Arengumaagide Foorum

[Tokroda]

[akk]

[Tokroda]

Akk, oled kÃŧll ja me ei lase sind ära. Sa nii hea mÃĩnus peksupoiss
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Curiosa]

[LAKMUS]

MÃĩningad tahavad moodsad olla, oma vÃĩÃĩrkeele sÃĩnaga, oled kanepit Ãŧle tÃĩmmanud vÃĩi!
Aga on igas seltskonnas oma liider ja ka peksupoiss, (aga siin peksupoiss on ise kohale ilmunud ja nii meeldib, et ära ka ei taha minna) siis ka fÃŧÃŧsiliselt pekstakse peksupoisse, kui muidu ei aita ajuloputus, kÃĩik on vajalik Elus, mis eksisteerib, kuid Ãĩigel ajal!
_________________
pimedus ja teadmatus on enda hävitamine!

[Curiosa]

[LAKMUS]

Curiosa--Tundsid ennast puudutatuna ja sellega ka nägid enda peegelpilti, närvilisust minus! Üldiselt tähendab minu nimi siiń filtreeriat ehk kaitsja ning, kui vaja ka rÃŧndan ja ka fÃŧÃŧsilises plaanis, kui vaja! Kuid sÃĩimlemise ja paika panemise ning pÃŧÃŧdmise, avada silmi siin meie foorumis inimestele on ikka suur vahe! Kuid ma ei imesta kui sa oma märgiks juba kanep paned, et sinus segadus on! Meil lisaineid pole vaja, oleme jÃĩudnud sellesse staadjumisse!
_________________
pimedus ja teadmatus on enda hävitamine!

[Curiosa]

sa istud oma eelarvamustega kangesti kinni mingis mullis, sestap on sind valus vaadata. laienda silmaringi:

Kanep (Cannabis sativa L.)
Botaaniline iseloomustus

Kanep kuulub kanepiliste (Cannabinaceae) sugukonda. Kanep on laialt levinud Ãŧheaastane kuni 5-6 m kÃĩrgune sÃĩrmlÃĩhiste lehtede ja saagjaservaliste lehekestega pÃĩÃĩsakujuline taim, mis kasvab nii metsikult looduses kui ka kultuurina kogu maailmas. Kultuurtaimena kasvatatakse Harilikku kanepit (Cannabis sativa L.) kiu ja seemne saamiseks ning india
kanepit (Cannabis indica Lam.) narkootiliste ainete saamiseks. Kanep on väga vana kultuurtaim.
Harilik kanep on kahekojaline taim. Seeme idaneb aeglaselt juba 1-2o C juures, taim tärkab normaalselt 8-10o C juures. TÃĩusmed taluvad lÃŧhikest aega -4o C kÃŧlma. Kanep on niiskusenÃĩudlik, valguslembene lÃŧhipäevataim.(Taimekasvatus,1986)

Kasutusalad
Hariliku kanepi kasutamisvÃĩimalused (Small, Marcus, 2002)
Seemned Maiustustes, kÃŧpsetistes; Salati Ãĩli; kosmeetika tÃļÃļstuses; Loomatoit (seemned lindudele, Ãĩli pressimisjääk imetajate toidulisand); dieedi toetaja; Spetsiaalsed tÃļÃļstuses kasutatavad Ãĩlid
Pikk kiud biolagunev plastic; Spetsiaalne paber; ehituslik kiudplaat; pinnasekattematerjal, katteloor; Karedad tekstiilid (vaibad); Peened tekstiilid
(riie)
Puitunud varreosa (kanepisäsi) loomadele allapanu; soojusisolatsioon; ehituslik kiudplaat
EmasÃĩied meditsiinis; Õli (maitse & lÃĩhn); putukatÃĩrjevahend; Gammalinoleen hape
Kogu taim Alkohol; KÃŧtus; silo

Sobivus energiakultuuriks.
Soomes on katsetatud kanepi kasutamist tahkekÃŧtusena. Koristatakse kevadel ja kasutatakse pÃĩletamiseks. Kuivaine saak on olnud keskmiselt 6-10 t/ha sÃŧgisel koristades ja 3-5 t/ha kevadel koristades (Pahkala, 2007). PÃĩletamiseks sobivad varred, sest neis on suur kiudainete sisaldus, aga madal N, K, Cl sisaldus.. Kanepi biomass pÃĩleb sÃļest kuumemalt ja puhtamalt.
Kanepi kÃŧtteväärtus Ãŧletab puidupelletite oma. Kanepi kuivaine kÃŧtteväärtus on 17-18 MJ/kg, tuhasisaldus 3,7%, C- 45-46%, N - 1,07%, S – 0,09% (TTÜ STI labor).
Kanepiseemned sisaldavad 30-34% Ãĩli , ligi 25% proteiini, 20-30% sÃŧsivesikuid, 10-15% ballastaineid.
Vaja on uurida Eesti tingimustes kanepi sobivust biogaasi tootmiseks. Rootsi
PÃĩllumajandusÃŧlikoolis koostÃļÃļs Alnarpi katsejaamaga käivad katsed kanepist biogaasi saamiseks. Samas on Mallik et al. (1990) uurinud kanepi sobivust biogaasi tootmiseks ja on jÃĩudnud järeldusele, et kanep on ebasobiv biogaasi tootmiseks .

Eesti kogemus kanepi kasvatamisel
Moostes uuriti kiukanepi kuivaine, kiusaagi potensiaali sÃĩltuvalt agrotehnikast ja ilmastikust 2005 . ja 2006. aastal . Katsed viidi läbi kiukanepi sordiga „Benico“.
Katsetest selgus, et kiukanepi kahe aasta keskmisena tagasid kÃŧlvitihedused 150; 200; ja 250 id.t.m-2 kuivaine saagikused vastavalt 6,7; 8,8; ja 8,7 t/ha. Soodsamateks tihedusteks osutusid kuivaine seisukohalt 200 ja 250 id.t.m-2, siis saadi 30-31 % rohkem kuiva massi kui kÃŧlvisenormiga 150 id.t.m-2.
Mineraalse lämmastiku normid 70 ja 90 kg N/ha suurendasid kuivaine saagikust vastavalt 63 ja 83 %.
Parima kuivaine saagikuse 10,5 – 10,9 t/ha. tagasid kÃŧlvitihedused 200 – 250 id.t.m-2 ja mineraalse lämmastiku norm 90 kg N/ha, seejuures kanepitaimed ei lamandunud.
Kuna taim on suure kasvuga siis tema väetiste omastamise vÃĩime on suur. Uuritud on väetiskoguste mÃĩju kiu saagile, kui aga rääkida biomassist Ãŧldse siis ilmselt N Ãŧlemine piir vÃĩiks olla 150-200 kg N/ha.
Kanepikasvatuses ei ole vaja kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid, sest haigusi ja kahjureid esineb harva ja umbrohtude suhtes hea allasurumisvÃĩimega. Pärast kanepit on pÃĩld väga umbrohupuhas. Maa ettevalmistamine kÃŧlviks toimub sarnaselt suviteraviljadele.
Sobib eelviljaks enamikele pÃĩllumajanduskultuuridele, eriti linale (Small and Marcus, 2002).
VÃĩib kasvatada Ãŧhel kohal mitu aastat järjest.
Peale lämmastiku soovitatakse anda P ja K 50-75 kg/ha (Smith, et.al, 1997).
Moostes läbi viidud pÃĩldkatsed näitavad, et meie ilmastiku tingimustes on vÃĩimalik saada arvestatavat kiukanepi biomassi saaki kuni 11 t/ha (Paalmann ja Mäeorg, 2007).
Moostes on uuritud ka Ãĩlikanepi seemnesaaki sordil „Finola“. Finola just PÃĩhjamaa tingimuste jaoks aretatud ning saab hästi hakkama ka PÃĩhja-Soomes. Väiksed saagid kirjanduses pigem seotud sellega, et seda vähe teaduslikult uuritakse. Kanada kasvatajad saavad ligi 2 t seemnesaake. Moostes ( katsetingimustes) seemnesaak Ãŧle 3 t/ha.
Lisaks seemnele annab Finola ka rahuldavat kiudu, mida vÃĩiks vÃĩrrelda rohkem lina kui kanepiga, samas tulenevalt madalast kasvust jääb biomassitoodang oluliselt alla teistele tÃļÃļstuskanepi sortidele (5 t/ha kuivainet).
Kiu ja Ãĩlikanepi kasvatamise agrotehnika erinevus seisneb kÃŧlvisenormis, kus kiukanepit kÃŧlvatakse väga tihedalt (70-100 kg/ha) seemnekanepit madalama normiga 30-40 kg/ha.
Eestis vÃĩib kanepi koristamine varakevadel ebaÃĩnnestuda. Praegu puudub Eestis korralik kanepi koristamistehnika. Kanep koristatakse Ãĩitsemise algul maisikombainiga. Õlikanepit pÃŧÃŧtakse koristada teraviljakombainiga.
Kiukanepi koristamiseks kasutatakse näiteks Hollandis spetsiaalseid kombaine, aga Eestis need puuduvad.
Kanepikombain Hollandis lÃĩikab kuni 3 m. pikkused varred 0,6 m. tÃŧkkideks.
JÃĩudlus 3 ha/tunnis (Courtesy of HempFlax, Oude Pekela, The Netherlands.).

Välismaine kogemus kanepi kasvatamisel.
Kanep on kahekojaline kultuur, st. et emas ja isasÃĩied asetsevad eraldi taimedel. Isased taimed moodustavad suurema biomassi ja seda kiiremini. Tegeletakse Ãŧhekojaliste taimede aretusega (Mathieu, 1995). Nende varte ja seemnete saak on kÃĩrgem kahekojalistest. Nende kuivaine on Ãŧhtlane ja sellega seoses ka hea kiu kvaliteet.
Lämmastiku tarve on suur, seda eriti vegetatiivse kasvu perioodil. Taanlaste andmetel on soovitatav norm 80 kg/ha N kiukanepil ja Ãĩlikanepil 40 kg/ha. Inglaste andmetel (MAFF, 1999) saadakse suurimad saagid 150-200 kg/ha lämmastikku korral (~12-13 t/ha kuivainet).
Taanlaste andmetel saab hektarilt 40000 tonni massi. Lehti 12 t ja varsi 28 tonni, Lehti kuivaines 5t ja varsi 10,5 tonni.
Meijer et.al, (1995) andmetel on optimaalne kÃŧlvisenorm 180 seemet m-2, mille korral taimede arvuks kujuneb 115-130 taime m-2. Tema arvates on saak suurem neil sortidel, mis on hilisema Ãĩitsemisajaga, sest hilisemaÃĩitsemisega kaasneb pikem kasvuperiood.
1999-2001 viidi Rootsis läbi katsed kolme Ãŧhekojalise kiukanepi sordiga (Felina, Fedora ja Futura). Biomass varieerus sÃŧgisel 7.8 to 14.5 t/ha. KÃĩrgema biomassi moodustas sort “Futura ja madalaima “Fedor”. Nendes katsetes kÃŧlvisenorm biomassi suurust ei mÃĩjutanud, kuid väiksema normi (30 kg/ha seemet) korral olid taimed jämedamate vartega. Varte saaki mÃĩjutab sort, varte % kogusaagis ei sÃĩltu sordist (Sundberg ja Westlin, 2005)
PÃĩhiliselt kasvatatakse kanepit Inglismaal ja Prantsusmaal kiu saamise eesmärgil. Taanis kasvatataval kanepil on kiu kvaliteet madal, kasutatakse pÃĩhiliselt lindudele seemneid ja toodetakse ka kÃŧtte graanuleid. Kasutatakse ka haljasväetiskultuurina. Euroopa kanepikasvatajad on moodustanud oma Ãŧhingu European Industrial Hemp Association (EIHA). Ilmub ajakiri Journal of Industrial Hemp.

[stereobrain]

a sa ise oled kaa selle taime Ãŧleskasvatamiseks näppu mulda ajanud?
_________________
delirium tremens

[Curiosa]

kahjuks mitte, aga äkki vÃĩiks - linnast ära kolida ja kultiveerima hakata - kusagil jÃĩekäärus - paraja vesiveskiga, et mahe-paberivabrik pÃŧsti panna... tead, kui juhtub vastav mees elus kÃĩrvale sattuma, äkki saabki teoks
isemässamiseks on mul praegu taimi parasjagu, maasikad nt on magusad jne

[liivaterake]

Loodan, et see mahe-paberivabrik saab teoks Hakkan kliendiks.

Kanep on tÃĩesti Ãŧks tänuväärne taim.
Ntx igapäevaste ajalehtede tarvis poleks tÃĩesti vaja kauakasvavat metsa maha vÃĩtta... vastava liigi kanepi saab mingi Ãŧhe aastaga. Saaks biomassi kÃŧtteks jne.
Paraku pole selle koristuseks-tÃļÃļtluseks Eestis praegu masinaid. Kahju, et riik sellesse ei panusta.

[Curiosa]

millist paberit sa ostaksid? parima meelega valmistaks pÃŧtipaberit, aga ei tea, kas sellele piisavalt ka turgu oleks - eksklusiivne ja kallis ju

[akk]

Kas see ikka kasvab eestis 5- 6 meetri pikkuseks !

[Curiosa]

milleks sul nii pikka vaja

[akk]

Selle kasvatamine on eestis keelatud !

[stereobrain]

[akk]

Mis mulle peal see kasvab, kas aluselise vÃĩi happelise, ja kui niiske muld peab olema ja kas umbrohu sees kasvab nagu karuputk

[akk]

Kui panna see pÃĩllule maha, ja ehitada niisutussÃŧsteem, kas toetusi euroopa liidult on ette nähtud

[Curiosa]

uuri neilt, kel kogemusi http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=11004
eestis on seda ka muiste kultiveeritud ja edukalt - kanep on issenesest hea umbrohutÃĩrjuja ja pinnaseparandaja, aga euroasjandus on iseasi

[LAKMUS]

Curiosa--Milline info ja milline vaev nähtud, siis kanepi propakeerimiseks aga esiteks siin Foorumis pole see sobiv koht siiski kanepi reklaamiks, kuna meil Eestis esialgu kasutatakse kanepit kui mÃĩnuainet!
Kuid olen kanepiga ammu tuttav igati,sa ei Ãŧllatanud mind millegagi, meil oli kunagi motoklubis kanepi tuba ja vastav kirjandus ja ka enamus näidiseid, mis kanepist on vÃĩimalik teha!
Kuid mis sutes siis kanep sind isiklikult huvitab, harrastad ka ise nautida kui mÃĩnuainet?
akk--sinul aga kohe ikka igalpool vaja platsis olla, vajad veel oma tÃŧhjale ajule otsa kanepit vÃĩi tahad hakata kasvatama, et ka teistele mÃĩnuainet pakkuda!?
_________________
pimedus ja teadmatus on enda hävitamine!