Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

gripp
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Isiksus
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Went
Punane pÀike
Punane pÀike


Liitunud: 25 Sept 2004
Postitusi: 542

PostitusPostitatud: Püh Nov 29, 2009 9:10 pm    Teema: Vasta viitega

haldjanool kirjutas:
Itika kirjutas:
hall kass kirjutas:
KĂŒĂŒslauk on mulle vist tĂ”esti vastunĂ€idustatud, juba mitu kuud tagasi hakkas ta mul peavalusid tekitama. Poolteist kuud tagasi, kui migreenihood tabasid mind juba 2 korda nĂ€dalas, lĂ€ksin arsti juurde, kes mÀÀras mulle Askorutiini tabletid, mis pidid veresooni tugevdama. Hakkasin neid tarbima, kuni eilseni polnud migreenist haisugi. Aga eile otsustasin ĂŒle hulga aja enne söömist pudru sisse kaks vĂ€rsket kĂŒĂŒslaugukĂŒĂŒnt hakkida. Ja suht kohe peale sööki sain ĂŒsna rĂ”veda pooletunnise migreenihoo Smile


LÔhnab varjatud toidutalumatuse jÀrele... jaaaa-jaaaaaaaaa... kui mina veel noor olin, siis seda hÀda ei tuntud ja tÀnapÀevalgi soovitavad artsid kÔigepealt peavalu ja/vÔi migreeni vastu antidepressante, enne kui oma ajud tööle panevad midagi rohkem abi andvat vÀlja mÔelda viitsivad.


mulle kirjutati kaelaradikuliidi vastu xanaxit ja siis lisati veel miski asi, mis pidi xanaxi toimet tugevdama.
ma ei pea vist ĂŒtlema, et ma passisin.


ma tĂ€itsa mĂ”istan arste, kes sellepeale kĂŒsivad, et "miks sa siia siis tulid kui ise nii tark oled?"
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
hall kass
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 24 Nov 2005
Postitusi: 1678

PostitusPostitatud: Esm Nov 30, 2009 1:00 pm    Teema: Vasta viitega

Arstid vĂ”ivad puusse panna kĂŒll. Mulle mÀÀras psĂŒhhiaater igiammu mingi sodi, mis pidi olema antipsĂŒhhootikum, kuid arsti mainitud toime tal puudus tĂ€ielikult. KĂŒll aga toimis see sodi ĂŒlikĂ”va unerohuna - vĂ”tsin annuse sisse ja 15 minuti pĂ€rast kustusin Ă€ra. Ja kustusin ikka nii rĂ€ngalt, et öösel pĂ”iekaga peldikusse minek oli nagu teises maailmas rĂ€ndamine - mööda seinaÀÀrt, silmad peaaegu kinni ja mĂ”istus tĂ€iesti tuim Very Happy MĂ€letan, ĂŒkskord suvel otsustasin peale annuse sissevĂ”tmist hoopis jalgrattaga vĂ€lja minna. Supilinna konnatiigini jĂ”udes aga tundsin, et fakk, rĂ€nk unekas roomab peale, koduni Ă€ra vist ei venita. Okei, padavai JĂ€nese matkarajale, seal saunalina endale alla ja sinna ma kustusin... Ă”nneks oli öö soe, sest ma olin ikka hĂ”redalt riides. Hommikul ĂŒks kalamees hakkas muidugi kartma, et saan pĂ€ikesepiste, ja Ă€ratas mu ĂŒles Wink
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
akk
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 29 Dets 2004
Postitusi: 6324

PostitusPostitatud: Esm Nov 30, 2009 2:51 pm    Teema: Vasta viitega

Mul on ameerikast Tamiflu tellitud. Ega see mind vaesemaks ei tee. Huvitav vaadata kas tuleb piraat vÔi originaalkaup. On olnud juhtumeid kus on tulnud C vitamiin ja tollist on konfiskeeritud suur kogus piraati.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Teis Dets 01, 2009 2:32 am    Teema: Vasta viitega

Went kirjutas:
haldjanool kirjutas:

mulle kirjutati kaelaradikuliidi vastu xanaxit ja siis lisati veel miski asi, mis pidi xanaxi toimet tugevdama.
ma ei pea vist ĂŒtlema, et ma passisin.


ma tĂ€itsa mĂ”istan arste, kes sellepeale kĂŒsivad, et "miks sa siia siis tulid kui ise nii tark oled?"

ta teadis, kes ma olen, mis ma seal teen ja mismoodi ma ennast tegelikult ravin.
sellepÀrast mulle jÀigi see xanaxi-liigutus arusaamatuks.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Reede Dets 04, 2009 1:49 pm    Teema: Vasta viitega

Margareta Hellsten (arst, keemik, agronoom-bioloog), kes on on töötanud Stockholmis 12 aastat lastearstina ja hetkel töötab psĂŒhhiaatrina, peab kaitsepookimist ohtlikuks. Ta oli valmis lĂ€hemalt selgitama.

Milles seisneb vaktsineerimise ohtlikkus?“


Vaktsiinid koosnevad nĂ”rgestatud vĂ”i surnud bakteritest vĂ”i viirustest. Ametliku pĂ”hjenduse jĂ€rgi viiakse need kehasse selleks, et stimuleerida immuunsĂŒsteemi. Iga rakk tunneb tavaliselt Ă€ra omaenda organismi osakesed, kusjuures sissetungijate kahjutustamine on valgete vereliblede ĂŒlesanne. Kaitsvaid valgeid vereliblesid leidub kahte liiki.
Ühed (neutrofiilsed granulotsĂŒĂŒdid) kasutavad sissetungijate vastu keemiarelva, saabudes kĂ€hku kohale. Selles vĂ”itluses vĂ”ivad otsa saada ka oma rakud. SeejĂ€rel tulevad eksperdid – monotsĂŒĂŒdid. See on valgete vereliblede teine oluline rĂŒhm, millel on ĂŒmmargune tuum. Nad uurivad sissetungijat lĂ€hemalt, kandes oma avastusest ette lĂ€himasse keskusesse – lĂŒmfisĂ”lmele. Seal Ă”petatakse kĂ€hku vĂ€lja eliitjĂ”ud, mida nimetatakse B-lĂŒmfotsĂŒĂŒtideks, relvastatakse antikehadega ning saadetakse ohupiirkonda.
Antikehad sobivad hĂ€sti sissetungijate struktuuriga. Alati neist jĂ”ududest siiski ei piisa. Leidub veel ĂŒks liik lĂŒmfotsĂŒĂŒte, mida tuntakse T-lĂŒmfotsĂŒĂŒtidena. Neist on viimasel ajal rÀÀgitud seoses AIDS-iga.
Ametlik propaganda ĂŒtleb, et pĂ€rast kaitsepookimist on nood lĂŒmfotsĂŒĂŒdid valimis meid eluaeg kaitsma, rĂŒnnates haigusollust iga kord enne, kui see midagi paha jĂ”uaks teha. Uinutav teooria! Tegelikult ei ole ĂŒldse mĂ”istlik inimkehasse suurtes kogustes viia surnud vĂ”i nĂ”rgestatud viirusi, millele on lisatud toksilisi konserveerimisaineid. Mida rohkem on meis sĂ”bralikke baktereid, seda tervemad me oleme. Vaenulikud elemendid suudavad kudedeni jĂ”uda harva, ja ĂŒhel ajal mitte kunagi. Nn kaitsepookimiste puhul jĂ”uavad nad aga kudedeni korraga. See kutsub esile immunoloogilise Âčoki. Organism hakkab kohe tootma antikehasid.”

Mis siis immuunsĂŒsteemis Ă”ieti toimub?“

See on nö jalust rabatud. PĂ€rast tavalisi vaktsineerimisi vĂ”ib kuni 70% meie antikehadest olla hĂ”ivatud leebete lastehaiguste kantseldamisega. Need pole ĂŒldsegi nii ohtlikud, nagu ametlikult vĂ€idetakse.
Tavaliselt astub nende haiguste vastu vĂ€lja ĂŒksnes 37% antikehade varust. VĂ”ite kujutleda, kuivĂ”rd koormatud on immuunsĂŒsteem ĂŒlejÀÀnud elu vĂ€ltel, kui peame vĂ”itlema palju ohtlikumate haiguspisikute vastu. Lisaks tuleb pidevalt kahjutuks teha ka allergiaid esilekutsuvaid aineosakesi.
Leidub arste, kes on vabatahtlikult neelanud suures koguses koolerapisikuid, et nĂ€idata ametlike vaktsineerimisteooriate paikapidamatust. Kui neid mikroorganisme vaktsiinina tervele inimesele sĂŒstida, ei juhtu midagi hullu.
TĂ€napĂ€eval on aga tĂ€iesti terveid inimesi vĂ€ga vĂ€he jĂ€rel. Alatoidetud vĂ”i ebatervislikult toidetud laste vaktsineerimise tagajĂ€rgi kirjeldab dr Archie Kalokerinos oma raamatus “Every Second Child”. Nimelt suri Austraalia mitmes piirkonnas pĂ€rast vaktsineerimist iga teine pĂ”liselaniku laps. Archie Kalokerinos oli vastutustundega arst ja andis lastele enne vaktsineerimist suures koguses C-vitamiini. 10-aastased said koguni 10 000mg pĂ€evas (ametlikult vajab inimene pĂ€evas 60mg), 5-aastased said 5000mg mitu pĂ€eva enne sĂŒstimist. Lisaks anti neile veel 28mg tsinki. VĂ€iksemad said vastavalt vĂ€hem. Seejuures keeldus dr Kalorekinos vaktsineerimast lapsi, kel esines vĂ€himaidki pĂ”letikulisi sĂŒmptomeid.
TĂ€nu nendele ettevaatusmeetmetele ei surnud kahe aasta jooksul ĂŒksi dr Kalokerinose hoolealune. Üksnes nĂ”nda kaua lubatigi tal oma programmi teostada.Kui lastele C-vitamiini ei antud, suri neist iga teine immunoloogilise Âčoki vĂ”i halvatuse tagajĂ€rjel. Hiljem ka mingi nakkuse (nĂ€iteks kopsupĂ”letiku) tĂ”ttu.
Vaktsineerimine toob alati endaga kaasa suurenenud vajaduse C-vitamiini jĂ€rele. Selle vaegus nĂ”rgestab immuunsĂŒsteemi. Alla 10-aastastel lastel pole see sĂŒsteem veel tĂ€ielikult vĂ€lja arenenud. Tavaliselt on aga vaktsineerimisi ette vĂ”etud just enne kĂŒmnendat eluaastat.

” Kas on ka tĂ€psemaid andmeid?“

Viimasel ajal on vaktsineerimise kahjulikkuse kohta ilmunud hulk kirjandust. Nimetan mĂ”ned teosed: Ida Honorofi ja E. McBeani “Vaccination – The Silent Killer”, Walene Jamesi “Immunization – The Reality Behind the Myth” ning F. ja S. DealrueÂŽ “Impfungen der ungluabliche Irrtum”, millele on eessĂ”na kirjutanud meditsiinidoktor Gerhard Buchwald. Neis kĂ”igis toonitatakse, et peamiselt vaktsineerimine pĂ”hjustabki vĂ€ikelaste kurikuulsaks muutunud Ă€kksurma. Inglismaal sureb 2000 vĂ€ikelast aastas, Saksamaal koguni 5000. Soomes on see nĂ€itaja 6 last iga 10 000 kohta. Sedagi on vĂ€ga palju. Need lapsed olid vaktsineeritud paar nĂ€dalat enne surma.
Samalaadsete uurimiste tulemused on neid andmeid vaid kinnitanud. Lahkamisel selgus, et 95% lastest oli saanud viirusliku nakkuse vĂ”i oli neil tekkinud nakkuslik seisund kĂ”hunÀÀrmes, neerudes ja pĂ”rnas. USA-s tabab Ă€kksurm 10 000 vĂ€ikelast aastas. Sealseist uuringuist ilmneb, et kaks kolmandikku 103 lapsest oli surnud kolme nĂ€dala vĂ€ltel pĂ€rast kolmikpookimist, mis oli mĂ”eldud teetanuse, lĂ€kaköha ja difteeria vastu. Hulk lapsi suri juba esimesel ööpĂ€eval. Ametlikuks diagnoosiks polnud vaktsinatsioonikahjustus, vaid hoopis “tundmatu pĂ”hjusega vĂ€ikelaste Ă€kksurm”. NĂ€iteks aastal 1979 suri kaheksa last vahetult kolmikpookimise jĂ€rel. Ometi pandi diagnoosiks vĂ€ikelaste Ă€kksurm. SeejĂ€rel peatasid arstid need vaktsineerimised.
PÀrast ametlikku uurimist edastati, et kolmikpookimise ja laste Àkksurma vahel polnud mingit seost, sest vaktsiin lihtsalt ei saa surma pÔhjustada.

California Ülikooli uuringutes selgus, et vĂ€hemalt 1000 last aastas sureb USA-s pĂ€ris kindlasti ainuĂŒksi kolmikpookimise tagajĂ€rjel – seega 10% neist lastest, kelle ametlikuks diagnoosiks on vĂ€ikelaste Ă€kksurm.
TĂ€napĂ€eval kannatavad inimesed, eriti noored, alatoitluse all, sest toit on enamasti alavÀÀrtuslik. SeepĂ€rast on vĂ€ikelaste Ă€kksurma juhtumid viimase kĂŒmne aasta vĂ€ltel kahekordistunud. Ka tĂ€iskasvanud on nĂŒĂŒd riskigruppi arvatud, mistĂ”ttu peaksid nemadki pookimisest hoiduma.Inimesed on erinevad. MĂ”ni vajab mĂ”nda toitainet kĂŒmme, sada ja isegi tuhat korda rohkem kui teine. See on tingitud geenidest. Ka mĂ”jub vaktsineerimine erinevalt.
Uurimistulemustel on lĂ€kaköhavaktsiin pĂ”hjustanud ajukahjustusi. Osa lastest, kes elavad vaktsineerimise ĂŒle nĂ”rgema reaktsiooniga, kannatab hiljem krooniliste vaevuste, sealhulgas allergiliste hĂ€irete, astma ja unepuuduse kĂ€es.
Taani andmed nĂ€itavad, et 40% sealsetest alla 16-aastastest lastest kannatab allergiliste vaevuste all. Aastal 1991 oli Rootsis ĂŒhe vĂ”i teise aine suhtes allergilisi inimesi ligi 3 miljonit. Geneetilistel pĂ”hjustel reageeritakse nii haigustele kui pookimistele erinevalt.
Kui viirusel Ă”nnestub raku tuuma sisse tungida, vĂ”ib ta ĂŒle vĂ”tta sealse programmi ja toota kapsliga viirusi. TagajĂ€rjeks on Ă€ge nakkus. Kui keskkond aga viirusele ei sobi, juhib ta raku tegevust ĂŒksnes osaliselt. NĂ€iteks kroonilise astma puhul. Viirus vĂ”ib jÀÀda latentsesse seisundisse, andmata endast pikka aega mingit mĂ€rku. Aga nĂ€iteks kui langeme stressi vĂ”i oleme kĂŒlmetanud, muutub ta aktiivseks. Organismi nĂ”rgestudes viirus tavaliselt aktiviseerub ning paljuneb kĂ€hku ning stressi möödudes pole temast jĂ€llegi mingit mĂ€rki. Selline olukord vĂ”ib kesta kaua ning kaitsepookimiste puhul organismi sattunud viirused nĂ”nda talitavadki.
Paljud viirused tekitavad ka vĂ€hki, kusjuures vĂ€hk vĂ”ib vĂ€lja lĂŒĂŒa evolutsiooni lĂ€bi teinud viirusest nakatunud jĂ€rglasel. Seega vĂ”ivad kaitsepookimiste tĂ”sisemad tagajĂ€rjed ilmneda alles jĂ€rgmisel vĂ”i isegi ĂŒlejĂ€rgmisel pĂ”lvkonnal.
Uuringutes on juba nÀhtud kaitsepookimiste ning suhkurtÔve ja psoriaasi osalist seost. LÔplikult on see seos veel kindlaks tegemata.
PĂ”hjalikud teadurid on lisaks huvitunud, et kas kaitsepookimised ei ole ehk pĂ”hjustanud ka viimasel ajal ĂŒha enam levima hakanud raskeid haigusi, nagu leukeemia vĂ”i Parkinsoni tĂ”bi, mida varem ei tuntudki.
Varsti vÔib see haigus tabada juba kÔiki vanemaid inimesi.

North-Carolina arst Clenner, kes ravivahendina kasutab C-vitamiini, rĂ”hutas, et paljude tema kolleegide jĂ€reldusel on lastehalvatusvaktsiin otseselt pĂ”hjustanud leukeemia leviku USA-s. Dr Dupera Pariisist kirjutas juba aastal 1955 ajakirjas “Press Medical”, et kaitsepookimised vallandavad leukeemiaplahvatuse.
Ateena professor Gregoraki, keda Kreeka Teaduste Akadeemia kĂ”rgelt hindab, on toonitanud, et kui vĂ€hegi vĂ”imalik, ei tohiks oma keha reostada vaktsiinidega. TĂ€napĂ€eval levivad ennekuulmatult vĂ€hk ja vaimne alaareng. PĂ”hjuseks on arstimite, vaktsineerimise ja kemoteraapia kuritarvitamine. Ta leidis, et saavutamaks vĂ€hi vĂ€hese esinemuse, nagu oli vanasti, tuleb lĂ”petada liialdused arstimite, kiiritamise, antibiootikumide ja vaktsiinidega, sest need pole muud kui mikrobioloogilised mĂŒrgid.
Olukorda on halvendanud kurgumandlite kĂ”rvaldamine. On ju mandlite ĂŒlesanne viirusele vastu astuda.

” KuivĂ”rd avaldab inimesele mĂ”ju nuum- ja kariloomade vaktsineerimine?“


Lastel on hakatud avastama suu- ja sÔratÔbe, sest sÔralistele on tehtud kaitsepookeid. Inimlastel nimetatakse seda haigust viisakamalt muhktÔveks.
Euroopas on 20 aastat tehtud vaktsineerimisi suu-ja sĂ”ratĂ”ve vastu. AsjassepĂŒhendatud veterinaarasutuste aastakĂ€ive on olnud 130 miljardit dollarit. Tohutu raha. Aga efekt on vĂ€ike. Nii lasti Prantsusmaal ĂŒhel aastal hukata 193 000 looma, et epideemiat peatada. KĂ”ik loomad olid vaktsineeritud.
Saksamaal korraldati 12 aasta vĂ€ltel (1966-88 ) kĂ”igi ĂŒle nelja kuu vanuste veiste sundpookimine. Kui mĂ”ni talunik keeldus, ilmus kohale politsei. Sundpookimine lĂ€ks saksa talunikele maksma 40 miljardit marka aastas.

” Millised olid sundpookimiste tagajĂ€rjed? “

Pookimist organiseerinud riikides puhkes taud taudi jĂ€rel. Isegi naabermaad (Rootsi, Taani Suurbritannia) ei jÀÀnud puutumata. Seevastu kaugemal, Iirimaal, Norras ja Soomes polnud ĂŒldse taude.
Ühisturu algusajal tegi komisjon ettepaneku keelustada kaitsepookimised suu- ja sĂ”rataudi vastu. Saksamaa lĂŒkkas soovituse tagasi.'
Keegi pensionil saksa teadlane juhtis tĂ€helepanu asjaolule, et sundpookimisi praktiseerivad Saksamaa ja Itaalia olid ainsad riigid, kus pidevalt puhkes suu- ja sĂ”ratĂ”bi. Selgus, et vastutav asutus oli andnud valitsusele vÀÀrinformatsiooni, mistĂ”ttu pookimisi jĂ€tkati. Tolle pensionĂ€ri sekkumine sundis Bundestagi komisjoni aastal 1992 vastu vĂ”tma otsuse sundpookimised lĂ”petada. Ühtlasi anti mitu miljonit marka toetusraha vaktsiinikombinaadi ehitamiseks.

” Mida nĂ€itab inimeste kaitsepookimiste statistika?“

Inglismaal alustati kaitsepookimist rĂ”ugete vastu aastal 1796. Selle tagajĂ€rjel sagenesid epideemiad, mis aastail 1837-39 nĂ”udsid 22081 inimelu. Sellest hoolimata hakati aastal 1853 tegema sundpookimisi. SeejĂ€rel tabas Inglismaad ajavahemikus 1870-1872 hirmus rĂ”ugeepideemia – 44 840 inimest suri. Siis astusid inglased sundpookimiste vastu vĂ€lja. Protestile vastati, et jĂ€relikult tuleb vaktsineerida sagedamini. Siiski lĂ”petati rĂ”ugetevastane sundpookimine 1948. aastal, sest Teise maailmasĂ”ja ajal, mil inimesi oli hulganisti koos, sai ka kĂ”ige rumalamatele selgeks kaitsepookimiste nĂ”medus.

Jaapanis alustati rÔugetevastast sundpookimist aastal 1872, kuid ka seal hakkasid rÔuged veelgi levima. 1892.a. puhkes Jaapanis kohutavaim rÔugeepideemia: 165 774 haigestus ja 29 979 suri. KÔik olid vaktsineeritud.

Austraalias ei korraldatud sundpookimisi. 15 aasta vÀltel suri seal rÔugetesse ainult kolm (!) inimest.

Saksamaal korraldas natsionaalsotsialistlik valitsus 1939.a. sundvaktsineerimise difteeria vastu. Kohe haigestus 150 000 inimest.
Norras ei vaktsineeritud kedagi. Seal haigestus tol ajal vaid 50 inimest.

Rootsis vaktsineeriti 1963.a. rÔugete vastu ja varsti puhkes Stockholmis rÔugeepideemia.

USA sundvaktsineeris 1917-19.a. Filipiinide elanikkonna. TagajÀrjeks oli see maa suurim rÔugeepideemia: 162 503 haigestus ja 71 453 suri.
Aastail 1870-71 puhkes rÔugeepideemia Saksamaal. Rohkem kui miljon inimest haigestus 120 000 suri. Neist 96% oli vaktsineeritud.

Isegi Bismarck oli sunnitud tunnistama, et kaitsepookimised oli suur viga. George Bernard Shaw kirjutas vaktsineerimise enesepettusest koguni raamatu, mis avaldati 1932.a.
Asi hakkas paranema alles pĂ€rast seda, kui valitsejad lasksid haigestunud isoleerida ja tĂ”hustada hĂŒgieeni.

” Millised olid lastehalvatusvastase vaktsiini tagajĂ€rjed?


Lastehalvatuse viirust vĂ”is leida reostunud viljas vĂ”i piimas. Peamiselt haigestuvad lapsed vanuses 6 kuud kuni 3 aastat. 1930. aastail vĂ€henes haigestumus kuni 80%, sest vilja hakati hoidma hĂŒgieenilisemalt. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et nii difteeria kui lastehalvatuse levik Euroopas ja USA-s oleks 1950. aastail iseeneslikult lakanud. Takistas vaktsineerimine. Niisiis vĂ”ivad mĂ”lemad haigused lĂ€hiajal koguni aktiviseeruda. Meedikud on mĂ€rkinud, et 95% maakera inimasukatest on lastehalvatuse suhtes loomupĂ€raselt immuunsed. SeetĂ”ttu pole vaktsiinist iialgi juttu tehtud kui bioloogilisest relvast.
Portugalile kuuluval Madeira saarel oli lastehalvatus tÀiesti tundmatu, kuni seal hakati tegema vaktsineerimisi. TagajÀrjeks oli epideemia, haigestus sadakond last.
Soomes puhkes lastehalvatusepideemia 1984. aastal. 7 last 9-st olid vaktsineeritud. Üks laps suri, kuigi teda oli lastehalvatuse vastu viis korda vaktsineeritud.

” Mida öelda tuberkuloosi leviku kohta? Rootsis on jĂ€lle hakatud hĂ€irekella lööma.“


Loomulik immuunsus tuberkuloosi suhtes hakkas tekkima 1890. aastaist. Kaitsepookimisi alustati alles aastail 1945-46.
Hollandis ei ole vaktsineerimisi tehtud ning tuberkuloos on seal ka praegu tundmatu haigus. Ent Soomes korraldati massilisi vaktsineerimisi. Sealhulgas lastevanemate vastuseisust hoolimata. Ning tagajÀrjeks oli kogu Euroopas enneolematul hulgal haigestumisjuhte.

” Millised on suurimad vaktsineerimisele jĂ€rgnenud katastroofid?“


PĂ€rast Esimest maailmasĂ”da (1918-19) hakkas levima hispaania gripp (spanish flu). SĂ”ja ajal vaktsineeriti USA-s iga mobiliseeritu kĂ”igi tollal tuntud vaktsiinidega. Paljud langesid seejĂ€rel surnult maha. Teised tĂ€itsid viimase kui ĂŒhe sĂ”javĂ€ehospidali. Sealt lahkusid nad sĂ”jainvaliididena ning vaimsete puuetega, ilma et nad oleksid sĂ”tta jĂ”udnudki.SĂ”javĂ€eleerides puhkesid koletuslikud taudid, mis nĂ”udsid rohkem ohvreid kui lahingud. See tragöödia mĂ”jus kaasa, et Inglismaal lĂ”petati sundpookimised.

USA sĂ”jajĂ€rgses vaktsineerimiskampaanias öeldi, et kuna sĂ”durid naasevad vÔÔrastest riikidest tĂ”enĂ€oliselt hirmsate haigustega, siis tuleb kĂ”ik kodanikud, mehed, naised ja lapsed, vaktsineerida riigi huvides. Aastail 1918-19 meenutasid paljud ameeriklaste asulad tondilinnu. TĂ€navad oli inimtĂŒhjad, sest kĂ”ik lamasid voodis. Kontorid ja kauplused olid suletud. Neil vĂ€hestel, kes polnud vaktsineeritud, oli eriti palju tööd. Pealegi pidid nad haigete eest hoolitsema. Üldiselt nad ei haigestunudki hispaania grippi.
Hispaania gripi vastast vaktsiini mĂŒĂŒdi ka teistele maadele. Ühtekokku suri selle tagajĂ€rjel kogu maailmas vĂ€hemalt 25 miljonit inimest. AinuĂŒksi Rootsis oli ohvreid 38 000. Hispaanlaste suhtes oli haiguse nimetus muidugi ebaĂ”iglane, sest Hispaaniast see gripp kĂŒll ei pĂ€rinenud. Ainsad maad, kus seda jubedat haigust ei esinenud, olid need, kes keeldusid toda Ameerika vaktsiini ostmast, sealhulgas Egiptus ja Kreeka.

” JÀÀb mulje ettekavatsetud massimĂ”rvast. Millised finantsringkonnad seisavad vaktsineerimiskampaaniate taga?“

Nelja USA laboratooriumi viiest, kus 1950. aastail valmistati lastehalvatusvaktsiini, rahastas Rockefeller. Ta teenis sellega 5 miljardit dollarit.
Seagripivastase vaktsineerimise kampaaniasse tÔmbasid rahandusringkonnad kaasa koguni Gerald Fordi. Reklaamiraha vÔeti maksumaksjate taskust.

Vaktsineerimine algas oktoobris 1976, ilma et oleks jÔutud teste teha. Juba sama aasta detsembris, seega kaks kuud hiljem, lÔpetati vaktsineerimine paljude surmajuhtumite ning halvatuste tÔttu.

Augustis 1977 andis 62 inimest asja kohtusse, et oma lĂ€hedaste surma eest kahjutasu nĂ”uda. 207 nĂ”udis kahjutasu halvatuse eest, 607 pimedaksjÀÀmise, impotentsuse jne eest. Enamik aga ei teadnudki, et neil on Ă”igus riigilt hĂŒvitust nĂ”uda.

Seesugused sĂŒndmused panevad mĂ”tlema. Seda enam, et keegi polnud enne kaitsepookimisi seagrippi haigestunud. Kust oli see haigus ĂŒldse pĂ€rit? Sigadel seda polnud.
JĂ€relejÀÀnud vaktsiini pĂŒĂŒti seakasvatajatele maha mĂŒĂŒa, kuid katse ebaĂ”nnestus. Nii jĂ€i vaktsiin 100 miljoni dollari vÀÀrtuses tarbetult seisma. Sead ei haigestunudki.

Meedikud on viimasel ajal tĂ”denud nii sĂŒdamehaiguste kui ajukahjustuste seost vaktsineerimistega. California Ülikooli uuringuis selgus, et USA-s seostatakse vĂ€hemalt 11 000 – 12 000 neuroloogilist kahjustust aastas seoses kolmikpookimisega. Arvud on mĂ”istagi tugevasti vĂ€hendatud.

Tasub rÔhutada, et vaktsiinid sisaldavad nii alumiiniumi kui ka elavhÔbedat.
Alumiiniumist on teada, et see kutsub esile allergiat.

USA teadlased Culter ja Fishert on toonitanud, et ametlikud arvud jÀÀvad tegelikkusest vÀga kaugele. Nad viitasid 15-20 % Ameerika koolilaste suurtele raskustele Ôppimisega. Kolm miljonit last peab vÔtma lisatunde. Teadlaste jÀreldusel on see otseselt lÀkaköhavastase pookimise tagajÀrg. Londonis on nÔutud kahjutasu just peamiselt lÀkaköhavastaste vaktsineerimiste tagajÀrgede eest.

” Kuidas ametlike arvudega manipuleeritakse?“


Los AngelesÂŽi arste kutsuti ĂŒles teatama kĂ”igist reaktsioonidest 48 tunni vĂ€ltel pĂ€rast vaktsineerimist. Ent laste organism on tĂ€iesti erinev. Üks laps haigestus neli tundi pĂ€rast pookimist ja suri neli pĂ€eva hiljem. Teine laps haigestus kolm pĂ€eva pĂ€rast vaktsineerimist ja suri jĂ€rgmisel pĂ€eval. Ka tema juhtum jĂ€i statistikast vĂ€lja. Muid komplikatsioone (minestamised jne) ei arvestatud ĂŒldse. Ei tuntud vĂ€himatki huvi, mis sai lastest 48 tundi hiljem. Mis vÀÀrtus sellisel statistikal ĂŒldse on?

Kord uuriti 58 last pĂ€rast nende esimest vaktsineerimist. KahekĂŒmne neljal ehk 41% mĂ€rgati samal pĂ€eval vaktsiini mĂ”ju ajule. 24 tundi pĂ€rast lastehalvatusvastast vaktsineerimist tĂ€heldati ligi pooltel lastest ebanormaalseid ajulaineid.

Prof Delour on kirjutanud: “Vaktsineerimistega pĂ”hjustatakse iseloomu muutusi terves pĂ”lvkonnas. KontsentratsioonivĂ”ime ja kriitiline mĂ”tlemine halvenevad, Ă€rritatus ja kartus suurenevad. Kujunevad vormitud ning atoonilised inimesed, kes vaevalt on millestki huvitatud. Nad on Ă€revil ning kinnised. Usutavasti leidub ka teisi pĂ”hjusi, aga pole kahtlust, et vaktsineerimine muudab inimese kĂ€itumist, neist saab ilmetu inimmass.””
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
maximus
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Nov 2007
Postitusi: 1048
Asukoht: L-Virumaa

PostitusPostitatud: Teis Dets 29, 2009 9:17 pm    Teema: Vasta viitega

NĂŒĂŒd siis paar kuud kĂ”vasti taimeteed joodud, kaks kilo mett kulunud, alko vajadus peaaegu kadunud, kĂ€isid kĂŒlalised, kĂ”igile meeldis, jĂ”ivad kaks kannu Ă€ra. Smile
_________________
Kuhu tÔttad, Trilma?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Kolm Dets 30, 2009 4:12 am    Teema: Vasta viitega

mulle kangesti meeldis, et inimesed on oma terve mĂ”istuse ĂŒles leidnud ja mitte ei jookse polikliinikusse, kui arst helistab ja vaktsineerima kutsub.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
outrageous
Valge pÀike
Valge pÀike


Liitunud: 24 Sept 2009
Postitusi: 41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Reede Jan 01, 2010 7:16 pm    Teema: Vasta viitega

http://www.youtube.com/watch?v=5xbXe2fyBp8

vÀike video, mida vaktsiinid teha vÔivad noore, terve ja tÀiuslikus vormis kehaga .

vÀga masendav .
_________________
Endless mass of human stupidity.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
maximus
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Nov 2007
Postitusi: 1048
Asukoht: L-Virumaa

PostitusPostitatud: Püh Jan 03, 2010 8:04 am    Teema: Vasta viitega

Teab ka keegi, kas taimetee joomisega tuleb vahepeal pausi ka teha, et nagu kuulnud, et tehakse tsĂŒkklitega ... Tundub, et tĂŒhi auk on tĂ€itunud, maitsmis- ja haistmismeel on normis, eilset kartulisalatit eriti ei taha ja kĂ”ik mis poes mĂŒĂŒakse, pole sugugi hea kraam.
_________________
Kuhu tÔttad, Trilma?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Püh Jan 03, 2010 4:25 pm    Teema: Vasta viitega

usalda oma keha tunnetust.
kui tahad, siis on midagi puudu veel, mis sealt vÔi selle kaudu/abil tuleb.
kui ei taha, siis on norm tÀis ja vÔiks plaati vahetada.
sest alati on midagi puudu ses sitases maailmas, mis lÔhub vahel kiiremini, kui taastuda jÔuab.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
maximus
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Nov 2007
Postitusi: 1048
Asukoht: L-Virumaa

PostitusPostitatud: Püh Jan 03, 2010 4:54 pm    Teema: Vasta viitega

Pisut piinlik on juba nĂ”nda kĂŒsida aga no mis teha, kui enda tunnetust ei saa veel usaldada ... JĂ€tkan ikka. No ma ei tea, kes seda asja nĂ”nda Ă€ra lörtsivad: vĂ”ib ka vahepeal mingit sitta sisse ajada ja ei midagi, vĂ”i siis teine ÀÀÀrmus - lĂ€en poodi, teiselpool teed lĂ€eb mĂ”ni naine, parfĂŒĂŒĂŒmipilv tapvalt ĂŒmber, ise kirun, et kurat, haise parem sita vĂ”i kuse vĂ”i higi jĂ€rgi, saaks vĂ€hemalt aru, kes sa oled, halvel juhul tunnneb Ă€ra, kas on pĂ€evad vĂ”i mittte ... Smile
_________________
Kuhu tÔttad, Trilma?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Esm Jan 04, 2010 4:31 am    Teema: Vasta viitega

eks loeb ka hÀÀlestus, et millisele maailmale sa millegipÀrast oled hÀÀlestatud/orienteertud.
kui ikka hommikul nĂ€iteks pangalaenu tagasimakse teema sajaga sisse sĂ”idab, siis on suht pool pĂ€eva vĂ€hemalt selle jĂ€relmĂ”jud kukil ja sĂ”nnikut ĂŒritab igast nurgast sisse tulla.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 880

PostitusPostitatud: Nelj Dets 23, 2010 12:19 pm    Teema: Vasta viitega

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/37012/h1n1-vaktsiin-ja-700-line-nurisunnituste-kasv (kopeerin teksti siia juhuks, kui maha vÔetakse):

"H1N1 vaktsiin ja 700 %-line nurisĂŒnnituste kasv
Ühing National Coalition of Organized Women(NCOW) vĂ”ttis hiljuti kokku ja esitas USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Komiteele (CDC) andmed, mis sisaldavad shokeerivat informatsiooni H1N1 seagripi vaktsiini toime kohta rasedatele naistele. Raportile vastavalt esines 2009. aasta seagripi pandeemia ajal raseduste katkemise arvukuses 700 %-line jĂ€rsk kasv, vĂ”rreldes varasemate aastatega, mis osutab vaktsiinile kui otsesele sĂŒĂŒdlasele. CDC on asunud vastava info suhtes eitavale positsioonile.

2009-2010. aasta gripihooaja vĂ€ltel olid USAs peaaegu 50 % kĂ”igist rasedatest naistest vaktsineeritud. Arstide poolne soovitus ja nĂ”ustamine suurendasid sesoonse gripi vaktsiinisĂŒsti tegemise tĂ”enĂ€osust kolm korda, seagripi puhul isegi kĂŒmme korda. Paralleelselt H1N1 gripi hirmust tuleneva vaktsineerimise kasvuga tĂ”usis jĂ€rsult ka raseduste katkemise arvukus.

CDC on vastavate andmete osas asunud tĂ€ielikult eitavale positsioonile ning annab rohelise tule, et teha 2010-2011. aastal gripi vaktsiini sĂŒst kĂ”igile inimestele, sh ka rasedatele naistele.

KĂ”rvuti nurisĂŒnnituste andmetega tuuakse raportis vĂ€lja veelgi shokeerivamaid arvulisi nĂ€itajaid, rĂ”hutades, et vĂ”rreldes eelmiste aastatega, on 2009. aastal vaktsineerimisega seotud loote surmade arvukus suurenenud 2440 %.

Loe lÀhemalt ja tutvu raportiga http://www.naturalnews.com/030657_vaccines_miscarriages.html "

Eile oli uudis ĂŒleval ka siin: http://teadus.err.ee/&id=3345&cat=1&pgk=1 , kuid tĂ€naseks on maha vĂ”etud, mis vihjab taolise info leviku tĂ”kestamise pĂŒĂŒdele. Ikka raiutakse nagu rauda: vaktsineerimist tuleb ja peab tegema.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Reede Dets 24, 2010 2:45 am    Teema: Vasta viitega

noh jah, nÀitab Àra, et usas on mindud rahvastiku vÀhendamise hiilivat teed pidi.
hea oleks, kui see "tee" seal vÀlja eriti ei roniks.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Isiksus Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3
Lehekülg 3, lehekülgi kokku 3

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group