Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

voodoo
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... 10, 11, 12
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Erinevad teemad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
nattydread
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 3 Dets 2006
Postitusi: 861
Asukoht: On

PostitusPostitatud: Reede Veeb 09, 2007 9:03 pm    Teema: Vasta viitega

http://www.youtube.com/watch?v=lW2yKlNFFuU

kah huvitav video
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Noble
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 29 Aug 2006
Postitusi: 852
Asukoht: universum

PostitusPostitatud: Reede Veeb 09, 2007 11:51 pm    Teema: Vasta viitega

Jah.
_________________
Tee mida sina tahad iga pÀev ja sa oled hea inimene vÔi siis mitte.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
maya
Valge pÀike
Valge pÀike


Liitunud: 28 Jan 2004
Postitusi: 32
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Veeb 26, 2007 5:14 pm    Teema: Vasta viitega

MĂ€rtsis peaks vĂ€lja tulema uus raamat Haiti vodoust, "Vodou-Âčamaan".
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
maya
Valge pÀike
Valge pÀike


Liitunud: 28 Jan 2004
Postitusi: 32
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Veeb 26, 2007 5:19 pm    Teema: Vasta viitega

LÔiguke uuest raamatust vodou kohta.

VANEMAD JA TEISED „ASJATUNDJAD”

Nad saadavad sind pÔrgu, sinu ema ja isa;
Nad vist ei mÔista, mida teevad,
Kui pÀrandavad sulle kÔik oma vead
Ja lisavad veel midagi just sinu jaoks...

Need Philip Larkini luuletuse „See on vĂ€rsirida” read annavad edasi sĂ”na tĂ€henduse, mida vodous nimetatakse wanga (one-Gar) ja mida kelti Âčamaanid nimetasid geis (gesh). Geis-i vĂ”i wangat saab sĂ”ltuvalt sellest, kuidas seda vaadata, tĂ”lgendada kui needust vĂ”i pĂŒha vĂ€ljakutset. Kui teie peale on pandud needus vĂ”i teie vastu on tehtud wanga, siis olete sunnitud tegema vastu tahtmist teatud kindlaid asju vĂ”i teil keelatakse teha teisi asju, mida vĂ”iksite muidu teha, kui teil oleks Ashet. Arvatavasti tahaksite te neid teha. Kelti muistendid ja folkloor on tĂ€is selliseid nĂ€iteid: emast, kes keeldub nimetamast oma last vĂ”i lubamast tal abielluda enne, kui ta on teinud teatud tegusid; kuri vÔÔrasema vĂ”i nĂ”id, kes nĂ”iub oma noore vĂ”istleja, pannes ta magama vĂ”i viies transsi; kuningas, kes karistab oma rĂŒĂŒtlit, kuni see kindla vĂ€ljakutse vastu vĂ”tab. Selliste needuste pĂ€rast tehakse kangelastegusid ja et neid olematuks teha, alustatakse pĂŒha missiooni, et neetud inimene vĂ”iks jĂ€lle vabalt elada.
Kui nĂ”ustute Haitil teile peale pandud wangaga, olete sellest hetkest, kui see teie peale pandi, neetud ja teie Ashe hakkab teie juurest Ă€ra voolama, kuni muutute kellegi teise tahte tĂ€ideviijaks. KĂ”ige hullematel juhtudel viib see zombistumiseni, kus teil pole enam ĂŒldse tahet. Teist saab ori, kes pole elav ega surnud; ilma eneseteadvuseta inimese vari.
LÀÀneilmas vĂ”ivad sarnased „needused” kujuneda siis, kui ĂŒlirangetel vanematel sĂŒnnib laps, kelle iga tegu nad hakkavad kontrollima. Seda juhtub ka vĂ€ga privilegeeritud peredes, kus lapsed on saanud traditsioonilise kĂ”rgema klassi kasvatuse. See on UK-s tavaline. Algab see lapsehoidjast, jĂ€tkub lapse kujundamisega koolis, areneb edasi ĂŒlikoolis ja sĂ”javĂ€es ning elukutses ja karjÀÀris. Lapsed peavad igas asjas alluma teiste diktaadile ja painutama end eeskirjade jĂ€rgi. See on nende needus ja nende jaoks on pĂŒha vĂ€ljakutse selle eest pĂ”geneda ning leida elus enda tĂ”eline mina.
Esimene wanga on see, mille vanemad panevad meie peale, sĂ”nastades eeskirjad, mida peame elus jĂ€rgima. TĂŒĂŒpiliselt algab see protsess niisu¬guste laiskade ĂŒtlemistega: „Eks ole ta oma isa moodi?”, „Ta on nagu tema vana-vanaema” ja nii edasi. Sellega vĂ”etakse teilt teie enda identiteet ja teie elu vaadatakse kui kellegi teise elu. Harilikult on see teine pĂ€rit minevikust.
See protsess areneb ja hakkab edaspidi kujundama teie tulevikku. Kom¬mentaarid muutuvad teadvustamata juhenditeks, mida jagatakse noorele inimesele, öeldes talle, mida ta peaks tegema: „Sinust ei saa kunagi midagi mĂ”istlikku” vĂ”i „Sa oled nii hoolas ja andekas. KĂŒllap sinust saab ĂŒhel pĂ€eval doktor” ja nii edasi.
See algab varakult ja ei toetu sageli mingitele teadmistele lapsest kui isiksusest. PsĂŒhholoogid Smith ja Lloyd leidsid, et lapse elu stsenaariumi loomine algab juba tema sĂŒndimise pĂ€eval, tundidel, kui ta tuleb siia ilma.
Meie jĂ”u Ă€ravĂ”tmisega alustavad meie vanemad, kes vĂ”tavad Ă€ra osa sellest, kes me peaksime olema, olgu see siis Ross Heaven, John vĂ”i Jane Doe. Nad teevad seda, öeldes, kelleks nad tahavad meid kasvatada. Isegi kui seda harilikult tehakse halba soovimata, on see meie suhtes halb kĂ€itu¬mine, sest seda ei mÀÀratleta meie isikliku Ashe hulga pĂ”hjal (vaid selle pĂ”hjal, mis meile alles jĂ€etakse), mida meil on ja mida me maailmas tegutsedes kasutame.
Vanemad vĂ”ivad nĂ€ha teid nĂ€iteks kui habrast vĂ”i kunstiandega vĂ”i sportlikku last vĂ”i raamatusĂ”pra vĂ”i mida iganes. See vĂ”ib paika panna kindlad sotsiaalsed suhted ning tee, millel teil tuleb kĂ€ia. Need wangad ei mĂ”juta teid reaalselt mitte kuidagi ja te vĂ”ite olla tĂ€iesti teie ise, ĂŒldse mitte neist vĂ€lja teha. Aga need vĂ”ivad teid ka juhtida sinna mugavasse tsooni, kus teete kaasa kĂ”ik selle kirjeldusega teile antu ja nĂ”ustute elu para¬meetritega, mida teile sisendati ja mida te jĂ€rele mĂ”tlemata uskuma jĂ€ite.
Üks wanga poolt tekitatud ohte on, et teie meel hoitakse seisundis, kus teile on tĂ€htis ainult see reaalsus. Sellega harjudes ei suuda te nĂ€ha alternatiivi; te jÀÀte sellesse kinni. „Seni, kui usute, et olete vangis, ei suuda te vanglast pĂ”geneda” kirjutas GurdŸijev.
Nii jÀÀme sageli kinni sĂ”nadesse, mis meie kohta öeldakse, nii et meil endil pole enam iseenda kohta arvamust. Arvamine, et oleme „rumal” tĂ€hendab, et me ei suuda iialgi tajuda, et oleme taiplik ja me ei tee midagi selleks, et tĂ”estada ĂŒtlejatele, oma Ă”petajatele, et nad eksivad. Me jÀÀme rahule hindega D, sest ei suuda luua iseenda jaoks uut tegelikkust, uskudes, et oleme suutelised vastama A-le. Me tunnistame seda, mida keegi on meie kohta öelnud, sest nii on lihtsam ja kergem; ja me ei pĂŒĂŒagi enam leida tĂ”de iseendast. Mis juhtub, kui me seda siiski teeme? Meie ilm vĂ”ib puruneda, sest vĂ”ime aru saada, et oleme elanud valesti. See on kainele mĂ”istusele ohtlik ja nii jÀÀmegi mugavasti „rumalateks.” Kuid me peaksime ju toimima teisiti, nĂ”udma Ă”igust elada vabalt ja enese tahtmist mööda.
Sellistel lihtsatel asjadel vĂ”ib olla meile elus sĂŒgav mĂ”ju. Wanga Ă”petab meile, et peame end ainult ĂŒhel kindlal moel ĂŒlal pidama. See muutub harjumuseks, sest meie iseloom seguneb nagu nĂ€itlejatel teiste poolt kirjuta¬tud stsenaariumiga. Muutume hĂ€stiistuvates kostĂŒĂŒmides ja lipsudega ennasttĂ€is Ă€rimeesteks; loobume kĂ”igest maailmas, mis pole must vĂ”i valge, lihvitud ja kuivatatud, tuntud reaalsus ja tehtud Ă€ritehing. Aga vĂ”ib-olla hakkame mĂ€ngima kibestunut, muutudes „vaene mina!” mĂ€ngijaks, kelle maailm on alati tĂ€is kaabakaid ja ĂŒldse ĂŒks ohtlik koht. Aga kuna me rĂŒhime mitte millestki hoolimata aina edasi, siis kannatame seetĂ”ttu veel enam.
Ei ole nii, et me ei sooviks ĂŒldse alternatiivi. PĂ”hjus on, et see tegelane, keda me mĂ€ngime, ei suuda lihtsalt ĂŒhtki alternatiivi nĂ€ha.
Kohtasin kord rikast maaomanikku, kes oli sattunud Ă”nnetu abielu lĂ”ksu ja oli, nagu ta ĂŒtles, nĂ”us andma Ă€ra ĂŒkskĂ”ik mida, et oma naisest vabaneda. KĂŒsisin, mis takistab tal teda maha jĂ€tmast. Ta ĂŒtles, et ei suuda leppida sellega, et peab oma maatĂŒki sel juhul maha mĂŒĂŒma, sest kinnisvaraturg on madalseisus ja ta kaotaks liiga palju raha.
Kinnisvaraturul polnud ju tema abieluga midagi tegemist! Need kaks asja olid omavahel tĂ€iesti seostamatud. Abielu saab ju lahutada ka maja mĂŒĂŒmata. Kuid sellest oli saanud temale vabandus, miks ta ei tee midagi. Ta mĂ€ngis rikka mehe ja lĂ”ksu pĂŒĂŒtud abikaasa rolli, kes peab saama kĂ”igest kasu ja teiste eest vastutama.
KĂŒsisin, kui palju ta oma maatĂŒkki mĂŒĂŒes kaotaks. Vastus oli, et kĂŒmmetuhat naela (umbes kuusteist tuhat dollarit). Tal oli pangas umbes neli vĂ”i viis miljonit, kuid ta ei suutnud leppida sellega, et kaotab kĂŒmme tuhat. See oli siis tema vabaduse hind!
Wangast vabanemiseks on meil vaja lubada endal muutuda, ĂŒkskĂ”ik kas see luba tuleb meilt endilt vĂ”i kelleltki teiselt, kes aitab meil vĂ”rrelda oma vabaduse hinda ahelates elamise hinnaga, mida me sageli oleme tegelikult ise valmis kandma.
Mulle meenub kaks minu tervendamisele tulnud klienti. Esimene neist, Clare, oli vĂ€ga tundlik ja intuitiivne naine, kuid kahe teadlase laps. Üks neist oli meditsiinidoktor ja teine keemik-uurija. Vanemad olid temast praktiliselt sisemise personaalsuse vĂ€lja peksnud, sest soovisid, et temast saaks ka teadlane. Tal oli vĂ€ikesest peale keelatud mĂ€ngida nukkudega; teda karistati unistamise eest ja hoiti eemal sĂ”pradest (eriti „lapsikutest,” kes ei „kehtestanud” end). MĂ€ngimise asemel pidi ta raamatuid lugema ja Ă”ppima.
Clare Ă”ppis oma sensitiivset ja intuitiivset mina varjama ja kasvas ĂŒles, saades doktoriks nagu tema ema. Kuid ta mĂ€letas siiamaani oma algset mina, nagu see oli enne seda, kui vanemad talle needuse peale panid ja nĂŒĂŒd, kolmkĂŒmmend viis aastat hiljem, karjus tema hing, otsides vĂ€ljapÀÀsu.
Kuigi Clare oli oma karjÀÀris ja elus vĂ€ga edukas, oli ta esimest korda minu juurde tulles kriisis ja ei suutnud nuttu peatada. Pisarad purskusid, kui ta rÀÀkis, mida ta oli lugenud mĂ”ni nĂ€dal tagasi ajalehest. Seal vĂ€ideti „kategooriliselt,” et teadlased olevat suutnud tĂ”estada, et hinge pole olemas.
See tundus Clarele, kellele olid sedasama öelnud tema vanemad, eriti haigettegev – et ainult teadusel on kĂ”ik vastused elus kerkivatele kĂŒsimustele. Seni tundis Clare, et tal on midagi iseenese sees, mis on suurem kui teadus. See oli tema sisemine konflikt, mis teda piinas.
Vaimu teed on alati riukalised ja kui kohtasin Claret teist korda, olin kĂ€i¬nud tĂ€iesti juhuslikult just viis minutit enne tema tulekut vĂ€ljas ning ostnud ajalehe. Kui ta tuppa tuli, oli see minu tooli kĂ”rval pĂ”randal, avatud just sellelt lehekĂŒljelt, kus oli ĂŒks huvitav lugu; kuulutati, et teadlased olid nĂŒĂŒd „tĂ€iesti kindlalt” selgeks teinud, et inimese hing on tegelikult siiski olemas!
See lihtne „ĂŒldtuntud faktide” vastuolu oli Clare-i tervendamisrĂ€nnaku al¬gus, sest nĂ€itas, et tuntud „asjatundjad,” teadlased, meedia ja vanemad tegelikult ei tea asjast mitte midagi. Nagu teisedki, loovad ka nemad oma tegelikkuse sellest, mida kogevad. Clare sai aru, et tal oli Ashe-t, et teha sama. Kui ta soovib, vĂ”ib ta endale elamiseks antud reegleid ignoreerida.
JĂ€tkasin tööd Clarega ja ta suutis kiiresti taasĂŒhineda oma elu vaimse aspektiga. Kaks kuud hiljem ta kirjutas mulle, et lĂ”petas oma teadlasekar¬jÀÀri ja lĂ€ks Kaliforniasse vaimsesse kommuuni aastaks vabatahtlikuna tööle. Kui ta tagasi tuli, suutis ta juba otsustada, mida oma eluga teha.
Teine klient oli Helen. Tema juhtum oli huvitav ja illustreeris fakti, et meie „asjatundjad” ei suuda sageli nĂ”ustuda isegi iseenda ettekirjutustega.
Helen tuli minu juurde, sest talle nĂ€is, et ta ei suuda kunagi ĂŒhtki poiss-sĂ”pra hoida. Ta oli just katkestanud sidemed kellegagi, keda ta oli pidanud lĂ€hedaseks kauem kui viis aastat ja kavatsenud temaga abielluda. See polnud esimene kord. Paljud mehed olid palunud ta kĂ€tt, kuid viimasel hetkel muutus kĂ”ik. Helen tundis, et sellega on seotud mingi halb energia, needus, mis rippus tema kohal, katkestades tema suhted ja need lĂ€bi kukutades.
Jutuajamise kĂ€igus ilmnes, et tema vanemad olid omavahel vĂ€ga tugevasti vastuolus. Nende vaenulikkus ĂŒksteise vastu oli samal ajal nii vaikne, et tegelik vĂ€givald ja ĂŒksteise vihkamine oli nende pealtnĂ€ha armastava igapĂ€evase fassaadi taga peaaegu nĂ€htamatu.
Kui aitasin Helenil jĂ”uda meditatsiooniseisundisse, suutis ta tajuda oma perekonnaelu fassaadi taga olevaid pingeid ja dĂŒnaamikat (vt. lk. 103-120).
Kui lasin Helenil rÀÀkida oma perekonnast ja vanematest, jutustas ta, et vanemad olid vÔÔraste seltskonnas erakordselt armastavad ja kirikuringkon¬nas ning sĂ”praderingis eeskujuks, nagu ĂŒks hea kristlik perekond pidigi olema. Kui aga Helen suhtles oma vanematega individuaalselt, mĂ€letas ta, et ema ja isa soovitasid tal paljudel juhtudel mitte abielluda, elada enese jaoks, mitte anda oma elu Ă€ra mingile mehele/naisele ja siis seda igavesti kahetseda, mitte teha seda viga, mille nemad olid teinud jne.
Ta mĂ”istis, et talle anti kaks ĂŒksteisele vasturÀÀkivat ettekirjutust: „Abiel¬lu ja ole nagu meie; ole Ă”nnelik” ja „Ära tee seda viga, mille tegime meie. JÀÀ ĂŒksikuks ja ole Ă”nnelik.” Inimolend on harjumuste ori ja ratsionaalne mĂ”istus suudab vĂ€ga hĂ€sti antud ettekirjutusi tĂ€ita. Helen oli tegutsenud mĂ”lema juhendi jĂ€rgi ise neile mĂ”tlemata. Tema elus tĂ€hendas see suhteid, mis olid tundekĂŒllased, armastavad ja tĂ€iuslikud, juhtides teda abielu poole („abiellu ... nagu meie”), kuid viimasel hetkel hakkas ta alati rabelema iseenda vĂ”imetuse pĂ€rast seda teha („jÀÀ ĂŒksikuks ... Ă€ra korda meie viga”).
Kahjuks polnud Helen kunagi suutnud ennast neist vanemate ettekirju¬tustest vabastada. Tema armastus oma vanemate vastu oli liiga sĂŒgav ja harjumuslik. „Õnnetu armastuse” piirkond oli tema jaoks liiga ohutu koht, et sellest loobuda. Seda tehes oleks ta ju reetnud oma vanemad liiga paljudel tasanditel. See wanga oli murdmiseks liiga vĂ”imas ja viis aastat pĂ€rast meie kohtumist oli ta ikka veel ĂŒksik, nĂŒĂŒd koos lapsega teisest katkenud suhtest, hoolimata soovist abielluda ja oma elu korda teha.
Muidugi pole need ainult vanemad, kes meile wanga peale panevad. Ka sotsiaalsed institutsioonid nagu kool, kirik ja avalikud organisatsioonid pakuvad kÔik meile enda ettekirjutusi, keeldusid-kÀskusid, mis rÀÀgivad kindlate kÀitumisviiside poolt ja vastu. Kui me jÀrgi mÔtlemata nendega kaasa lÀheme, laseme neil oma Ashe Àra vÔtta.
Eelmisest erineb olukord, kui tunnistame mĂ”nd seisukohta sellepĂ€rast, et oleme selle lĂ€bi mĂ”elnud ja nĂ”ustume sellega ning aktsepteerime seda kui normi. See lubab meil sĂ€ilitada oma isiklikku VĂ€ge; aga sunnib meid logelema selle ĂŒhiskondliku korra sees, mis niisuguse normi kehtestas. John Keatsi sĂ”nade jĂ€rgi vĂ”ib see „maha lĂ”igata ingli tiivad, usurpeerida kogu vĂ”imu, tĂŒhjendada pĂ€kapiku kaevanduse, kaotada vikerkaare ...”
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
maya
Valge pÀike
Valge pÀike


Liitunud: 28 Jan 2004
Postitusi: 32
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Esm Veeb 26, 2007 5:23 pm    Teema: Vasta viitega

Ja raamatu lÔpuread:


OLE ENDA VASTU HEA –
OLE ENDALE JUMAL

Maailmas pole tuntud korra, muutumatute reeglite ja lĂ”pliku autoriteedina absoluutset tĂ”de, mille poole pöörduda. On ainult energiad, mida te saate kujundada, nimetada ja mÀÀratleda nii, nagu tahate. Ja enda jaoks saate seda teha ainult teie ise. Meil kĂ”igil on oma tĂ”de ja see on just sama reaalne ning vÀÀrtuslik kui teise inimese oma, ĂŒkskĂ”ik kes see teine inimene on.
On palju inimesi, kes proovivad teilt teie vĂ€ge Ă€ra vĂ”tta: poliitikud, peda¬googid, usujuhid, gurud, kohtunikud, maksuametnikud, kallimad ja vanemad. Neil on nende oma tĂ”de, nende elamisviis ilmas. Te ei pea seda enda omaks tunnistama. Me kĂ”ik elame oma maailmades ja meil on oma tĂ”ed.
Kuid me ei pea seda tegema ĂŒksi. See, mida me inimolenditena saame ĂŒksteisega jagada, on moraalikoodeks, kokkulepe, kuidas me nĂ€eme maail¬ma ja seda energiat, mida me kasutame: armastust, vihkamist, head ja kurja, et seda sellisena kujustada. Meie kui arenemisvĂ”imeliste olendite ĂŒlesanne on olla kindlad, et me kasutame seda energiat austusvÀÀrse eluviisi, ĂŒmbruskonna, planeedi kui terviku ja kĂ”igi elusolendite, kellega me endi ruumi jagame, heaks.
LĂ”puks pöördume kĂ”ik tagasi Ginesse, saame iseendi esivanemateks. See, mille me selja taha jĂ€tame, on enda olemasolemise tunne, hinge töö ja mĂ€lestused, mis teistele vĂ”ivad meist jÀÀda. See ei ole elu pikkus, mis loeb, vaid meie töö kvaliteet. See peaks innustama meie lapsi tegema suuremaid asju ja varuma rohkem energiat, mida nad saavad kasutada maailma kujundamiseks ja ĂŒmberkujundamiseks.
Ma loodan, et jÀtan oma lastele mÀlestuse toredast koosveedetud ajast, mÔnedest seiklustest ja teadmise, et ma armastasin neid. Sellest vÔivad nad ammutada jÔudu ja kujundada oma maailmapilti. Kui suren, ei saa ma neile materiaalselt jÀtta midagi rohkem kui see; energia, mille ma jÀtan, on ainus reaalne pÀrand, mis neil minult on. VÔib-olla nende mÀlud ergutavad neid looma maailma paremaks, tÀis seiklusi ja armastust, nii, nagu nemad seda nÀevad. See on kÔik, mida ma saan paluda vÔi millele loota.
Laiemale kogukonnale jĂ€tan oma Ă”petused ja inimesed, keda olen ter¬vendanud. Kui Ă”petasin töögruppides inimesi hĂ€sti, siis on nĂŒĂŒd maailmas rohkem hĂ€id tervendajaid, kes suudavad aidata luua tasakaalustatud, haigustevaba maailma. Kui olen arstinud inimesi hĂ€sti, siis on enam inimesi, kes on vabamad ja vĂ€gevamad ning suudavad anda enda panuse siia maailma, kui see on nende valik.
IgaĂŒhel meist peab olema nĂ€gemus millestki, mis on meile tĂ€htis, mis annab meie elule eesmĂ€rgi ja mĂ”tte, lubab meie hingedel Ă”ilmitseda ning vĂ”imaldab meil tegutseda maailma kogukonnas, kuhu me kuulume. Ilma selleta pole meie elul tĂ€hendust.
Ei ole nii, et peaksite oma surivoodil ĂŒtlema, et olite suurim filmimogul Hollywoodis, rikkaim kaupmees Wall Streetil vĂ”i maailma kĂ”ige kardetum diktaator. Te ei saa anda surmale oma elu eest osa oma jĂ€rgmises filmis, kulda oma rahakotist ega auastet oma armees. LĂ”puks peate ikkagi surema.
Mille eest teid vÔidakse meeles pidada, on energia, mida teie isiklikult vÀljaspool oma rolli ja oletatavat staatust olete pannud maailmasse ja seda osamaksu, mille olete teinud teiste heaolu heaks vÔi kahjuks. Need on asjad, mida hinnatakse, kui te jÔuate Abyssi Vetesse ja teie elu kaalutakse ning asjad, mille eest kogukond saab teid austada vÔi vihata.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Veeb 26, 2007 7:00 pm    Teema: Vasta viitega

maya kirjutas:
MĂ€rtsis peaks vĂ€lja tulema uus raamat Haiti vodoust, "Vodou-Âčamaan".
JÀÀn huviga ootama ...
Tagasi üles
maya
Valge pÀike
Valge pÀike


Liitunud: 28 Jan 2004
Postitusi: 32
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Teis Märts 13, 2007 10:30 am    Teema: Vasta viitega

SUURIM SALADUS

Vodou suurim saladus on arusaamine, et tavalised inimesed, mitte jumalad, juhivad kosmost. Need oleme meie ja meie teod, mis vÔivad imesid teha. Meie anname neile tseremooniate ja rituaalide abil identiteedi ja vÀe. Me vÀljendame nende kaudu iseendid kui osa teadlikust arengust Armastuse poole. Jumalad oleme meie.
Haitilane sÔnastab oma arusaamad headusest vÔi kÔlblusest kui inimteadvuse toimimisest, kogemustest, teabest, mÔistmisest ja distsipliinist. Ta kasutab rituaale kui vahendeid, mille abil inimene suunab universumi loomult moraalituid jÔude moraalsete sihtide saavutamise poole.
Inimteadvusel on vodou metafĂŒĂŒsikas kĂ”igi seda saatvate jĂ”udude ja vĂ”imaluste hulgas kĂ”rgeim positsioon. SellepĂ€rast mĂ”istab haitilane vaimu, mida ta eristab kehast, pÀÀstab selle abyssist ja jĂ€tab kui esivanemate pĂ€randuse oma jĂ€reltulijatele. Sellest kĂ”rgemaks ta peab vaid jumalikkust.”
Ei tohi olla ĂŒhtki kahtlust, et load on reaalsed, et neil on isiksus ja isikupĂ€ra, mis on rohkem kui inimlik vĂ€ljamĂ”eldis. Kuid mis siis on lĂ”puks selle tegelikkuse loomus? Mis on load?
Nad on vahendajad inimkonna ja kosmose hinge vahel; universumi energia, mida juhib ja kanaldab inimliku kujutlusvÔime vÀgi ning selle loov geenius, et luua lÀbi maagia maailma. Me loome jumalad endi kujutluses, just nagu nemad loovad meid. Kui meil on Ashet luua selliseid olendeid ja töötada koos nendega, siis kui vÀgevad me tegelikult peame olema?
Haitilastel on vanasĂ”na, „Suured jumalad ei saa ratsutada vĂ€ikestel hobustel.” Mida rohkem me julgustame oma teadvust arenema, tĂ€iustuma, saama rohkemaks kui oleme meie, eriti kui keskendume unistamisele paremast maailmast, seda vĂ€gevamalt suudame kanaldada seda energiat ja seda reaalsemaks muutuvad load.
„Jumalikkus on siin, praegu ja ... Ă”igel esitamisel ja sisevaatlusel saab seda muuta inimese intellektile nĂ€htavaks. Inimesele on antud viies ruumimÔÔde, mis on igavik, kĂ”rgem ajas ja ruumis toimuvast; ja inimene, kes on saanud teadlikuks sellest dimensioonist on maises paradiisis, isegi kui turist suudab temas nĂ€ha ainult rĂ€past paganat lagunenud onnis.”
Load tahavad anda meile vaid armastust ja head. Ma ei saa seda tĂ”estada, kuid teie endi rĂ€nnakud vaimuilma vĂ”ivad teile seda mĂ”ne aja pĂ€rast nĂ€idata. Armastus on kĂ”ige vĂ€gevam tervendaja ja me saame kĂ”ik luua Maal rohkem tervist ja Ă”nne, kui oleme valmis oma kartustest ĂŒle saama ja mĂ”istame teistsugust, seame eesmĂ€rgiks teha maailmas head. Meist peavad saama vaimsed aktivistid, nagu Dalai Laama kirjutab. Kui tahame oma maailma tervendada, tahame, et see oleks meile parem paik, peame otsustama muuta oma nĂ€gemust maailmast. Otsustamine algab meist, igaĂŒhest meist isiklikult.
Inimesed teevad oma unistused teoks. Me loome vaimude ning inspiratsiooni juhtimisel maailma. Me peame leidma ĂŒles endi inimlikud probleemid ja need lahendama.
NĂŒĂŒd on ka teil aeg teha midagi vĂ€gevat. Me ei saa teada tunnetamatut. Meie elud ei tekita tundeid. Ratsionaalne mĂ”tlemine pole meie abivaim. Me ei saa iialgi seda kujundada. Mida on vaja teha, on teod, kasvĂ”i ĂŒks kĂ€eviibe, mis vĂ”ib olla, nagu kĂ”ik viiped, tĂ€iesti tĂ€hendusetu. ÜheksakĂŒmmend protsenti universumist on lĂ”ppude lĂ”puks „puudu;” see on nĂ€htamatu, teadusliku analĂŒĂŒsi jaoks tajumatu. Selles mĂ”ttes pole enamusel sellest, mida me teeme, tĂ€hendust. Kui me ehitame enda ĂŒmber maailma, peame sellest kinni haarama ja tunnistama, et need oleme meie – meie ainuĂŒksi, kes saavad anda sellele usu ja vĂ€e lĂ€bi tĂ€henduse. Siis saab maailma teha ka uueks, tĂ€iuslikult triviaalseks ja seetĂ”ttu perfektseks.
Loodan, et laste ja lapselaste jaoks ehitab teie vÀgi parema ilma kui see, mida teie tunnete.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
morganaa
Valge pÀike
Valge pÀike


Liitunud: 7 Apr 2007
Postitusi: 18

PostitusPostitatud: Esm Apr 09, 2007 9:47 am    Teema: Vasta viitega

http://www.youtube.com/watch?v=zH9ktru-TEs
_________________
Surm ongi see,mis motiveerib meid tegema paremaid asju elus..
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Juun 19, 2007 8:25 pm    Teema: Vasta viitega

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?159198
Tagasi üles
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Juun 20, 2007 7:43 pm    Teema: Vasta viitega

Pool 12 sain raamatu kÀtte ja kell 7 oli lÀbi.

Aga huvitav on see, et mis puutub riitusliku kĂŒlge siis midagi tĂ€iesti uut ma ei leidnud.
Ainuke huvitav asi oli see, et vodous ei ole tegelikult nukkudele nĂ”elravi tegemine nii levinud kui seda ĂŒldiselt teadakse. Filmide pĂ”hjal.

Aga raamatut lugedes tuli idee, et kui ĂŒhendaks kaose maagia ja vodou.
Peab mÔtlema ...
Cool
Tagasi üles
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Juun 20, 2007 10:40 pm    Teema: Vasta viitega

Veel ĂŒks naljakas asi.
Kui ma hakkasin voodoo vastu huvi tundma siis kĂ”ige sĂŒmpaatsem tegelane oli seal Baron.
Ja tÀna leidsin sellised seosed

1. ma olen terve elu elanud surnuaia ÀÀras. mis on tema valitsemis valdkond.
2. ma vÔin nalja heita vaimsetel teemadel ja rikkuda seda reaalsusest vÔetud nÀidetega. nagu tema
3. kui ma rÀÀgin siis mingi osa moodustab erootilise alatooniga jutt. nagu temal
4. kui keegi baroniga seestub hakkab ta tantsima vÀgagi vÀlja kutsuvalt ja kui mina tantsin siis see meenutab rohkem juba eelmÀngu
5. ma suitsetan palju nagu tema. Kuigi mitte sigareid nagu tema
6. alkohooli ma suhtun nii nagu tema.
7. ropendan palju nagu tema.
Tagasi üles
viplala
Arengumaag


Liitunud: 19 Juun 2004
Postitusi: 2042
Asukoht: sÔawÀljal

PostitusPostitatud: Kolm Juun 20, 2007 11:45 pm    Teema: Vasta viitega

.Raul. kirjutas:

1. ma olen terve elu elanud surnuaia ÀÀras. mis on tema valitsemis valdkond.
2. ma vÔin nalja heita vaimsetel teemadel ja rikkuda seda reaalsusest vÔetud nÀidetega. nagu tema
3. kui ma rÀÀgin siis mingi osa moodustab erootilise alatooniga jutt. nagu temal
4. kui keegi baroniga seestub hakkab ta tantsima vÀgagi vÀlja kutsuvalt ja kui mina tantsin siis see meenutab rohkem juba eelmÀngu
5. ma suitsetan palju nagu tema. Kuigi mitte sigareid nagu tema
6. alkohooli ma suhtun nii nagu tema.
7. ropendan palju nagu tema.

nÀrtsinud elumehe kirjeldus Laughing
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Juun 20, 2007 11:50 pm    Teema: Vasta viitega

Veelgi naljakam. See siis tĂ€hendab, et ma olin eelmises elus elumees ja nĂŒĂŒd tulin sellesse ellu puhkama Rolling Eyes
Tagasi üles
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Juun 21, 2007 1:04 am    Teema: Vasta viitega

Aga siiski ma leian, et voodoo on ĂŒks vĂ”imsamaid shamanistlike sĂŒsteeme ja ta sarnaneb paljuski Vigala Sassi Ă”petustele.
Tagasi üles
Arhlee
Beez pÀike
Beez pÀike


Liitunud: 13 Okt 2007
Postitusi: 274

PostitusPostitatud: Laup Okt 13, 2007 9:02 pm    Teema: Vasta viitega

mĂŒĂŒt vĂ”i fakt.... hmmmmm.... isegi ei tea.
_________________
terÀÀ =)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
.Raul.
Külaline





PostitusPostitatud: Laup Okt 13, 2007 10:06 pm    Teema: Vasta viitega

Arhlee kirjutas:
mĂŒĂŒt vĂ”i fakt.... hmmmmm.... isegi ei tea.
Sa vÔid kindel olla, et fakt
Tagasi üles
Arhlee
Beez pÀike
Beez pÀike


Liitunud: 13 Okt 2007
Postitusi: 274

PostitusPostitatud: Laup Okt 13, 2007 10:08 pm    Teema: Vasta viitega

.Raul. kirjutas:
Arhlee kirjutas:
mĂŒĂŒt vĂ”i fakt.... hmmmmm.... isegi ei tea.
Sa vÔid kindel olla, et fakt




okhiii tÀnud sulle Razz





.....tore et kah sellised olemas on.....
_________________
terÀÀ =)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte MSN Messenger
arnevunk
Tumeroheline pÀike
Tumeroheline pÀike


Liitunud: 20 Nov 2008
Postitusi: 111

PostitusPostitatud: Teis Dets 16, 2008 3:34 pm    Teema: Vasta viitega

vvvv
vvvvv
vvvvvv
vvvvv
vvvv
vvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvvv
vvvvvvvvvvvvvvvvvvv
_________________
http://pendlikool.forumotion.com/
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
.Raul.
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 11 Märts 2008
Postitusi: 1347
Asukoht: Helsingi/ Rakvere

PostitusPostitatud: Püh Veeb 15, 2009 4:03 am    Teema: Vasta viitega

Valdjas kirjutas:
Pompa Ÿira on lahe tĂ€di Wink Wink

Tundub, et enda silmaringi laiendamiseks kolistan ka pisut mööda internetiavarusi ja ka muid avarusi mööda.
Kuid vÀga pretensioonikas Very Happy
_________________
Ole enda vastu hea
Ole enda jaoks jumal
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Erinevad teemad Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3 ... 10, 11, 12
Lehekülg 12, lehekülgi kokku 12

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group