Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Kirjutasin ĂŒhe esse - Majanduskriis ehk uus Suur Depressioon
Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Vaba teema
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Reede Apr 10, 2009 2:55 pm    Teema: Kirjutasin ĂŒhe esse - Majanduskriis ehk uus Suur Depressioon Vasta viitega

Majanduskriis ehk uus Suur Depressioon

VÔime pea iga pÀev lugeda prognoose sellest, et varsti varsti on aktsiaturgudel pÔhi kÀes, töötuse mÀÀr hakkab langema ja raha stabiilsus sÀilib. Kuid kas tasub sellistesse ennustustesse uskuda vÔi ootab meid ees mustem stsenaarium?

Üks oluline asi, millest praegu suurt ei rÀÀgita, on maailma riikide suuremahuline rahapoliitika. Tuleb tĂ”deda, et maailma riikide keskpangad on nĂŒĂŒdseks oma intressimÀÀrad vĂ€ga madalale toonud, et stimuleerida majandusi uuele kasvule, aga globaalne raha pakkumine on kasvanud alates aastast 1996 tasemelt $20 trillionit kĂ”igest 12 aastaga $60 trillionini, mis tĂ€hendab, et raha on odav ja seda on palju. Kas selle 12 aastaga on loodud $40 trillioni eest uut vÀÀrtust selle uue raha katteks? Tundub, et mitte - pankade laenude tagatised on ĂŒmber hinnatud kuna kinnisvaramullid ĂŒle maailma on lĂ”hkenud, mistĂ”ttu vajavad pangad praegu neid kurikuulsaid rahasĂŒste, mis aga veelgi suurendab raha pakkumist.

Hetkel oleme deflatsioonifaasis ja nĂ€eme kuidas kĂ”ikjal hinnad langevad, mis aitab tootjatel, teenusepakkujatel ja nende tarnijatel toime tulla langenud nĂ”udlusega. Samas langenud nĂ”udlus suurendab tööpuudust, sest pole lihtsalt vaja nii palju inimesi tootma ja turustama kaupu, mida aina kasvaval hulgal tarbijatest pole raha otsa. Teisest kĂŒljest töötud inimesed ka sÀÀstavad rohkem, mis paneb veelgi survet mĂŒĂŒgihindadele.

Töötuse kasv paneb valitsused ja keskpangad keerulisse olukorda – ĂŒhest kĂŒljest oodatakse neilt, et tehtaks nii palju kui vĂ”imalik inimestele uute töökohtade loomiseks, mis aitaks taastada tarbimist ja motiveeriks ettevĂ”tteid edasi arenema. Samas on selleks vaja palju uut kapitali, mis tuleb kas laenata vĂ”i ise tekitada. Olukorras, kus maailmaturul juba niigi on raha kogus ajalooliselt suurim, vĂ”ib uue ja vĂ€ga suure koguse raha sĂŒsteemi lisamine esile kutsuda tugeva inflatsiooni. Musta stsenaariumi kohaselt, kus deflatsioon on pöördunud inflatsiooniks, aga lisatud raha ei ole soovitud eesmĂ€rki (nĂ€iteks kriisieelne tööhĂ”ive mÀÀr) saavutanud vĂ”ib juhtuda, et on vaja veelgi uut raha laenata vĂ”i luua.

Probleem seisneb ka suurel mÀÀral selles kuhu seda uut raha paigutatakse. Tuleb meeles pidada, et paljud inimesed on jÀÀnud töötuks ettevĂ”tetest, mis ei olnud langenud nĂ”udluse tingimustes enam jĂ€tkusuutlikud. Paljud riigid toetavad subsiidiumide kaudu sektoreid tööstusharudes, mis ilma subsiidiumiteta ei suudaks pankrotte vĂ€ltida. Kui hakkame raha sĂŒstima ettevĂ”tetesse, kes oma tegevusega ei ole suutelised uut vÀÀrtust looma, siis selle uue raha kasutegur saab olema negatiivne. Seega peame lootma, et uus raha jĂ”uab sellistesse tööstusharudesse, millel on tĂ€na nĂ€ha perspektiivikat tulevikku ja just seal vajame ka uusi töökohti, kui mĂ”tleme pikaajaliselt.

Kui raha sĂŒsteemi lisamine ei aita ja seda tegevust ka ei katkestata on suure tĂ”enĂ€osusega tulemuseks hĂŒperinflatsioon. Selle majandusnĂ€htuse korral kaotavad inimeste rahalised vahendid oma vÀÀrtust suurel kiirusel, mis tĂ€hendab, et hoiustajad tormaksid pankadesse oma raha vĂ€lja vĂ”tma, et see kaupadeks vahetada. Samas satub seelĂ€bi ohtu pankadele seatud reservinĂ”uete tĂ€itmine, mis tekitab pankrotiohu, kui pankadesse uut raha juurde ei tule. VĂ”iks kĂŒsida, et mis kasu oleks uuest rahast, kui suurel kiirusel kasvanud nĂ”udlus ka mĂŒĂŒgihinnad kĂ”rgele viiks. Antud stsenaariumi puhul peaks riigid lĂ”puks hakkama oma kodanikke varustama tasuta toiduga, et vĂ€ltida laialdasi massimeeleavaldsusi, et mitte öelda revolutsioone. Siiski tuleb loota, et hĂŒperinflatsiooni me lĂ€bi tegema ei peaks.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!


Viimati muutis seda Avatud teadvus (Teis Apr 21, 2009 12:51 am). Kokku muudetud 2 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Reede Apr 10, 2009 6:29 pm    Teema: Vasta viitega

ring, mis eeldab ringi.
ja mitte sealt vÀlja tulekut.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Reede Apr 10, 2009 8:16 pm    Teema: Vasta viitega

Pankade loodud ring. Üks suur probleem on see kuidas pangad raha tekitavad. Sellega ongi pĂ”himĂ”tteliselt majandus taaskord pekki keeratud.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 12:56 am    Teema: Vasta viitega

ei.
pekki on keeratud selle teadmise sissesĂŒstimisega, et kriis on loomulik asi, mis majanduse arengu kĂ€igus ilmtingimata millalgi tuleb pea hea elu perioodi.
aga sellisest lÀhtpunktist (nÀiteks)
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=22728649&l=fpOpinion
minema hakates on seda tunduvalt raskem tekitada.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 1:19 am    Teema: Vasta viitega

Selle teadmise sissesĂŒstimine, et kriis majanduses on loomulik nĂ€htus tĂ€idab pankade huve. Siiski ei ole see teadmine mitte pĂ”hjus vaid pankurite eneseĂ”igustus. PĂ”hjus seisneb sĂŒsteemi konstruktsioonis ja seda sĂŒsteemi kaitstakse inimeste ignorantsusega rahandust ja majandust puudutavate teemade osas. Enamus inimesi arvab, et rahandus ja pangandus on midagi vĂ€ga keerulist, millest ainult vĂ€hesed geniaalsed inimesed aru saavad. Asi pĂ€ris kindlasti ei ole nii, aga tihtipeale piisab Ă”ige mulje jĂ€tmisest, et poolteadvel inimest milleski veenda. Kui pangad ei saaks 0st raha tekitada, siis oleks rahal stabiilne vÀÀrtus. Praegu on meil selline sĂŒsteem, mis tekitab eksponentsiaalseid majanduskasve (nagu see, mis just lĂ€bi sai). Nagu mu esseest lugeda vĂ”id, viib see probleemini, kus ĂŒks hetk on sĂŒsteemis liiga palju raha, aga keegi ei saa seda kasutada, mistĂ”ttu selle vÀÀrtus devalveerub selle Ă”ige hinnani, mis on vĂ€rvilise paberi hind. Kui meil oleks stabiilne raha, siis oleks lihtsalt jĂ€tkuv lineaarne majanduskasv, mis ei oleks muidugi kaugeltki nii kiire, kui see millega inimesed on Ă€ra harjunud tĂ€nu Kaynesi jĂ€tkusuutmatute teooriate ellurakendamisele poliitikute poolt. Eks raskusi tuleks ette ikka, sest inimesed kipuvad sĂ”dasid pidama, aga see ei tĂ€henda, et me peaks loobuma ratsionaalsetest alustest majanduses.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 6:25 pm    Teema: Vasta viitega

see asi pÔhineb mÔnedel dogmadel:
raha ON hÀdavajalik,
raha on usaldusel pÔhinev vahetusvahend,
raharinglus peab olema,
laen on normaalne nĂ€htus (muideks, kas sa tead, et IGASUGUNE intress on universumi seadustega keelatud? Ă€kki oskad pĂ”hjendada, miks? see pole ĂŒldse keeruline.),
pangad peavad olema,
tootmise suurenemine on normaalne,
sortimendi laienemine sarnaste toodete osas on hÀdavajalik,
turustamise edendamine on tootmise edendamise seisukohast möödapÀÀsmatu,
jne.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 6:48 pm    Teema: Vasta viitega

haldjanool kirjutas:
see asi pÔhineb mÔnedel dogmadel:
raha ON hÀdavajalik,
raha on usaldusel pÔhinev vahetusvahend,
raharinglus peab olema,
laen on normaalne nĂ€htus (muideks, kas sa tead, et IGASUGUNE intress on universumi seadustega keelatud? Ă€kki oskad pĂ”hjendada, miks? see pole ĂŒldse keeruline.),
pangad peavad olema,
tootmise suurenemine on normaalne,
sortimendi laienemine sarnaste toodete osas on hÀdavajalik,
turustamise edendamine on tootmise edendamise seisukohast möödapÀÀsmatu,
jne.

Raha on samm edasi bartersĂŒsteemist, sest bartersĂŒsteem ei vĂ”imalda kuigi tĂ€pselt ĂŒht vÀÀrtust teise ĂŒmber arvestada. Raha peaks idee poolest olema mĂ”ni standardiseeritav ressurss, mille leiduvus on piiratud ja mida inimesed vajavad ja hindavad - nĂ€iteks kuld, hĂ”be jne. Praegu meil ei ole Ă”iget raha, sest on lihtsalt paber, mis on kaetud teise paberiga ja selle paberi hind ĂŒletab kaugelt paberi enda vÀÀrtust. Kui paber oleks alati stabiilselt tagatud kulla, hĂ”beda vĂ”i mĂ”ne muu ressursiga, siis oleks sĂŒsteem stabiilne. Siis ei mĂ€ngiks ka mingit rolli usladus, sest raha on tagatud reaalse ressursiga, mitte usaldusega.

Laen iseenesest on normaalne nÀhtus, kui on 2 osapoolt, kes on nÔus omavahel sellise kokkuleppe vaba tahte alusel tegema. Intress on Ôigustatud laenajapoolse riskiga ja loobumisega teatud ajaks enda ressursi kasutamisest.

Pangad vĂ”ivad eksisteerida kui kohad, kus inimesed saavad oma vara hoiule tuua ja selle pealt intressi teenida. Samuti saavad teised inimesed sealt raha laenata ja maksta intressi. SĂŒsteem on korras kuni pank laenab vĂ€lja ainult seda ressurssi, mida on reaalselt hoiule toodud ja selles osas peaks olema ka teatav piirang. Kuid tĂ€napĂ€eval pangad mitte ei laena vĂ€lja hoiuletoodud resurssi vaid tekitavad uut raha, kui inimene tuleb panka ja vĂ”tab laenu pannes midagi tagatiseks. See uus raha luuakse selle tagatise kattega - niimoodi on loodud 95% ringluses olevast rahast.

Tootmine peab katma inimkonna vajadusi. Kui kasvab inimkond, siis kasvab ka tootmine. Ma ei leia, et sortimenti peaks absurdsuseni laiendama - see on ressursi raiskamine.

Mis puutub turundustegevusse, siis konkurentsikeskkonnas pĂŒĂŒavad ikka osalejad leida teiste ees omale mingi eelise. Oleks tore kĂŒll, kui kĂ”ik tootjad suudaks vĂ”rdselt turu Ă€ra jagada ja uusi tulijaid ei takistataks jne, aga see ei ole kuigi reaalne stsenaarium tĂ€napĂ€eval.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
boss
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Apr 2006
Postitusi: 2170

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 7:35 pm    Teema: Vasta viitega

Raha on ĂŒks osa teatavast maailmakorrast. Kui tuleb teistsugune, siis seal on olulised teised asjad.

Haldjanool- palun seleta mulle, kuidas on vĂ”imalik ĂŒleval hoida kapitalistliku maailmakorda ilma rahata?

VĂ”i kristliku sĂŒsteemi ilma piiblita?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 7:42 pm    Teema: Vasta viitega

Raha on vĂ€ltimatu, kui inimesed tegelevad vahetusega. Kui sa vahetad kauba kauba vastu, siis vĂ”ib mĂ”lemat kaupa defineerida ka kui raha. Rahast vĂ”ib loobuda siis, kui inimesed lĂ”petavad vahetustegevuse ja annavad ĂŒksteisele lihtsalt niisama asju mida teised vajavad ilma midagi vastu tahtmata. Raha vĂ”ib defineerida ka kui energiat ehk potentsiaali midagi teha. Kui sa annad oma raha teisele inimesele ilma midagi vastu tahtmata, siis sa annad lihtsalt Ă€ra oma enrgiat. Üllas teguviis, aga samas vĂ”iks kĂŒsida, et miks teine osapool pole ise vaeva nĂ€inud, et energiat koguda ja ootab nĂŒĂŒd, et talle lihtsalt antakse nagu vanem annab oma lapsele. Kindlasti ei peaks laskma inimestel nĂ€lga surra, aga samas ei ole ka hea mĂ”te muuta teisi sinust sĂ”ltuvaks. Parem anna inimesele Ă”ng ja Ă”peta ta kala pĂŒĂŒdma ma arvan.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 9:48 pm    Teema: Vasta viitega

boss kirjutas:
Raha on ĂŒks osa teatavast maailmakorrast. Kui tuleb teistsugune, siis seal on olulised teised asjad.

Haldjanool- palun seleta mulle, kuidas on vĂ”imalik ĂŒleval hoida kapitalistliku maailmakorda ilma rahata?

VĂ”i kristliku sĂŒsteemi ilma piiblita?


ega sa pole veel kuulnud, et nii davose konverents kui G20 kuulutasid kapitalismi lÀbikukkunuks ja sellesena vÀljavahetamist vajavaks?
ja kui nemad juba seda ĂŒtlevad, siis mis on selle koha pealt öelda lollimatel?
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 9:50 pm    Teema: Vasta viitega

avatud teadvus, sa jÀtsid vÀlja mÔtlemata, miks on igasugune intress universumi seaduste koha pealt keelatud.
rÔhutan, igasugune.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
boss
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Apr 2006
Postitusi: 2170

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 9:57 pm    Teema: Vasta viitega

Ei ole kuulnud ja point ei ole sobilikkuses ja mitte sobilikkuses.
Point on selles, et raha on kapitalismi jaoks vajalik komponent.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 10:02 pm    Teema: Vasta viitega

haldjanool kirjutas:
avatud teadvus, sa jÀtsid vÀlja mÔtlemata, miks on igasugune intress universumi seaduste koha pealt keelatud.
rÔhutan, igasugune.


PÔhendasin Àra, miks on intress Ôigustatud. SeetÔttu ei olnud vaja vastupidist pÔhjendada.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 10:04 pm    Teema: Vasta viitega

haldjanool kirjutas:
ega sa pole veel kuulnud, et nii davose konverents kui G20 kuulutasid kapitalismi lÀbikukkunuks ja sellesena vÀljavahetamist vajavaks?
ja kui nemad juba seda ĂŒtlevad, siis mis on selle koha pealt öelda lollimatel?


Tee omale asjad selgeks - kapitalism töötaks, kui sellest kinni peetaks. See, mis maailma majanduse auku on viinud on kĂ”rvalekalle kapitalismi aluspĂ”himĂ”tetest (vĂ€ljendudes katteta raha tootmises, suurkorporatsioonide eelistamises, paksus riigiaparaadis, riiklikus sekkumises majanduse toimimisse ja kĂ”rgetes maksudes). Davos ja G20 on pĂŒĂŒded kinni mĂ€tsida aastakĂŒmnete pikkust jĂ€tkusuutmatut majanduspoliitikat. Aga usu mind - pikka pidu ei ole, sest ka majandus allub lĂ”puks fĂŒĂŒsikaseadustele.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!


Viimati muutis seda Avatud teadvus (Püh Apr 12, 2009 12:16 pm). Kokku muudetud 4 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
boss
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Apr 2006
Postitusi: 2170

PostitusPostitatud: Laup Apr 11, 2009 10:08 pm    Teema: Vasta viitega

Hiina ja INDIA pangad aina kasvavad.
Seega jÀrgmine pauk lendab sinna.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
akk
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 29 Dets 2004
Postitusi: 6324

PostitusPostitatud: Püh Apr 12, 2009 8:28 am    Teema: Vasta viitega

ma olen rÀÀkind, et kapitalism on nagu monopolimĂ€ng kus rikkus kontsentreerub pankurite kĂ€tte. Tegelikult see raha mis pankurid vĂ€lja annavad ei ole pĂ€ris katteta raha. See on eelmise monopoli mĂ€ngu jaotamatta kasum. Pankurid jaotavad selle laiali kui nad nĂ€evad tulevikus uusi kasumisaamise vĂ”imalusi. See, et see raha on katteta, on ĂŒks pooltĂ”de mida ajakirjandus pasundab.

Revulutsioone tehakse allpool, ĂŒleval ei ole mingeid revoluutsioone.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
gladiaator
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 27 Sept 2006
Postitusi: 1143
Asukoht: areen

PostitusPostitatud: Püh Apr 12, 2009 9:58 am    Teema: Vasta viitega

Kui mingi sĂŒsteem antud juhul kapitalistlik ikka pĂ”hja lastakse nĂ€it kĂ€esoleva kriisi tekitamisega,selle kohta oli ka delfis ming usa majandustegelase artikkel,kes kirjutas,kuidas papp usa maj.vĂ€lja tĂ”mmati ja us.majandus oli mĂ”ne tunni ja maailmamajandus paari pĂ€eva kaugusel kokkukukkumisest,huvitav seejuures ,et artiklis ei mainitud ,kes seda tegi, on sellel mingi kindel eesmĂ€rk ja tulem ,mida veel selle pĂ”lvkonna eluajal nĂ€ha saab.Leidsin delfi artikli ĂŒles:
http://forte.delfi.ee/news/varia/article.php?id=21203555&l=fplink
_________________
me kÔik peame vÔitlema
son of the creator will return
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Püh Apr 12, 2009 11:34 am    Teema: Vasta viitega

akk kirjutas:
ma olen rÀÀkind, et kapitalism on nagu monopolimĂ€ng kus rikkus kontsentreerub pankurite kĂ€tte. Tegelikult see raha mis pankurid vĂ€lja annavad ei ole pĂ€ris katteta raha. See on eelmise monopoli mĂ€ngu jaotamatta kasum. Pankurid jaotavad selle laiali kui nad nĂ€evad tulevikus uusi kasumisaamise vĂ”imalusi. See, et see raha on katteta, on ĂŒks pooltĂ”de mida ajakirjandus pasundab.

Revulutsioone tehakse allpool, ĂŒleval ei ole mingeid revoluutsioone.


MonopolimĂ€ngul ja kapitalistlikul ĂŒhiskonnal on tĂ”esti omajagu seost - pank vĂ”ib olla raha tĂ€is, aga on ka juhtunud, kus pangast saab raha otsa. Rikkus kontsentreerub nende kĂ€tte, kes on kĂ”ige osavamad vĂ€lja mĂ”tlema sĂŒsteeme, mis neile raha sisse toovad. Need inimesed, kes ei pea ennast piisavalt vĂ”imekaks lĂ€hevad tööle nende juurde, kes oskavad kapitali kasvatada. Lisaks on ka riigisektor kuhu vĂ”ib tööle minna. Mis eristab riigisektorit erasektorist on see, et riigisektor ei ole vĂ”imeline kapitali kasvatama vaid oskab ainult vĂ”imekatelt osa kasumist Ă€ra vĂ”tta, sest neil on sunnivahendid - mĂ”nes mĂ”ttes sarnane maffiale.

Tulles nĂŒĂŒd konkreetselt raha juurde, siis tĂ€napĂ€eval on raha reaalselt keskpankade poolt tagatud peamiselt teiste valuutadega, mis samuti on kaetud teiste valuutadega. VĂ€hesel mÀÀral kasutatakse ka reservides kulda, aga see ei ole pankuritele eriti meelt mööda, sest kuld on piiratud ressurss ja kattevarana ei vĂ”imalda raha piiramatult juurde toota. Kommertspangad tekitavad raha kui annavad vĂ€lja laene - inimene tuleb paneb midagi tagatiseks ja selle tagatise alusel luuakse vĂ”lakiri, mis lubab pangas seaduse alusel tekitada laenaja poolt kĂŒsitud summa. Enne seda raha ei olnud, aga nĂŒĂŒd on. Kui tagatise vÀÀrtus peaks lanegma, siis ongi tegu juba inflatsiooniga, sest osa uuest rahast jĂ€i katteta. Teatud osa leanudsest on juba eos arevestatud tagastamatuteks, mis samuti tuleb kĂ”igil teistel raha omavatel inimestel lĂ€bi inflatsiooni kinni maksta. Pankuritel on samas motivatsioon anda vĂ€lja vĂ”imlikult palju laene, sest seda enam saavad nad intressi. Pankurid teavad, et see sĂŒsteem nii töötab ja enne kui pĂŒramiid jĂ€lle kokku kukub vahetavad nad oma raha mĂ”neks vÀÀrismetalliks, kinnisvaraks vĂ”i muuks vÀÀrtust sĂ€ilitavaks varaks. ÜlejÀÀnud rahvas, kes ei ole kursis, et sĂŒsteem niimoodi töötab kaotab hĂŒperinfaltsiooniga oma sÀÀstud ning jÀÀb ka tĂ”enĂ€oliselt töötuks, sest ettevĂ”tted lĂ€hevad pankrotti. Olen seda valdkonda pĂ€ris pĂ”hjalikult mitu aastat uurinud ja tean millest rÀÀgin - seda kinnitavad ka Nobeli preemiaid vĂ”itnud majandusteadlased. Nii, et ei ole midagi pooltĂ”de, et raha katteta oleks.

Kes inglise keelt mĂ”istavad vaadakse seda Milton Friedmani (Nobeli preemia laureaat) lĂŒhifilmi, kus ta rÀÀgib kuidas pangandus töötab ja kuidas eelmine Suur depressioon tekkis http://www.youtube.com/watch?v=MxoHoVLO02o
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
gladiaator
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 27 Sept 2006
Postitusi: 1143
Asukoht: areen

PostitusPostitatud: Püh Apr 12, 2009 11:45 am    Teema: Vasta viitega

Friedmani aeg on ĂŒmber saanud ,seda paljud majandusanalĂŒĂŒtikud öelnud.
_________________
me kÔik peame vÔitlema
son of the creator will return
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Avatud teadvus
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Mai 2005
Postitusi: 770

PostitusPostitatud: Püh Apr 12, 2009 11:48 am    Teema: Vasta viitega

Ökonoomika erinevad koolkonnad vĂ”itlevad omavahel ja on loomulik, et vastasleer vĂ€idab, et teine pool on ajast maha jÀÀnud. Tegelikkuses on Friedmannil Ă”igus, kui sa natuke uurid nĂ€iteks kui suur on maailmas raha pakkumine ja kui vĂ€he see raha millegi reaalsega tagatud on.

Aga kui viitsid, siis too nÀiteid, millega ta mööda pani.
_________________
You got to use your mind! Don't let your mind be used!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Vaba teema Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele 1, 2, 3, 4  Järgmine
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 4

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group