Arengumaagide Foorum

[Natuke]

Siis pole midagi parata. Jään su vastusest ilma. Täitsa tingimusteta.

[torukybarik]

Mina vist sain Natukese jutust aru. Seega trÃŧgin kah pÃŧÃŧnele tähelepanu nÃĩudma;)
Kuna siin käib juba jupimat aega jaht mÃŧstilisele tingimusteta armastusele, siis olen natuke (väikse tähega natuke!) asja Ãŧle juurelnud.

Kui vaadata tingimusteta armastusele läbi saamahimu, läbi eesmärgi-tegevuse-tulemuse, jÃĩuab välja ainult keelemängudeni. Sest eeldus on juba vale- KUI ma pesen pesu, KUI ma panen naist, KUI ma saan targaks.

Tingimusteta armastus on väljaspool seda sÃŧsteemi, väljaspool tegevust. See on seisund. See kas on sinus vÃĩi ei ole. SÃĩltumata sellest, kas sa pesed pesu, vÃĩi ei pese pesu, vÃĩi peksad naist, vÃĩi ei peksa naist, vÃĩi saad ise peksa, vÃĩi ei saa ise peksa. Pole tähtsust, mida sa teed vÃĩi ei tee. Kui sus on tingimusteta armastus, see on ikkagi. See saadab kÃĩiki su tegemisi, mÃĩtteid ja suhtumisi. Sa Ãĩnnistad kÃĩike, mis su teel on. Ka vaenlast, kellele jääd alla. Gerdenel on seda tabanud, nii ma tema postitust mÃĩistsin.

[Gerdenel]

torukybarik, sa said mu mÃĩttest Ãĩieti aru.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[Natuke]

Torukybarik kirjutas:

[Arxos]

Tingimusetust iseloomustab tasakaal. Üks asi toob kaasa teise, pole vaja tingimust esitada, kuna teatud asjad toimuvad nagu automaatselt.
Sa paned pesu pesumasinasse ja pesumasin teeb mis ta teeb, aga pesu on tahes tahtmata hiljem puhas...

Kui sa pastakaga kirjutad, siis sa ju lihtsalt kasutad teda ja tema täidab automaatselt enda funktsiooni...

Kasutad seda, mille kasutamiseks on sul Ãĩigus. Kui tunned reegleid, siis tegutsed vabalt...
Kui esitad tingimuse, siis ootad et sellega arvestatakse. Aga tÃĩesti tundub mulle, et ootamine on samuti tahtmine vÃĩi sellega rangelt seotud.
Kui annad saamahimutult, siis sa ju ka ei oota, et sulle selle eest midagi tagasi antakse. Tingimusetus on ju seotud saamahimuga. Tahtmised ju segavad harmoonilist tegutsemist. Kui otsustad näiteks suure inimhulga eest ja arvestad enda tahtmistega ja asjadega rohkem kui teiste omadega, siis ei ole asi enam harmoonias.

[torukybarik]

[Natuke]

Seega kui tingimusteta armastus on seisund, siis peaks see olema ka kÃĩige Ãŧmbritseva suhtes Ãŧhtlane ja stabiilne. Ei saagi olla, et Ãŧht inimest armastad ja teist mitte, kui su sees Ãŧldse on tingimusteta armastust. Sest kui sa juba valid, keda armastada, keda mitte, siis paned sa sinna sellega sisse tingimuse, et need inimesed peavad vastama mingitele Ãŧldnäitajatele, et sa saaksid neid armastada. Sama ka loomadega. Siiski ma ikkagi ei talu prussakaid, sääski, hiiri ja veel muidki olendeid. Aga järelikult armastab Gerdenel mind ka, kuigi enne väitis vastupidist.

[Arxos]

Valiku tegemine ei ole tingimuse esitamine. On olemas vaba valik, mitte valik kus on tingimused sees ehk näiliselt vaba valik. Kui valik on mitme vahel, siis sa ei pea valima kÃĩiki. Kui on tÃĩeliselt vaba valik, siis kÃĩik variandid on vÃĩimalikud ja valitavad.

[Natuke]

Valiku teed ju ikka mingitele tingimustele vastavuse järgi.

[Arxos]

[Natuke]

[Natuke]

Aga seda olen Ãĩppinud, et piirid erinevate asjade ja tÃĩlgenduste vahel on ÃĩhkÃĩrnad nii, et nende vahel tuleb hÃĩljuda (mitte lennata) nagu baleriin, et Ãŧhes ruumis kulgedes kogemata ei leiaks end teises olevat.

[Tokroda]

[torukybarik]

[Tokroda]

Lendaja oli kÃŧll vanasti krooncakra otsas.
Aga ta lÃļÃļdi alla mendaaltasandile. Aga toitub endiselt teadvusest.
Raudne vÃĩrgustik oli vanasti tema asukoht. See on nÃŧÃŧd puru. Õige raudraakon ehk kaheksas taevas on taastatud. muideks raudtraakon heidab valgeid ja värvilisi varje. mina näen neid nagu prosektorite valgusvihud.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.

[Natuke]

Nagu torukybarik tabavalt nimetas, on tingimusteta armastus väljaspool tegevust. See on seisund. Lisan juurde, et vaimne seisund, kehaväline.
TÃĩmme, sÃĩprus,, armumine, peksmine, peksa saamine, pesu pesemine jne - need on ainult ja vaid fÃŧÃŧsilise kehaga seotud ja neid ei saa vaimsusesse toppida.

Sellega ongi kristlus rappa läinud ( ja ka vene maagia) , et nad Ãŧritavad tÃĩmmata vaimset armastust fÃŧÃŧsilise kehaga kokku Ãŧhtseks tervikuks neid omavahel pÃĩimides. Gerdeneli jutt tundus mulle samadelt pÃĩhimÃĩtetelt lähtuv,aga hiljem ta muutis oma arusaamu.
Ma pole aga sugugi kindel, kas kehastunud inimene peab Ãŧldse tingimusetusega tegelema, kui talle on eelnevalt loodud tingimused fÃŧÃŧsiliseks eksistentsiks. Sest siinse elu viimine tingimusetuks teeb kehastumise ebaoluliseks, tähtsusetuks.
Tingimusteta armastuse ja fÃŧÃŧsilise kehaga vaheline side ongi lÃŧhise tekitaja, orjastamise/orjamise eelduseks, allikaks. Tingimusteta armastus toimib ka siis, kui pole enam vÃĩi veel fÃŧÃŧsilist keha, musta pesu ja armumist. On kÃĩigest hing, vormita.
See on igavik,
neutraalsus
emotsioonitus
pooltetu
värvitu
läbipaistev
nähtamatu.
Seisund, millest selle saavutamisel enam välja ei tulda.
Ja vaenlast siis polegi, keda vÃĩita vÃĩi kellele alla jääda.

[Gerdenel]

Mina olen kogu aeg asjast Ãŧhte moodi aru saanud, see, et ma seletada ei oska, on teine asi.
Armastus on kÃŧll seisund, kuid ta haakub ka tegevusega7kehaga. Ta on tervik kÃĩiges. Sa pÃŧÃŧad omavahel asju lahutada, aga seda ei saa teha. KÃĩigel on kaks poolt.
_________________
kui praktik pole nÃĩus teoreetikutega, siis on ta usklik loll, sest teoreetikud teavad alati paremini, ilma proovimatagi, sest nende arvamusi on rohkem ja need on sarnased.

[Natuke]

Kaks poolt on tegelikkuses kaks erinevat asja. Aga sina tahad nad Ãŧhte patta panna.