Arengumaagide Foorum

[Tokroda]

Nii, nÃŧÃŧd on siis selgunud, kus ta täpselt asub. Tema asukoht on astraaltasandis. Täpsemalt rassi egregori kohapeal. Meie skaalas 18. Kuna ta laiutab tervenisti Ãŧmber planeedi, siis on ta kÃĩik muud rassi egregorid hävitanud. NÃŧÃŧd siis on kÃŧsimus millise rassi egregor ta on. Lähemalt uurides selgus, et ta on tekkinud kollasest rassiegregorist. Nojah, nÃŧÃŧd siis teame, kust tuleb ennustus, et kollane rass vallutab maailma. Mina isiklikult olen selle vastu. Ta muideks hÃĩlmab vanaaja jumalaid, nende loodud kratte ja hunnik jÃŧngreid. Need jÃŧngrid tunneme ära selljärgi, et nad laulavad, et kÃĩik on Ãŧks ja kÃĩiksusega tuleb kooskÃĩlas olla. Loomulikult sinna alla läheb esivanemate kultus (surnud jumalate teenimine) ja ainujumala sÃŧsteem.
Ja nÃŧÃŧd olen kindel ka selles, et kristlus loodi tegelikult kollaste poolt. Loomulikult ka muhameedlus. Muideks kommunism on ka kollase rassi toodang.
Aga äriegregor on valge ja kollase rassi segu. NÃŧÃŧd ma mÃĩistan, miks ta on omane valgele inimesele. Nad tunnevad seal oma osa ära. Aga kÃĩik ilusa situb see kollaste osa ära. Muideks kollaste osa laseb ärimaailmas juhtida igasugustel oinastel. KÕIKSUS. No ei ole nii, et kÃĩik juhivad. Ikka taset ka vaja. Siis ma mÃĩtlesin, mis on valge rassi looming. Üks on näiteks fÃŧÃŧsika. Ja see tÃļÃļtab. Seega valge rass on siin planeedil vist ainuke, kes viitsib tÃļÃļd teha.
Vot nii, me peame hakkama taastama valge rassi egregori. Jälle ropult tÃļÃļd juures. MÃļrdiÃļÃļbikud on ju kollaste juhendamisel kÃĩik persse keeranud ju. Läbi kristliku struktuuri valitseb ju kollane meid.
Kas keegi siin oskab lÃŧhidalt ära tuua kollaste pÃĩhilised ideoloogiad, jumalad.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[ork]

no Ãŧks mÃĩtteviis, millest juba on juttu olnud: taoism.

Tao kui toimumine. maailm toimub. maailmas kÃĩik kulgeb, liigub omaenese tarkuses kÃĩige paremini. elu kulgemine on iseenesest tÃĩe toimimine, inimesel on vaja ainult seda mÃĩista ja kaasa voolata.

minu arusaamises on taoism puhtalt NÃĩrkuse JÃĩule pÃĩhinev filosoofia ja maailmavaade. ja NÃĩrkuse JÃĩudu kummardav.

- nÃĩrk ja pehme vÃĩidab jäiga ja kÃĩlu.
- naist tundmata ..naiselikku alget tundmata ei mÃĩisteta maailma.
- Ãĩnn ja eluga rahulolemine on maailma peene ja peaaegu tajumatu voolamise tajuminsega seotud. (Ãĩnn on nagu vesi, mis mäest alla voolab. inimeses siis energia katkematu LÄBIvoolamine.) voolus viibimine ja endas tÃĩkete kÃĩrvaldamine on tee KÕIGEGA kooskÃĩlale.

seda voolamise tajumist ja voolus viibimist mÃĩistan mina nagu NÃĩrkuse JÃĩu maailma jÃĩudude hulgast Ãŧles leidmist ja sellega samastumist.

idee on ikka see, et maailm toimib iseeneses Ãĩigesti. inimesel on vaja ainult seda mÃĩista. midagi muuta vÃĩi oma mÃĩistmise järgi suunata on totrus.
tark kasutab toimivat sÃŧsteemi enda kasu tarbeks.

[lycantrophe]

PÃŧÃŧdsin mÃĩned asjad kokku panna.
Lendaja jahib inimesi, kasutades ära nende saamahimu. Materiaalset saamahimu kasutavad programmid saame astraaltasandi kaudu. Vaimset saamahimu kasutavad programmid saame mentaaltasandi kaudu. Materiaalse saamahimu programmidele on vastuvÃĩtlikum valge rass. Vaimse saamahimu programmidele on vastuvÃĩtlikum kollane rass. Eestlastel kui rahvusel egregoride ristteel Ida ja Lääne keskel on suured eeldused mÃĩistmaks lendaja olemust, selle mÃĩlemaid pooli.
Materiaalne ja vaimne saamahimu on kui kaks draakoni pead. Ei ole vÃĩimalik saada jagu saamahimust tervikuna, vÃĩideldes Ãŧksnes materiaalse saamahimuga.

[lycantrophe]

Vaimsete teadmiste moonutamine. Sellised sildid nagu Ühtsus KÃĩiksusega, Maailm kui illusioon, kooskÃĩla kÃĩiksusega jne. - moonutamata kujul on need kÃĩik ju head asjad. Lendaja takistavad meie teadvuse avardumist, egregorid on lendaja tÃļÃļriist mis moonutab vaimseid teadmisi.



Näiteks, vaimne tÃĩde maailmast kui illusioonist. moonutatuna saame meelitava illusiooni olemisest väljaspool sÃŧsteeme

[Celtic]

maailm maailmas...
kui sellest aru saada siis ei oma see kollane rass enam tähtsust.

[lycantrophe]

Usun ka et siis ei oma

[Celtic]

arusaamine ja vabanemine lÃĩpeb kahte viisi... Ãĩigemini on edasisel käitumisel kaks väljundit:

1. oled vaba ja tunned uhkust selle Ãŧle. soov arendada ennast.
2. oled vaba ja hakkad sellega Ãŧlbama. soov Ãĩpetada teisi. miks? sest kui keegi ei tea sinu teadmisi siis pole kellegi ees uhkustada. see oleks sama mis koerale selgeks teha et oled kÃĩrgem lÃŧli temast. Ãĩpeta aga koer inimeseks ja tee selgeks talle sinu maailm... vot siis pälvid ka koera austuse

[Kati]

millal ollakse vaba?
ehk siis kuidas selles veenduda.
kas on Ãŧldse vÃĩimalik teada kelle tahet kellegi tahe tegelikult teenib.


ma nÃŧt kÃŧsin Ãŧhe lolli kÃŧsimus.
kas enesetähtsuse nulli viimisega (kui sa ei taha ei anda ega vÃĩtta) on ainult vÃĩimalik kiskja kÃŧÃŧsist vabaks saada ja olukorda Ãĩigesti hinnata?
minetades saamahimu jääd ju tasuta toitjaks. ehk siis vabadusehimu on samuti tegelikult saamahimu. mentaalses plaanis kÃŧll.

pÃĩhimÃĩtteliselt pole ju vahet kuidas sitavÃĩrgustik esineb. minumeelest on nad sisuliselt kÃĩikvÃĩimalikud nipid selgeks saanud.

[Gerdenel]

...

[lycantrophe]

[Kati]

kui enesetähtsus pole kadunud ei ole vÃĩimalik leida rÃŧndaja peegeldust. ehk sellisel juhul ei saa rÃŧndaja olemust mÃĩista kuna paned sellesse infosse juba osa oma enesepeegeldusest sisse?
saan Ãĩigesti aru?

[Natuke]

Samas vÃĩib ju vÃĩtta ka sedapidi :
Ennast tähtsustades ehk väärtustades Ãĩiges astmes ei peegelda Ãŧmbritsev mulle mind. Ma tean täpselt, kus ma paiknen ja mida ma suudan, kui ma tahan vÃĩi vajadus oleks. Seega olen kaitstud.

[lycantrophe]

[Kati]

[Natuke]

Aga kaitstud tuleb olla igas positsioonis olenemata gabariitidest.

[Kati]

kas kogemus ja teadmine ei anna kÃĩigeparemat kaitset?
Ãŧlejäänu mÃĩjub tekiall 'tugev' olemisena.

[Natuke]

Oleneb oskustest.

[Arxos]

[Kati]

ma siin vahemärkusena läbustan.
mulle tuli nimelt Ãŧks pÃĩrguseadus ehedalt kätte. ja läbi selle sain endale vajalikul Ãĩigustuse teatavate tegelaste materdamiseks.

2sfäär. lilla. Kikejeadi.
Puhast,avatud (last,armunut,Ãĩpihimulist) ei tohi petta,ära kasutada. Ta vÃĩtab uue algtÃĩe.

Õppimine peaks olema mingi vorm enesetähtsuse kaotamisest. Ehk selleläbi omandatakse uus. uut omandada ei ole vÃĩimalik ennast peale surudes.
kui instantsid ,kes omavad tegelikuses suuri teadmisi maailma toimemehhanismide kohta, keeravad need kommertsiks ja kasutavad sisuliselt alatult ära neid lambukesi kes Ãĩrnahingeliselt nende poolt pakutu endasse lasevad voolata, siis...

ehk siis tegelikuses ei ole Ãĩigust teavet egregori tugevdamise/suurendamise eesmärgil väänata.

[Natuke]

Oi kui pehmelt Ãļeldud.
(jätkasin läbustamist)