Arengumaagide Foorum

[Sera]

Eesel näitab, kuidas me tÃĩes, vaimus, ihus ja hinges edasi liigume. Keskkond, millesse eesel on pandud, osutab valdkonnale, milles edenemist näha. Kellegi millegi liikuma saamiseks on vaja stiimulit. SÃĩna stiimul tähendas antiikmaailmas terava otsaga pulka, millega eeslit edasi liikuma sunniti. Tavaoludes on parim ora kasumiootus, mis innustab, kui tÃļÃļ tehtud ehk kandam on kohale viidud.

Eesli turjal on kaksikkandam, yhel pool vÃĩivad olla mustad, teisel pool valged viljad. Viljade värv näitab, kelle jÃĩu pealt ja kelle eesmärgil edasiminemine toimub. Kui on yksnes mustade viljadega korv - siis tähendab see, et eesel liigub edasi vÃĩÃĩra jÃĩu huvides. Kui valge- siis on inimene ise oma edasiliikumise suunaja, kandami peremees ning selle edasiviimisest kasusaaja. Ning loll on see eesel, kes salgab oma kandami maha, arvates et nii jÃĩuab kergemini edasi. Varjudel on oma varjukandjad nagu koormatel eeslid. Nii, et eesel on valmis, pole aga ora (kandamit), mis kohaleviimist vajades astuma sunniks.

Eesel otsib oma kadumaläinud geeniust. Eeslit ei seostata ilmaasjata ka Kristuse synniga- ta oli selle kunagi nii tähtsa sÃŧndmuse, tookord uue ajastu sÃŧnni tunnistaja.
_________________
Milleks osta terve tort, kui tÃŧki vÃĩib saada tasuta.

[Sera]

Kana on kodulind. Linnud on nagu loomad, kellel on see eelis, et esimestest jalgadest on saanud tiivad - lendamiseks. Ja kana vaatepunkt sealt kÃĩrgemalt, kuhu ta on suutnud lennata, on tihti laiahardelisem. Tuleb vaadata, kas teie kana on kuhugi kÃĩrgemale pÃŧÃŧdnud endale kohta leida. Kui ei, ei pea te oma intuitsiooni kuigi lennu-ega kasutamiskÃĩlblikuks.

Kuna kanal on kana ajud, ehk intuitsioon ei tundu mÃĩistusega vaadeldes tihti normile vastavat. Siis tuleb seda näilist puudust kompenseerida intuitiivse munemisega. Mida valgemad on kana nokk ja jalad, seda intensiivsemalt ta muneb ehk seda tugevam on tema oskus oma intuitsiooniga täppi panna. Öeldakse, et pime kana leiab tera, sest mÃĩned enesesse uskuvad kanad munevad niimoodi pimesi vahest lausa kuldmune.
Halvema munevusega kanal on aga jalad ja nokk helekollased. See lind kahtleb liiga palju oma intuitsioonis.
Kana sulestikuvärvus moodustub neljast pôhivärvusest: mustast, valgest, pruunist ja kuldsest. Muide sulestikuvärvuse geenid kanadel ja kukkedel on samad. Kuke kirev värvus ntx on tingitud emassuguhormoonide puudumisest, mitte aga isassuguhormoonidest. Munasarjade eemaldamine kanadel pôhjustab neil kuke sulestikuvärvuse tekke, kuke kastreerimine aga selle sulestikuvärvust ei muuda.
Seda teades vÃĩib Ãļelda, et kui kanad säilitavad oma naiselikkuse (munasarjad), siis intuitsioon jääb heale tasemele ja kana tegevus kannab vilja kui ennast usaldab. Kui aga nähakse oma kanarolli kui alandavat asjaolu, milest vaja vabaneda, siis muutub kana kukeks. Ja vabaneb oma vÃĩimest asju intuitiivselt ette näha ning kuldmunade munemisest pole siis mÃĩtet ka unistada. Kasu asemel kahju mingite kirevate sulgede himustamise pärast. Intuitsioon, kui see teil on, pole eputamiseks.
_________________
Milleks osta terve tort, kui tÃŧki vÃĩib saada tasuta.

[flyghost]

[Lyzoom]

/me sattus jälle peegeltuppa...

huvitav, huvitav... nagu Ãŧtles Ahto Vesmes.
Siinsed minad aga - olete viimatist Avanemist lugeda jÃĩudnud? Siitnurgast ja sealtnurgast kuhjas keskpÃĩrandalekokku Ãŧhe killupildi...

[Sera]

KÄRBES - saastaleidja
Aga mis te arvate, kes on kÃĩige suurem kretiin? Kärbes? Ei ole. Maailmapilt on kärbsel avaramgi kui inimesel, tema silm näeb 360 kraadi. Lihtsalt selline nägemine teeb kärbse arusaamise ilmaasjadest Ãŧmmargusemaks, kui neil, kes piiratud nägemisega harjunud. See jätabki temast kergekaalulise mulje (kärbeskaalu). Halb mulje jääb kärbsest vahel ka lihtsalt kaasasÃŧndinud X kommete tÃĩttu, ntx toitu oskab ta maitsta Ãŧksnes seda jalge all tallates, jalgadega. Aga seegi oskus kulub ära, kui halvaksläinud produktidele maandute. Vähemalt suu jääb puhtaks.

Toakärbes on kÃĩige enam levinud kärbse liik. Nii nagu kanalgi, on tal vÃĩime muneda. Vaid munemiskohad on teised: sÃĩnnik, kÃļÃļgijäätmed jms. Kellel kärbes täies elujÃĩus pea Ãŧmber tiirlemas paistab, need oskavad igasugust saasta produktiivseks edasitegutsemiseks e munade munemiseks ära kasutada.

Kärbes lisaks mustuseotsimisele mustab ise ka loomuliku elutegevuse käigus pindasid oma väljaheidetega. MÃĩni prosta paadikapten seda nähes Ãŧtlebki näljastele kaasmadrustele : "Tulge sÃļÃļge sitta", kui tegelikult lÃĩikab lahti torti millele kärbes peale teinud.
Loomapidamisruumides kärbse-parved teevad koduloomade elu kibedaks ning vähendavad nende tootlikkust. Seepärast tuleks hoolitseda, et kärbes teie hingeloomadestki vÃĩimalikult eemal oleks. Kui ta aga teie nägemuses mingi konkreetse looma vÃĩi inimese Ãŧmber paistab tiirlevat, siis vÃĩib peaaegu kindel olla, et saasta tuleb seal millegi ehitamiseks hakata kasutama, kui sellesse uppuda ei taheta.

Väike soovitus hingekärbse vaatamiseks: mÃĩne kolmandale silmale ilmutab kärbes end alles siis, kui kuuleb kÃĩvasti Ãļeldavat:" Sitapea!" Kui ka siis kärbes end ei ilmuta, on mustust liiga palju kogunenud, et sellest veel midagi mÃĩistlikku saaks meisterdada.
_________________
Milleks osta terve tort, kui tÃŧki vÃĩib saada tasuta.

[flyghost]

*flyghost wÃĩtab kärbsepiitsa ja sihib sera nina
- näed kuhu istuma läinud, ega ninatarkus tingimata weel saast ole*

_________________

[Sera]

Ninasarvik -kaalukus
Olin just flyghosti postitusest välja lugenud, et järgmisena tuleb ninasarvik. Lasin pallikesi ritta ajades mÃĩttel settida kui järsku ajendas miski mängu pooleli jätma ja jututuppa kiirustama. Teadsin täpselt, kelle poole tÃĩmbas. Ja mida elamus. Ma sattusin privas ehtsale ninasarviku käitumisele. Selline mÃļrisev, pigem pÃĩlgusest kui viisakusest tagasihoitud maadraputav lÃŧhinägelik trampimine. PÃŧhendan oma järgneva kirjelduse sellele suurepärase ninasarviku energia kandjale.

Ninasarvik, vastandina kärbsele, on kaalukas ja seetÃĩttu ka tähelepanuväärselt kaaluka sÃĩnaga loom. Kui tunnete, et teie arvamus ei loe midagi, on ninasarvik liiga kondine vÃĩi Ãŧldse loojakarjas.Tonnine olemine on tema puhul muidu loomulik suurus.
SÃĩltuvalt liigist on Ãŧks vÃĩi kaks sarve koonul. Ülalviidatud sarvikul oli neid kÃŧll Ãŧle Ãŧhe. Sestap oli mul täiega tegemist, et ta puskimise kÃĩrvalt veel teda ennast pÃŧÃŧda jälgida. Sest sarv on ikka Ãŧpris terav asjandus, kui see teie kÃŧlje sisse puuritud saab. Ninasarvik on kÃŧll taimtoiduline, aga kui mingi lihaollus juhtub jala alla jääma, läheb seegi kÃĩhtu. Varbaid kaitsevad ninasarvikul kabjad, vahel jääb seepärast tema mÃŧttamist nähes mulje nagu oleks sarviline ja kapjadega kurat lahti lastud.

Ninasarviklaste seas leidub liike, kes pÃŧgavad puid ja pÃĩÃĩsaid, ning neid, kes sÃļÃļvad Ãŧksnes rohtu. RohusÃļÃļjad jäävadki kahju tekitamata Ãŧksnes liblesid näsima. See eest puude eelistajad oskavad teisi nii pÃŧgada, et nahk on täiega Ãŧle kÃĩrvade.
Ninasarvikul on paks ja tugev nahk,mis vahel meenutab soomusrÃŧÃŧd. Karvutuna on see aga ilmamuutuse meelevallas. Liiga kiirelt muutuvad elutuuled vÃĩivad ninasarviku lausa haigeks teha. Kui ähvardab Ãŧlekuumenemisoht , tuleb neil end mudas jahutada. Kuivanud muda aga tekitab ninasarviku nahale kaitsva kooriku. Seepärast ei peaks väga imestama, et nad tihti räpased mulje jätavad. Kus juba on pori, sinna loobitakse seda meeleldi juurde.

Puuduseks on, et kuigi pea moodustab isegi neljandiku kogukaalust, ja mÃĩtlemisega raskusi pole, näeb see loom väga kehvasti. Aga tema kaalu juures ei ole see tema probleem.
Mina eelistasingi uttu tÃĩmmata kui too muidu arukas jututoa eksemplar oma nägemispuudulikkuses arvas mind tulnud talle abi pakkuma tema mudasel päeval ja äkki isegi nii talle p..sse pugema.
Pealegi kui juba loobitakse mudaga, siis pole vaja närvi minna, vaid rahulikult oma ninasarvik mudarahe alla tuua. Las kogub korpa. Teda kristallpuhtana hoida soovides saab ainult päiksepiste.
_________________
Milleks osta terve tort, kui tÃŧki vÃĩib saada tasuta.

[Selene]

Sarnane tÃĩmbas sarnast?

[Lyzoom]

Kunagi ammustel aegadel, siis kui dinosaurused olid end ohates igaveseks igikeltsa vertikaali visanud, kivid Ãŧhe magneetilise pooluse haardest lahtirebinuna ometi teise tÃĩmbest poolel veeremisel väsinud ja Looja Bossilt pÃĩhjakÃĩrbemisest pÃĩhjustet` peapesu pÃĩdedes ohates otsutanud kogu kokkukeeratud suppi helpides, et experientia est optima rerum magistra, vulpsatas sogase soise jÃĩe päikesest pleekinud pinnale porirohekas palginott. Nott nagu nott ikka, vÃĩi neid vähe on kallastelt kukkumas kus sÃĩnajaladki kut` hilisemad hiidsekvoiad...

...Ãŧhel eelmise sajandi Ãĩhetaval Ãĩhtupoolikul aerutame aeglaselt läbipaistmatu veega kollast värvi jÃĩel. JÃĩehobudest pole juba pikka aega jälgegi. Ühtäkki paelub meie tähelepanu paelub kaldavees lebav kogu, mis paistab jÃĩehobu kohta liiga kÃĩrge. Paelub seda enam, et teejuht satub sel päeval esimest korda ärevusse. "Tuleb rahvuspargi keskusesse teatada, et Ãŧks elevant on surnud," sÃĩnab ta. Paremalt paistab laibale lähemale triivivat mingi nott. Binokliga uurides ilmneb, et see nott on krokodill. Kui kiskja on jÃĩudnud saagist vaid paari meetri kaugusele, elustub teispool elevanti kaldal vedelev ront. Selgub, et seal on konutanud teine krokodill, kes libistab end ootamatu väledusega vette ja hakkab samuti laiba poole ujuma. Esimene krokodill teeb järsu pÃļÃļrde ja lahkub tuldud teed. "Saak on selle krokodilli maa peal, kes oli kaldal, ja nii ta peletaski sissetungija minema," kommenteerib teejuht...

...vaatame Ãŧksteisele sÃŧgavalt silma. Nii vist Ãļeldakse kui tegelikult Ãŧksteise sÃŧdamesse vaadatakse. Krokodill mÃĩÃĩdab mind ainiti, pikalt. Siis pÃļÃļrab end ta kogu arvestades pÃļÃļrase kiirusega Ãŧmber ja sukeldub tiinelt sooja vette. Järgnen talle. Olen omaks vÃĩetud. Oleme Ãŧhe suurusjärgu kaabakad... See on pÃĩhjapanev tingimus meie kokkujäämise vÃĩimalikkusele, sest muidu lihtsalt jääks meist elama vaid Ãŧks...

Ehkki noor krokodill on vÃĩimeline jooksma isegi kuni 12 km/h, on ta siiski kohastunud eluks vees, veetes päeva kaldal ning varjudes ÃļÃļseks vee alla. Varvaste vahel ujulestad, soomustega ning nahaaluste luuplaadikestega kaetud pea ja keha Ãŧhel joonel (vÃĩimaldab pinnal ujudes märkamatuks jääda), samuti on ninasÃĩÃĩrmed otseÃŧhenduses hingetoruga... kopsud on imelised, lubavad olla vee all kuni tund aga. Ka on neil nahast kÃĩrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub, kaitstes sisekÃĩrva vee all vee eest. Ja hambad... Muide, need kes hambaid kÃĩige olulisemaks peavad, peaksid kÃĩrva taha panema, et korkodillil on oma spetsiaalne suleline hambatohter-hambahari, kel ta rahulikult oma lÃĩugade vahel toimetada laseb

Krokodillid lebavad vajadusel tundide kaupa madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasÃĩÃĩrmed ja silmad. Nende nägemist ja haistmist vÃĩib iga teine loodu vaid kadestada... Ohvri ilmudes rÃŧndab krokodill välkkiirelt ja tirib saagi vee alla, haarates ta tugevalt lÃĩugade vahele. Krokodill pole vÃĩimeline mäluma ja sellepärast ei sÃļÃļ ta saaki kohapeal vaid viib ohvri sobilikku tihnikusse, mitmeks maiseks päevaks kÃĩdunema. Krokodill sÃļÃļb ohvri täielikult ära. Tema maoseinad eritavad tugevalt maomahla, mis lagundab isegi raskestiseeditavad kehaosad nagu kabjad, sarved, soomused, luustiku, orgid jne. Krokodill pole tegelikult rassist, lihtsalt kui valge inimene astub vette, siis krokodill vaatab, et mis valged pulgad need sellised on ega tee väljagi, aga kui must inimene tallab vette, siis kroku jookseb tormi... kasvavad nad aga kogu elu, elades 80-100-aastaseks. Seda muidugi juhul kui peale nooruse tormiliste riskide Ãŧleelamist ei sega vahele ainuke allesjäänud ohtlik vaenlane, Looja poolt Bossi käest väljanÃĩutatud ekvivalentide eest eksperimentaalkorras ehitatud bioroboti baasmudelil pÃĩhinev Ãŧhis konna eluvÃĩtete Ãŧledoseerimisest sassikamminud homo sapiens, keda krokodill ise muide ilma tÃĩsise territoraalsuseprobleemiata esimesena ei rÃŧnda...

...Looja norutab, jalad Ãŧle pilveserva rippu... eip osutunud viimanegi mudel viirusekindlaks, sest Antilooja poolt naljaviluks seenevines kokkunäpitud programmijupike homo homini lupus est ähvardab pidurdamatus isepaljunemises iseennast sÃŧÃŧes vägisi kogu kenasti kavandatud mängu lÃĩpetada järjekordse fiaskoga, mille eest peapesu on juba soojas, esimesed käskkirjad ja kohalike kohatäitjate kohaltkangutamisedki toimetatud...

...krokodill lebab tumeda rondina porisel kaldal ja kuulatab... maa vÃĩngub... arhosaurustelt päritud iidne tarkus hoiab temas talletunud ette nägemise vÃĩimet, mida ei näri rooste, ei hävita tuli ega vÃĩta vesi...