sinu taju ja mĂ”istus.

Viimati muutis seda toorum (Esm Aug 16, 2010 4:28 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Nelj Aug 12, 2010 11:13 am    Teema: Vasta viitega

Piir on tĂ€pselt seal, kui kaugele sa nĂ€ed ja piiri ise asetad. piir ise ongi ajatus ehk KĂ”iksusepiir vĂ”i kaitsev Toorum sinu ĂŒmber. teiselpool KĂ”iksusepiiri ei ole aeg ega ajatus, on tundmatus. mis ĂŒhele aga tundmatu, see teisele enam ei pruugi seda olla. siiski, mida suurem KĂ”iksuse ja ajasfÀÀri ulatus, seda rohkem ka kĂŒsimusi ehk tundmatut. seega tundmatusse piire loovad vaid piiratud (st. surelikud, sest muutuvad) elusolendid ja inimjumalad, tundmatu ise on piiritu. piiritusest endast aga rÀÀkida ega seda mĂ”ista ei saa, isegi mitte fĂŒĂŒsika- vĂ”i matemaatikakeeles, sest need on lihtsalt piiriteadused meie enda piiridest, millede poolt me iseend ka allutame. st. kui teadlikud parajasti oma terviklikust KĂ”iksusepiirist oma olemusekeskmes oleme. kĂ”ik muu universumiseadus ja hookuspookus on hoopis pime usk, ajuvaba topeldamine ja vÔÔra poolt allutamine.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Toorumi aborigeenium Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele 1, 2, 3  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 3

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group