Arengumaagide Foorum

[lendmadu]

.

TÃĩnu Lehtsaar
Äärmusliku usugrupi psÃŧhholoogia
Sarjast : Loenguid pastoraalpsÃŧhholoogiast
TÃĩnu Lehtsaar kirjastus, Tartu, 1997.


Raamatus on kirjas dotsent TÃĩnu Lehtsaare loengumaterjalid, kus usuäärmusgruppe uuritakse pastoraalpsÃŧhholoogilisest vaatenurkadest. Selles mÃĩttes neutraalne materjal, et kui kÃĩik usuäärmusgruppe iseloomustavad tunnused läbi vaadata, siis mahuksid nende alla ka meie suured kristlikud kirikud, näiteks luterlased (fakt mida muidugi autor ei saagi mainida). Raamat on oluline sellepärast, et tänapäeval on igasugu (usu)gruppe palju ja mÃĩnikord nad ei pruugi tegelikult usuga (religiooniga) Ãŧldse seostudagi, näiteks teatavate vÃĩitluskunstide harrastajate Ãŧhingud, parteid.

Eesti usu ja muid organisatsioone varitseb sektistumine, samas on see ka mÃĩneti vajalik, sest kindlakäelise liidrita ähvardab neid lagunemine vÃĩi oma näo kaotus. Soovitan kindlasti lugeda originaalteksti, sest see siin on liiga lÃŧhike konspekt ja ei ole sÃĩna-sÃĩnalt Ãŧmber kirjutatud.

Äärmusliku usugrupi tunnused (teoreetiline mudel).
Seda on erialakirjanduses kÃĩige enam käsitletud.
Religioon koosneb 6 komponendist: rituaal, doktriin, emotsioon, teadmine, eetika ja osadus.
Rituaal:
Selle pÃĩhifunktsiooniks religioonis on uskumuste nähtav väljendamine ja kinnistamine. Uue, pÃŧsimis eeldustega, usuliikumise teke algabki rituaalide tekkest. Üheks klassikalises rituaaliks religioonis on liikmeksarvamine. Äärmusliikumise loovad ainuomase tunnuste sÃŧsteemi mille alusel saab liikmeks.

Doktriin:
See on seisukohtade sÃŧsteem, millele teatav usuliikumine on rajatud.Uusliikumised rÃĩhutavad tavaliselt mÃĩnd erilist seisukohta. "Äärmusliku usugrupi "teoloogia" Ãŧheks omapäraks on see, et ta määratleb tÃĩelise pÃŧhaduse kriteeriumi, jagades inimesed "meieks" ja "nendeks" " lk. 16. Samas gruppi mitte kuuluvatele inimestele tundub grupi doktriin veidrana. Grupi liikmed aga ei vÃĩta nende poole väljastpoolt suunatud kriitikat tÃĩsiselt ja arvavad, et tÃĩde kuulubki ainult valituile.

Emotsioon:
Äärmuslikud usuliikumised on tavaliselt emotsionaalsemad kui traditsioonilised. VÃĩidakse taotleda kindlaid emotsionaalseid seisundeid nagu ekstaas, meditatsioon, eufooria jne. Tähtis on grupi lÃĩÃĩgastav ja stressi vähendav mÃĩju. Inimesed liituvad äärmusliikumisega tihti just sisemise kriisi ajal. Grupiliikmete kuulekuse ja alistumisega saavutatakse kaaslaste heakskiit ja sisemine kindlus. Vastuhakk grupile tekitab jälle vastupidiseid emotsioone. Probleemid tekivad siis kui inimene hakkab eelistama emotsionaalseid elamusi tavaelule.

Teadmine:
See tähendab kursisolekut liikumise tekstide ja olulisemate pÃĩhimÃĩtetega. Tavaliselt on äärmuslased kursis oma Ãĩpetusega, aga teistsugused filosoofilised ja teoloogilised vaated loetakse taunitavateks, ebapÃŧhadeks vÃĩi tarbetuteks. Usulised mÃĩisted vÃĩidakse Ãŧmber defineerida astavalt antud grupi vajadustele.

Eetika:
See on Ãŧldine käitumisnormide ja väärtuste sÃŧsteem, millest usugrupis lähtutakse. Sageli on äärmusliikumistel oma eetika, mis vÃĩib erineda Ãŧldtunnustatud normidest. Äärmuslikke usugruppe iseloomustab millegi vÃĩi kellegi vastu sÃĩdimine. Vastaseks vÃĩib olla keegi vÃĩi miski konkreetne objekt vÃĩi mÃĩni idee vÃĩi arusaam. Pideva vÃĩitluse tagajärg vÃĩib olla suhete pingestumine Ãŧhiskonnaga, kuni avaliku vaenuni välja. Grupp näitab Ãŧhiskonnale "paremat nägu" vaid uute liikmete värbamisel.

Osadus:
Väljendab grupi kokkuliidetuse määra. Äärmuslike usuliikmete osadus on kÃĩrgenenud ja avaldub tavalisest suurema kokkuliidetuse kaudu. Osaduskonda vÃĩidakse eelistada perekonnale. On vÃĩimalik oma minatunde kaotamine ja enda tunnetamine "meie" kaudu. Ühtekuuluvustunne ei pruugi rajaneda sÃĩprusel vaid Ãŧhise eesmärgi teenimisel. Ühtekuuluvustunnet vÃĩib aidata suurendada rituaal.
KÃĩrgenenud osaduse puhul kehtestab grupp inimese Ãŧle täieliku kontrolli, luuakse sÃĩltuvus grupist, sunnitakse järgima grupi ideoloogiat ja käitumisviise. Tekib kultuslik suhe, mille tekkimist soodustab kontroll ja liidrikesksus. Kontrolli all saamiseks on oluline: grupi surve, liikmete kurnamine ja väsitamine, kriitilise- ja analÃŧÃŧsiva mÃĩtlemise taunimine, grupi isoleerimine Ãŧmbritsevast elust, isikupära mahasurumine.
"Äärmusgrupi liidri vajalikuks omaduseks on peetud karismaatilisust. Juba religioonisotsioloogia klassikuid Max Weber on väljendanud mÃĩtet, et uue liikumise suudab luua see, kes suudab kehastada teiste jaoks Ãŧleloomulikku, jagada tÃĩotusi ja lubadusi, ilmutada tavatut jÃĩudu ja liita inimesi enda Ãŧmber."

.