Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Elum6te=v6itlus?

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> VĂ”itlus
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Laup Okt 24, 2015 9:24 pm    Teema: Elum6te=v6itlus? Vasta viitega

Ma olen siin mĂ”elnud tĂ€napĂ€eva inimeste kĂ€itumise ĂŒle ja ĂŒldisemalt selle ĂŒle, mis on inimese kui indiviidi elumĂ”te. JĂ”udsin jĂ€reldusele, et elumĂ”te kui selline puudub inimestel ja selle asemel elatakse ĂŒhe programmi baasil, mis on kĂ”igil rakkudeni veres: vĂ”ideldakse omavahel.

Siin pole vahet kas maailmavaate ĂŒle vĂ”i selle ĂŒle, kes esimesena bussi peale saab. Iga tegevus, mis sisaldab energiat vĂ”i paneb inimestes energia kĂ€ima, baseerub omavahelisel vĂ”itlusel.

Ja siis on olemas relvad, mida selles vĂ”itluses kasutatakse. Nagu nĂ€iteks vĂ€limus, sidemete tekitamine, tarkus (peast paljude kasutute faktide esitlemine). Ainult lĂ€bi kakluse ja positsioneerimise suudetakse teistelt energiat vĂ€lja lĂŒĂŒa.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
Faxaros
Parasiit


Liitunud: 15 Juun 2004
Postitusi: 621
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Püh Okt 25, 2015 2:16 am    Teema: Vasta viitega

VĂ”itlus pole midagi muud, kui ĂŒks suhtlemise vorm, kus toimub lĂ€birÀÀkimine elu ja surma peale.

VĂ”tame kasvĂ”i kĂ”iksugu ajalooliselt eksisteerinud hoimud vĂ”i kogukonnad. Need kes vĂ”itlesid, arenesid lĂ”puks kĂ”rgkultuurideks. Need kes olid rahumeelsed, nendel polnud ka arengut. Isegi ĂŒks antropoloogiline teooria peab sĂ”da ja konflikti vahelĂŒliks primitiivsemate ja kĂ”rgelt arenenud kogukondade vahel.

Probleemkoht on see, et tĂ€napĂ€evane kultuur rĂŒvetab vĂ”itluse tĂ€henduse. VĂ”itlus lihtsalt positsioneerimise vĂ”i eputamise pĂ€rast on tĂŒhi ja hĂ€bistab vĂ”itlejat. Ja nii otsib inimene konflikti, et ei peaks tĂ”dema "Ă€kki ma polegi nii kĂ”va tegija kui ma arvan".

VĂ”itlus oma ideaalina, on ikka kĂ”rgema kvaliteedi kehtestamiseks. Kui ĂŒhiskonda tekib mingi uut kvaliteeti kandev inimene, siis ilma vĂ”itluseta ei saa ta end kehtestada, sest olemas olev stagnatsioon teeb kĂ”ik, et mitte olukorda muuta. Hea nĂ€ide on Sokrates, kes Ă”petas noortele uutmoodi mĂ”tlemist. Mis aga oli tulemus - olemasolev Ateena status quo oma 500 kohtunikuga mÀÀras talle surmaputke mĂŒrgijoogi, noorte rikkumise eest. Nii kipub juhtuma, kui tahad ehitada kvaliteeti ja korralikku jĂ”udu enda kehtestamiseks taga pole.

Seega, pole arengut ilma vĂ”itluseta. Kui ĂŒritad areneda, siis peab vĂ”itluseks end kohe valmis panema. Aga vĂ”itlus oma tĂ€henduses lööb puhtalt sĂ€rama alles siis, kui seda kannab kvaliteedile rĂ”huv idee ning vĂ”itluses minnakse ka lĂ”puni vĂ€lja.
_________________
Nii jumal kui ka ateism on kĂ”ik ĂŒks mĂ”tlemise keeld. Keeld mĂ”telda etteantust ja saavutatust ĂŒle ja kaugemale.
Ignorantsus, kus usuvastasus on endistviisi kristlik, ning objektiivne, erapooletu tÔlgendus loomult nihilistlik.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Püh Okt 25, 2015 6:22 pm    Teema: Vasta viitega

Ja, vĂ”itlus on vajalik, olles ĂŒks 12-st intelligentsuse vormist ja olles seotud SĂ”jardi algeharuga. Mida ma aga silmas pean on see, et kui sa vĂ”tad tĂ€napĂ€eval inimesel vĂ”itluseprogrammi Ă€ra, siis jÀÀb sinna asemele tĂŒhjus. Kui sa ĂŒks hetk tunned, et oled loobunud vĂ”itlusest, siis tekib tunne, et sama hĂ€sti vĂ”iks surnud olla. Ma leian, et vĂ”itlema ja Ă”ppima paneb elumĂ”te, aga selle asemel ĂŒritatakse tekitada elumĂ”tet nende kahe programmi najal, mis muidugi ei Ă”nnestu.

Vaadates tÀnaval inimesi, siis mitte keegi neist ei sÀra, mis tÀhendab, et nad ei toetu iseendale, neil pole seda sisemist ideed taga. VÔiks vÀita, et inimestel puudub see miski, mille nimel nad tegelikult vÔitleksid aga nad ei tegele enamus ajast mitte millegi muuga, kui vÔitlemisega ja see peegeldub absoluutselt kÔigis igapÀevastes tegevustes.

Kuna vĂ”itlemine laeb inimest energiaga (juhul kui ta vĂ”idab), siis tundub, et inimesed kasutavad primaarseid meetodeid enesesĂ€ilituseks, aga minu point on selles, et inimese enda vaatenurgast sĂ€ilitavad nad sisutĂŒhja kesta, mis on lihtlabane aku sĂŒsteemile. Mis oleks kui inimesel on midagi sisulist enda sees olemas? Ma arvan, et ta loobuks vĂ”itlemast sellisel primaarsel viisil, sest tal poleks enam vastaseid.

Mina ise nĂ€iteks ei tea, mis elu mĂ”te on. Mitte miski ei veena mind hetkel, et inimeste eludel on mĂ”tet, kĂ”ik tegevused on triviaalsed, kui iga tegevuse taga on mĂ€rgata tĂŒhjust ja mĂ”ttetust. RÀÀgiks ma siis ainult endast, aga teisi vaadates tekib mul sama tunne kui ennast vaadates. Ma olen lihtsalt hetkel segaduses ja ei suuda mĂ”ista, mis Ă”igustab inimliigi eksistentsi. Üks pĂ”hjusi on kindlasti selles, et mingil mÀÀral on see lapselik elu sisse ahmimine ja erinevate kogemuste korjamine asendunud teadmistega elu toimemehhanismidest. Nende aastate jooksul olen ma nĂ€inud juba liiga paljugi, kuidas inimesed toimivad (vaimselt ja fĂŒĂŒsiliselt).

Darwinistidest kuni jumalausklikust koristajani on mingis mĂ”ttes Ă”nnelikud inimesed, sest nende meelest kulgeb elu nii nagu peab, nad jĂ€tavad mingi tajupiiri ĂŒletamata ja alateadlikult see Ă”rritab neid elama, sest nad pole suurt osa inimese olemusest veel aimanud ja see paelub neid. Aga mida rohkem inimene aimab, seda rohkem ta nĂ€eb kuidas kĂ”ik tegevused korduvad, isegi minnes tuhat, kaks tuhat vĂ”i kolm tuhat aastat tagasi, need tegevused korduvad. See tĂ€hendab seda, et inimene on eksisteerinud muutumatul kujul tuhandeid aastaid. Isiklikel saavutustel meie eludes pole tegelikult pĂŒsivat vÀÀrtust taga. Ma ei suuda nĂ€ha, et inimliigi tegevus Ă”igustaks nende eksistentsi.

Jah, kui meie olemus ei pane meid vĂ”itlema lĂ€bi oma elude (homo sapiensi eripĂ€ra?) – kui see on inimese olemuse mĂ”te, baasparameeter, siis vĂ”ib- olla see Ă”igustab eksisteerimist, sest sellised me oleme ja rohkemat ei olegi mĂ”tet soovida. Aga ma arvan, et see tuleneb sellest sisemisest tĂŒhjusest, mis inimesed enda sees kannavad.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
Faxaros
Parasiit


Liitunud: 15 Juun 2004
Postitusi: 621
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Püh Okt 25, 2015 8:41 pm    Teema: Vasta viitega

Noh, proovime kuidagi seda tĂŒhjust siis defineerida. Esimesena lööb pĂ€he see Âčimpans, kelle nimi on oli Washoe. See sama ahv, kes vĂ€idetavalt oskas viipekeeles ĂŒle kolmesaja sĂ”na ja siis nendega ka viipekeeles suhelda. ÜhesĂ”naga, suhteliselt hĂ€sti dresseeritud loom.

Siis anti talle hoolitsemiseks 10 kuu vanune Âčimpans Loulis. Selgus huvitav nĂ€htus - kui Washoe oma hoolealust kasvatama hakkas, siis hakkas ta enda poolt omandatud viipekeelt ka Loulisele edasi Ă”petama. Esimesena Ă”petas ta viipe "tule siia", kui Loulis alguses viipele ei reageerinud, haaras Washoe ise teda enda poole. Hiljem tuli Loulis juba puhtalt viipesignaalile reageerides. Ta oli omandanud viipe tĂ€henduse.

Ja nii Ă”petades suutis noor hoolealune omandada viipekeele puhtalt teiselt Âčimpansilt, kes teda kasvatas. NĂ€iteks ĂŒks keerukam lause mis Loulis lĂ”i, oli "Anna mulle see voolik". Viimane lausekonstrukt viitab, et siin ei ole tegu enam puhtalt refleksiga vaid oskusega mĂ”ista objektide omavahelisi suhteid.

Aga kus siin on probleem? Oletame, et me Ă”petame ĂŒhele Âčimpale viipekeelt, laseme ta karja tagasi ning terve kari Ă”pib Ă€ra viipekeele. Siis levitavad need omakorda oma teadmist edasi ja edasi ning lĂ”puks elavadki ahvid Ă”ndsas valgustatud ÂčimpansiĂŒhiskonnas. Teoreetiliselt isegi natuke vĂ”iks see vĂ”imalik olla, aga eksisteerib konks, kus asi siiski enam ĂŒldse ei toimi. Nimelt inimene, suudab keele ise luua, ja ehitada ĂŒmber selle struktuuri. Terve ahvikari vĂ”ib selle keele omandada, aga keele lĂ€ttekoht jÀÀb alati "jumala" kĂ€tte, kelleks praeguses nĂ€ites on inimene. Ahv vĂ”ib omandada keele, kui tööriista, aga ta ei valitse seda tööriista. Ta on loomult kopeerija, mitte looja ning ta ei suuda keelt tahtlikult ĂŒmber disainida ega selle kvaliteeti tĂ”sta.

Pmst samasugune lugu on vist nende samade inimestega, keda sa tÀnaval nÀed (miskipÀrast kipub see nii olema, et suured eksistentsiaalsed tÀhelepanekud inimkonna kohta leiavad aset tÀnavapildis Very Happy )

Need inimesed kannavad oma meeltes kopeeritud mudeleid, meeme, vÀÀrtusi, paradigmasid, mÔisteid, tundeklastreid ja muud jura. Aga nad ei valitse neid, sest nad on kÔigest templid oma jumalate loomingule. Ainult see, kes tÔuseb ahvikarjast kÔrgemale, omistab vÔime neid tööriistu iseseisvalt kasutada. Ma eeldan, et see on see sama sÀra, mida sa ka enda mÔtteavalduses mainisid.

Aga samas ei taha inimene nendest jumalate hĂŒvedest ka lahti lasta, sest see tĂ”stab teda ennast kĂ”rgemale. Nagu ka Âčimpansid ei lasknud lahti inimese Ă”petatud keelest, sest see oli mugavam/efektiivsem. Nii istuvad ka kĂ”ik inimesed oma rattas ja teevad oma tegemisi, sest need tegemised tĂ”stavad neid kĂ”rgemale kui nad tegelikult on. Nad lihtsalt pole vĂ”imelised oma tegemisi ilma jumalate abita ĂŒmber disainima.
_________________
Nii jumal kui ka ateism on kĂ”ik ĂŒks mĂ”tlemise keeld. Keeld mĂ”telda etteantust ja saavutatust ĂŒle ja kaugemale.
Ignorantsus, kus usuvastasus on endistviisi kristlik, ning objektiivne, erapooletu tÔlgendus loomult nihilistlik.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Esm Okt 26, 2015 11:13 am    Teema: Vasta viitega

ElumĂ”ttest tulenev tahe on inimestele ĂŒldse keelatud asi.
Mulle tuli ĂŒle pikkade kuude taas kĂŒlla ĂŒks sĂ”branna. KĂŒsisin siis otse vĂ€lja, et miks sa tulid? Mis vÀÀrtust on minul pakkuda sinule, et sa nĂ”nda vĂ”tad kĂ€tte ja oma aega minu jaoks pĂŒhendad?
Ta ehmatas Ă€ra ja hakkas diplomaatilisel viisil sĂ”nu valides rÀÀkima, et ta ei taha midagi. Tema jaoks on see negatiivse tĂ€hendusega, kui inimesel on teisega kohtumisel mingi tagamĂ”te, eesmĂ€rk vĂ”i soov isiklikku kasu saada. PĂ”hjus on see, et ta nĂ€eb ainult asjade maailma: eesmĂ€rk saab olla ainult nt mingi fĂŒĂŒsilise teene kĂŒsimine, millegi fĂŒĂŒsilise laenamine, mingi asja endale saamine vms.

Minul olid temaga kohtudes kĂŒll vĂ€ga kindlad eesmĂ€rgid: tahan inimestega suhelda, et saada teada, kuidas teised inimesed elavad, saada osa nende elukogemusest. Testida seda, kuidas teised saavad aru minu poolt vĂ€ljendatavatest mĂ”tetest. Kaasata teisi inimesi minu jaoks oluliste mĂ”istete maailma, et oleks, kellega haakuda. Saada reaalset praktikat arengumaagia teooriale taha jne. VĂ”ib-olla kĂ”ige laiemas laastus lihtsalt teenida arengut - anda oma panus, et tulevik oleks parem kui tĂ€nane pĂ€ev.
Ja see kĂ”ik nĂ”uab palju mĂ”tlemist, milleks vĂ€ga vĂ€hesed inimesed vĂ”imelised on. Ma olen juba oma tutvusringkonnas saanud kuulsaks identiteediga: "nĂ€e, tema on see, kes vĂ€ga sĂŒgavalt ja palju mĂ”tleb".

Ehk siis siit ma teen jÀrelduse, et kui inimene ikka ei teadvusta vaimsust ning ei hakka mÔtlema, siis meil ei ole vÔimalik rÀÀkida elumÔttest vÔi tegevuse tagamÔttest, tahtest vms. Jumal juhib.

Mina tean, mida mina tahan ja seetĂ”ttu on mul ĂŒsna suva sellest, et pidevalt toimub ĂŒks vĂ€ljaline kott igasugu erinevatel viisidel. See sisemine tahe annab inimesele maandatuse. Ei lĂ€he nii kergesti igasuguste toredate mĂ€ngudega kaasa ja oled alati sisemiselt toidetud. Tehku teised mis tahes, mina saavutasin ikkagi oma eesmĂ€rgi, mida olin parasjagu tegema tulnud. Ja see teenib minu pikemaid eesmĂ€rke. Koos teiega vĂ”i ilma, mina liigun ikkagi sinna, kust ma antireaalsuses tulen. Tulevikku tuleb hĂ€sti meenutada ja targem on otsemaid teid selleni liikumiseks kasutada. See tulevik tuleb nii vĂ”i naa.

See tĂŒhjus ongi kontakti puudumine antireaalsusega.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
lahendused
Hall pÀike
Hall pÀike


Liitunud: 26 Apr 2014
Postitusi: 62
Asukoht: Tartu

PostitusPostitatud: Esm Okt 26, 2015 9:34 pm    Teema: Vasta viitega

Mina olen elu mÔtte enda jaoks lahti seletanud jÀrgmiselt:

1) Taim on eelnevalt kogenud mitmeid erinevaid elementaaliks kehastumise kogemusi, ning elementaalidest omandatud energiatega ĂŒritab taim arendada ĂŒhendusi ilmade vahel.
2) Loom on eelnevalt kogenud mitmeid erinevaid taimeks kehastumise kogemusi, ning taimedest saadud ĂŒhenduste abil ĂŒritab loom arendada oskusi.
3) Inimene on eelnevalt kogenud mitmeid erinevaid loomaks kehastumise kogemusi, ning loomadest saadud oskuste abil ĂŒritab inimene arendada seoseid-mustreid.
4) Inimkehas looja on kogenud mitmeid erinevaid inimeseks kehastumise kogemusi, ning inimesest saadud mustrite abil ĂŒritab looja arendada intelligentsi baasil midagi uut.
5) Inimkehas jĂ”ud on kogenud mitmeid erinevaid loojaks kehastumise kogemusi, ning loojast saadud loomisvĂ”ime abil ĂŒritab jĂ”ud arendada teiste juhendamise vĂ”imekust.
jne, jne (ehk areng ĂŒha kĂ”rgemale ja kĂ”rgemale).


See, mida te siin peate nö "vÔitluseks", on elulille olemuslik puudus: st elulill on anorgaaniline (mitte-elav, tehislik, vÀrd-moodustis), ehk elulille on juba sisse kirjutatud, et kÔrgem peab madalamast toituma (loom taimest, ning inimene loomast, ning siin on ka vÔitluste & sÔdade algpÔhjused, st ÀralÔigatus ressursist).
Kui aga elatuda enda tervikolemusest-vaimust lĂ€htuvast energiavoost (igavikuline kehatu vaimolend, keda tajutakse valguslikuna, st teda pole otseselt vĂ”imalik tajuda, kuid teda on vĂ”imalik enda jĂ€medamatesse kehadesse peegeldada), siis on vĂ”imalik ka ilma teistest toitumata Ă€ra elada (elad Ă”hust ja armastusest, ehk pranast), ning "vĂ”itlust" polegi vaja: milleks vĂ”idelda teistega, kui igaĂŒks omab ligipÀÀsu piiramatule ressursile.

Aga tervikolemusest-vaimust lĂ€htuva piiramatu energiavoo kasutamise vastu on ĂŒhisrindes kĂ”ik teada-tuntud tegelased, st seen-lendaja-ĂŒhiskond, ego-olend, elulille promovad olemusrassid ja kes iganes veel: kĂ”ik nad ĂŒritavad jĂ€tta muljet, justkui tervikolemusest-algallikast lĂ€htuv on tĂ€htsusetu, kuid nende loodud anorgaanilised parasiit-sĂŒsteemid oleks
justkui asendmatud (ning kuna nende mĂŒĂŒgitöö on olnud edukas, siis ongi elu nagu ta on).

ÜhesĂ”naga elu mĂ”tteks on areneda (enda tervikolemuse-vaimuga kooskĂ”las, mitte aga seen-lendajate, olemusrasside ja muude parasiitide hĂŒvanguks).
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Faxaros
Parasiit


Liitunud: 15 Juun 2004
Postitusi: 621
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Teis Okt 27, 2015 1:08 am    Teema: Vasta viitega

Lahendused, pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”ib ĂŒldpildis olla pĂ€ri. Asi mis kripeldama jĂ€i oli kuidagi New Agelik arusaam, et kusagil asub mingi mĂŒstiline olemus, mis annab lĂ”pmatult ja piiramatult jne. Tegelikult nii nagu igal pool, on ka olemuse ressurss vĂ€gagi piiratud. Teiseks, on ressursi piiratus vajalik terviklikuks arenguks.

Ma proovin kiirelt ja kontseptuaalselt seletada seda jÀrgmiste teeside kaudu:

Tees 1:
Olemus on [ajaline] puhvertsoon mis seob osa reaalsuse entroopiast.
Tees 2:
Entroopia muundamine viib reaalsuse madalama energiaga olekusse. (nii suureneb reaalsuse stabiilsus)
Tees 3:
Reaalsuse energia hulk vÀheneb lÀbi selle sama olemusliku puhvertsooni. Vaatleja tajub seda kiirgusena.
Tees 4:
Kui reaalsus, ei liigu madalama energiaga olekusse, siis vÔrdub olemuse kiirgus nulliga vÔi vÔib teoreetiliselt olla isegi negatiivne.

***
Mida me siit jĂ€reldame. Olemus saab indiviidi toita siiski ainult siis, kui ta pidevalt reaalsust ĂŒmber transformeerib. Seejuures peab see protsess toimuma vĂ€ga spetsiifilises suunas, mitte et teen mis tahan Very Happy

Olemus ei arene kunagi ĂŒksi, tal on vaja tagasisideahelaid.
St, areng tekib lĂ€bi [otsustus - peegeldus] protsessi. PĂ”himĂ”tteliselt kui sa vaatled kĂŒberneetilisi sĂŒsteeme, siis tagasisideahelad on igal pool vĂ€ltimatud asjad. VĂ”ta ĂŒks neist kahest (otsustus vĂ”i peegeldus) Ă€ra, ja asi enam ei toimi. Selleks et tagasisidestamine aga vĂ”imalik oleks, peab olemus sulgema ennast kuhugi sĂŒsteemi/tasandisse/reaalsusesse ja hakkama tegema otsuseid, mis tagasisidestaks teadmist. Teadmine haarab jupi kaosest ja transformeerib selle kasutamisvĂ”imeliseks energiaks. Seejuures on siis kogu lugu, sealt piirkonnast enam lisa-energialaksu ei tule.

Lisaks, areng saab toimida ainult piiratud ressursi tingimustes, sest piiramatu ressurss ei vÔimalda enese sulgemist reaalsuse tagasisideahelasse. Nt: Sul oleks korraga nii mustad kui valged malendid ja mÀngid ise-endaga.
Isegi ökoloogias arenevad taimekooslused piiratud ressursi tingimustes paremini, sest nende geneetiline variatsioon suureneb.

Pmst ma ise tegutsen oma olemusega selle skeemi pÔhjal, sest see viitab suuremale tÀpsusele ja aitab hÀsti paradiisi-illusiooni vastu.
_________________
Nii jumal kui ka ateism on kĂ”ik ĂŒks mĂ”tlemise keeld. Keeld mĂ”telda etteantust ja saavutatust ĂŒle ja kaugemale.
Ignorantsus, kus usuvastasus on endistviisi kristlik, ning objektiivne, erapooletu tÔlgendus loomult nihilistlik.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> VĂ”itlus Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group