Arengumaagide Foorum

[mismo]

[keku]

tokroda, see oli lihtsalt minupoolne arvamuseavaldus. pole ju mÃĩtet takka kiita asja eest teist taha.
_________________
armastuses peitub elujÃĩud ja elu ilu

[Tokroda]

[lendmadu]

Lugu on kahtlemata hea kokkuvÃĩte, ainuke kahtlane punkt on see vÃĩitlemine. VÃĩitlemine osaliselt sellega mis sa ise oled? VÃĩitlemine mida näidatakse ameerika filmides vÃĩi arvutimängudes ongi just eksiteele juhtimiseks.

[Tokroda]

Kahjuks, kui ei vÃĩitle, siis orjastatakse.
Tähtis on see, et ise ei valluta.
Vastu tuleb iga kell hakata.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[mismo]

[Gerdenel]

Kui arengutase kÃĩrgem, siis pole sul teise väravasse tÃĩesti asja niisama kolkima minna. Isegi mitte end proovile panema.
Madalam on oma saamahimus valmis vÃĩitlema minema. Pähh. Loomulikult saab ta kolakat. Näha saab vaid seda taset, kus isegi oled, kÃĩrgemat ei näe.
KÃĩrgemate maailmad aga on ilusad ja puhtad.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[oggy]

Probleemi lahendamise teooria. (see on siiski ainult teooria, vÃĩib vabalt ka täiesti vale olla, aga ma tahaks teada mis teised arvavad)

Kui inimene oleks kollidest ja väärprogrammidest täiesti vaba, siis lahendaks ta konkreetset probleemi nii:

1. Hindab probleemi olemust vÃĩimalikult pÃĩhjalikult kÃĩigi oma meeltega.
2. Otsib oma mälust mälestusi sarnaste olukordade kohta vÃĩi siis lihtsalt mälujuppe, kus oleks mingi mälestus, mis aitaks konkreetses olukorras Ãĩieti toimida.
3. VÃĩtab Ãŧhendust tuumaga, kus on salvestatud eelmiste elude info, otsib sealt infot probleemi lahenduseks.
4 NÃŧÃŧd info abil kujutab endale ette probleemi lahenenuna, sellisena nagu ta tahaks tulemust näha.
5. MÃĩtleb läbi vÃĩimalikud probleemi lahendamise ja ka lahenemise vÃĩimalused, tuginedes eelnevatele kogemuste juppidele.
6. Loob endale punkthaaval tegevuskava, mis on kÃĩige otstarbekam tee probleemist soovitud tulemuseni, muidugi arvestab ka vÃĩimalikke raskusi teel.
7. Probleemi lahendamise juures käitub inimene mÃĩnes mÃĩttes nagu masin ehk ei lase ennast mitte millelgi segada ja teeb kÃĩik täpselt nii nagu tema arvates kÃĩige kasulikum on (ei lase masin ju millegil ennast häirida). Seega viitsimine pole mingi pÃĩhjus midagi tegemata jätta (välja arvatud muidugi see kui nähtud vaev on suurem kui saadud tulu), (mitte)meeldivus samuti mitte.

PÃĩhimÃĩtteliselt kÃĩik ebaotstarvekad teod, mida inimene teeb (huvitav kas isegi kunst vÃĩi siiski kunst aitab edasi anda mingit mÃĩtet ?) on väärinstallatsioonid (kollid).

[Krislyn]

Kollist pole vaja vaba olla. Kolli on näha vaja lihtsalt.

[Tokroda]

oggy.
Probleemi lahendamise teooria on heal tasemel kirjutatud.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Liine31]

Kunst on nagu keel, väljenduslaad. MÃĩni inimene ei oska teisiti end väljendada. Ja kÃĩige paremini oskab ta "rääkida" justnimelt läbi muusika vÃĩi joonistamise. Oggy, miks sa arvad, et see on vÃĩÃĩrinstallatsioon vÃĩi koll? Kunst on pigem universaalne keel.
_________________
Chaos Control.

[oggy]

[oggy]

Objekt on kui tuum ja vastused nagu punktid Ãŧmber objekti. Punkti iseloomustab kaugus tuumast (mida Ãĩigem vastus seda, lähemal tuumale) ja nurk, mille alt ta objektile vaatab (nurk on näiliselt nagu parameeter, mille abil objekti iseloomustada). Sarnase valdkonna vastused asuvad sarnase nurga all. Nurkasid on lÃĩpmata palju, kuigi mida rohkem neid välja tuua, seda sarnasemaks nad lähevad.
Kui tahame teada, kui informeeritud on inimene mingi teatud asja suhtes, siis tuleb temalt kÃŧsida selle asja kohta vÃĩimalikult palju kÃŧsimusi vÃĩimalikult erinevate nurkade alt. TÃĩedetektor hindab vastuse Ãĩigsust ja paigutab selle vastavasse kaugusesse tuumast ja ka Ãĩige nurga alla tuuma suhtes. Kui kÃĩiki vastused Ãŧhendada joonega nii, et lähima nurga all olevad vastused omavahel, siis saab hinnata konkreetse inimese teadklikust konkreetsest objektist.
Mida rohkem inimene teatud asjast teab, seda väiksem on orbiit Ãŧmber tuuma. Igal inimesel on sees palju objektide tuumasid, mille Ãŧmber on siksakilised orbiidid.

Vabandage mu skisofreeniat

[oggy]

Praegu tulin mÃĩttele, et eksimuste vastu aitab faktide meelde jätmine. Kuna faktide abil suudame tuletada ja meenutada nendega seonduvat paremini. Kui me lihtsalt mingi asja kogemisel Ãĩppime sellest, seda regristreerides ja Ãŧldisesse maailmapilti saates, pole see nii täiuslik. Seega kui toimus mingi Ãĩpetlik sÃŧndmus, lugesite midagi tähtsat, proovige alati meelde jätta paar fakti, et hiljem oleks muud kergem tuletada.

Nimelt mÃĩtlesin, miks mÃĩni inimene suudab suhteliselt kiiresti lahendada probleeme. Üks pÃĩhjus on kindlasti see, kui tema mÃĩtlemine tÃļÃļtab organiseeritult, näiteks jätab ta meelde tähtsatest asjadest pÃĩhilise osa ja salvestab selle Ãŧldise mälu eraldi kausta (ka arvuti on kiirem kui kÃĩik pudru ja kapsad koos ei ole).

Aga minu mÃĩtlemine siiamaani on olnud teistsugune, ma ei jäta meelde eriti palju konkreetseid fakte vaid pigem sÃŧndmuse Ãŧldise väljanägemise ja lisan selle oma suurde kausta - Ãŧldisesse maailmapilti.
Aga sellel salvestusviisil olen avastanud mÃĩningaid puudujääke, nimelt kui konkreetseid fakte ei mäleta, siis on sind kergem mÃĩjutada vÃĩi vÃĩimalus sattuda valele teele. Aga kui meil on kindlalt meeles algtÃĩed, siis me saame alati neile toetuda.

Faktide puudumine oleks nagu keha ilma skeletita, faktid ongi just kui skelett, millele ehitame oma maailmapildi, aga kui skelett on nÃĩrk, siis ei pÃŧsi ka liha seal peal kindlalt ja seda on vÃĩimalik kergemini häirida.

Minu arust oleks kÃĩige parem kui kombineerida. Jätta meelde mingid kindalad faktid, et oleks skelett, siis me saame valida, mis jäset vÃĩi sÃŧsteemi osa me liigutame, ilma, et peaksime vihmaussi kombel mingi osa liigutamiseks liigutama kogu keha. Me saame kogu energia kulutada Ãŧhe osa liigutamisele, samas peab olema ka hea operatsioonisÃŧsteem (maailmapilt), sest siis tÃļÃļtavad selles teised programmid (faktid) ilma konfliktideta ja libedalt !

[torukybarik]

Sellega pole päris nÃĩus.
Esiteks, sa mäletad nagunii kÃĩiki fakte, ainult sul ei pruugi olla energiat seda meenutamaks.
Teiseks
Sa vÃĩid koostada endale megapÃĩhjaliku faktibaasi ja selle iga kord läbi skännida, et vastet leida. Aga see vÃĩtab aega, intutiivsest vÃĩi kohesest tegutsemisest rääkida ei saa.
Aga sa vÃĩid ka teha algoritmi. Tuleb situatsioon, lased programmi käima. Kui feilis, siis analÃŧÃŧsid ja täiendad algoritmi, kui ei, siis järelikult kattis ka selle olukorra, oskus on olemas.

VÃĩtame näiteks vÃĩitluskunsti vÃĩi autojuhtimise. Sul ei ole aega konspektist näpuga järge ajada, sa pead juba teadma kuidas reageerida.
_________________
Tapan majas ja aias

[oggy]

njaa, mis asi algoritm on ?

[torukybarik]

[ArcanaDei]

Peaaegu et pihta

Üks tark mees kunagi Ãŧtles: Aeg, on kÃĩige väärtuslikum asi siin maailmas, igalÃŧhel on vÃĩimalus kasutada oma aega nii nigu ta ise tahab. Ainult tuleb jälgida et teised sinu aega enda jaoks ära ei kasutaks.

Jumalad elavad täpselt niikaua kuni leidub viimane inimene kes seda jumalat kummardab...

Mida rohkem inimesi jumalat jumalaks peab seda vÃĩimsam on jumal...

Kui sa vÃĩtad Raamatu Mein Kampf siis saad hunniku informatsiooni, väär vÃĩi tÃĩde vahet ei ole. Kuid kui sa seostad selle nimega Adolf Schicklgruber siis sa lood oma ajusopis eksistentsi programmile Schicklgruber.

Kui sa seostad selle sÃĩnaga hitler siis sa seostad selle tema loodud egrergoriga. Niikaua kui viimane inimene mÃĩlgutab meelel sÃĩna Hitler niikaua elab ka egregor, ning inimesed kiristavad hambaid ja loovad sÃŧsimusta viha ning sellega viivad ennast tasakaalust välja...

Niikaua kuni sa kasutad nime Tokorda niikaua sa toidad Tokorda egregori, kui sa pÃļÃļrdud tema poole kodanikunime pidi vÃĩi mÃĩlgutad tema mÃĩtteid, vaatad tema teoseid ilma nimega seostamata vaatled sa tema aurat loomingut ja väärtusi mis ta on loonud.

[akk]

Krisnal on ka mitu nägu. lahe. kas see on rÃŧnnakumärguanne?

[Faxaros]

Varem ei jahunud Akk krisnast Ãŧldse, aga nÃŧÃŧd ei ole muud kui Krisna siin, Krisna seal. Ei tea kas Krisna on järsku aktiivseks muutunud ja tegutsema hakanud.
_________________
Nii jumal kui ka ateism on kÃĩik Ãŧks mÃĩtlemise keeld. Keeld mÃĩtelda etteantust ja saavutatust Ãŧle ja kaugemale.
Ignorantsus, kus usuvastasus on endistviisi kristlik, ning objektiivne, erapooletu tÃĩlgendus loomult nihilistlik.