Arengumaagide Foorum

[Külaline]

munapÃŧha ehk KEVADPÜHA, kiigepyha

on maarahva vana pyha, mis kunagi seostati kirikliku lihavÃĩttepyhaga.
Munapyhaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale yhised teiste Euroopa vÃĩi Soome-Ugri rahvastega.

AEG. Munapyha jääb ajavahemikku 22. III – 22 ja on tänavu 11. mahlakuud. On looduse ja elujÃĩu tärkamise aeg.

TÄHENDUS. Muna on elu ja Ãĩnne seeme ning yhtlasi symbol. Kevadpyha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapyhal tehtust kasvab välja järgmiste kuude Ãĩnn. (Munade)pyha on murranguaeg, mil tehtust vÃĩi tegemata jäetust sÃĩltub taas inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna pÃĩhja poole saabub kevad hiljem, pole see pyha seal nii tähtis kui lÃĩuna- ja lääne pool.

NELJAPÄEV ENNE MUNAPYHA on suur neljapäev. Siis peaks hästi vara tÃĩusma ja ette vÃĩtma kodune suurpuhastus. Yhtlasi on see kÃĩige kurja ja soovimatu tÃĩrjumise ja eemalepeletamise päev. Loitsude ja taigadega kaitstakse pere ja majapidamine kÃĩige soovimatu eest.

Kui neljapäeval pole vÃĩimalik suurpuhastust ette vÃĩtta, sobib selleks ka
laupäev. LÃĩuna-Eestis seatakse neljapäeval yles ka kiiged.

Laupäeval peaks tingimata käima saunaski, et puhtaks saaksid ka inimese ihu ja hing. Pyhade-eelsel suurpuhastusel on sygavam tagapÃĩhi. Pyha aeg nÃĩuab puhtust ja valgeid rÃĩivaid, et asjad laabuksid soodsalt, inimesel oleks tervist ja Ãĩnne.

Laupäeval tuleks valmis keeta munad ja valmistada muud piduroad – munavÃĩi ja munapudru ning praad. Ka pyhadeÃĩlu tuleks osta valmis laupäeval. Kes teeb Ãĩlle ise, peaks selle käima panema juba nädalapäevad varem.

MUNAPYHA HOMMIKUL tÃĩustakse enne päikesetÃĩusu. Peremees vÃĩi perenaine urbib teisi – lÃļÃļb magajatele kergelt urvaokstega vastu tekki. Urbimine toob virkust, jÃĩudu ja tervist. UrbimisesÃĩnu vaata urbepäeva jutu juurest vÃĩi aadressilt haldjas.folklore.ee

Pestakse nägu puhta veega, millesse on pandud muna, hÃĩberaha vÃĩi pajuurbi. Hea kui see oleks allikavesi. Veab sellel, kes saab pesta otse allikal. Pesemine teeb terveks, virgaks, jumekaks, inimene pysib kaua noor, tema silmad aga terved ja teravad.

Minnakse välja päikesetÃĩusu vaatama. KÃĩneldakse, et sel hommikul päike tantsib. Sellelgi taval on sygavam pÃĩhi – kes tÃĩuseb enne päeva ja näeb selle tÃĩusu, saab osa päevatera jÃĩust. Liivlastel kaasneb sama kombega lindude tervituslaul Tšir
tšor linkist mida paljud kindlasti teavad.

LÃĩuna- ja Lääne-Eestis algab munadepyhal kiigeaeg. Kiikujad peavad
kiigevalmistajatele tingimata muna andma. Kiikumine puhastab inimest
seesmiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu. Maarahvas teadis, et kiikumine edendab ka linakasvu ja loob viljaÃĩnne. Kylmade ilmade puhul tehti kiik varem rehealla, sest kiikuda pidi munapyhal tingimata saama.

Virumaal, Järvamaal ja osalt Harjumaal tehti munadepyhal lauahyppamist. Tugev laud pandi yle paku ja hakati siis yksteist Ãĩhku hyppama. Sellegi tegevuse mÃĩte on sarnane kiikumisele.

MUNA. Munapyhal tehtust kasvab välja järgmiste kuude Ãĩnn. Muna värvimine, ja värvimine eeskätt punaseks, on iidne nÃĩidus, ehk taig, mis toob inimesele edenemist.


MUNAMÄNGUD. Munakoksimine e. triksimine, e. tiksutamine. Kelle muna jääb terveks, see saab teise muna endale. Hallistes mÃĩteldi enne koksimist valmis salamÃĩte. Kelle muna jäi terveks, selle mÃĩte läks täide, teise muna sai veel pealekauba. Sellist asja nimetati ragelemiseks.

Munaveeretus e. munaloomka on mäng, kus laudadest rennis vÃĩi liivast kaldrajal veeretatakse kordamÃļÃļda mune. Kelle muna vastu satutakse, selle oma saadakse endale. Mängib tavaliselt hulk rahvast. Setumaal mängitakse seda tihtipeale kiigeplatsil veel nyydki.

MUNADE VÄRVIMINE

Punaseks – madararohujuurtega;

roheliseks – kivisamblaga;

kollaseks – sibulakoortega.

Värvitud on veel vihalehtedega, rukkiorasega, linaseemne aganatega, kuusekäbide
ja puukoorega.

KokkuvÃĩtvalt, kui keegi tahab pidada munapyhi maarahva kombel, siis enne pyha tuleks koristada eluruumid, käia saunas ja värvida munad. Pyhadehommikul

[bMp]

Asjalik nÃĩuanne