Arengumaagide Foorum

[yaman]

PROTOKOLL Nr. 1. Õigus vÃĩimus - Vabadusidee - Kuld ja usk - Kapitali despotism - Poliitika ja moraal - Tugeva Ãĩigus - VabamÃŧÃŧrlaste vÃĩimu vÃĩitmatus - Erakondade tÃŧlid - Alkohol - KÃĩlvatus - Vabaduse abstraktsioon. Oma liidu pÃĩhimÃĩtted koostasin Ãŧldiselt ja Ãŧksikasjaliselt laskumata teaduslikele vaatlusile. Formuleerin meie Ãĩpetust ja sÃŧsteemi nii, nagu ta näib meie ja mittejuudi arusaamisele. Konstateerin, et halbade ihadega inimesi on enam kui heade omadustega ja et seepärast riigivalitsemises kaugelt enam saavutatakse vÃĩimu ja järeleandmatusega kui teaduslikkude selgitustega. Iga inimene taotleb vÃĩimu, igaÃŧks tahab olla oma otsuste ja tegude isand. IgaÃŧks, kui ta aga ainult suudaks, tahaks saada isevalitsejaks. See tung vÃĩimule on nii tugev, et vaevalt on inimest, kes poleks valmis ohverdama Ãŧldhuve omakasu maksmapanuks. Mis pidurdas rÃļÃļvloomi, keda kutsutakse inimesteks? Mis juhtis neid senini? InimÃŧhiskonna tekkimisel nad alistusid toorele, pimedale vÃĩimule, pärast seadusele, mis on sama vÃĩim, ainult maskeeritud. Järeldan, et looduse seaduse järgi tugineb Ãĩigus vÃĩimul tugevusel. Poliitiline vabadus on idee, mitte tÃĩsiasi. Seda ideed on tarvis osata rakendada nii pea kui osutub tarviliseks rahva jÃĩude koguda oma erakonna poole ideede meelitusel, nii pea kui vÃĩimule pÃŧÃŧdev erakond tahab vastasliikumist maha suruda. See Ãŧlesanne on seda kergem, kui vastane ise on haaratud "vabaduse" valemÃĩistest, nn. liberalismist, ja selle eksliku kujutluse pärast ei valva oma vÃĩimu säilitamist. Sellest ilmneb meie Ãĩpetuse vÃĩidukus: vabaks saanud ohjad haarab uus käsi ja tÃĩmbab nad pingule. Rahva pime mass ei suuda elada juhatajata, valitsejata. Uus valitsus asub vana asemele, kes nÃĩrkes liberalismi mÃĩjul. Meie ajal asendab liberaalseid riikide valitsejaid kulla vÃĩim. Oli aeg, kus valitses usk. Vabaduse mÃĩte polnud veel teostatud. Keegi ei mÃĩistnud teda mÃĩÃĩdukalt tarvitada. Seni aga kui rahvas ei saavuta enesele mÃĩistlikku valitsust, pÃŧsib riik vaid lÃŧhikest aega ning langeb varsti korralagedusse. Sest hetkest tÃĩusevad sisemised tÃŧlid, millest arenevad igasugused vÃĩitlused, mille tagajärjel järk-järgult tÃŧÃŧrile asub massi valitsus, kukutades senised valitsejad. Kas riik hävib oma surmavÃĩitluses vÃĩi annavad sisetÃŧlid tema väliste vaenlaste kätte, igal juhul ta on pÃŧhendatud paratamatule hukkumisele: siis on ta meie vÃĩimuses. Raha despotism, mis on täiesti meie käes, ulatab talle ÃĩlekÃĩrre, millest valitsus tahtes vÃĩi tahtmata peab kinni haarama, kui ta ei taha pääsematult langeda kuristikku. Neilt, kes liberaalse meelsuse tÃĩttu peavad kÃĩlblusetuks sääraseid kaalutlusi, kÃŧsin ma: "Kui riigil on kaks vaenlast ja kui välisvaenlase suhtes on lubatud ebakÃĩlblad vÃĩitlusvahendid (näit. oma arvamuste varjamine vÃĩi äkiline rÃŧnnak) ning kui ta siis ÃļÃļsi vÃĩi suure ÃŧlivÃĩimuga vaenlast rÃŧndab, kas vÃĩib siis Ãļelda, et olevat lubamatu ja kÃĩlbmatu selliseid vÃĩitlusvahendeid kasutada kÃĩige kurjema vaenlase vastu, kes hävitab Ãŧhiskondlikku korda ja majanduslikku heaolu?" Kas terve, järjekindel mÃĩistus vÃĩib loota valitseda rahvamasse tagajärjekalt, esitades arupäraseid pÃĩhjusi ja veenvaid kÃĩnesid, kuigi rahvale on vÃĩimaldatud vastuvaidlus? Kas pooleldigi arukas rahvas oleks seepärast sÃĩnavÃĩtlikum? Kui tahetakse piirduda igatsorti väikeste vahenditega - vanade kommetega, traditsioonidega, meeleolutsemisega, tundekÃŧllaste Ãĩpetustega - siis eralduvad rahvamassid ega taha säärasest valitsusest midagi teada. Massil ei ole huvi mÃĩistliku manitsuse vastu. Massi teotsemine oleneb juhuslikust vÃĩi kunstlikust enamusest, mis riigikunsti vÃĩtete tundmatuses laseb end kaasa tÃĩmmata kÃĩige jÃĩledamaile otsustele, et istutada riiki anarhia idu. Riigikunstil pole kÃĩlbla seadusega vähimatki tegu. Valitseja, kes tahab valitseda kÃĩlbla seaduse najal, ei tea midagi riigikunstist ega ole hetkekski kindel oma troonil. Kes tahab valitseda, peab tÃļÃļtama kavalusega, silmakirjalisusega. KÃĩrged kÃĩlblad omadused - otsekohesus, ausus - on riigikunsti karid. Nad kukutavad troonilt kindlamini kui kÃĩige tugevam vaenlane. Olgu need omadused mittejuudi riikide tunnused ja pÃĩhimÃĩtted. Meie ei tohi kunagi sääraste pahupidiste abinÃĩudega tÃļÃļtada. Meie Ãĩigus seisab tugevuses. "Tugevus" on abstraktne sÃĩna ja tÃĩestamatu mÃĩte (idee). Omaette ei tähenda see sÃĩna muud kui seda: "Andke mulle, mis ma tahan, et ma sellesamaga saavutaksin tÃĩestuse, et olen tugevam teist". Kus algab Ãĩigus? Kus ta lÃĩpeb? Riigis, kus vÃĩim on halvasti korraldatud, kus seadused ja valitsejad liberalismi paljundatud Ãĩiguste tÃĩttu on saanud isiksusetuks, ma ammutan uue Ãĩiguse - tormata "tugevama" Ãĩigusega ja purustada kogu olev kord ja määrused, panna käsi seadusele, Ãŧmber korraldada kÃĩik asutised ja saada kÃĩigi valitsejaks, kes jätsid meile oma tugevuse Ãĩigused, loobudes neist vabatahtlikult liberalismi ajel. KÃĩigi praeguste vÃĩimude kÃĩikuvuse juures meie vÃĩim on vÃĩitmatuim, sest ta jääb nähtamatuks seni kuni ta on niivÃĩrd kindlustatud, et Ãŧkski kavalus teda enam ei suuda ÃĩÃĩnestada. Ajutisest kurjusest, mida oleme sunnitud praegu tarvitama, kasvab vankumatu valitsus, mis paneb maksma liberalismi poolt rikutud rahva heaolu mehhanismi korrapärasuse. Saavutis Ãĩigustab abinÃĩu. Seepärast ei juhi me tähelepanu oma plaanides niipalju heale ja moraalsele kui tarvilisele ja kasulikkusele. Meie ees on kava, milles väljendub strateegiline joon, millest me ei vÃĩi kÃĩrvale kalduda riskimata hävitada sajandite tÃļÃļd. Et sihile jÃĩuda, tuleb arvestada massi alatust, kÃĩikuvust, kindlusetust, tema vÃĩimetust mÃĩista ja austada iseenda elutingimusi, enda heaolu. Tuleb aru saada, et massi vÃĩim on pime, mÃĩistmatu, kaalumatu, kÃĩikuv paremale ja vasemale. Pime ei vÃĩi pimedat juhtida, talutamata teda kuristikku. Järelikult massi liikmed, "tÃĩusikud", olgugi geniaalse tarkusega, kuid poliitiliselt vÃĩhikud, ei saa teotseda hävitamata tervet rahvast. Ainult maast madalast isevalitsejaks kasvatatud isik vÃĩib tunda sÃĩnu, mis koosnevad poliitilisist kirjatähist. Enda, s.o. oma tÃĩusikute hooleks jäetud rahvas hävib erakondade tÃŧlides, vÃĩitluses vÃĩimu ja au pärast ja selles tekkinud korratustes. Kuidas peaks rahvamassidel vÃĩimalik olema valmis saada riigiasjadega, mida ei tohi segada isiklikkude huvidega? Kas nad suudavad endid kaitsta välise vaenlase vastu? See pole mÃĩeldav, kuna plaan, mis on killunenud osadesse peade arvu järgi massis, kaotab Ãŧhtluse, järelikult muutub arusaadamatuks ja teostamatuks. Ainult isevalitseja isikus vÃĩivad kavad koostuda suurejooneliselt selgeina, riigimehhanismile vastavas järjekorras. Sellest järgneb, et riigile otstarbekohane valitsemine vÃĩib koonduda ainult Ãŧhe vastutava isiku kätte. Absoluutse despotismita ei saa olla tsivilisatsiooni, mille maksmapanek ei sÃŧnni massi, vaid juhtiva isiku kaudu, olgu ta kestahes. Mass on barbar, kes ilmutab oma barbaarsust igal sammul. Nii pea kui mass haarab vabaduse, muudab ta selle kohe anarhiaks, mis on barbaarsuse Ãŧlim aste. Vaadake piiritusega rumalaks tehtud loomi, kes enesel Ãĩiguse arvavad olevat piiramatule viinatarvitamisele, lähtudes vabaduse ebaarusaamisest. Kas peame "omadele" lubama sama kaugele minna? Gooide<F> rahvad on alkoholiga narriks tehtud, noorsugu on muutunud mÃĩistmatuks klassitsismi ja varajase sugueluga, millele teda kallutab meie agentuur - kodukooliÃĩpetajad, toapoisid, koolipreilid rikkais majus, kaubasellid jne., meie naised gooide lÃĩbupaikades. Nende sekka loen ma ka nn. "seltskonna-daame" - vabatahtlikke orje kiimaluses ja toreduses. Meie salasÃĩna on: vÃĩim ja silmakirjalisus. Ainult vÃĩim vallutab poliitikas, eriti kui ta on varjatud riigimeestele vajalikus diplomaatias. VÃĩim on pÃĩhimÃĩtteks, kavalus ja silmakirjalisus valitsemise reegliks, kui ei taheta oma krooni panna mingi uue vÃĩimu jalge ette. See on ainus abinÃĩu meie eesmärgile jÃĩudmiseks. Seepärast ei vÃĩi me peatuda äraostmise, pettuse ja äraandmise ees, kui need aitavad meid sihile. Poliitikas peab mÃĩistma vÃĩtta vÃĩÃĩrast vara kÃĩhklemata, kui sellega saavutatakse vÃĩimu ja alistamist. Meie riik, astudes rahuliku vallutamise teed, vÃĩtab Ãĩiguse asendada sÃĩjakoledusi vähem silmapaistvate ja otstarbekamate karistustega, millega teostada terrorit pimeda alistumise huvides. Õiglane, kuid järeleandmatu valjus on riigivÃĩimu suurim tugi. Mitte ainult kasu, vaid ka kohuse ja vÃĩidu pärast on meil vajalik kinni pidada vägivallast ja silmakirjalisusest. Arvestuse doktriin on sama tugev kui tema vahendid tarvitatavad. Seepärast mitte ainult abinÃĩudega, vaid nimelt doktriini karedusega meie vÃĩidame ja kindlustame kÃĩikide valitsuste heitmise oma Ãŧlemvalitsuse alla. Jätkub meie järeleandmatuse tundmisest, et lÃĩpeb sÃĩnakuulmatus. Juba vanal ajal olime meie esimesed, kes lasksid lendu rahva keskel sÃĩnad: "vabadus, vÃĩrdsus, vendlus", sÃĩnad, mida sest saadik on loendamatult korratud teadvuseta papagoide poolt, kes igast kaarest kokku lendasid selle meelituse peale, millega nad kaotasid maailma heaolu, isiku tÃĩelise vabaduse, mida enne nÃĩnda hoiti massi surve eest. Nagu targad haritud gooid ei oleks suutnud orienteeruda mainitud sÃĩnade abstraktsuses ega poleks märganud nende tähenduse vasturääkivust ja suhet isekeskis, ei oleks näinud, et looduses puudub vÃĩrdsus ja vabadus, et loodus ise on seadnud ebavÃĩrdsuse mÃĩistusele, iseloomudele, andekusele, samuti alistumise tema seadustele, ei taibanud, et mass on pime jÃĩud, et teda juhtima valitud tÃĩusikud-poliitikud on sama pimedad kui mass ise, et kutsutu, olgugi geenius, ei mÃĩista midagi poliitikast - selle kÃĩik gooid on jätnud tähele panemata. Ja ometi pÃŧsis dÃŧnastiline valitsus: isa andis pojale Ãŧle poliitilise elutundmise, nii et keegi ei teaks selle saladusi ega vÃĩiks neid avaldada valitsetavale rahvale. Aja jooksul kadus poliitilise tÃĩelise olukorra dÃŧnastiline Ãŧlekandmine. See oli meie asja kasuks. KÃĩigis maailma otstes sÃĩnad "vabadus, vÃĩrdsus, vendlus" tÃĩid meie rividesse terved leegionid meie pimedaid agente, kes innukalt kandsid meie lippe. Ometi olid need sÃĩnad ussikesed, mis ÃĩÃĩnestasid gooide jÃĩukust, rikkusid igal pool rahu, solidaarsust, purustasid kÃĩik riigi alused. Pärast näete, et see kÃĩik sÃŧndis meie vÃĩiduks: see andis meile vÃĩimaluse, muu seas, saada kätte suurimat trumpi: gooide aristokraatide eesÃĩiguste, teiste sÃĩnadega, nende pärisese olemuse hävitamise, mis oli rahvaste ja riikide ainsaks kaitseks meie vastu. SÃŧndinud tÃĩulise aristokraatia me asendasime oma intelligentse rahaaristokraatiaga. Selle uue aristokraatia tsensusena panime maksma meist oleneva rikkuse, ka teaduses, mida juhivad meie omad targad. Meie vÃĩit oli seda kergem, et suheldes meile tarviliste inimestega, me vajutamise alati inimeste kÃĩige tundlikumaile keeltele - kaalumisele, ahnusele, täitmatusele ainelisis tarvidusis. IgaÃŧks neist nÃĩrkusist Ãŧksikult suudab tappa algatusvÃĩimet, andes inimeste tahte nende tÃļÃļostja kasutada. Vabaduse abstraktsioon andis meile vÃĩimaluse veenda massi, et valitsus pole muud kui riigi peremehe - rahva volinik ja et teda vÃĩib vahetada nagu kulunud kindaid. Rahva asemikkude vahetatavus andis nad meie käsutusse ja otsekui meie määramisele


PROTOKOLL Nr. 2. Majanduslikud sÃĩjad - Juudi ÃŧlivÃĩimu alus - Hävitavate Ãĩpetuste tulemused - Ajakirjandus - Kulla hind. Meil on tarvis, et sÃĩjad ei annaks, kui vÃĩimalik, maa-alalisi vÃĩitusid. Sellega sÃĩda kandub majanduslikule tasemele, kus rahvad näevad meie abis meie ÃŧlivÃĩimu ja olukord annab mÃĩlemad pooled meie rahvusvahelise agentuuri käsutusse, kelle miljoneid silmi ei takista mingid piirid. Meie rahvusvahelised Ãĩigused hävitavad siis rahvuslikud Ãĩigused ja valitsevad neid samuti kui riikide kodanikuÃĩigus valitseb oma alamate omavahelisi suhteid. Meie valitud administraatorid rahva hulgast nende asjalikkude omaduste järgi ei ole valitsemiseks ette valmistatud isikud, vaid osutuvad ettureiks mängus meie Ãĩpetlaste ja geniaalsete nÃĩunikkude käes, kes on varajasest lapsepÃĩlvest kasvatatud eriteadlasteks kÃĩigis maailma valitsemise asjus. Nagu teile teada, need meie spetsialistid ammutasid valitsemiseks tarvilised teadmised meie poliitilistest kavadest, ajaloo kogemustest, iga jooksva hetke vaatlusest. Gooid ei lase endid juhtida objektiivse ajaloolise vaatluse praktikast, vaid teoreetilisest rutiinist mingi kriitilise suhtumiseta tema tulemustesse. Seepärast meil pole vaja neid arvestada - las lÃĩbutsevad vÃĩi ootavad uusi lÃĩbustusi vÃĩi mälestavad elamusi. Las nad näha teaduse peaosa selles, mida meie neid käskisime tunnustada teaduse nÃĩudeiks (teooriad). Selleks me äratame oma ajakirjanduse kaudu alaliselt nende pimedat usaldust teooriate vastu. Gooide intelligendid hakkavad uhkeldama teadmistega ja ilma loogilise kontrollita panevad maksma teadusest ammutatud andmed, mis on meie agentide kombineeritud teaduse juhtimiseks meile soovitavas suunas. Ärge mÃĩelge, et meie väited on tÃŧhjad sÃĩnad: juhtige tähelepanu meie toetatud darvinismi, marksismi, nietzscheanismi edule. Nende voolude mädandav mÃĩju gooide mÃĩistusele peaks meile igatahes silmapaistev olema. Meil on vaja arvestada ajakohaseid mÃĩtteid, iseloome, rahvaste suundeid, et mitte komistada poliitikas ja administratiivasjade juhtimises. Meie sÃŧsteem, mille osi vÃĩib paigutada mitmeti, vastavalt iga rahva temperamendile, ei vÃĩi pÃŧhitseda vÃĩitu, kui tema tegelik rakendus ei toetu mineviku tulemustel seoses olevikuga. Praegustel rahvastel on käes määratu vÃĩim, mis loob mÃĩttesuuna massis, see on - ajakirjandus. Ajakirjanduse osa on näidata näiliselt paratamatuid nÃĩudeid, kanda edasi rahva häälena kaebusi, väljendada ja luua rahulolematust. Ajakirjanduses kehastub vabaduse loomingu triumf. Kuid riigid ei osanud kasutada seda vÃĩimu. Ja tema sattus meie kätte. Tema kaudu saavutasime mÃĩju, jäädes ise varju. Tema abil kogusime kulla enda kätte, kÃŧsimata, et tuli teda vÃĩtta vere ja pisarate voolust ... Kuid meie lunastusime, ohverdades paljusid oma rahva hulgast. Iga ohver meie poolt maksab Jumala ees tuhandeid gooisid.

PROTOKOLL Nr. 3. SÃŧmboolne madu - Konstitutsiooniliste kaalude pÃŧsimatus - Terror paleedes - VÃĩim ja auahnus - VÃĩimu kuritarvitused - "Rahva Ãĩigused" - VabamÃŧÃŧrlaste armee - Nälg ja kapitaliÃĩigus - VabamÃŧÃŧrlaste tulevaste rahvakoolide Ãĩppekava pÃĩhiaine - Üldine majanduskriis - VabamÃŧÃŧrlus ja Prantsuse revolutsioon - Siioni verest keiser-despoot - VabamÃŧÃŧrlaste salaagentide osa - Vabadus. Täna vÃĩin teile teatada, et meie eesmärk on veel vaid mÃĩni samm meist eemal. Jääb väike vahemaa ja meie käidud tee on valmis lÃĩpetama sÃŧmboolse mao ringjoont, millena kujutame oma rahvast. Kui ring on koos, on kÃĩik Euroopa riigid otsekui kÃĩvade pihtide vahel. Praegused konstitutsioonilised kaalud heidetakse peatselt nurka, sest meie seadsime nad ebatäpselt Ãŧles selleks, et nad ei lakkaks kÃĩikumast, kuni on läbi hÃĩÃĩrutud toerÃĩngas. Gooid eeldasid, et on need kÃŧllalt kÃĩvad sepitsenud ja ootasid, et vaekausid jäävad tasakaalu. Kuid tugi - valitsejad - varjatakse oma esindajaist, kes mängivad narri, lastes endid juhtida oma kontrollimatul ja vastutamatul vÃĩimul, mille eest tänu vÃĩlgnevad paleedesse juhitud terrorile. Olles lahutatud rahvast, ei saa valitsejad nendega kokku rääkida ega endid kindlustada vÃĩimumeeste vastu. Meie eraldatud nägija tsaari vÃĩim ja rahva pime vÃĩim on kaotanud igasuguse tähenduse, sest Ãŧksi on nad vÃĩimetud nagu pime ilma kepita. Et meelitada vÃĩimumehi vÃĩimu kurjastipruukimisele, meie seadsime vastamisi kÃĩik vÃĩimud, arendades nende kalduvusi iseseisvusele. Ses suunas me ergutasime igatliiki ettevÃĩtlikkust, relvastasime kÃĩik erakonnad, tegime vÃĩimu auahnuse sÃļÃļdaks. Riikidest meie tegime areenid, kus etendatakse segadusi ... Veel vähe, ja korratused, pankrotid ilmuvad igal pool... Ammutamatud lobisejad on muutnud parlamendid ja administratiiv- koosolekud kÃĩnemeeste vÃĩistlusteks. Julged ajakirjanikud, hoolimatud pamfletistid rÃŧndavad iga päev administratsiooni koosseisu. VÃĩimu kuritarvitused valmistavad kÃĩigi asutiste lÃĩplikku hukkumist ette ja kÃĩik lendab uperkuuti hullunud massi hoopide all. Rahvad on vaesuse abil needitud raske tÃļÃļ kÃŧlge kindlamini kui orjaajal. Viimasest vÃĩisid nad endid nii vÃĩi teisiti vabastada, kuid viletsusest nad endid lahti ei kisu. Meie sisustasime konstitutsioonidele sellised Ãĩigused, mis osutuvad massile näilisteks, ent mitte tÃĩelisteks Ãĩigusteks. KÃĩik need nn. "rahva Ãĩigused" vÃĩivad olemas olla ainult idees, mida vÃĩimatu teostada tegelikult. Mis kasu on proletaarlasel-tÃļÃļlisel, keda raske tÃļÃļ looka painutab, keda tema saatus rusub, mis kasu on tal lobisejate soetatud sÃĩnaÃĩigusest, ajakirjanikkude Ãĩigusest kirjutada igasugu pahna, kui proletariaadil pole midagi konstitutsioonist peale nende armetute raasukeste, mida meie nendele viskame hääleandmise eest meie eeskirjade ja meie esindajate vÃĩi agentide kasuks? Vabariiklikud Ãĩigused vaesele on kibe pilge, sest igapäevase vaeva mÃļÃļdapääsmatus ei vÃĩimalda talle nende kasutamist, kÃŧll aga vÃĩtab neilt alalise tÃļÃļ kindlustuse, seades neid sÃĩltuvusse peremeestest ja seltsimeeste streikidest. Meie juhatusel rahvas kaotas aristokraatia, mis oli tema loomulikuks kaitsjaks ja toitjaks enese huvides, mis olid lahutamatult seotud rahva jÃĩukusega. NÃŧÃŧd aga, aristokraatia kaotuse järel, mass sattus rikastunud elumeeste rusika alla, kes raske ikkena temale istusid. Meie esineme nagu tÃļÃļlise päästjana, kui soovitame talle astuda meie sÃĩjaväe - sotsialistide, anarhistide, kommunistide ridadesse, keda meie alati toetame, Ãŧtleme, Ãŧldinimliku solidaarsusreegli kohaselt - meie sotsiaalse vabamÃŧÃŧr lusega. Meie vÃĩim seisab tÃļÃļlise alatoitluses ja nÃĩrkuses, millega ta alistub meie tahtele, kuna ta ei leia ei jÃĩudu ega energiat vastupanuks. Nälg loob kapitali Ãĩiguse tÃļÃļlise Ãŧle kindlamini kui seaduslik keisrivÃĩim suutis seda anda aristokraatiale. Häda ja selle tekitatud kadeda vihaga paneme massid liikvele ja nende kätega kÃĩrvaldame kÃĩik, kes meid takistavad meie teel. Kui tuleb aeg kroonida meie maailmavalitsejat, siis needsamad käed kÃĩrvaldavad kÃĩik, mis vÃĩiks ehk seda veel takistada. Gooid on unustanud mÃĩtlemise meie nÃĩuta. Seepärast nad ei näe tungivat tarvidust selles, millest meie vankumatult kinni peame, kuni jÃĩuab meie valitsusaeg, nimelt et rahvakoolides on tarvis Ãĩpetada ainsat tÃĩelist teadust, teadust inimeste elualustest, sotsiaalsest olukorrast, mis nÃĩuab tÃļÃļjaotust, järelikult ka inimeste liigitamist klassidesse ja seisustesse. KÃĩigil on tarvis teada, et vÃĩrdsust ei vÃĩi olla tegevuse mitmekesiduse tÃĩttu, et ei vÃĩi samal määral seaduse ees vastutavad olla see, kes oma teoga häbistab tervet seisust, ja see, kes riivab vaid oma au. Korrapärane Ãŧhiskonnakorrateadus, mille saladused on varjatud gooidele, näitaks kÃĩigile, et isiku seisukoht ja tÃļÃļ peavad jääma teatud ringi, et mitte saada talle piinaallikaks vastava kasvatuse ja ettevalmistuse puudusel. Seda Ãĩppinud, alistuvad rahvad vabalt vÃĩimudele ja nende määratud korrale riigis. Teaduse praeguses olukorras ja temale meie poolt antud suunas rahvas, uskudes pimesi trÃŧkisÃĩna, vihkab temale sugereeritud eksituses ja teadmatuses kÃĩiki seisusi, keda loeb endast kÃĩrgemaks, kuna ta ei tunne iga seisuse tähendust. Mainitud vaen sÃŧveneb pealegi majanduskriisi pinnal, mis katkestab bÃļrsitegevust ja tÃļÃļndusekäiku. Luues kulla abil, mis on tervelt meie käes, kÃĩigil pÃĩrandaalustel teedel Ãŧldise majanduskriisi, me heidame tänavale suured tÃļÃļliste hulgad kÃĩigis Euroopa riikides korraga. Need hulgad tormavad nautides valama nende verd, keda nad lapsikus teadmatuses kadestavad lapsepÃĩlvest saadik ja keda sel puhul vÃĩivad rÃļÃļvida. Meie omi nad ei puutu, sest meil on teada rÃŧnnaku hetk ja meil on abinÃĩud omade kaitseks. Meie edu toob kÃĩik gooid mÃĩistusele. Meie despotism veenab nad alistumisele, sest ta oskab mÃĩistlike valjustega lepitada kÃĩik lainetused ja liberalismi kÃĩigist asutistest välja kihutada. Kui rahvas nägi, et vabaduse nimel temale tullakse vastu ja antakse järele, ta kujutles end peremehena ja tormas haarama vÃĩimu, kuid, nagu iga pime, pÃĩrkas hulga takistuste vastu, tormas otsima juhti, ei tulnud mÃĩttele pÃļÃļrduda endiste poole ja pani oma volitused meie jalge ette. MÃĩelge Prantsuse revolutsioonile, millele meie andsime "suure" nimetuse: tema ettevalmistamise saladused on meile hästi tuntud, sest ta on terveni meie kätetÃļÃļ. Sest ajast alates meie talutame rahvaid Ãŧhest pettumusest teise, et nad loobuksid ka meist tolle Siioni verest keisri-despoodi kasuks, keda meie valmistame ette maailmale. Praegu oleme meie, kui rahvusvaheline jÃĩud, tabamatud, sest kui Ãŧhed riigid meid rÃŧndavad, siis teised toetavad. Meie rippumatust toetab gooide roomav alandlikkus vÃĩimu ees, nende julmus nÃĩrkuse, hoolimatus eksituste vastu, nende heatahtlikkus kuritegudele, mille juures nad ei soovi kanda vabaduse vastuolusid, ja nad vÃĩivad märtritena kannatada julge despotismi vägivalda. Kaasaegsetelt diktaatoritelt-peaministritelt nad kannatavad sääraseid kuritarvitusi, mille eest nad oleksid kahekÃŧmnel kuningal pea maha vÃĩtnud. Millega seletada säärast nähtust, seda järjekindlusetust rahvamasside suhtumises näiliselt Ãŧhelaadilistesse sÃŧndmustesse? Seletatav on see nähtus sellega, et need diktaatorid oma agentide kaudu sosistavad rahvale, nad tegevat oma kuritarvitustega riigile kahju kÃĩrgema eesmärgi nimel - rahvaste hÃŧvede saavutamiseks nende rahvusvahelise vendluse, solidaarsuse ja ÃŧheÃĩigusluse kasuks. Muidugi, neile ei Ãļelda, et selline Ãŧhendus peab teostuma ainult meie vÃĩimu all. Ja vaata, rahvas mÃĩistab hukka Ãĩigeid ja Ãĩigeks Ãŧlekohtuseid, veendudes ikka enam ja enam, et ta vÃĩib teha, mida iganes soovib. Säärases olukorras rahvas hävitab igasuguse pÃŧsivuse ja loob korratusi igal sammul. SÃĩna "vabadus" asetab inimÃŧhiskonnad vÃĩitlusse igasuguste jÃĩudude vastu, isegi jumaliku ja loomuliku jÃĩu vastu. Vaat seepärast me peamegi selle sÃĩna kaotama inimlikust sÃĩnaraamatust kui loomaliku jÃĩu printsiibi mÃĩiste, mis muudab massid verejanulisteks kiskjateks. TÃĩsi kÃŧll, need kiskjad uinuvad iga kord, kui nad on verest täitunud, ja siis on neid kerge ahelasse panna. Aga kui nad verd ei saa, ei maga nad, vaid vÃĩitlevad.

PROTOKOLL Nr. 4. Vabariigi astmed - Väline vabamÃŧÃŧrlus - Vabadus ja usk - Rahvusvaheline kaubandus-tÃļÃļnduslik vÃĩitlus - Spekulatsioon. Iga vabariik teeb läbi mitu arenemisastet. Esimene neist avaldub alguspäevil pimeda hullumeelsusena, mis mässab paremale ja vasemale. Teine seisab demagoogias, millest sÃŧnnib anarhia ja mis viib omakorda despotismile, kuid mitte enam seaduslikule ja avalikule, seega vastutavale, vaid nähtamatule ja tundmatule ja ometi mitte vähem tunduvale despotismile, mille taga peitub mingi salaorganisatsioon, mis teotseb seda hoolimatumalt, mida varjatumalt ta tÃļÃļtab agentide selja taga, kelle vahetus aina suurendab salavÃĩimu, vabastades teda kohustusest kulutada oma allikaid enne tähtaega lahkunute tasuks. Kes ja mis vÃĩib kukutada nähtamatut vÃĩimu!? Ja nimelt säärane on meie vÃĩim. Välispidine vabamÃŧÃŧrlus on temale ja tema sihtidele pimedaks katteks, nii et selle vÃĩimu tegevuskava, isegi tema asupaik jääb rahvale alati teadmatuks. Aga vabadus vÃĩiks ju olla kahjutu ja Ãĩnneks riigielus, kui ta toetuks usule Jumalasse, inimkonna vendlusele vÃĩrdsuse mÃĩtteta, mis ei sobi looduse alluvuse seadustega. Sellise usuga rahvast juhiks koguduste eestkostmine, ta elaks vaikselt ja rahulikult oma hingekarjase hoole all, alistudes Jumala korraldustele maa peal. Vaat seepärast meil ongi tarvis ÃĩÃĩnestada usku, kiskuda gooide peast täielikult välja isegi Jumala ja Vaimu printsiip ja asendada kÃĩik aritmeetiliste arvutustega ja materiaalsete tarvetega. Et gooid ei jÃĩuaks märgata ja mÃĩelda, tarvis neid kallutada tÃļÃļndusele ja kaubandusele. Sel teel hakkavad kÃĩik rahvad otsima omakasu ja vÃĩideldes selle eest ei märka oma Ãŧhist vaenlast. Kuid selleks, et vabadus mädandaks ja raisku ajaks gooide Ãŧhiskonna, on vaja seada tÃļÃļndus spekulatsiooni alusele: selle tulemus on, et tÃļÃļndusega hangitud varad ei pÃŧsi nende omanike käes, vaid kanduvad Ãŧle spekulatsioonile, s.o. meie kassadesse. Pinguldatud vÃĩistlus Ãŧletamises, tÃĩuked majanduselus loovad ja ongi juba loonud pettunud, kÃŧlma, sÃŧdametu Ãŧhiskonna. Ses Ãŧhiskonnas valmib täielik vastikus kÃĩrgema poliitika ja usundi vastu. Nende juhtnÃļÃļriks pole muud kui arvutamine, s.o. kuld, mida nad otse jumaldavad maiste naudingute tÃĩttu, mida ta neile vÃĩimaldab. Siis gooide alamad kihid liituvad meiega meie vÃĩistlejate - haritud gooide vastu, mitte et teenida head, isegi mitte saagi pärast, vaid puhta viha pärast eelisÃĩigustatute vastu.

PROTOKOLL Nr. 5. KÃĩvendatud tsentraliseeritud valitsus - VabamÃŧÃŧrluse vÃĩimuhaaramise teed - Riikidevaheliste kokkulepete vÃĩimatuse pÃĩhjused - Juudid-"äravalitud" - TÃļÃļnduse ja kaubanduse monopolid - Kriitika tähtsus - Isikliku algatuse tähtsus - Ülivalitsus. Millist administratiivset valitsusvormi vÃĩib anda Ãŧhiskonnale, kus ostetavus on tunginud kÃĩikjale, kus rikkusi omandatakse ainult poolkelmide tehingute osava sooritamisega, kus valitseb kÃĩlbeline lodevus, kus moraal pÃŧsib karistustel ja karedatel seadustel, ent mitte vabalt omaks vÃĩetud pÃĩhimÃĩtetel, kus isamaalised ja usulised tunded on maha nÃŧhitud kosmopoliitsete veenetega? Millist valitsusvormi anda neile Ãŧhiskondadele, kui mitte despootilist, millist kirjeldan allpool? - Meie loome kÃĩvendatud tsentraliseeritud valitsuse, et enda kätte haarata kÃĩik seltskondlikud jÃĩud. Meie korraldame mehhaaniliselt uute seadustega oma alamate poliitilised toimingud. Need seadused kaotavad Ãŧksteise järele kÃĩik pehmendused ja vabadused, mida gooid endile lubasid. Ja meie riik saavutab nii suurepärase despotismi, et igal ajal igas paigas suudab vaikima panna rahutuid ja vastutÃļÃļtavaid gooisid. Meile Ãļeldakse, et meie selline despotism ei sobi kaasaegse kultuuriga. Kuid mina tÃĩendan vastupidist! Noil aegadel, mil rahvad vaatasid valitsejaile kui Jumala tahte puhtale ilmutusele, nad alistusid nurinata keisrite isevalitsusele. Aga sest päevast, kui meie sisendasime neile mÃĩtte Ãĩigustele, nad hakkasid kohtlema valitsejaid harilike surelikena. Jumala vÃĩitud olek langes keisrite peast rahva silmis. Ja kui meie vÃĩtsime temalt usu Jumalasse, siis visati valitsev vÃĩim avaliku omandusena tänavale, kust meie ta Ãŧles korjasime. Peale selle kuulub meile kunst valitseda massi ja isikuid osavasti koostatud teooria ja fraseoloogia, Ãŧhiselu seaduste ja kÃĩiksugu teiste vÃĩtetega, millest gooidel pole aimugi, mis on aga meie administratiivse mÃĩistuse eriala, olles kasvatatud analÃŧÃŧsi ja vaatluste sääraste peensustega, kus meil pole vÃĩistlejat, nagu pole teda ka poliitilise tegevuse ja solidaarsuse kavade koostamisel. Ainult jesuiidid vÃĩiksid endid vÃĩrrelda meiega, kuid meie oskasime neid diskrediteerida mÃĩtlematu massi silmis avaliku organisatsioonina, jäädes ise varju salaorganisatsioonina. LÃĩpuks, kas maailmale pole Ãŧkspuha, kes saab tema valitsejaks - katoliikluse pea vÃĩi meie Siioni verest despoot? Kuid meile, äravalitud rahvale, pole see kaugeltki ÃŧkskÃĩik. Ajuti oleks meist vÃĩinud jagu saada gooide Ãŧlemaailmne koalitsioon. Kuid sest kÃŧljest oleme meie kindlustatud sÃŧgavate lahkhelide juurtega, mida enam ei suudeta välja kiskuda. Meie asetasime vastamisi gooide isiklikud ja rahvuslikud arved, usulised ja tÃĩulised vastuolud, mis on 20 sajandi kestel nende hinges meie poolt Ãŧles kasvatatud. Tänu sellele Ãŧkski riik ei toeta teise väljasirutatud kätt, mÃĩeldes, et meievastane leping temale enesele kahjulik on. Meie oleme liiga tugevad - meid tuleb arvestada. Isegi väikest eralepingut riigid ei saa teha, kui meie salaja sellest osa ei vÃĩta. "Per me reges regnant! - Minu läbi valitsevad kuningad!" Aga prohvetid kuulutasid meile, et Jumal ise on meid valinud kÃĩike maailma valitsema. Jumal andis meile geeniuse, et saaksime toime selle Ãŧlesandega. Oleks geenius vastasleeris, ta vÃĩitleks meiega. Kuid uustulnuk ei ole vana elaniku vääriline: vÃĩitlus oleks hoolimatu, missugust maailm veel näinud pole. Kuid nende geenius jääks hiljaks. KÃĩik riikide masinarattad käivad mootori jÃĩul, mis on meie kätes. See mootor on kuld. Meie tarkade välja mÃĩeldud majandusteadus juba ammu näitab kapitali keiserlikku prestiizi. Kitsendamatuks tegevuseks peab kapital saavutama monopoliseisundi tÃļÃļnduses ja kaubanduses. See teostub juba nähtamatu käe mÃĩjul kÃĩigis maailmajagudes. See vabadus annab tÃļÃļstureile poliitilise vÃĩimu, kuid piirab rahvust. NÃŧÃŧd on tähtsam rahvaste relvastust vähendada kui neid sÃĩtta viia. Tähtsam on kasutada sÃŧttinud kirgesid meie huvides kui neid kustutada. Tähtsam on haarata vÃĩÃĩraid mÃĩtteid ja tÃĩlgitseda neid omamoodi kui neid välja ajada. Meie valitsuse peaÃŧlesanne on nÃĩrgendada avalikku mÃĩistust arvustusega, vabastada väljakutsuvast mÃĩtlemisest, kallutada mÃĩistuse jÃĩudu tÃŧhjale ilukÃĩnelisele tulistamisele. Igal ajal rahvad ja Ãŧksikud isikud on leppinud sÃĩnadega tegude asemel, rahuldudes näilisega, harva märgates, kas lubadustele järgnes nende täitmine. Sel eeskujul meie paneme tÃļÃļle näilised asutised, kes kÃĩneosavusega hakkavad tÃĩestama oma edumeelseid heategusid. Meie vÃĩtame endale vabameelse ilme kÃĩikides erakondades, kÃĩikides vooludes ja varustame sellega kÃĩnemehi, kes tÃŧÃŧtavad inimesi nii paljude ilukÃĩnedega, et äratavad vastikustunde nende vastu. Et pihku vÃĩtta avalikku arvamust, tuleb teda asetada umbkotti, avaldades mitmelt poolt niipalju vasturääkivaid otsustusi, kuni gooid ära eksivad nende labÃŧrindis ja mÃĩistavad, et kÃĩige parem on poliitikas Ãŧldse mitte arvamust omada, mida pole Ãŧhiskonnale antud, sest et asja tunneb vaid Ãŧhiskonna juht. See on esimene saladus. Teine saladus, mida vaja juhtimise eduks, seisab selles, et suurendada rahva puudusi, harjumusi, kirgi, Ãŧhiselu reegleid sel määral, et keegi enam segaduses korda ei suuda leida ja inimesed Ãŧksteist enam ei mÃĩista. Ühtlasi tuleb kÃŧlvata lahkhelisid kÃĩikides erakondades, lahutada kÃĩik kollektiivsed jÃĩud, mis veel ei taha alistuda, vÃĩtta isiklikult algatuselt julgus, mis vÃĩiks kuidagi segada meie asja. Ei ole midagi hädaohtlikumat isiklikust algatusest: kui ta on geniaalne, vÃĩib ta enam korda saata kui miljonid inimesed, kelle keskele meie kÃŧlvasime riidu. Meil on vaja anda gooide kasvatusele selline suund, et juba enne ettevÃĩtete alustamist, mis nÃĩuavad algatust, neil käed langeksid lootusetult longu. Pingutus, mis tekib tegevusvabadusest, nÃĩrgendab jÃĩudu, kohates vÃĩÃĩra vabadusega. Nii sÃŧnnivad rasked moraalsed konfliktid, pettumused, äpardumised. KÃĩige sellega meie väsitame gooid nÃĩnda ära, et sunnime neid jätma meile rahvusvahelise vÃĩimu, mis oma olemuselt suudab endasse imeda terve maailma riiklikud jÃĩud ja moodustada Ãŧlivalitsuse. Kaasaegseid valitsejaid meie asendame hirmutisega, mille nimetame Ãŧlivalitsuslikuks administratsiooniks. Selle käed on sirutatud igale pool otsekui tangid nii kolossaalse organisatsiooniga, et rahvad ei vÃĩi jääda vÃĩitmatuiks.

PROTOKOLL Nr. 6. Gooide varanduste sÃĩltuvus monopolidest - MaadevÃĩÃĩrandamine aristokraatialt - Maade koormamine vÃĩlgadega - Esimese järgu tarbeainete kallinemine - Anarhism ja alkoholism - Ökonoomiliste teooriate propaganda salajane tagamÃĩte. Varsti meie alustame hiiglamonopolide asutamist, rikkuste kolossaalsete reservuaaride sisseseadmist, millest olenevad isegi kÃĩige suuremad gooide varandused sel määral, et poliitilisele katastroofile järgneval päeval nad upuvad neisse Ãŧhes riikliku krediidiga. Juuresolijad härrad Ãļkonomistid, kaaluge ometi selle kombinatsiooni tähendust! Iga abinÃĩuga vaja edendada meie Ãŧlivalitsuse tähtsust, tehes temast kÃĩigi vabatahtlikult alistujate kaitsja ja tasuja. Gooide aristokraatia on poliitilise jÃĩuna surnud. Teda pole enam vaja arvestada. Kuid maaomanikuna on ta meile kahjulik, sest ta vÃĩib olla iseseisev maa varaallikate tÃĩttu. On vaja igal tingimusel teda maa kÃŧljest eraldada. Selleks on parim vahend maamaksu kohustuste tÃĩstmine - maa koormamine vÃĩlgadega. Sel teel hoitakse maapidamine raskendatud olukorras. Gooide aristokraadid, kes pärijatena ei oska leppida vähesega, kaovad ruttu. Samal ajal tuleb energiliselt toetada kaubandust ja tÃļÃļndust, aga peamiselt spekulatsiooni, mille Ãŧlesandeks on olla vastukaaluks tÃļÃļndusele. Spekulatsioonita tÃļÃļndus suurendab erakapitali ja tÃĩstab pÃĩllumajandust, vabastab maa vÃĩlgadest, mis on tehtud maapankade laenuga. On tarviline, et tÃļÃļndus imeks maalt välja tÃļÃļjÃĩu ja kapitali ja spekulatsiooni kaudu annaks meile Ãŧle kÃĩik maailma rahad ning sel teel heidaks kÃĩik gooid proletaarlaste ridadesse. Siis gooid kummardavad meie ees, et ainult saada olelemise Ãĩigust. Gooide tÃļÃļnduse hukkumiseks vÃĩtame appi meie poolt nende seas edendatud suure toredustarviduse, mis kÃĩik ära neelab. TÃĩstame tÃļÃļtasu, mis aga tÃļÃļlisele ei too mingit kasu, sest Ãŧhtlasi tÃĩstame esimese järgu tarbeainete hindu pÃĩllumajanduse ja karjakasvatuse languse ettekäändel. Peale selle me ÃĩÃĩnestame kunstlikult ja sÃŧgavalt toodanguallikate aluseid, harjutades tÃļÃļlisi joomisele ja anarhismile ja soodustades kÃĩigi gooide haritud kihtide maalt lahkumist. Et olukorra tÃĩeline tagamÃĩte ei paistaks gooidele enneaegu silma, me katame teda näilise pÃŧÃŧdega aidata tÃļÃļlisteklassi ja läbi viia suuri majanduslikke printsiipe, mida propageeritakse agaralt meie Ãļkonoomiliste teooriatena.

PROTOKOLL Nr. 7. Relvastamise suurendamise siht - Ärevused, tÃŧlid ja vaen terves maailmas - Gooide vastuseisu taltsutamine sÃĩdadega - Saladus-poliitika edu - Avalik arvamine. Relvastuse ja politsei koosseisu suurendamine on mainitud kavade tarvilised täiendused. Tarvis saavutada, et kÃĩigis riikides meie kÃĩrval oleksid ainult proletaarlaste massid, mÃĩned meile andunud miljonärid, politseinikud ja sÃĩdurid. Terves Euroopas ja tema suhete kaudu ka teistel mandritel peame tekitama käärimisi, tÃŧli ja vaenu. Sellel on kahesugune tulu. Esiteks hoiame kÃĩik maad meie lugupidamises, sest on teada, et meist oleneb niihästi segaduste kui korra loomine. KÃĩik maad on harjunud nägema meis tarvilist jÃĩudu. Teiseks meie ajame sassi intriigidega kÃĩik niidid, mis oleme tÃĩmmanud kÃĩigi riikide kabinettidesse poliitikaga, kaubalepingutega ja laenukohustustega. Selleks peab meil olema palju kavalust ja sissetungimise osavust läbirääkimiste puhul. "Ametlikus keeles" avaldame vastupidist taktikat ning näitame endid ausate ja leplikkudena. NÃĩnda gooide rahvad ja valitsused, keda oleme Ãĩpetanud vaatama ainult oma esikÃŧlge, peavad meid pealegi inimsoo heategijaiks ja päästjaiks. Igale vastupanule peame suutma vastata naaberrahva sÃĩjaga tollele maale, kes julgeb meile vastu hakata. Kui aga ka naabrid kavatsevad kollektiivselt meile vastu seista, siis peame reageerima Ãŧldise sÃĩjaga. Peamine edu poliitikas seisab ettevÃĩtte saladuses: diplomaadi sÃĩna ei tohi olla kokkukÃĩlas tema tegudega. Meie suurejooneliselt mÃĩeldud ja juba soovitud eesmärgile läheneva plaani teostamiseks peame sundima gooide valitsusi näiliselt avaliku arvamusega, mis on salaja ette valmistatud nn. "seitsmenda suurriigi" ajakirjanduse kaudu, mis on tervelt meie käes, peale väheste erandite, mida ei tarvitse arvestada. Ühe sÃĩnaga kokku vÃĩttes meie gooide Euroopa valitsuste taltsutamise sÃŧsteemi: Ãŧhele näitame oma jÃĩudu atendaadiga, see on terroriga, kui kÃĩik tÃĩstavad mässu meie vastu, me vastame neile Ameerika vÃĩi Hiina vÃĩi Jaapani kahuritega.

PROTOKOLL Nr. 8 Juriidilise Ãĩiguse kahemÃĩtteline tarvitamine - VabamÃŧÃŧrliku valitsuse kaastÃļÃļlised - Erikoolid ja Ãŧldhariduslik kasvatus - Ökonomistid ja miljonärid - Kellele anda vastutavad kohad valitsuses? Meie peame endid varustama kÃĩigi relvadega, mida vastased vÃĩiksid tarvitada meie vastu. Me peame Ãĩiguslikus sÃĩnastikus välja otsima kÃĩige peenemais väljendusis ja konksukestes kaitsevÃĩimalused noiks juhtumeiks, kui meil tuleb teha otsuseid, mis vÃĩivad paista Ãŧlearu julgetena ja ebaÃĩigetena, sest tähtis on väljendada neid otsusi nii, et nad näiksid kÃĩrgeima kÃĩlbluse reeglitena juriidilises vormis. Meie valitsus peab enda Ãŧmber koondama kÃĩiki tsivilisatsiooni jÃĩude, kelle seas meil tuleb teotseda. Ta kogub endale ajakirjanikke, juriste-praktikuid, administraatoreid, diplomaate ja viimseks isikuid, kes on meie erikooles saanud Ãŧldharidusliku kasvatuse. Need tunnevad kÃĩiki Ãŧhiselu saladusi, kÃĩiki keeli, mida koostatakse poliitiliste tähtedega ja sÃĩnadega. Neid tutvustatakse täielikult inimloomuse voodrikÃŧljega, kÃĩigi tema tundlikkude keeltega, millel neil tuleb mängida. Need keeled on gooide mÃĩistuse ehitus, nende pÃŧÃŧded, puudused, pahed ja voorused, klasside ja seisuste eriomadused. Arusaadav, et meie geniaalseid kaastÃļÃļlisi ei vÃĩta gooide hulgast, kes on harjunud sooritama oma administratiivseid tÃļid, kÃŧsimata, milleks ja kelle jaoks. Gooide administraatorid kirjutavad pabereid alla neid lugemata ja teevad tÃļÃļd ainult au ning vÃĩimuahnuse pärast. Meie Ãŧmbritseme oma valitsuse terve Ãļkonomistide ilmaga. Majandusteadused on juutide Ãĩpetuse peaaine. Meid Ãŧmbritseb terve plejaad pankureid, tÃļÃļstureid, kapitaliste, ja mis kÃĩige tähtsam, miljonäre, sest oluliselt lÃĩpuks kÃĩik lahendatakse arvudega. Ajuti, seni kuni pole ohutu usaldada vastutavad kohad riikides meie vendadele-juutidele, anname nad säärase minevikuga isikuile, keda sÃĩnakuulmatuse korral ootab kohus vÃĩi maapagu, nii et nad on sunnitud kaitsma meie huvisid viimse hingetÃĩmbuseni.

PROTOKOLL Nr. 9. VabamÃŧÃŧrlaste pÃĩhimÃĩtete rakendamine rahvaste Ãŧmberkasvatuses - "Vabadus, vÃĩrdsus, vendlus" - VabamÃŧÃŧrlaste diktatuur - Terror - Kes teenib vabamÃŧÃŧrlasi-massoone? - VÃĩimu side rahvaga - Hariduse ja kasvatuse ÃŧlevÃĩtmine - Väärteooriad - Seaduse tÃĩlgitsemine - Maa-alused raudteed Rakendades meie pÃĩhimÃĩtteid, pÃļÃļrake tähelepanu rahva iseloomule, kelle maal teie elate ja teotsete. Üldisel, Ãŧhetaolisel rakendusel, enne rahva Ãŧmberkasvatamist meie kava järgi, ei saa olla tagajärje. Kuid talitades nende rakenduses tasa ja targu, teie näete, et ei mÃļÃļdu kÃŧmmet aastat, kui kÃĩige kangekaelsem iseloom muutub, ja meie vÃĩime lisandada jälle uue rahva meile juba alistunute ritta. Liberalismi, Ãĩieti meie vabamÃŧÃŧrlaste (massoonide) lÃļÃļksÃĩna "vabadus, vÃĩrdsus, vendlus" meie asendame vÃĩimulesaamise järel ideeliste sÃĩnadega: "vabaduse Ãĩigus, vÃĩrdsuse kohustus, vendluse ideaal". Nii Ãŧtleme ja haarame kitse sarvest. De facto oleme juba iga valitsuse maha nÃŧhkinud, peale eneste oma, kuigi de jure neid on veel palju. Kui nÃŧÃŧd veel mÃĩned riigid tÃĩstavad protesti meie vastu, siis see sÃŧnnib vormi pärast ja meie korraldusel, kuna nende antisemitism (juudivastasus) on meile tarviline oma väiksemate vendade valitsemiseks. Ei hakka seda enam seletama, kuna see oli juba mitut puhku meie kÃĩneluste aineks. Tegelikult meil pole mingeid takistusi. Meie Ãŧlivalitsus asub nii ekstralegaalseis oludes, mida tugeva sÃĩnaga nimetatakse diktatuuriks. VÃĩin puhtast sÃŧdamest Ãļelda: käesoleval ajal oleme meie seaduseandjad, meie otsustame Ãĩiguse ja Ãŧlekohtu Ãŧle, meie mÃĩistame surma ja anname armu, meie istume vägede Ãŧlemjuhatajana juhi hobuse seljas. Meie valitseme vÃĩimsa tahtega, sest meie peos on kunagi olnud tugeva erakonna killud, mis nÃŧÃŧd on alla heidetud. Meie käes on pidurdamatud auahnused, pÃĩlevad aplused, hoolimatud kättemaksud, mÃŧrgised kadedused. Meilt lähtub kÃĩike mahutav terror. Meie teenistuses on kÃĩigilt seisukohtadelt, igasuguste arvamustega inimesed, kÃĩigi doktriinide esindajad: ainuvalitsuste jaluleseadjad, sotsialistlikud demagoogid, kommunaarid ja igatliiki utopistid. KÃĩik meie rakendasime tÃļÃļle: igaÃŧks neist ÃĩÃĩnestab omalt poolt vÃĩimu viimseid jäänuseid, pÃŧÃŧab kukutada kindlakskujunenud korda. KÃĩik riigid ohkavad selle vaevakoorma all. Nad kutsuvad Ãŧles rahule, on valmis rahule kÃĩik ohvriks tooma. Aga meie ei anna neile rahu, enne kui nad avalikult ja alandlikult ei tunnusta meie rahvusvahelist Ãŧlivalitsust. Rahvas nÃĩuab ulgudes sotsiaalse kÃŧsimuse lahendamist rahvusvahelise kokkuleppe teel. Erakondadeks killunemine andis nad kÃĩik meie käsutusse. VÃĩistluseks on tarvis raha, kuid see on terveni meie käes. Me vÃĩiksime karta gooide valitsejate nägija vÃĩimu Ãŧhinemist pimeda rahva vÃĩimuga. Aga meie oleme tarvitusele vÃĩtnud ettevaatusabinÃĩud selle vastu: nende kahe vÃĩimu vahele on pÃŧstitatud mÃŧÃŧrid vastastikuse terrori kujul. NÃĩnda jääb rahva pime vÃĩim meie toeks. Ja meie, ainult meie jääme tema juhiks, ja loomulikult juhime teda meie sihi suunas. Et pimeda käsi ei vabaneks meie peost, me peame aeg-ajalt temaga astuma lähemasse kontakti, kui mitte isiklikult, siis oma ustavaimate vendade kaudu. Kui saame tunnustatud vÃĩimuks, siis kÃĩneleme rahvaga isiklikult platsidel ja Ãĩpetame teda poliitilistes kÃŧsimustes meile tarvilises suunas. Kuidas kontrollida, mida talle Ãĩpetatakse kÃŧlakoolides? Aga mis Ãŧtleb valitsuse saadik vÃĩi valitseja ise, see ei vÃĩi teadmatuks jääda tervele riigile. Selle kannab rahva hääl ruttu laiali. Et mitte enneaegu hävitada gooide asutisi, meie haarasime pihku nende mehhanismi vedrude otsad. Need vedrud olid kindlas, Ãĩiges korras. Kuid meie panime asemele liberaalse korravastase omavoli. Meie segasime endid ÃĩigusemÃĩistmisse, valimiskorda, ajakirjandusse, isikuvabadusse ja peamiselt haridusse ja kasvatusse kui vabaduse nurgakividesse. Meie narrisime, hullutasime ja tegime liiderlikuks gooide noorsoo, kasvatades teda teadlikult valeteooriate ja -pÃĩhimÃĩtete kaudu. Mitte muutes maksvaid seadusi, vaid neid moonutades vastuoluliste tÃĩlgitsemistega, meie saavutasime suurepäraseid tulemusi. Need tulemused väljenduvad selles, et tÃĩlgitsused varjasid seadused ja katsid need hiljemini täiesti kinni valitsuse silma eest, sest ei suudetud enam mÃĩista ega tunnetada nii segast seadusandlust. Siit on pärit sÃŧdametunnistuse teooria. Teie Ãŧtlete, et tullakse relvadega meie kallale nii pea kui aru saadakse asja mÃĩttest. Selle vastu on meil tagavaraks terroristlik manÃļÃļver, mis paneb vabisema kÃĩige vahvamad hinged - maa-alused raudteed: seniks on kÃĩigis pealinnades koridorid valmis, kust korraldatakse plahvatused, nii et nad kÃĩigi oma organisatsioonidega ja riigi dokumentidega Ãĩhku lendavad.

PROTOKOLL Nr. 10. Näilisus poliitikas - Alatuse "geniaalsus" - Mida tÃĩotab vabamÃŧÃŧrlik riigipÃļÃļre? - Üldine valimisÃĩigus - Enesemääramine - VabamÃŧÃŧrlaste juhid - Geniaalne juht - Asutised ja nende funktsioonid - Liberalismi mÃŧrk - Konstitutsioon-parteide tÃŧlide kool - Vabariikluse ajastu - Presidendid - Üleminek vabamÃŧÃŧrlaste isevalitsusele - "Ülemaailmse keisri" väljakuulutamise hetk - Haiguste nakatamine ja muud vabamÃŧÃŧrlaste vÃĩtted. Täna algan eespool-Ãļeldu kordamisega ja palun meeles pidada, et valitsused ja rahvad poliitikas rahulduvad esikÃŧljega. Kuidas nad vÃĩivadki näha asjade sisemust, kui nende esindajail pole tähtsamat kui lÃĩbutseda? Meie poliitikale on väga tähtis selle peensuse teadmine. Ta on meile abiks Ãŧleminekul kÃŧsimuste selgitamises, mis puutuvad vÃĩimude jaotusse, sÃĩna-, trÃŧki- ja usuvabadusse, Ãŧhingute seadusse, ÃŧheÃĩiguslusse seaduse ees, omanduse ja elukoha puutumatusse, maksudesse (varjatud maksu idee), seaduse järelmÃĩjusse. KÃĩik need kÃŧsimused on säärased, mida avalikult rahva ees kunagi ei tohi arutada. Juhtudel, kui nende puudutamine on tarviline, ei ole vaja neid loetella, vaid ainult Ãŧksikasjalise kirjelduseta proklameerida, et meie tunnustame asjakohase Ãĩiguse pÃĩhimÃĩtteid. Vaikimise tähtsus on see, et nimetamata pÃĩhimÃĩte jätab meile vabaduse eraldada tähelepandamatult Ãŧhte vÃĩi teist nendest. Neid loetelles aga paistab, nagu oleksid nad kÃĩik juba lubatud. Rahvas avaldab erilist austust ja armastust poliitilise vÃĩimu geeniustele ja vastab kÃĩigile nende vägivallategudele: alatu mis alatu, aga osav! ... vigur kÃŧll, aga kuidas mängitud, kui suurepäraselt, otse jultunult! ... Meie loodame kÃĩik rahvad kaasa tÃĩmmata uue fundamentaalse hoone pÃŧstitamise tÃļÃļle, mis meil on kavatsusel. See ongi pÃĩhjus, miks meie kÃĩigepealt tahame endid varustada ja endile kindlustada toda otse väsimatut vÃĩimu hoogsust ja väge, mis meie tegelaste isikus murrab maha kÃĩik tÃĩkked meie teel. Kui oleme sooritanud oma riigipÃļÃļrde, siis Ãŧtleme rahvastele: "KÃĩik läks kole halvasti, kÃĩik on välja kurnatud. Meie purustame teie vaeva pÃĩhjused - rahvused, piirid, valuuta mitmekesiduse. Muidugi teil on vabadus meid hukka mÃĩista. Kuid kas teie otsus vÃĩib olla Ãĩiglane, kui ta on kinnitatud enne kui olete proovinud seda, mida teile anname?" Siis tÃĩstavad nad meid kätele ja kannavad lootuse ja andumuse Ãŧksmeelses vaimustuses. Hääletamine, mille meie tegime oma vÃĩimuhaaramise vahendiks, harjutades teda kÃŧlge inimkonna liikmeskonna kÃĩige väiksemaile Ãŧksustele, korraldades gruppide koosolekuid ja kokkuleppeid, on siis oma tÃļÃļ teinud ja etendab sel puhul oma osa viimast korda Ãŧksmeelses soovis meiega enne meie hukkamÃĩistmist lähemalt tutvuda. Selleks vaja tuua kÃĩik hääletusele, klassi ja tsensuse peale vaatamata, et enamuse absoluutsust kindlaks teha, mida ei saa haritud tsensusega klassidelt. Sel viisil harjutades kÃĩiki enesemääramise mÃĩttega, meie lÃĩhume gooide perekonna tähtsuse ja tema kasvatusliku väärtuse, kÃĩrvaldame isiku mÃĩistuse eraldumise, kellele meie juhitud hulk ei anna ei väljapaistmise ega avaldumise vÃĩimalust. Ta on harjunud kuulama ainult meid, kes temale maksame kuulamise ja tähelepanu eest. Sellega meie loome sellise pimeda vÃĩimu, kes ei suuda liikuda kuskile meie seatud agentide juhtimiseta. Rahvas alistub sellele korrale, sest ta teab, et neist juhtidest oleneb teenistus, andamid ja muude hÃŧvede saamine. Valitsemiskava peab valmina tulema Ãŧhest peast. Teda ei saa liita hulgas päis, arendatud killustatud tÃŧkkidest. Meie vÃĩime kÃŧll tunda kava, kuid mitte arvustada teda, et mitte rikkuda tema geniaalsust, sidet tema osade vahel, iga tema punkti salajase tähenduse praktilist jÃĩudu. Kui arutada ja muuta säärast tÃļÃļd suurearvulises kogus hääletamisega, siis ta omandab kÃĩiksuguste arusaamatuste pitseri kava mÃĩttesse ja teosse sÃŧvenematuse saadusena. Meil on vaja, et meie kavad oleksid tugevad ja otstarbekad. Seepärast ei tohi me juhi geniaalset tÃļÃļd visata purustamiseks massile vÃĩi piiratud seltskonnale. Need plaanid ei paiska Ãŧmber kaasaegseid asutisi. Nad muudavad vaid nende majapidamist, järelikult nende käigu kombinatsiooni terveni, mis sel viisil suundub meie kavades ette nähtud teele. Mitmesuguste nimede all leidub kÃĩigil mail esindus, ministeeriumid, senat, riiginÃĩukogu, seadusandlik ja täidesaatev kogu. Pole tarvis seletada nende asutiste mehhaanilisi omavahelisi suhteid, mis teile hästi teada on. PÃļÃļrake ainult tähelepanu sellele, et iga mainitud asutis vastab mingile tähtsale riiklikule funktsioonile. Palun tähele panna, et sÃĩna "tähtis" ma suhetan funktsioonile, mitte asutisele. Mitte asutised pole tähtsad, vaid funktsioonid. Asutised jagasid valitsemisfunktsioonid endi vahel - administratiivse, seadusandliku, täidesaatva. Nad hakkasid teotsema riiklikus organismis nagu elundid inimese kehas. Kui rikume Ãŧhe osa riiklikus masinas, riik haigestub nagu inimese keha ja sureb. Kui meie juhtisime riigi organismi liberalismi mÃŧrki, siis muutus tema terve poliitiline olemus: riigid haigestusid surmahaigusse - vere lagunemisse. Jääb oodata nende surmavÃĩitluse (agoonia) lÃĩppu. Liberalismist sÃŧndisid konstitutsioonilised riigid, mis asendasid gooidele päästva isevalitsuse. Kuid konstitutsioon, nagu teile hästi teada, pole muud kui tÃŧlide, lahkhelide, vaidluste, lÃĩhede, viljatu erakondliku kihutuse, erakonna sihilikkude taotluste kool, ÃŧhesÃĩnaga - riigi Ãĩppeasutis, mis riisub riigilt isiksuse iseloomu. Mitte halvemini kui ajakirjandus see tegi terve rea valitsusi tegevusetuks ja vÃĩimetuks, seega asjatuks, Ãŧlearuseks. Seepärast nad ka mitmel maal langesid. Sai vÃĩimalikuks vabariiklik ajastu. Siis meie asendasime valitseja valitsuse karikatuuriga - presidendiga, kes on vÃĩetud massist, meie kreatuuride keskelt, meie orjade hulgast. See oligi miini mÃĩte, mille panime gooide rahvaste alla. Lähedas tulevikus meie seame sisse presidendi vastutuse. Siis meie juba ei hakka häbenema selle läbiviimist, mille eest vastutab meie isiksusetu nukk. Mis meil asja sellega, et hÃĩrenevad vÃĩimutaotlejate read, et tekivad segadused presidendi leidmise raskustes, segadused, mis toovad lÃĩpliku korralageduse. Et saavutada seda plaanikohast tulemust, meie pÃŧÃŧame korraldada selliste presidentide valimisi, kelle minevikus leidub mingi selgusetu tume lugu, mingi "panama". Siis nad on meie eeskirjade ustavad täitjad paljastuste kartusel ja inimlikust soovist hoida vÃĩimuga saavutatud eesÃĩigusi, eelistusi ja auavaldusi, mis on seotud presidendiseisusega. Saadikutekogu hakkab kaitsma, katma, valima presidenti, kuid meie vÃĩtame temalt seaduste esitamise ning muutmise Ãĩiguse ja anname selle Ãĩiguse vastutavale presidendile, nukule meie käes. Loomulikult saab siis presidendivÃĩim kÃĩiksugu rÃŧnnakute märklauaks. Kuid meie anname talle enesekaitse Ãĩiguse pÃļÃļrduda rahva otsuse poole, tema esindajaid ignoreerides, see on, pÃļÃļrduda niisama pimeda sulase - massi enamuse poole. Sellest sÃĩltumatult meie anname presidendile sÃĩjaseisukorra väljakuulutamise Ãĩiguse. Viimast Ãĩigust me pÃĩhjendame sellega, et president kui terve riigi sÃĩjaväe Ãŧlem peab olema Ãĩigustatud hoidma teda oma käsutuses uue vabariikliku konstitutsiooni kaitsetarviduse puhuks, milleks temal kui selle konstitutsiooni vastutaval esindajal peab Ãĩigus olema. EndastmÃĩistetavalt noil tingimustel pÃŧhaduse vÃĩti on meie käes ja mitte keegi peale meie ei saa juhtida seadusandlikku vÃĩimu. Peale selle meie kaotame uue vabariikliku konstitutsiooni sisseseadmisel saadikutekogu arupärimise Ãĩiguse valitsuse sammude kohta poliitilise saladuse hoidmise ettekäändel ja vähendame uue konstitutsiooniga saadikute arvu miinimumini, millega vähenevad ka poliitilised kired ja kirg poliitika järele. Kui nad siiski ses miinimumis veel peaksid sÃŧttima, siis meie hävitame nad, pÃļÃļrdudes Ãŧleskutsega rahva enamuse poole. Presidendist peab olenema senati ja saadikutekogu esimeeste ja abiesimeeste nimetamine. Alaliste parlamentide istungjärgud meie lÃŧhendame mÃĩnekuisteks. Presidendil kui täidesaatva vÃĩimu Ãŧlemal peab olema Ãĩigus parlamenti kokku kutsuda ja koju saata omal äranägemisel ja viimasel puhul viivitada uue istungjärgu määramisega. Aga et vastutus nende oluliste seadusevastaste tegude eest ei langeks meie seatud presidendile meie plaanide seisukohalt enneaegselt, meie anname ministritele ja teistele presidenti Ãŧmbritsevaile kÃĩrgema administratsiooni ametnikele mÃĩtte oma teotsemises mÃļÃļda minna tema korraldustest, millega nad langevad vastutusse tema asemel. Seda osa meie soovitame anda täitmiseks senatile, riiginÃĩukogule vÃĩi ministrite kabinetile, aga mitte Ãŧksikule isikule. President hakkab meie määramise järele selgitama mitmetpidi tÃĩlgitsetavate maksvate seaduste mÃĩtet. Ta tÃŧhistab seadusi, kui meie näitame selle tarvidust. Ka on tal Ãĩigus ajutisi seadusi ja koguni konstitutsioonilise valitsuse teostamise muutmist ette panna, pÃĩhjendades Ãŧhte kui teist riikliku heaolu nÃĩuetega. Selliste vahenditega meil avaneb vÃĩimalus vähehaaval, samm-sammult kaotada kÃĩike seda, mis oleme sunnitud vÃĩtma riiklikesse konstitutsioonidesse meie vÃĩimuleastumise alguses, et märkamatult Ãŧle minna konstitutsioonide kaotamisele, kui tuleb aeg muuta iga valitsus meie isevalitsuseks. Meie isevalitseja tunnustamine vÃĩib kätte jÃĩuda ka enne konstitutsiooni kaotamist, kui segadustest tÃŧdinud ja valitsuste kÃĩikuvusest pahandatud ning meie poolt häälestatud rahvad hÃŧÃŧavad: "Karistage neid ning andke meile Ãŧks Ãŧlemaailmne keiser, kes meid Ãŧhendaks ja kaotaks tÃŧlide pÃĩhjused: piirid, rahvused, usundid, riiklikud kaalutlused; kes annaks meile rahuliku elu, mida meie ei saa oma valitsejailt ega valitsustelt ..." Teie teate ju väga hästi, et sääraste rahva Ãŧldiste nÃĩuete avalduste puhkemiseks on vaja vahetpidamatult segada kÃĩigil mail rahva ja valitsuse suhteid, et kÃĩiki väsitada tÃŧlide, vaenu, vÃĩitluse ja vihaga, isegi martÃŧÃŧriumi, nälja, haiguste nakatamise ning viletsusega, seni kuni rahvad ei näe teist pääseteed kui pÃļÃļrduda meie rahanduslikule ja lÃĩpuks täielikule vÃĩimule. Kui aga anname vahepeal aega hingamiseks, siis soovitav silmapilk jÃĩuab vaevalt kunagi kätte.

PROTOKOLL Nr. 11. Uue konstitutsiooni kava - MÃĩned oletatud pÃļÃļrde peensused - Gooid-lambad - Salajane vabamÃŧÃŧrlus ja tema näilised loozid. RiiginÃĩukogu esineb valitsuse vÃĩimu allakriipsutajana. Tema kui seadusandliku kogu näiline olemus on midagi seaduste ja valitseja päevakäskude redaktsioonikomitee taolist. Valmiva konstitutsiooni kava oleks järgmine: meie hakkame looma seadust, Ãĩigust ja kohut 1) ettepanekute kujul seadusandlikule kogule (korpusele); 2) presidendi päevakäskudega - Ãŧldmääruste, senati otsuste, riiginÃĩukogu ja ministrite määruste kujul; 3) soodsa silmapilgu saabumisel - riigipÃļÃļrde kujul. Olles umbkaudselt kindlaks teinud modus agendi (talitusviisi), asume kombinatsiooni peensuste vaatlusele, millega tuleb viia lÃĩpule riigiaparaadi käigu pÃļÃļre eespool mainitud suunas. Nende kombinatsioonide all ma mÃĩtlen trÃŧki- ja sÃŧdametunnistuse vabadust, ÃŧhinemisÃĩigust Ãŧhinguisse,valimisprintsiipi ja palju muud, mis peab kaduma kodanike repertuaarist vÃĩi tuleb päeval peale uut konstitutsiooni pÃĩhjalikult muuta. Ainult tol hetkel meil on vÃĩimalik ootamatult kuulutada kÃĩik oma muudatused, kuna pärast iga väiksemgi korraldus on hädaohtlik ja nimelt järgmistel pÃĩhjustel: Kui muudatus viiakse läbi kareda valjusega, pealegi valjuse ja kitsendamise mÃĩttes, siis vÃĩib ta viia meeleheitmiseni, mida pÃĩhjustab kartus uute samasuunaliste muudatuste ees. Kui ta aga teostatakse edasiste pehmenduste mÃĩttes, siis Ãļeldakse, et oleme tunnetanud oma eksitust, kui see rikub uue vÃĩimu eksimatuse aupaistet, vÃĩi aga Ãļeldakse, et oleme ehmunud ja astume järeleandmiste teele sunnitult, ning keegi poleks tänulik, lugedes neid paratamatuiks. Üks ja teine on kahjulik uue konstitutsiooni prestiizile. Meil on tarvis, et tema kuulutamise esimesest hetkest, mil rahvad on Ãŧllatatud sÃŧndinud pÃļÃļrdest, viibides veel terrori ja toibumatuse olukorras, saaks teatavaks, et meie vÃĩim on nii suur, puutumatu ja ÃŧlikÃŧllane, et meie kodanikke mingil tingimusel ei arvesta, mitte ainult ei hooli nende soovidest ja arvamustest, vaid oleme ka valmis ja vÃĩimelised takistamatu vÃĩimuga alla suruma nende avaldusi ja ilmutusi igal hetkel igas paigas, et meie vÃĩtsime järsku kÃĩik, mis meil tarvis oli, ja ei hakka kunagi vÃĩimu jagama teistega. Siis nad panevad hirmuga silmad kinni ja jäävad ootama, mis tuleb. Gooid on - lambakari, meie - nende hundid. Teie teate, mis sÃŧnnib lammastega, kui hundid tÃŧkivad lambalauta?! Nad panevad silmad kinni veel seepärast, et meie lubame neile tagasi anda kÃĩik vÃĩetud vabadused pärast rahuvaenlaste vaigistamist ja erakondade taltsutamist. Kas maksab kÃĩnelda sellest, kui kaua neil oodata tuleb? Milleks meie siis mÃĩtlesime välja ja inspireerisime gooidele terve selle poliitika, andmata neile vÃĩimalust näha selle sisekÃŧlge? Milleks muuks kui selleks, et kÃĩrvalteil saavutada seda, mida otseselt vÃĩimatu on kätte saada meie laialipillatud tÃĩul? See oligi meie salajase vabamÃŧÃŧrliku organisatsiooni asutamise pÃĩhjuseks. Ei tunne teda ega tema sihte, millest pole aimugi lojustel-gooidel, isegi meie juurde kutsutud, kes on paigutatud nende tÃĩuseltslaste silmapetteks massooni loozide nähtavasse armeesse. Jumal kinkis meile, oma valitud rahvale, laialipillatuse. Ja selles meie arvatavas nÃĩrkuses ilmnes meie terve jÃĩud, mis on toonud meid nÃŧÃŧd maailmavalitsemise lävele. Ei jää enam palju lÃĩpuni ehitada Ãŧlesseatud alusel

PROTOKOLL Nr. 12. "Vabaduse " vabamÃŧÃŧrlik tÃĩlgitsemine - Ajakirjanduse tulevik vabamÃŧÃŧrlikus riigis - VabamÃŧÃŧrlik solidaarsus praeguses ajakirjanduses - Uue korra eksimatus. SÃĩna "vabadus", mida vÃĩib tÃĩlgitseda mitmeti, meie defineerime nÃĩnda: Vabadus on Ãĩigus teha, mida seadus lubab. Säärane tÃĩlgitsemine tol ajal annab kÃĩik vabaduse meie kätte. Seadusi kaotatakse ja luuakse siis ainult meie soovide kohaselt juba ette toodud kava pÃĩhjal. Ajakirjandusega meie toimime järgmiselt. Mis osa etendab ajakirjandus praegu? Tema sÃŧtitab ägedalt meile vajalikke kirgi vÃĩi teenib erakondlikku egoismi. Ta on tÃŧhi, Ãŧlekohtune, valelik ja inimeste enamus Ãŧldse ei tea, misjaoks ta eksisteerib. Meie saduldame ta ja tÃĩmbame ohjad pingule. Seda teeme terve trÃŧkitÃļÃļndusega. Mis mÃĩte on meil vabaneda ajalehtede rÃŧnnakust ja jääda broshÃŧÃŧride ja raamatute märklauaks? Meie pÃļÃļrame kalli avaliku hääle (kalli tsensuuri tarvilisuse pärast) oma riigi tuluallikaks. Meie koormame teda erilise tempelmaksuga ja kautsjoninÃĩudmisega ajalehtede ja trÃŧkikodade asutamise puhul. Ka peavad nad andma kindlustuse kÃĩigi kallaletungide suhtes meie valitsusele vastuajakirjade poolt. VÃĩimaliku rÃŧnde korral meie karistame armuheitmatult. KÃĩik nende poolt kindlustatavad vahendid - tempelmargid, kautsjonid, karistusrahad - toovad riigile määramatu tulu. TÃĩsi, erakonna-lehed ei tarvitseks hoolida rahast. Kuid meie paneme lehe teise rÃŧnde puhul seisma. Ükski ei puuduta karistamatult meie valitsuse eksimatuse aupaistet. Lehtede kinnipanemise ettekääne: vastav leht tekitab pÃĩhjusetult ja alusetult ärevust. Palun tähele panna, et meid rÃŧndavate lehtede seas on ka meie oma asutatud häälekandjad, kuid need hakkavad tungima ainuÃŧksi asjade kallale, mida meie ise oleme otsustanud muuta. Mitte Ãŧkski sÃĩnum ei ulatu seltskonda meie kontrollita. Seda saavutame juba praegugi seega, et kÃĩik uudised tulevad väheste agentuuride kaudu, kus neid koondatakse tervest maailmast. Need agentuurid on siis juba terveni meie asutised ja avaldavad ainult seda, mis meie ette kirjutame. Kui meie juba nÃŧÃŧd oskasime omandada gooide seltside ajud sedavÃĩrd, et nad pea kÃĩik vaatavad maailma sÃŧndmusi läbi meie poolt neile ette seatud värviliste prilliklaaside, kui juba nÃŧÃŧd Ãŧheski riigis meie jaoks pole tÃĩkkeid, mis meid keelaks teada saamast seda, mida gooid oma rumaluses nimetavad riigisaladuseks, mis tuleb veel siis, kui meie Ãŧlemaailmse keisri isikus oleme tunnustatud maailmavalitsejad?! PÃļÃļrdume ajakirjanduse tulevikule. - IgaÃŧks, kes soovib olla kirjastaja, raamatukoguhoidja, trÃŧkitÃļÃļstur, on sunnitud soetama selleks nÃĩutava diplomi, mis eksimiste puhul vÃĩetakse viibimata ära. Noil oludel mÃĩttevahend saab meie valitsuse kasvatusabinÃĩuks ja see juba ei lase massi eksida edu heategude unelmais. Kes meist ei tea, et need varjutaolised heateod on sirged teed meeletuile jampsimistele, millest on sÃŧndinud anarhistlikud suhted inimeste vahel isekeskis ja valitsusega? Sest edu, vÃĩi Ãĩigemini edu idee, tÃĩi igatliiki emantsipatsiooni mÃĩtteile selle piire määramata. KÃĩik nn. liberaalid on anarhistid, kui mitte teoga, siis mÃĩtteis. IgaÃŧks neist ajab mingit vabadusetonti taga ja langeb puhtasse omavolisse, s.o. anarhiasse protesti pärast. Asume ajakirjade juurde. Ka neile paneme, nagu tervele trÃŧkitÃļÃļndusele, tempelmaksu lehe pealt kautsjoniks; raamatule alla kolmekÃŧmmet poognat kahekordselt. Need arvame broshÃŧÃŧride liiki, et Ãŧhelt poolt vähendada ajakirjade arvu, mis esindavad halvemat liiki trÃŧkimÃŧrki, teiselt poolt see abinÃĩu sunnib kirjanikke avaldama nii suuri teoseid, et neid vähe loetakse, eriti nende kalliduse pärast. Selle aga, mida meie ise kirjastame vaimuelu juhtimiseks meile soovitavas suunas, laseme mÃŧÃŧgile odavalt, nii et ta saavutab suure menu. Maksud ning karistused teevad kirjanikud meist sÃĩltuvaiks. Kui leidubki meie vastu kirjutajaid, ei leita neile kirjastajaid. Enne trÃŧkkimisele asumist peab kirjastaja vÃĩi trÃŧkkija vÃĩimudelt luba kÃŧsima. Nii saavad meie vastu kavatsetud intriigid meile aegsasti teatavaks ja me purustame nad, jÃĩudes ette käsiteldava teema seletamisega. Kirjandus ja ajakirjandus on kaks tähtsamat jÃĩudu. Seepärast meie valitsus hakkab ise suurema osa ajakirjade omanikuks. Seega halvatakse eraajakirjade kahjulik mÃĩju ja saavutatakse hiiglamÃĩju inimestele. Kui anname loa kÃŧmnele lehele, siis ise paneme käima kolmkÃŧmmend jne. selles vaimus. Kuid lugejaskond ei tohi aimatagi, miks kÃĩik meie välja antud lehed väliselt on kÃĩige vastuolulisemate sihtidega ja arvamustega, et äratada usaldust ja ligi tÃĩmmata meie eimidagi aimavaid vaenlasi, kes sel kombel langevad meie lÃĩksu ja tehakse kahjutuks. Esimesele kohale tulevad ametlikud lehed. Need on alati valvel meie huvide eest. Nende mÃĩju on vÃĩrdlemisi väike. Teisel kohal on poolametlikud lehed, mille Ãŧlesanne on ligi tÃĩmmata ÃŧkskÃĩikseid ja sooje. Kolmandale kohale asetame näilise opositsiooni, mis kas vÃĩi Ãŧhes lehes esindab meie otsest vastast. Meie tÃĩelised vastased vÃĩtavad selle näilise opositsiooni omaks ja avavad meile omad kaardid. KÃĩik meie lehed on kÃĩigist suundadest: aristokraatsest, vabariiklikust, revolutsionäärsest, koguni anarhistlikust, muidugi seni kuni kestab konstitutsioon. Nemad sarnanevad india jumalakese Vishnuga, kellel on sada kätt ja igaÃŧks neist katsub ÃŧkskÃĩik millise avaliku arvamuse pulssi. Kui pulss kiireneb, siis need käed talutavad arvamuse meie suunda. Sest ärritatud isik kaotab aru ja alistub kergesti sugestioonile. Narrid, kes mÃĩtlevad end kordavat oma leeri lehe mÃĩtteid, tegelikult kordavad meie arvamust vÃĩi seda, mis meile soovitav. Kujutelles, et nad käivad oma erakonna häälekandja jälgedes, nad siiski sammuvad meie tÃĩstetud lipu järele. Et juhtida ses vaimus oma ajakirjanduslikku kaitseväge, peame seda asja erilise hoolega organiseerima. TrÃŧkiasjanduse peaosakonna nime all meie korraldame kirjanduslikke koosolekuid, kus meie agendid tähelepandamatult annavad märgusÃĩnu ja signaale. Kaaludes ja vaieldes pinnapealselt meie algatuste Ãŧle, puudutamata neid oluliselt, meie häälekandjad astuvad tÃŧhja tulevahetusse ametlikkude lehtedega ainult selleks, et anda meile pÃĩhjust Ãŧksikasjalisemaks väljendumiseks kui oli vÃĩimalik esimestes ametlikkudes teadaannetes. Muidugi vaid siis, kui see meile kasulik on. Meie vastu korraldatud rÃŧnded etendavad veel seepoolest tähtsat osa, et meie alamad veenduvad täielikus sÃĩnavabaduses, aga meie agentidele annab see pÃĩhjust kinnitada, et meie vastu Ãŧlesastujad ajavad tÃŧhja taga, kuna nad ei leia tÃĩelisi aluseid meie korralduste oluliseks ÃŧmberlÃŧkkamiseks. Säärased avalikkusele märkamatud korraldused juhivad avaliku tähelepanu ja usalduse kÃĩige edukamalt meie valitsuse poole. Tarviduse järgi meie hakkame erutama ja rahustama meeli poliitilistes kÃŧsimustes, veenma vÃĩi jalust rabama, avaldades kord tÃĩtt, kord valet, andmeid vÃĩi ÃŧmberlÃŧkkamisi, selle järgi, kas neid hästi vÃĩi halvasti vastu vÃĩetakse, ikka hoolega pinda katsudes enne kui peale astume. Meie kindlasti lÃļÃļme oma vastased, sest neil pole ju eespoolmainitud korralduste tÃĩttu häälekandjaid, kus nad vÃĩiksid lÃĩplikult väljenduda. Meil ei tulegi tarvis neid täielikult Ãŧmber lÃŧkata. Katsekivid, mida heidame oma ajakirjanduse kolmandas järgus, tÃĩrjume tarbe korral poolametlikus ajakirjanduses energiliselt tagasi. Juba nÃŧÃŧd on Prantsuse ajakirjanduses vormes massooniline solidaarsus olemas: kÃĩik lehed on seotud isekeskis elukutselisuse saladusega. Vanade auguuride eeskujul Ãŧkski liige ei anna oma teadmiste saladust välja, kui pole otsustatud teda avaldada. Ükski ajakirjanik ei julge seda teha, sest ta ei pääse kirjandusealale, kui ta minevik pole vaba igast häbistavast haavast. Need haavad oleksid jalamaid paljastatud. Seni kui haavad on väheste teada, ajakirjaniku aupaiste meelitab enamuse arvamuse tema poole - vaimustusega minnakse talle järele. Meie kaalutlused ulatuvad eriti provintsi. Seal on meil tarviline äratada lootusi ja pÃŧÃŧdeid, millega vÃĩime alati tormata pealinna peale, esitades neid viimasele provintsi iseseisvate lootuste ja pÃŧÃŧetena. On selge, et nende allikas on ikka seesama - meie oma. Meil on vaja, et mÃĩnikord, seni kuni meie vÃĩim pole täiuslik, pealinnad osutuksid allutatuina provintsi rahva, s.o. meie agentide Ãŧleskruvitud enamuse arvamusele. Meil on vaja, et pealinnadel antud psÃŧhholoogilisel hetkel ei tuleks arutada juba sÃŧndinud fakti, sest et ta provintsi enamuse arvamusega on juba omaks vÃĩetud. Kui meie jÃĩuame uue korra ajastusse, mis on Ãŧleminekuks meie valitsusele, meie ei vÃĩi lubada ajakirjandusele seltskondliku autuse paljastamist. On vaja, et usutaks uue korra Ãŧldise rahulduse nii suure olevat, et koguni kuritegevus on kadunud. Kuritegevuse juhtumid peavad jääma ainult nende ohvrite ja juhuslike tunnistajate teada - mitte enam.

PROTOKOLL Nr. 13. Igapäevase leiva tarvidus - Poliitilised kÃŧsimused - TÃļÃļnduskÃŧsimused - Rahvamajad - Suured probleemid. Igapäevase leiva tarvidus sunnib gooisid vaikima ja olema meie alandlikud teenrid. Nende hulgast meie teenistusse vÃĩetud agendid hakkavad meie käsul arutama ajakirjanduses seda, mis meil pole kohane avaldada ametlikes dokumentides. Sel ajal meie, tekkinud arutluste lärmi katte all, viime läbi meile soovitavad korraldused ja kanname nad rahvale ette sÃŧndinud faktina. Keegi ei tohi nÃĩuda juba otsustatud asja muutmist, seda enam, et see esitatakse kui vajalik parandus. Ning ajakirjades juhitakse mÃĩtted millelegi muule (meie ise ju Ãĩpetasime inimesi ikka uut otsima), mille arutamisele anduvad Ãĩhinal need ajutud saatusemäärajad, kes senini ei suuda mÃĩista, et neil pole mingit taipu asjust, millest targutavad. Poliitilised kÃŧsimused pole kellelegi mÃĩistetavad peale sajandite kestel meid loonud juhtivate isikute. KÃĩigest sellest teie näete, et taotelles massi arvamuse avaldumist meie ainult kergendame oma mehhanismi käiku, ja teie vÃĩite tähele panna, et meie nagu otsiksime heakskiitmist, kuid mitte tegudele, vaid sÃĩnadele, mida lendu laseme Ãŧhe vÃĩi teise kÃŧsimuse puhul. Meie ei väsi kinnitamast, et laseme endid juhtida lootusel ja veendel teenida ÃŧldhÃŧve. Et liiga rahutuid isikuid kÃĩrvale juhtida oma poliitiliste kÃŧsimuste allutamisest, toome nÃŧÃŧd uued - tÃļÃļnduskÃŧsimused ette. Las nad mässavad sel alal! Massid on nÃĩus tegevusetusega, nÃĩus puhkama poliitikast, mida tegema meie ise neid Ãĩpetasime, et nende abil vÃĩid

[yaman]

Mein Kampf osaline tÃĩlge eesti keeles
Mein Kampf osaline tÃĩlge eesti keeles
postitas hitler - N, 2006-03-02 16:56
[Rahva Ãŧle valitsemisest ja propagandast]
Rahvamass armastab rohkem vÃĩimutsejat, mitte aga seda, kes temalt midagi palub. Rahvas on rohkem rahul Ãĩpetusega, mis ei salli enda kÃĩrval mingit muud Ãĩpetust, mitte aga igasugu liberaalsusi vÃĩimaldava Ãĩpetusega. Enamikul juhtudel rahvamass ei tea, mida teha vabadusega ning tunneb end koguni mahajäetuna. Sotsiaaldemoraatia poolsele häbitule vaimsele terrorile rahvamass ei reageeri – nagu ka inimÃĩiguste ja vabaduste jalge alla tallamisele. Rahvas näeb vaid halastamatut jÃĩudu ning selle elajalikult jÃĩhkrat väljendust, mille ees ta lÃĩppude lÃĩpuks alistub.

Kui sotsiaaldemokraatiale vastandada tÃĩepärasem teooria, mida viiakse ellu sama jÃĩu ja elajaliku jÃĩhkrusega, siis selline teooria vÃĩidab – olgu vÃĩi raske vÃĩitluse tulemusel. lk 39

Relva jÃĩuga on vÃĩimalik saavutada vÃĩit mingite vaadete vÃĩi ideede Ãŧle (sÃĩltumata sellest, kas need on tÃĩesed vÃĩi mitte) ainult sel juhul, kui kasutatav relv on inimeste käes, kes esindavad samuti atraktiivset ideed ning tervet maailmavaadet.

Paljas jÃĩu kasutamine, mille taga ei seisa mingi suur idee, ei vii kunagi teise idee hävimiseni ning ei takista selle levimist. Sellest reeglist on vaid Ãŧks erand: kui fÃŧÃŧsiliselt hävitatakse kÃĩik antud idee kandjad, kÃĩik need, kes vÃĩiksid jätkata traditsiooni. lk 142

KÃĩik katsed hävitada Ãŧks vÃĩi teine Ãĩpetus palja jÃĩuga, ilma ideelise aluseta, on lÃĩppenud edutult ning tihti viinud soovitule vastupidiste tulemusteni. lk 143

Kogu kunst seisneb selles, et panna rahvas uskuma: mingi fakt leidis tÃĩesti aset, miski on tÃĩesti vältimatu, mingi järeldus on tÃĩesti Ãĩige jne. Just seda lihtsat asja peab oskama teha parimal viisil. Propaganda peab rÃĩhuma rohkem tunnetele ning kÃĩigest vähesel määral nn mÃĩistusele. /---/ Igasugune propaganda peab olema rahvamassile arusaadav. Propaganda tase peab vastama mÃĩjutatava hulga kÃĩige mahajäänumate inimeste vÃĩimetele. Mida suuremale hulgale inimestele propaganda on mÃĩeldud, seda primitiivsem peab olema selle tase. Kui aga jutt on propagandast sÃĩja ajal, millesse on kaasatud kogu rahvas, siis on selge, et propaganda peab olema maksimaalselt lihtne.

Mida vähem on meie propagandas nn teaduslikku ballasti, mida rohkem ta pÃļÃļrdub ainuÃŧksi rahvamassi tunnetele, seda suurem on edu.

Rahva arusaamisvÃĩime on kitsastes raamides ning hajameelsus suur. AinuÃŧksi seetÃĩttu juba peab propaganda – kui soovitakse saavutada edu – piirduma Ãŧksikute punktidega ning esitama nad lÃŧhidalt, selgelt, kergelt meelde jäävate loosungite kujul, korrates kÃĩike senikaua kuni ei ole enam mingit kahtlust, et ka kÃĩige mahajäänum kuulaja on omandanud selle, mida tahtsime. Niipea kui loobume sellest pÃĩhimÃĩttest ning pÃŧÃŧame muuta propaganda mitmekÃŧlgseks, hakkab tema mÃĩju hajuma, sest rahvamass pole vÃĩimeline kÃĩike omandama ega meelde jätma. lk 150-151

Rahvamassi tunded on väga lihtsakoelised ja ÃŧhetÃŧÃŧbilised. Siin ei ole kohta peeneks eristamiseks. Rahvas Ãŧtleb kas jah vÃĩi ei, ta kas armastab vÃĩi vihkab. TÃĩde vÃĩi vale! Õige vÃĩi ebaÃĩige! Rahvamass arutleb sirgjooneliselt. Siin ei ole poolikust. lk 153

Ainult see organisatsioon saab mÃĩjukaks ning suudab tÃĩesti ellu viia suure idee, mis suhtub kÃĩigisse teistesse liikumistesse ja veendumustesse sallimatuse ja religioosse fanatismiga, olles veendunud vaid oma vaadete Ãĩigsuses.

Nt kristluse jÃĩud seisnes oma Ãĩpetuse fanaatilises kaitsmises, mitte aga teistsusuguste vaadetega leppimises. lk 293-294

[Rassi tähtsusest]
Tugevam peab valitsema nÃĩrgema Ãŧle, kuid mitte paarituma tollega, mille läbi ta kaotaks osa oma elujÃĩust. Ainult nÃĩrgad vÃĩivad selles leida midagi hirmsat. Sellepärast nad ongi nÃĩrgad ja piiratud inimesed. /---/ Iialgi ei kohta me rebast, kellel oleksid humaansed kavatsused hane suhtes, nii nagu ka kassi, kes sÃĩbrustaks hiirtega. /---/ Isaste vÃĩitlus emaste pärast annab vÃĩimaluse paljuneda ainult kÃĩige tugevamale. VÃĩitlus suurendab antud liigi tervist ja elujÃĩudu. VÃĩitlus on arengufaktor.

Kui see ei oleks nii, siis lakkaks igasugune progressiivne areng Ãŧldse. Sellisel juhul toimuks vastupidine. Arvuliselt on nÃĩrgemaid alati rohkem kui tugevaid. Kui paljunemisvÃĩimalused oleksid vÃĩrdsed, siis mÃĩne aja jooksul paljuneksid nÃĩrgad sedavÃĩrd, et tugevad kaoksid nende sekka ära. lk 239

Ajalugu tÃĩestab, et iga aarialaste segunemine madalamate rahvastega viis selleni, et aarialased minetasid oma kultuurikandja rolli. /---/ Niisiis vÃĩib Ãļelda, et iga rasside segunemise tulemuseks on kÃĩrgema rassi taseme langus ning fÃŧÃŧsiline ja vaimne regress, millega saab alguse väljasuremine. Taolisele protsessile kaasaaitamine tähendaks patustamist KÃĩigekÃĩrgema Looja tahte vastu. lk 240

Meie riigis saab rassi kÃŧsimus Ãŧhiskonna pÃĩhikÃŧsimuseks. Meie riik hakkab korrapäraselt hoolitsema rassi puhtuse eest. Ta kuulutab lapse rahva kÃĩige suuremaks väärtuseks. Ta korraldab nii, et järeltulijad oleksid vaid kÃĩige tervematel inimestel. Häbi väärib see, kui haiged vanemad toovad ilmale lapsi. Au väärivad need, kes loobuvad järelkasvust, kuna ei ole piisavalt terved. Teisest kÃŧljest väärib hukkamÃĩistu, kui ei soovita lapsi, kuigi ollakse terved, sest riik vajab tervet järelkasvu. Riik esineb tuhandeaastase tuleviku kaitsja rollis ning kodanike soovid peavad olema allutatud riigi tahtele. Riik annab rahvale vÃĩimaluse kasutada kÃĩiki tÃĩesti suuri leiutisi ning meditsiini. Riik kuulutab järelkasvu saamise Ãĩigusest ilmajäetuks kÃĩik need, kes on haiged vÃĩi kellel on halb pärilikkus. Teisest kÃŧljest jällegi hoolitseb riik selle eest, et terved naised sÃŧnnitaksid lapsi, et nad ei seaks endale piiranguid majanduslikel kaalutlustel. Meie riik teeb lÃĩpu praegusele kuritegelikule ÃŧkskÃĩiksusele paljulapseliste perede suhtes. Meie riik, vastupidi, vÃĩtab endale selliste perede kaitsmise auväärse kohustuse. Meie riik hakkab hoolitsema lapse eest veel enam kui täiskasvanu eest. lk 338

Kindlasti jÃĩuame sellise ajastuni, kus inimesed ei näe oma kÃĩrgeimat Ãŧlesannet enam koerade, hobuste vÃĩi kasside tÃĩu parandamises, vaid selles, et luua kÃĩrgeim inimrass. lk 339

Kuna me kuulutame leppimatu sÃĩja marksistlikule inimeste vÃĩrdsuse pÃĩhimÃĩttele ja hindame inimest eelkÃĩige tema rassikuuluvuse järgi, siis tuleb meil teha sellest omad järeldused. Kuna me lähtume sellest, et otsustavat rolli mängib rass, s.t vere puhtus, siis me peame seda kriteeriumi rakendama iga inimese puhul. Nii nagu me terveid rahvaid liigitame selle järgi, millisesse rassi nad kuuluvad, nii tuleb jagada ka rahvast moodustavad inimesed. /---/ Esimene järeldus, mis siit tuleneb, on see, et iga rahva seas tuleb kindlaks teha rassi mÃĩttes kÃĩige väärtuslikumad elemendid, st fÃŧÃŧsiliselt kÃĩige tervemad ning seega kÃĩige sobivamad paljunemiseks. /---/

Teine eristus on keerulisem. Tuleb kindlaks teha inimeste vaimsed vÃĩimed. Meie rahvusest tuleb välja valida kÃĩige helgemad pead. Me peame garanteerima neile kÃĩige suurema mÃĩju meie riigis; mitte ainult sellepärast, et nii nÃĩuab Ãĩiglus, vaid riigi huvides. lk 370-371

[Kasvatusest ja haridusest]
Meie riik vajab mitte fÃŧÃŧsiliselt nÃĩrkasid inimesi (olgu nad kasvÃĩi igakÃŧlgselt haritud), vaid fÃŧÃŧsiliselt terveid inimesi, kellel on tugev iseloom, kes on kindlameelsed ja energilised – olgugi et nende haridus pole nii laialdane. Kui rahva moodustaksid ainult teadlased ja kui need oleksid veel fÃŧÃŧsiliselt mandunud, tahtejÃĩuetud ning kummardaksid patsifismi jumalat, siis taolise rahva kohta vÃĩiks juba ette Ãļelda: see rahvas ei valluta taevast, ta ei suuda garanteerida endale isegi maa peal väärilist elu. Raskes vÃĩitluses, kus otsustatakse inimeste ja rahvaste saatus, jääb kaotajaks mitte see, kellel on vähem teadmisi, vaid see, kes on nÃĩrgem ja kes ei oska teha praktilisi järeldusi sellest (olgugi) vähesest, mida ta teab. LÃĩppude lÃĩpuks on ka siin tarvis silmas pidada teatud proportsioone: fÃŧÃŧsilise tervise ja teadmiste vahel peab valitsema harmoonia. Närtsinud keha ei muutu meeldivaks – olgu seal vÃĩi kÃĩige poeetilisem vaim. Inimesed ei arendaks kunagi oma vaimseid vÃĩimeid, kui see muudaks neid nÃĩrgaks ja tahtejÃĩuetuks. Kreeka iluideaal sellepärast ongi surematu, et selles Ãŧhitus fÃŧÃŧsiline ilu hinge suursugususega ja vaimu avarusega. lk 342

Meie riigis peab kool palju enam tähelepanu pÃļÃļrama kehalisele kasvatusele. Noori ajusid ei ole vaja koormata sellise ballastiga, nagu seda tehakse praegu. Kogemus näitab, et nn kooliteadmiste tohutust hulgast omandatakse vaid väike osa ning seegi on tavaliselt mitte kÃĩige olulisem osa. Praeguste Ãĩppeasutuste kasvandikel ei ole mingit vÃĩimalust eraldada tähtsat vähetähtsast ning lÃĩppude lÃĩpuks jäävad neile meelde vaid teisejärgulised detailid. Kui praegustes Ãĩppekavades on kehalist kasvatust vaid kaks tundi nädalas – tehes ta koguni vabatahtlikuks – siis see on mingi arusaamatus. Meie peame asja korraldama nii, et iga noor inimene pÃŧhendaks iga päev vähemalt Ãŧhe tunni hommikul ning Ãŧhe tunni Ãĩhtul kÃĩikvÃĩimalike spordiliikidele ja kehaliste harjutustele. lk 342-343

Riietus peab teenima noorsoo kasvatamise Ãŧldeesmärki. See noormees, kes suvel kÃĩnnib ringi nagu kubujuss, ei täida oma fÃŧÃŧsilise karastamise kohustust. Me peame kasvatama noores inimeses teatud enesearmastust ja Ãŧtleme kohe otse, kartmata nimetada asju nende Ãĩigete nimedega, teatud edevust. Tarvis on vaid, et see poleks edevus, mille tÃĩttu inimene ostab endale ilusad riided mida teised osta ei saa; see peab olema edevus omada ilusat keha, mis on kÃĩigile soovi korral jÃĩukohane. /---/ Rahvus on huvitatud sellest, et abielluksid ilusate kehadega inimesed, sest ainult nii saab tagada tÃĩesti ilusa järelkasvu. lk 345

Meie armee on patriootilise kasvatuse kÃĩrgeim kool, seal ei Ãĩpetata sÃĩdureid ainult marssima. NoorsÃĩdur Ãĩpib sÃĩjaväes kasutama talle ette nähtud relva. Samal ajal valmistab armee teda ette ka tulevaseks eluks. Peamine, mida armee noorele sÃĩdurile annab, on see, mida peeti kÃĩige tähtsamaks juba vanas armees: selles koolis saavad noormeestest tÃĩelised mehed. Selles koolis Ãĩpib meie noorsugu mitte ainult kuulekust ja distsipliini, vaid ka käskimist. Armees Ãĩpib noor sakslane vaikima mitte ainult siis, kui teda laidetakse Ãĩiglaselt, vaid ka siis, kui ta peab kuulma ebaÃĩiglasi etteheiteid.

Armees peab kasvama noormehe enesekindlus, meeskonnavaim, sÃŧvenema usk oma rahvuse vÃĩitmatusse.

Armeeteenistuse lÃĩppedes antakse noorele sakslasele kaks dokumenti: esiteks, kodanikudiplom, mis annab Ãĩiguse Ãŧhiskondlikuks tegevuseks, ning, teiseks, tÃĩend fÃŧÃŧsilise tervise kohta, mis annab Ãĩiguse abielluda.

Analoogiliselt poiste kasvatusega tuleb korraldada ka tÃŧdrukute kasvatus. Ka siin peab raskuskese olema eelkÃĩige fÃŧÃŧsilisel arendamisel ning alles siis moraalsel kasvatamisel. Puhtal kujul kooliharidus seisab kolmandal koha. Naissoo kasvatamise peamiseks Ãŧlesandeks on valmistada ette tÃĩelisi emasid. lk 346-347

Tähtsuselt alles teine on iseloomu kasvatamine. Inimese peamised iseloomujooned on sÃŧnnipärased. Egoistina sÃŧndinu ka jääb egoistiks. Idealistina sÃŧndinu samasuguseks idealistiks jääbki. Kuid tuleb arvestada sellega, et on millioneid inimesi, kelle iseloomujooned ei ole nii selgepiirilised. SÃŧnnipärane kurjategija muidugi jääbki kurjategijaks. Samas aga vÃĩivad paljudest kuritegelike kalduvustega inimestest tänu Ãĩigele kasvatusele saada ausad inimesed ning väärtuslikud Ãŧhiskonna liikmed. Sarnaselt aga vÃĩivad paljud kÃĩikuva iseloomuga inimesed halva kasvatuse tÃĩttu lÃĩplikult halvale teele sattuda. lk 347

Ustavus, truudus, valmidus eneseohverduseks, oskus vaikida – need on voorused, mida vajab suurrahvas. Selliste omaduste sÃŧstemaatiline kasvatamine koolis on tunduvalt tähtsam kui paljugi sellest, mis praegu täidab Ãĩppeprogramme. Sama tähtis on vÃĩÃĩrutada lapsi pisarsilmsetest kaebustest, pidevast virisemisest jms. Meie kool peab kasvatama lastes mÃĩtteviisi, et vajadusel on tarvis osata vaikides taluda kannatusi. lk 348

Mis puutub aga puhtal kujul kooliharidust, mida praegu nii tähtsaks peetakse, siis meie riik teeb siin teatud muudatused. Need muudatused seisnevad kolmes punktis.

Esiteks, noore inimese aju ei tohi koormata asjadega, millest 95% on talle kasutud ning mis seetÃĩttu ununevad kiiresti. Ülesanne seisneb selles, et anda igale Ãĩpilasele kasvÃĩi väike, kuid kÃĩige tähtsam hulk teadmisi, mida ta tulevases elus tÃĩesti vajab ning mida ta saab rakendada Ãŧhiskonnale kasulikul viisil. Seda me aga ei saa teha, kui me lihtsalt koormaksime noort inimest tohutu hulga materjaliga, millest kÃĩige olulisemat osa ta ei ole vÃĩimeline meelde jätma. Täiesti arusaamatu on, miks on millionid inimesed kulutanud aastaid kahe vÃĩi kolme vÃĩÃĩrkeele Ãĩppimisele. Tegelikult ju kasutab vaid väga väike osa inimestest keelelisi oskusi elus. Valdav enamus aga lihtsalt unustab Ãĩpitu. Sajast tuhandest Ãĩpilasest, kes on Ãĩppinud, Ãŧtleme, prantsuse keelt, leiavad vaid kaks tuhat sellele oskusele mingit rakendust. Ülejäänud 98 tuhat aga ei vaja seda oskust kunagi. Mida see tähendab? Ainult seda, et kahe tuhande inimese pärast, kellele need teadmised on vajalikud, vaevavad 98 tuhat ennast ilmaasjata ning raiskavad kallist aega. /---/ Need, kellele on vajalik vÃĩÃĩrkeelte Ãĩppimine, Ãĩpiksid neid omal valikul. lk 352-353

Teiseks teeb meie riik järgmise muudatuse. Meie ajal on täies jÃĩus materialism ning Ãŧha rohkem tähelepanu pÃļÃļratakse täppisteadustele – matemaatikale, fÃŧÃŧsikale, keemiale jne. Muidugi, ajastul, mil valitseb tehnika, ei saa ilma nendeta läbi. Kuid oleks väga ohtlik, kui Ãŧldharidus piirdukski vaid nende ainetega. Rahvuse kasvatamine ei tohi tugineda materialismile; rahvuse kasvatamine peab lähtuma idealismist. Üldharidus meie riigis peab olema eelkÃĩige humanitaarne ning andma vaid aluse edasiseks erihariduseks. Toimides teisiti me jääksime ilma neist väärtustest, mis rahvuse Ãŧldisi huvisid silmas pidades on palju olulisemad kui ÃŧkskÃĩik millised tehnilised vÃĩi erialased teadmised. Ajaloo vallas ei tohi me mingil juhul loobuda antiikmaailma tundmaÃĩppimisest. /---/ Erialased teadmised sattuvad meie ajal Ãŧha enam ja enam mammona orjusesse ning just seetÃĩttu on meil vastukaaluna tarvis säilitada Ãŧldhariduse idealistlikud alused. Me peame kÃĩikjal tÃĩestama, et tÃļÃļstuse ja tehnika, kaubanduse ja käsitÃļÃļ Ãĩitseng saab kesta vaid seni, kuni Ãŧhiskond tervikuna on kantud idealismi vaimust. Sellise Ãĩitsengu tegelikuks eelduseks saab olla mitte materialistlik egoism, vaid idealistlik altruism, inimeste valmidus ohverdada oma isiklikud huvid Ãŧhiskonna nimel. lk 354

Kolmandaks, meie riik kasutab ka teadust rahvusliku uhkuse arengu huvides. Just sellest vaatenurgast Ãĩpetatakse mitte ainult Ãŧldajalugu, vaid ka kogu kultuuri ajalugu. Meie leiutajat me ei austa mitte lihtsalt kui leiutajat, vaid kui sakslast, meie rahva poega. Me Ãĩpetame austama igas suurkujus ka suure rahva poega. lk 356

[yaman]

Ervin Õunapuu: ristiusu jumala nimi on häving /EPL 26.okt. 2004Ervin Õunapuu arvab, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on kuritegelik Ãŧhendus ning loodab terve mÃĩistuse vÃĩidule
usuhulluse ja -dogmade Ãŧle.Eksaugustiin Martin Luther, kes hÃŧlgas katoliikliku ilmapildi ja rajas isikliku kiriku, on raamatus "Juutidest ja nende
valedest" (1543) kirjutanud nii: "KÃĩik Kristuse veresugulased pÃĩlevad pÃĩrgus, ja nad on selle ära teeninud." Teadagi
on kÃĩik nn jumalapoeg Kristuse veresugulased juudid, seega on Luther nii holokausti kui ka teiste inimsusvastaste
kuritegude Ãŧks peainspiraatoreid. Hitler on tunnistanud, et ta imetleb Lutherit kui suurt Ãĩpetajat, ka "Mein Kampf"
sisaldab hulgaliselt Lutherilt ammutatud ideid.Hitler ja tema jÃŧngrid tsiteerisid Lutherit rahvamassidele ja saavutasid uskumatut edu. Ideoloog Lutheri portreeilutseb ka Saksa kahemargasel hÃĩbemÃŧndil, mis vermitud tähendusrikkal 1933. aastal. Fakt, et hiigelpogromm
"KristallÃļÃļ" (10. november 1938), mis oli ebainimlike Ãĩuduste alguseks kogu Euroopas, leidis aset Lutheri
sÃŧnnipäeval, ei ole juhuslik ­ Hitler tegi Ãĩpetajale väärilise kingituse.VeretÃļÃļd risti varjusPaari aasta mÃļÃļdudes alustati suurt sÃĩda otseses mÃĩttes jumala egiidi all: Saksa sÃĩduri rihmapandlale oli vermitud
tunnuslause Gott mit uns (jumal on meiega) ja vormipluusi vasakus rinnataskus tuksus teraskaantega katekismus.
Paavst Pius XII segane salalepe Berliiniga ja Kruppi kahureid Ãĩnnistavad pÃŧhad isad ­ kÃĩik see on kroonikakaadritest
tuttav. Risti varjus uputati verre pool maailma.Eesti riigikirikuks pÃŧrgiv EELK on reaalne Lutheri vaimsuse kandja, seega vÃĩib julgesti väita, et
EELK on kuritegelik organisatsioon ja selle juhid tÃĩelised kurjategijad. Arhiividokumendid
kinnitavad, et just luteri pastorid viisid läbi julmi nÃĩiaprotsesse ja hukkamisi. Ka on mitmedEELK kÃĩrged ametnikud olnud KGB palgal. Alles hiljuti reaalse lÃļÃļmingu tekitanud Lihula
mälestussamba, millel Saksa sÃĩduri bareljeef, Ãĩnnistas sisse just EELK vaimulik.Olen kuulnud usuinimeste unistusest taastada Keila pastoraadi kÃĩrval seisnud Ãŧle kuue (!) meetri
kÃĩrgune Martin Lutheri pronksist mälestussammas. Loodan, et see utoopia ei realiseeru; et
seekord on valitsuses vähemalt Ãŧks terve mÃĩistusega inimene, kes ei anna luba usuhullu
natsiideoloogi mälestuse jäädvustamiseks. Vatikan on maailma rahvaste ees minevikus
"juhtunud" vigade pärast juba vabandanud. Millal teeb seda luterlik kirik? Polegi tähtis. Leian, et
on asju, mis ei aegu ja mida ei saa andestada. Ristiusu jumalat saab nimetada vaid Ãŧhe sÃĩnaga ­
häving. Pole vahet, kas vaimne vÃĩi fÃŧÃŧsiline. Loodetavasti saadakse varem vÃĩi hiljem aru, et nn
usutÃĩdede pime uskumine ja kÃĩikvÃĩimalikud lood nn jumalast on selge hullumeelsus, ja et eriti
aktiivsed "taevaliku tÃĩe" kuulutajad vajavad intensiinravi. Enne, kui on hilja

[yaman]

Kusjuures minuteada on Õunapuud kohtulikult karistatud selle artikli avaldamise eest ja ka kaks eelmist teemat on keelatud kirjutiste nimekirjas Eestis.

[Liine31]

Siioni tarkade prokolle olen lugenud - ja juba tÃŧkk aega tagasi. Äkki seletad, mis pÃĩhjusel sa need siia Ãŧles riputasid?
_________________
Chaos Control.

[akk]

lugege parem "Rikas isa, vaene isa"

[akk]

Miks rikkad on olemas? Seda asja vÃĩib seletada nii, et gooidele luuakse illusooni et nende asi on ainult elulisi vajadusi rahuldada - toit, eluase , riie, usk, seks jne. Kui lähete näiteks poodi ja vaatate mis raamatuid seal mÃŧÃŧakse, siis leiate hulk raamatuid kuidas ehitada endale maja vÃĩi kuidas teha kallis santehniline remont ja kÃĩik mis sellega seotud. Tähendab luuakse illusiooni et maja on vara. Siis gooid uhkeldavad omavahel ja soetavad mitmesuguseid lisasid juurde. Aga olete märganud, et poes ei ole Ãŧhtegi raamatut sellekohta, kuidas ehitada puurtorni , näiteks vee vÃĩi nafta pumpamiseks. Kui tahad endale puurkaevu , siis pead tellima selle vabamÃŧÃŧrlase käest. Ja seda ka ainult juhul, kui seadus vÃĩimaldab.

[yaman]

[yaman]

[akk]

mis see minu isik siia puutub

[yaman]

Vat seepärast,et Sa kirjutad gooidest kolmandas isikus,nagu sa ise poleks gooi.

[Noble]

Rikas isa, vaene isa on tÃĩesti hea raamat akk.
OLen seda lugenud ka varem.
_________________
Tee mida sina tahad iga päev ja sa oled hea inimene vÃĩi siis mitte.

[Shou]

see oli meil kohustuslik kirjandus .. p2ris norm

[yaman]

Sooviks teada kes protokollid läbi viitsis lugeda?mina mitte.Aga provokatiivset kirjandust tuleb lihtsalt levitada.

[hall kass]

Kuskil googles oli täisversioon protokollidest olemas, lugsein... ei näe vahet, on see siis Protokollid, Vahitorn, mingi "ekstrasensi" Ãŧllitis tulnukate päästeoperatsioonist Maal vÃĩi Mein Kampf... sest nagunii me ei tea, kes selle pasa laialiloopimist tegelikult korraldab ja mis motiivid tal on. VÃĩibolla usukirjanduse levitamine on seetÃĩttu lubatud, et mingis olendis vÃĩi tulnukate populatsioonis, keda nagunii kellegi haigeks luuluks peetakse, ei nähta sellist ohtu kui omasugustes inimestes. Kah hea trikk-meie siin sÃĩdime omaenda "hitleritega" ja Jehoova vÃĩi ufokad, kui nad ongi olemas ja tahavad meid orjastada, irvitavad meie Ãŧle nii et moll krampis. VÃĩib aga ka tÃĩesti olla, et ufokaid ja Jehoovat polegi, vaid keegi meie seast haub vandenÃĩud... ka leidub inimesi, kes lihtsalt naudivad seda, kuidas rahvas mingi jutu peale tagajalgadele tÃĩuseb, selle mÃĩttega siis imetakse sulest välja mingid teooriad ja luuletatud "faktid"-tean, ise omal ajal kah seda harrastanud. Päris hea tunne on ikka, kui tunned, et suudad paari pastakatÃĩmbega rahva emotsioone kontrollida Eks lugege Delfi ja muude vÃĩrgukirjanduse allikate teemade kommentaare.... seal pidevalt keegi paneb stiilis a´la "nägin ise pealt, kuidas see mees vÃĩÃĩrast noort neidu kabistas"

[Kayaman]

Raske lugeda seda asja, kuna taandridasid ega miskit ei ole.JÃĩudsin kuuenda protokollini, mingiaeg kui viitsin loen edasi kah.

[yaman]

Juudid tÃĩstsid meedias irmsat kisa kui see trÃŧkki lasti,tahavad vist tähelepanu tÃĩmmata sellele Ãŧllitisele.Venekeelne on aga ammu nÃĩukaajal saadaval ja siis ei teind keegi sellest numbrit.

[akk]

tegelt ei ole asi Ãŧldse juutides. seda maailmapilti hoiavad Ãŧleval ka mittejuudid ja neid on enamus.

[yaman]

Milles siis asi on?Juudiusk ju Ãŧtleb,et Ãĩige juut ei tohi goid,mittejuuti aidata kui too kaevu kukub,venemaal ei tahetud juutide seaduseraamatut selliste asjadepärast trÃŧkki lubada kui fasistliku ja rahvustevahelist vaenu Ãĩhutavat taiest,seal veel seisab ,et ainult juut on inimene ja Ãŧlejäänud inimkond on kari.Ja siis veel ,et jumal lubas et juudirahvas saab suureks ja kogu maa kuulub neile.Äkki ongi asi hoopis kultuuris,usus,et see vaenulik on.Ma vist olen seda teemat juba varem kuskil arutanud vist.Aga vaatame kristlust:seegi tundub olema juutide heaks toimiv,on ju kristlased omi sÃĩdureid juba ammu saatnud Iisraeli sÃĩdadesse surema,praegune juudiriik on ka kristlaste loodud.Demokraatlikuks nimetatakse kristlusepÃĩhiseid kapitalistlike riike,vÃĩi neid,kus juudioligarhid vÃĩimuhoobasid tÃĩmbavad.

[Tokroda]

Mehi pole vaja, selleks, et juudiks saada.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.