Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Teadvusepesa

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda vanad teooriad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Tokroda
Alfaisane


Liitunud: 22 Dets 2003
Postitusi: 8583
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 11, 2010 9:53 pm    Teema: Teadvusepesa Vasta viitega

Selles sahtlis on inimese iidolkuju, kes juhendab tema teadvust. Meie nimetame teda inimese Ôpetajaks.
Inimesel tekib Ă”petaja jĂ€rele vajadus siis, kui tal on tekkinud probleem, millele ta ise lahendust ei leia vĂ”i ta ei suuda mĂ”ista maailma seaduspĂ€rasusi. Probleemi vĂ”ime kĂ€sitleda, kui suutmatust keskkonnas hakkama saada. Keskkonnaks vĂ”ib olla loodus (planeet, antireaalsus, universum ja aegruum), ĂŒhiskonna visioonmaailmad (perekond, suhtlusringkond jne) ja egregorid (riik, rahvus jne).
VÔtame nÀiteks kultuurruumi. Kui inimene lÀheb vÔÔrasse kultuuri, siis tema tegutsemine vÔib olla selle kultuuri raames mitte moraalne. NÀiteks toidulauas ei tohi ise leiba vÔtta. Leiba ulatab peremees.
NĂŒĂŒd, kui inimene ei tea seda kĂ€itumisnormi, siis leiba ise vĂ”ttes tekib arusaamatus ja konflikt. Peremees arvab, et kĂŒlaline tahab tema positsiooni. Inimese jaoks on see probleem, tekkis halvustav suhtumine. Ja selleks vajab inimene Ă”petajat, kes aitaks tal kohaneda maailmaga. Seega, inimene paneb oma Ă”petaja pessa selle, kes suudab lahendada inimese probleeme vĂ”i kui inimene arvab, et ta suudab seda teha. Antud nĂ€ite puhul valitakse Ă”petajaks selline inimene, kes tunneb selle vÔÔra kultuuri reegleid ja samas mĂ”istab inimest ennast. Ta hakkab kuulama Ă”petaja nĂ”uandeid. Kui nĂ€punĂ€idete puhul lahenevad probleemid, siis inimene hakkab oma Ă”petajat usaldama. NĂŒĂŒd kinnitub Ă”petaja inimese iidolpesasse.
Siinkohal ei ole seda nÔuet, nagu on nÔue bossile, et Ôpetaja peab inimese tasemelt kÔrgem olema. Ta peab olema kursis maailma toimemehhanismidega. Seega Ôpetajaks sobivad kÔik, kes on kohanenud maailmaga rohkem, kui inimene ise.
Kui vĂ€ike ilmakodanik sĂŒnnib siia maailma, siis tema vanemad on tema esimesed Ă”petajad. Üldreeglina kuulab laps ĂŒhte oma vanematest. Lastevanemate ĂŒlesanne on laps ĂŒhiskonnaga kohandada. Eriti kehtib see isade kohta, sest isad ei teadvusta endale, et nemad peavad last ette valmistama iseseisvaks eluks. Kui lapsevanem annab valed seletused, vĂ”i mis veelgi hullem, valetab lapsele, siis kaob lapsel usaldus oma vanemate vastu. Selline laps enam ei Ă”pi. Sama reegel kehtib ka koolis. Kui lapsel ei teki usaldust Ă”petaja vastu, siis Ă”ppeedukus langeb. Ta ei vĂ”ta Ă”petusi vastu. Tal on alateadlik vastureaktsioon. Inimene Ă”pib sellelt, keda ta peab heaks. Kooli ĂŒlesanne on kohandada inimene loodusega. Koolis Ă”pime me looduse toimemehhanisme. FĂŒĂŒsika Ă”petab universumi reegleid. Matemaatika ja geomeetria on tegelikult Ă”petus aegruumi toimemehhanismidest. Bioloogia ja meditsiin on seotud meie keha ja planeediga. InimpsĂŒhholoogia on seotud antireaalsusega. Siinkohal me mĂ”istame, kui vajalik on Ă”petaja. Teoreetiliselt inimene vĂ”ib lĂ€bi saada ilma Ă”petajata, aga praktikas pole see vĂ”imalik. Inimene ei suuda ĂŒhe elu jooksul kĂ”iki teadmisi ise avastada.
Ka siinkohal aitab meid Ă”petaja valikul me keha. Kui Ă”petaja ei ole tasemel, siis me kehal tekib hirmureaktsioon. Kui Ă”petaja maailmakirjeldus ei ole kooskĂ”las maailmaga, siis tekib vĂ€ljaline lĂ”he, millele meie keha reageerib. ÜhiskonnaĂ”petuste ja visuaalmaailmade kirjelduste peale keha ei reageeri. Vaid ainult loodusseaduste ebakĂ”la puhul, sest keha on looduse poolt anud. Ta tahab eemalduda sellest valekirjeldusest ja saadab impulsi, mida meie tunneme hirmuna. Ta ĂŒtleb meile, et vastav tarkus on vale, ei vasta tegelikkusele, tuleb eemalduda. JĂ€reldus, kui Ă”petaja jutt tekitab hirmutavaid assotsiatsioone, siis peab ta vallandama. Seega inimeses sees olev foobia ei ole midagi muud, kui mittekompetentsed Ă”petused. Foobiat saab vĂ€lja ravida ainult sedasi, et tuleb muuta inimese maailmakĂ€sitlus. See on raske, sest Ă”petaja poolt andud Ă”petus elab inimeses iseseisvalt edasi ja ta ei taha kergesti lahkuda. Inimene kĂ€sitleb maailma sedasi, kuidas teda omal ajal on Ă”petatud. ÜmberĂ”pe on raskem, kui esmakordne Ă”pe, sest siis peab vabanema lisaks Ă”ppimisele vÀÀrteadmistest.
Tooks siinkohal nĂ€ite iseendast. Kui ma olin noor, siis suhtlesin maagidega, kes rÀÀkisid, et astraaltasand on hirmus, et seal on kollid ja muud jubedad elukad, kes rĂŒndavad, soovivad halba jne. Nendel maagidel ei olnud Ă”iged kirjeldused ja tekitasid minuski hirme. Kui minul lĂ€ks nĂ€gemine lahti, siis ma hakkasin ka nĂ€gema astraali. Aga mul polnud hirmu, sest mu mĂ€lupank avanes ka sellel samal hetkel. MĂ€lupangas on eelmiste elude ja eksistentside teadmised. Need sĂ€ilivad ka siis, kui me keha vahetame. Ma nĂ€gin ĂŒhe patsiendi seljas poole meetri pikkust ligast Ă€mblikku. Mulle tuli teadmine, et astraaltasand on kui ruumiline paberileht, kuhu saame oma mĂ”ttekujustustega visualiseerida, joonistada. Ma kustutasin mĂ”ttega selle Ă€mbliku olematuks. Kui olin selle teostanud, siis klient tundis, et haigus on lĂ€inud.
Seega, kui kellegi jutt on hirmutav ja foobiaid tekitav, siis teadvustage, et ta on ebakompetentne ja ei tunne maailma seaduspĂ€rasusi. Õige teadmine ei ole mitte kunagi hirmutav. NĂ€iteks me teame, et radioaktiivsus on kahjulik. Aga see teadmine ei ole hirmutav, vaid me hoidume kiirgustsooni minemast. VĂ”i varustame end kaitseĂŒlikonnaga.
Ja lĂ”petuseks: kui te tahate teada, kes on inimese Ă”petaja pesas, siis selle saate vĂ€lja selgitada sedasi, et kuulate, kellest inimene rÀÀgib ainult head. NĂ€iteks kristlane rÀÀgib Jeesusest, kui heategijast. Jahh, Jeesus ei ole konkreetne isik, vaid ususĂŒsteemi mudelkeha. Kuna usklikud paaniliselt kardavad kurjust, siis see kuju ei ole loodusega ja universumiga kooskĂ”las.
KokkuvÔte:
1. Õpetaja on vajalik, et lahendada probleeme. Sulanduda keskkonnaga.
2. Inimene valib Ôpetajaks selle, kes mÔistab teda ja suudab arusaadavalt selgitada keskkonna toimemehhanisme. On usaldusvÀÀrne.
3. Mittekompetentne Ôpetaja tekitab inimeses hirmutavaid impulsse.
4. Õpetaja muudab inimese teadlikkust.
5. Inimene rÀÀgib Ôpetajast head.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte
radiaator
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Veeb 11, 2010 10:53 pm    Teema: Vasta viitega

kuule sul on igas sahtlis mingi iidolkuju, ma esimesest lausest kaugemale ei viitsind lugeda.
Tagasi üles
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Reede Veeb 12, 2010 2:33 am    Teema: Vasta viitega

naljatilk, 5-nd sĂŒsteemis ongi.
ja need kÔik juhivad sind Evil or Very Mad
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Merlon
Pruun pÀike
Pruun pÀike


Liitunud: 3 Märts 2007
Postitusi: 361
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Reede Veeb 12, 2010 2:36 am    Teema: Vasta viitega

super tekst (Y)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Reede Veeb 12, 2010 11:51 am    Teema: Vasta viitega

hirm koondab tÀhelepanu valulikule kohale, seega Ôudusjutud on tÀiesti omal kohal, kui nad on esitatud kultuurselt, ehk sellel tuleb lÔpus ka oma point ja mÔistmine.
samuti kui ĂŒhiskonna ja visuaalmaailmade Ă”petus on ĂŒmbritsevaga vĂ€ga mööda, siis lĂ”puks mĂ”jub see ka kehale suht anomaalsete haiguste nĂ€ol.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
akk
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 29 Dets 2004
Postitusi: 6324

PostitusPostitatud: Laup Veeb 13, 2010 9:22 am    Teema: Vasta viitega

Tsiteerin::
Ma nĂ€gin ĂŒhe patsiendi seljas poole meetri pikkust ligast Ă€mblikku. Mulle tuli teadmine, et astraaltasand on kui ruumiline paberileht, kuhu saame oma mĂ”ttekujustustega visualiseerida, joonistada. Ma kustutasin mĂ”ttega selle Ă€mbliku olematuks. Kui olin selle teostanud, siis klient tundis, et haigus on lĂ€inud.



sinu tegevus sarnaneb autokĂ€ivitamisele ilma kĂŒtuseta. tegelikult me elame ikkagi materiaalses maailmas ja auto ilma kĂŒtuseta tööle ei lĂ€he. sa vĂ”id kĂŒll kujustada et sul on auto aga kujustus ei toimi selles reaalsuses, sest sul ei ole antireaalsuse ainega mingit kokkupuudet. tĂŒhipalja teadmisega ei ole mitte midagi pealehakata
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Teis Veeb 16, 2010 11:04 am    Teema: Vasta viitega

Meie koolide ĂŒhiskonnaĂ”petus on hetkel vĂ€ga riigiteaduste suunda kalduv ehk nn poliitikaĂ”petus. VĂ€idetavalt ĂŒritatakse seda viga nĂŒĂŒdsest lĂ€bi sotsiaal- ja haridusteaduskonna ĂŒhinemise ja koostöö parandada.
MĂ€letan, et lugesin ise ĂŒhiskonnaĂ”petuse Ă”piku tegelikult huviga lĂ€bi, aga paljude vÔÔrsĂ”nade tĂ”ttu oli see veidi raske kah. Õpetaja tekstist oli tunnis vĂ”imatu aru saada, sest kartsin mĂ”istete definitsioone kĂŒsides rumal vĂ€lja paista.

Minus tekitabki enamjaolt hirmu see, kui ma mĂ”istete sisu ei tea ja Ă”petaja oma jutus eeldab, et seda ammu teadma peaksin. Tegelikult on kĂ”ik asjad lihtsad ja kergestimĂ”istetavad. Ma olen vĂ”tnud nahhaalse suuna Ă”ppejĂ”u vĂ”i ĂŒkskĂ”ik kelle emotsioonidest hoolimata alati suu lahti teha ja kĂŒsida. Twisted Evil LĂ€bi nende kĂŒsimuste ju saan mina teada seda, mida mul asja sisu mĂ”istmiseks tĂ”esti vaja on, et toimuks mĂ”istmise sĂ€hvatus. Tegelikult on see ju oma olemuselt lihtne aktiivne kuulamine. Ja on loomulik, et see ka Ă”petaja ja Ă”pilase suhtes toimima peab.

Ehk siis kokkuvĂ”ttes arvan mina, et hirmu tekitab eelkĂ”ige Ă”pilase hirm kĂŒsida lihtsaid kĂŒsimusi. Me elame nagunii tohutult paljudes erinevates maailmades, milles igaĂŒhes on oma Ă”petaja ning see on inimese enda integreerimisvĂ”ime ja kontrollkeskme asukoha kĂŒsimus, kas ta midagi kartma hakkab vĂ”i mitte.

VĂ”ib-olla on mu arvamus praegu mĂ”jutatud eelseisvast praktikumist ja ma polegi eriti vist puutunud kokku sellistega, kes konkreetselt hirmujutte rÀÀkima tulevad. Meelde tulevad mingisugused JĂŒri Lina ja Vello Leito ja mingid ökokatastroofi ja maailmalĂ”pu kuulutajad, aga selliseid ei saa ju tĂ”siselt vĂ”tta, sest see lĂ”huks energeetiliselt ennast Ă€ra. Inimesel on ju ikka tasakaalu ja korra soov. Tjah, ameeriklastel on kah mingi hirmutamise strateegia valitsemisel nagu olen aru saanud.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 17, 2010 12:21 am    Teema: Vasta viitega

vaata, ka arst vÔib hirmutada.
lĂ€hed kĂŒsima, et mis sul viga ja selle asemel, et korralikult seletada, ta viskab möödaminnes mingi termini ja siis kiidab sinna juurde, et see on tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnas nii levinud ja et pea kĂ”igil on see viga.
tulemuseks on hirm, sest ma ei usu, et ta rÀÀgib tÔtt - kÔik ei saa ju ometi katki olla.
edasi, kas see tÀhendab, et ma pean elu lÔpuni neid valusid taluma ja seda loetakse normaalseks???
ja siis tuleb mul meelde, et ma olen kunagi mingit sarnast terminit kuulnud ja et see kĂŒll siis nii sĂŒĂŒtus kontektis polnud, jne.
vĂ”tab kaua aega, enne kui need asjad endale selgeks saab ja vahepeal on hirm, sest info longgab kolme jalga ja selles kĂŒsimuses oli Ă”petajaks arst.
samamoodi on paljude asjadega.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 17, 2010 3:17 pm    Teema: Vasta viitega

See on inimese enda viga, kui ta lolliks jÀÀmise hirmus temaga rÀÀkijal arusaamise tĂ€psustamiseks sabast kinni ei haara. Sellised olukorrad on tohutult levinud. Piisab ĂŒhel poolel ainult vihjata, et "nagu on ĂŒldiselt teada/nagu me kĂ”ik juba teame..." vms, kui teine inimene juba hirmunult suu kinni paneb ja kusagile vaiba alla roomab.
LĂ”ppude lĂ”puks interpreteeritakse mĂ”isteid erinevate nurkade alt ning suhtluse eesmĂ€rk on ikkagi rohkem teineteisemĂ”istmine, .... ideaalis. Vastasel juhul laseb inimene teisel lihtsalt tema ĂŒle positsioneerida - tihti Ă”igustamatult.
Seega tekitab eelkÔige poolikult vÔi valestimÔistmine hirmu.
Seda muidugi eeldades, kui selle inimese, kelle teadmisi antud ala kohta kuulatakse, eesmÀrk polegi teist hirmu abil kontrollida ning juhtida.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Kolm Veeb 17, 2010 3:48 pm    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:

LÔppude lÔpuks interpreteeritakse mÔisteid erinevate nurkade alt ning suhtluse eesmÀrk on ikkagi rohkem teineteisemÔistmine, .... ideaalis.


Üks inimene saab teise inimese taju mĂ”jutada nii, et annab vĂ”imaluse kas tema enda moodi vĂ”i siis talle/kellelegi kasutoovalt informatsiooni seostada. TeisisĂ”nu: persoon 1 nĂ€itab oma seoseid (nĂ€itab alati kĂ”iki, kuid igapĂ€evateadvuse fookusest lĂ€heb suurem osa mööda), persoon 2 kas hÀÀlestub samamoodi infot seostama vĂ”i mitte. TeineteisemĂ”istmine pole muud kui sarnaselt infoseoste tĂ€helepanemine/loomine. Tervendamine kĂ€ib samamoodi. Üks loob oma nĂ€gemuses (oma tajus) muutuse, teine kas korjab selle kajana ĂŒles vĂ”i mitte.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 18, 2010 5:18 am    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:
See on inimese enda viga, kui ta lolliks jÀÀmise hirmus temaga rÀÀkijal arusaamise tĂ€psustamiseks sabast kinni ei haara. Sellised olukorrad on tohutult levinud. Piisab ĂŒhel poolel ainult vihjata, et "nagu on ĂŒldiselt teada/nagu me kĂ”ik juba teame..." vms, kui teine inimene juba hirmunult suu kinni paneb ja kusagile vaiba alla roomab.
LĂ”ppude lĂ”puks interpreteeritakse mĂ”isteid erinevate nurkade alt ning suhtluse eesmĂ€rk on ikkagi rohkem teineteisemĂ”istmine, .... ideaalis. Vastasel juhul laseb inimene teisel lihtsalt tema ĂŒle positsioneerida - tihti Ă”igustamatult.
Seega tekitab eelkÔige poolikult vÔi valestimÔistmine hirmu.
Seda muidugi eeldades, kui selle inimese, kelle teadmisi antud ala kohta kuulatakse, eesmÀrk polegi teist hirmu abil kontrollida ning juhtida.


Ă€h, tavaliselt tĂŒĂŒraib ta sind siis juba uksest vĂ€lja, et jĂ€rgmine ette vĂ”tta ja teeb sulle selgeks, et sinu aeg on lĂ€bi.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 18, 2010 5:21 am    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:

LÔppude lÔpuks interpreteeritakse mÔisteid erinevate nurkade alt ning suhtluse eesmÀrk on ikkagi rohkem teineteisemÔistmine, .... ideaalis.


suhtluse tegelik eesmÀrk peaks olema puuduvate nurkade ja puuduvate energiate hankimine, mitte teineteisemÔistmine.
teineteisemĂ”istmine on vaid ĂŒks vahenditest sellel teel, sest selle olemasolul on vĂ”imalik kiiremini vĂ€lja selgitada, kas sealt saab otsitavat.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Nelj Veeb 18, 2010 11:43 am    Teema: Vasta viitega

Kui tunned, et teise inimese jutt sind huvitab, siis oledki juba endale vajaliku (energiad, nurgad) jahil. MÔistel "teineteise mÔistmine" on paganlikus kontekstis arvatavasti nn liigse "harmoonilisuse" maik juures - puudutab vÔib-olla liigselt tunnete ala. VÔime minna mÔistuse alasse - pÔhimÔtteliselt Ôpilase-Ôpetaja situatsioonis on Ôpilase (kuulaja) eesmÀrk ikkagi aru saada, mida talle tahetakse öelda - vajaliku kÀttesaamiseks. Ilma ei saa.

Inimesed vĂ”ivad olla aga vĂ€ga erinevad ja nĂ”nda on vaja selleks, et kumbki teise poolt vĂ€ljatoodud seostest aru saaks, ĂŒmbersĂ”nastamist. VĂ€ga lihtne nĂ€ide: kui ĂŒks rÀÀgib arstide keeles ja teine rÀÀgib tavalises kĂ”nekeeles. Vaja on luua seos arstide ja kĂ”nekeele vahele, et kĂ”nekeeles tĂ€hendab see arstide keele vĂ€ljend seda nĂ€htust, ja vastupidi.

Kui arst ikkagi midagi kliendile öelda tahab, siis on ta valmis ka kĂŒsimustele vastama. Lihtne reegel, kus Ă”petajal on kohustus rÀÀkida Ă”pilasele arusaadavas keeles. Kui Ă”pilane ei saa aru ning ei vĂ€ljenda seda kah, siis tĂ”lgendab Ă”petaja seda huvi puudumisena - tal polnud vaja seda energiat vĂ”i nurka.

Teine teema on see, kui kĂ€ib mingisugune enese teise ĂŒle positsioneerimise mĂ€ng. Aga ka seda mĂ€ngu ei pea vastu vĂ”tma. Kui inimene ikkagi midagi vĂ€ga teada tahab, siis ta ka selle teada saab - nii vĂ”i teisiti, ĂŒhel vĂ”i teisel juhul.
Siinkohal meenub mulle ĂŒks loeng, kus Ă”ppejĂ”ud muudkui rÀÀkis ja rÀÀkis ega jĂ€tnud aega kĂŒsimuste esitamiseks. LĂ”puks oli loeng lĂ€bi ja kui ta vakka jĂ€i, esitasin mina oma kĂŒsimused. Ta polnud vist arvestanud selle ebatavalise asjaoluga, et keegi tĂ”esti ka tema juttu kuulab ja see jutt mĂ”tteid tekitab. NĂ”nda oli vahva jĂ€lgida, kuidas ta siis hakkas vastama ja ise samal ajal muudkui tagurdas ukse poole. JĂ”udnud uksepiida juurde, pööras ta poole sĂ”na pealt jĂ€rsku viuh ĂŒmber ja ĂŒritas kiiresti minema kĂ”ndida. Aga ma lĂ€ksin jĂ€rgi... Twisted Evil
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda vanad teooriad Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group