Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Keel ja kirjandus

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Erinevad teemad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Püh Aug 03, 2008 6:57 pm    Teema: Keel ja kirjandus Vasta viitega

Luuletuste all tekkis mÔttevahetus, mis lÀheb teemast vÀlja. VÔib-olla sobib siia paremini.

Luuletuste teemas kirjutasin:

Kirjanduse aluseks on uudsuseĂŒllatus ja helgusehetk (katarsis), mille tekst lugejas esile kutsub. Kui lugeja on sama loll kui kirjutaja, siis lĂ€hevad sellised asjad pÀÀle ja vĂ”etakse tĂ”siselt. Kui on tunded, siis on pohui, kuidas teine kirjutab, peaasi et kirjutab. Aga kui lĂ€heb raamatu avaldamiseks, siis olgu ikka kirjandus, mitte hale vĂ€rsitagumine (kugi vĂ€rsivormist ei pruugi samuti suurt aimu olla).

Nii, et vÀhem mula sel teemal, et miks nÔndamoodi kirjutate. Noorus pole alati voorus ja vÀljendub rumaluses/koegenematuses/oskamatuses. Luulet on kehva ja head, sest kirjutajaid on kehvi ja hÀid ja hÀÀdel pole alati kÔige paremad ajad samuti.

___________________________
Andromenda vastas:
Uudsuse kĂŒllasus ei ole oluline. Uudsus ise ei ole tingimata ĂŒldse isegi vajalik mitte. Inimese tunnete ja emotsioonide hulk on piiratud, inimene ise aga ajatu.
SÔnaline vÀljendusrikkus, hinge avarus ja sÔna jÔud, ehk see mis sÔna taga, loob luule ainulaadsuse, kandvuse ja tekitab kaaskÔla mÔistmisvÔimelises lugejas.
Ütelda lihtsalt ja tabavalt harjumuspĂ€rase kohta, on enam vÀÀrt kui mistahes juurdumata uuendamise katse.

Suur sĂ”navaraline pagas, on kĂŒll oluline, kuid see ei anna veel oskust viimast kasutada. Inimese keeletaju areneb alguses lihtsamalt keerulisemale, siis raskesti mĂ”istetavaks, komplitseeritult keeruliseks, lĂ”puks pÀÀdib liigse vahu ja enesuhkuse eemaldamisega.

Mis puutub vÀrssi, siis on lihtsalt vÀrsivorme, mis mÔne lugejaga ei haaku. Pole Àratundmist/kogemust vÔi lihtsalt hetke Ôigeaegsust.

Igasugune katarsis, charisma ja muud kohatud vÔÔrsÔnad keelepruugis, vÀljendid, kirjeldamaks luulet, mis on vÀÀrt kirjutamist -on justnimelt see poos, mida ise niivÀga pahaks pead.
Erilise uudsusejahi kuiviklik prigin, peenutsemine, mis tarvitet keelest sageli viimsegi mahla eemaldab ja sellele plekitĂŒki maitse jĂ€tab.

_____________________________

TÀnud Andromedale, et tema protagonistituju pÀrast tekkis mul oma sÔnakasutuse lihvimise vajadus. Kuni mind siit Àra ei bÀnnita, sÀilib vÔimalus kirjalikku vÀljendust harjutada. Mul pole vajadust muuta Andromeda arvamust - see Obi van Kenobi omab kindlaid seisukohti ja vÀljendub neile vastavalt.

Üks asi siiski riivas. Kasutasin sĂ”na "helgushetk" ja selle jĂ€rel SULGUDES sĂ”na "katarsis", eeldades, et kooliharidusest on mĂ”nel veel see meeles ja selgitab, mida ma mĂ”tlen omasĂ”naga "helgushetk". MĂ”ni vĂ”ib-olla ei tea, mis tunne on, kui loed luuletust ja tekkib teadvuse avardumine. Kui pole kunagi sellist tundnud, siis vĂ€hemalt Ă”pikutekst tuleb meelde.

JÀrgnevalt mÔne mÔttearendused, mis kohe kindalsti ei mahu rubriiki "Luule".

POOS. Kogu tavakeelekasutus on ĂŒks suur poos. Me kasutame lausemalle, mida kasutavad kĂ”ik teisedki. Kogu igapĂ€evakeel oma kitsuses on ĂŒks suur poos, kokkulepe, kĂ€itumisnorm. Sest meil on vaja igapĂ€evaselt teiste inimestega verbaalselt suhelda nii, et ikka arusaadav oleks. Luulekeel on lĂ€bimurre normist ja kokkuleppest - tĂ€histaja ja tĂ€histatava seosed on vabad. SĂ”navara on siin sama oluline kui algklassiĂ”pilasele kuuevĂ€rvilise vĂ€rvikarbi vahetamine nĂ€iteks 24 vĂ€riv vastu juhul, kui pole oskust ise vĂ€rve segada. VĂ€rvide segamise oskus keeles on aga eeldus, millest vĂ”ib Ă”ppimise ja harjutamise kĂ€igus saada anne (vaimne omadus). Parim nĂ€ide sellisest andest on meil Juhan Liiv. Kui paljud on vĂ”tnud tema jĂ€rgi poose, kuid pole suutnud selles end vĂ€ljendada?

Inimese sees vĂ”ib olla tunnetemöll vĂ”i tajumus ajatusest jms, kuid ta ei kirjuta sellest luuletust. Enamus ei kirjuta. Sest pole nende rida, pole piisavalt töövahendeid (sĂ”nu), pole oskusi (tĂ€histatava ja tĂ€histaja seoste loomise tehnilisi vĂ”tteid ehk samuti vastavaid eeldusi/annet). Ja kui kirjutabki, siis kasutab selleks kuskilt-kuuldut, kuskilt-loetut, kuskil-heakskiidetut. Tohutu nekro ja gooti ja ropprĂ€pi laine praeguses teismeloomingus on just selline - suur poos. Kuid ei tajuta, et see on millegi vÔÔra matkimine eesmĂ€rgiga vĂ€ljendada endas olemasolevat. Vahel kĂŒll pole ka enda sees vastavat materjali olemas vaid pĂŒĂŒtakse kirjtuamise (loometeo) kaudu see endas esile manada. See on nĂ€htus, mille vastu vĂ€ga paljud Ă”petlikud kirjatÂčurad on hÀÀlt tĂ”stnud. Kahjuks ei saa teismeloomet (nu, ja ka ligi neljakĂŒmnene vĂ”i ligi kuuekĂŒmnene algaja kirjanik vĂ”ib olla oma mĂ”ttemaailmalt veel tĂ€itsa puberteetik) veel kirjanduseks pidada - see on nagu röövikufaas, mis neil lĂ€bida tuleb, kes tahavad lĂ”puks ka kirjutama hakata. Nii-et andke aga tuld, pilduge akkidele sitta, kĂŒll pĂ€rlid kah tulevad Cool Tekstide keeruliseks ajamine (vormidega katsetamine, tsitaatide sissetoomine, vihjamine) jne on samuti paljude noorautorite röövikufaasi tunnus. Kulub aega, kuni see muutub kĂŒpse kirjutaja poolt valitud "igapĂ€evaseks töövahendiks" vĂ”i töömeetodiks.


LUULETAJA JA TEMA AJATU OLEMUS. Tekstil on alati kaks otsa. Üks on selle kirjutaja, teine lugeja. Ei ole oluline, kui Ă”ilishingeline on luuletaja, ta vastutab alati, mis juhtub tema teksti lugejaga. Praeguse suure mulisemise ajastu taustal ei tĂ”use nimetet fakt kĂŒll esile, kui ei ole oma mĂ”ju kaotanud. Kui kirjutaja teab, et vastutab, siis ta ei pillu sĂ”nu hooletult. SĂ”nades on jĂ”ud, see on energeetilin fakt. Õige sĂ”na Ă”iges kohas jne. NĂŒĂŒd vormist. Milleks ĂŒldse vormid? Kas need on aegunud ja keerulised reeglistikud, mida pole enam vaja? Kas nende kasutamine on juhuslik (tuleb vaim peale just mĂ”nd vormikest kasutada...)? RĂŒtm annab sĂ”nale mĂ”jujĂ”u - sĂ”nad asetuvad teatavasse seosesse nii mĂ”tteliselt kui vormilises jĂ€rgnevuses. Vormi abil vĂ”ib lisada lihtsale tekstile nii mĂ”nedki tĂ€henduskihid juurde vĂ”i mitmekordistada selle jĂ”udu, mis juba olemas on. Vorm pole juhuslik - see on valik, et tulemus (lugejas!) oleks maksimaalne. Sest nn. "ajatu luuletaja" ei kirjuta oma nabale, ta kirjutab alati kellelegi teisele. Ning ĂŒldjuhul head luuletajad pĂŒĂŒavad hetki neist ilmadest, mis jÀÀvad tavaelu piiratud tunde- ja emotsioonimaailmadest vĂ€ljapoole. On vaja olla tohutult andekas ja tohutult heade kĂ€sitööoskustega, et tuua see kĂ”ik siia ilma. See on keele ja kirjanduse maagia.

UUDSUS. Mis loom see veel on? Selge on, et tekstis peab olema midagi Ă€ratuntavat, muidu oleks seda vĂ”imatu lugeda. See, mis tĂ€napĂ€eva eesti kirjanduses ja pole kahtlustki, mujal samuti, mÀÀrab hea luuleteksti vÀÀrtuse, on teadvust avardav mĂ”ju. Kirjeldada vĂ”ib nĂ”nda, et sinu igapĂ€evase ilma piirid nihkuvad vĂ€hemalt millimeetri jagu kaugemale ja sa nĂ€ed vanu tuttavaid asju teises valguses, teise nurga alt ja seostad neid uue info vĂ”i uue info vĂ”imalusega. VĂ”rdluseks kaks teksti millest kumbki pole paha: Toe Tag'i "Pankrot" ja Chalice'i "Minu inimesed". Kumbki pole tehniliselt kehv, kuid nn. kanali lĂ€bilaskevĂ”ime on erinev, uudsusmoment on erinev. Leidub muidugi neid, kes ĂŒtlevad, et "Pankrot" on tarbetekst. Mu meelest on se's infot ĂŒle ajavas laulus rohkem sees, kui on teadlikult sisse pand, aga las olla - rĂŒtm ja super vormitunnetus mitmekordistavad mĂ”ju. "Minu inimeste" mĂ”ju ei kuulu vist vaidlustamisele.

Kahjuks eksisteerib nn. vananenud luule. Autor alles avastab ja uurib enda jaoks tundmatut ning paiskab selle vĂ€lja. Samas lugejale on see lĂ€bikĂ€idud tee, ta tunneb igavust. Tunne on, nagu loeksid ĂŒhte sedasama sajandat korda. Siin lisandub uudsele helgushetkele kaasaegsus. See on sotsiaalne fenomen, nĂ”uab publikutunnetus, oma lugejate tundmist. Ja seni kirjutatu mittekordamist ehk oma kirjandusliku omapĂ€ra leidmist. Kahju kĂŒll, aga pole mĂ”tet praegu kirjutada NAGU Paul-Eerik Rummo, Runnel, Contra vĂ”i Merca. Kuini nimetatud on veel elus, eks nemadki muutuvad, aga osa tekste on juba kivisse raiutud ja kui raamatute pĂ”letamist ei tule, siis epigoone ei vaja.

LUULE, PROOSA JA TEOORIAD. Proosa peegeldab eelkĂ”ige maailmavaatelisi erinevusi, autoripoolseid nĂ€gemusi mingitest reaalsuse tajumise viisidest. Luule annab rohelise tee nendele tajudele, mis pole kĂ€egakatsutavalt "reaalsed". Teooria on midagi vahepealset. See on vĂ”imalus keeleliste vahendite abil seostada uudsel vĂ”i parandatud viisil tĂ€histatavaid ja tĂ€histajaid, teha ĂŒmberpaigutusi nimetet seostes sihiga kinnistada uus sĂ”nakasutus.

Siinkirjutatu ei kuulu kaanonite hulka. See on subjektiivne vaade ja pole kirjutet eesmĂ€rgiga muuta kellegi teise vaatenurka samadele objektidele. Tuli vaid tahtmine nĂ€idata, et ka teisi vaatevalikuid on vĂ”imalik teha. Kui siia teemasse tekib veel vaateid samadele objektidele, siis seda terviklikumat pilti on neist vĂ”imalik saada. Objektid (luule, nĂ€iteks) on suured, mahukad ja mitmetahulised. Äkki oleks vĂ”imali ĂŒle elada periood, kus ĂŒks seisab ĂŒhelpool mĂ€ge ja karjub, et mĂ€gi on jĂ€rsk - teine seisab teiselpool ja kisab, et see on laugjas.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
nosalt
Beez pÀike
Beez pÀike


Liitunud: 29 Nov 2007
Postitusi: 243
Asukoht: magevees

PostitusPostitatud: Kolm Märts 11, 2009 2:06 am    Teema: Vasta viitega

Kui vana on sÔna "sÔda"? TÀpselt ei taha keegi temaga riimuda. Kas on algupÀrane vÔi laensÔna?
_________________
NaCl - esimene lisaaine, mis maalastele pÀhe ja sisse mÀÀriti.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Nightknight
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 22 Apr 2006
Postitusi: 781

PostitusPostitatud: Esm Juun 28, 2010 2:13 pm    Teema: Vasta viitega

keel ja kirjandus on pask.
_________________
I love fairys.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail MSN Messenger
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5797
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Esm Okt 18, 2010 2:53 am    Teema: Vasta viitega

Eestlaste
sÔnaahtruse tÔttu plaanib Eesti Keele Instituut kasutusele jÀtta vaid
viis kÀÀnet - mĂ”nitav, ihaldav, omastav, Ă€raĂŒtlev ja mittemidagiĂŒtlev.
...Lisaks kaalutakse, kas mitte lĂŒlitada grammatikasse ka umbusaldavat ja mĂ€nglevat kĂ”neviisi ja mĂ”ningad ringkonnad tunnevad puudust jĂ€relminevast kÀÀndest. See vastaks kĂŒsimusele: kes lĂ€heb jĂ€rele?

Cool Laughing Rolling Eyes
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Krislyn
Tumeroheline pÀike
Tumeroheline pÀike


Liitunud: 21 Jan 2009
Postitusi: 136

PostitusPostitatud: Nelj Nov 18, 2010 12:52 pm    Teema: Vasta viitega

aga kÀskiv kÔneviis? ikka jÀÀb alles?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5797
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Nelj Nov 18, 2010 5:28 pm    Teema: Vasta viitega

no kus ta pÀÀseb, kĂŒll ta jÀÀb.
see ju nii palju kasutatav...
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Erinevad teemad Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group