Arengumaagide Foorum

[Majakavaht]

Ohtlik hobi – Moosese mängud.

Lugesin artikli (Martin Helme: Ohtlik hobi) korduvalt läbi. LÃĩpptulemusena jÃĩudsin järeldusele, et tegu on siiski pahatahtliku, vaenuliku ja väga tÃĩsise usulise sallimatuse väljendusega. Autor ei kaitse artikliga oma usulisi vaateid vaid hoopis rÃŧndab alatul ja inetul kombel talle vastumeelt usutunnistusega inimesi.

Esimene sallimatuse väljendus on korduv väljendi „sekt” kasutamine koos mitmesuguste omadussÃĩnadega. SÃĩna ususekt tähistab eesti keeles vaieldamatult peamiselt kitsarinnalise ja tugevalt dogmaatiliste vaadetega usklike Ãŧhendust; ususekt ei oma kunagi positiivset varjundit. Seda teab ka autor ning pÃŧÃŧab seda tÃĩsiasja kasutades seada maausulisi halba valgusesse. Teise usundi alusetu seadmine aga halba valgusesse näitab just ennekÃĩike usulist sallimatust aga mitte soovi oma usulisi seisukohti ja vaateid argumentidega kaitsta vÃĩi selgitada.

Kui me jätame autori väljendist „eklektiline väike ususekt” välja sÃĩna väike, siis täpselt sama terminit vÃĩime kasutada ka autori enda usu kohta - eklektiline ususekt, ehk siis mitmetest erinevates allikates kombineeritud kitsarinnaliste ja dogmaatiliste vaadetega usklike Ãŧhendus. Ajaloolasena ei saa Martin Helme seda eitada, kuna ristiusk ja selle erinevad alavoolud on oma päritolult just kombineeritud väga erinevatest allikatest ning ka vägagi dogmaatiline.

Artikli sisu ongi oma olemuselt suuresti teise usu pÃĩrmustamine ja mÃĩnitamine. Siinkohal jällegi Ãŧks nope artiklist: „Parimal juhul on maausuliste rituaalide ja kommete näol tegemist tuletuste ja kopeerimistega”. Tekib kÃŧsimus, millega on halvimal juhul tegemist. Autor jätab siin meelega halvima osa lugeja kujutlusvÃĩime hoolde, sest ega halvim ei saa kuidagi olla parem parimast. KÃŧsime millega on tegu kristlike rituaalide ja kommete puhul? Ka kristlike rituaalide ja kommete näol tegemist tuletuste ja kopeerimistega, seda aga autor ilmselt tunnistada ei julge? Kas autor arvab, et kristlikud rituaalid ja kombed on autentset jumalikku päritolu andes Ãĩiguse pÃĩrmustada teisi?

Vaatleme veel Ãŧhte autori mÃĩttekäiku: „Teiseks on tegu paganliku religiooniga ehk siis definitsiooni järgi kristlusele vastanduva usuga. TÃĩepoolest, paljudele taarausust jutlustajatele ongi see varjatud vÃĩimalus näidata oma varjamatut vaenulikkust kristluse suhtes.” Mis pÃĩhjustel aga jätab autor mainimata mÃĩiste „pagan” tegeliku tähenduse judaismis ja kristluses? Siin peaksime tagasi vaatama Moosese kui usu sÃŧstematiseerija poole, kes andis Israeli rahvale pÃŧha käsu Jumalalt – hävitada paganad kui patused ja ebajumalakummardajad. Seega ei vastandu ennekÃĩike mitte muud usundid kristlusele vÃĩi judaismile vaid just need usundid ise esmalt vastanduvad teistele usunditele. Seda kinnitavad ka mÃĩlema usundi ajalood. 2000 aastat kristluse ajalugu muud ei olegi kui verest nÃĩretav ususÃĩda teiste usundite vastu. Loomulikult autor sellest tÃĩest vaikib. Samuti ei esita autor Ãŧhtegi konkreetset fakti, et taarausulised on vaenulikud kristluse suhtes. Ei ole veel seni kohanud Ãŧhtegi kristlaste suhtes vaenulikku maausulist, kÃŧll aga on nad vägagi kriitilised ristiusu kuritegude suhtes, kurb, et autor sellist asja tÃĩlgendab vaenulikkusena oma usu suhtes.

Peatuksin veel paaril autori väitel: „Kui maausulised ei Ãŧritaks end valede ja vÃĩltsÃĩiglusega ehtida, siis poleks mul neile ilmselt mitte midagi paha Ãļelda.” Ja jällegi autorilt ei Ãŧhtegi väiksemat fakti oma väite tÃĩenduseks. Lihtsalt Ãŧks alusetu teist usundit halvustav väide. Samasse kategooriasse kuulub teinegi väide: „Ent on veel Ãŧks pÃĩhjus, miks maausulised naudivad meedia sÃŧmpaatiat ja miks paljud sageli täiesti asjassepuutumatud inimesed nende pea olematu religioonifilosoofia kaitsmise enda sÃŧdameasjaks vÃĩtnud on.” Milles ja kuidas väljendub maausuliste poolt meedia sÃŧmpaatia nautimine? Miks on maausuliste religioonifilosoofia olematu? On autor ikka pädev rääkima maausuliste usundist? VÃĩi levitab ta nimelt faktivigu?

Ka tekitab minus kÃŧsimusi lause: „Väga ahvatlev on hakata iseenda seadusandjaks ja kohtumÃĩistjaks.” 2000 aastat on kristlased Euroopas pÃŧÃŧdnud olla Jumala poolt seatud seadusandjaks ja kohtumÃĩistjaks. See ajalugu on Ãĩudu tekitav.

Samuti tÃĩmbab autor vÃĩrdusmärgi kÃŧmne käsu ja kristluse vahele, mis näitab, et autor ei ole siiski väga kodus kristlikus dogmaatikas. Kuigi 10 käsku on ripuvad pea iga teise kiriku seinal vÃĩi nende Ãŧllitistes, ei leia me kristliku usundi alusdokumendist Uuest Testamendist kÃŧmmet käsku vaid kÃĩigest 2 käsku koos terve rea muude igapäevaelu reguleerivate korraldustega. Alustrajavaid käske kui selliseid aga on sisuliselt kaks. Arvustades suure hooga maausuliste religioonifilosoofiat jääb autorile märkamatuks, et oma enesegi religiooni alustÃĩed endale täiesti tundmatud.

Aga vaatleme autori mÃĩttekäiku seoses kÃŧmne käsuga: „Paganlik religioon Ãŧtleb a priori lahti kristlikul usul pÃĩhinevast eetikast ja moraalist. KÃŧmme käsku? MÃĩttetu rämps, käi parem allikate ja tammedega nÃĩu pidamas ja tee, nagu sulle endale parem ja targem tundub. Kui lihtne on nii elada, kas pole?” Siinkohal jätab autor loomulikult välja toomata, et kÃŧmnest käsust 30% on algse juudi ainujumala Jehoovaga seonduvad, kelle kÃĩrval ei tohi olla teisi jumalaid. Ülejäänud seitse käsku aga leiame ka ÃŧkskÃĩik millisest teisest usundist Ãŧhel vÃĩi teisel moel, tegu on kÃĩige lihtlabasemate omandisuhteid jms reguleerivate seadustega. Kui eeltsiteeritu ei ole usulise sallimatuse väljendus, mis see on? NÃĩuda teistelt 10 käsu järgimist, milledest just esimesed käsud on seonduvad usuvabaduse piiramisega ja kohustusliku usu seadmisega on ilmselgelt teiste inimeste enesemääramis- ja pÃĩhiÃĩiguste mittetunnustamine.

Nii on autor selle artikliga end ise seadnud seadusandjaks ja kohtumÃĩistjaks. Aga tema kohtumÃĩistmine ei ole Saalomonlik, mis toetub tÃĩenditele ja objektiivsetele tunnustele vaid hoopis despootlik – meelevaldne, tÃĩendite ja objektiivsete tunnusteta. Kas autor tÃĩesti arvab, et ta erineb oma olemuselt islamiäärmuslasest?

[lendmadu]

Muidu pole viga, aga viimase lause vÃĩiks välja jätta, see ei anna midagi juurde.

[vambola]

[Arxos]

See usklikuks olemine on Ãŧldse Ãŧks ohtlik hobi

[JÃŧrka]

Kristlased satuvad vaimude meelevalda,kes nendega lollitavad ja dogmasid uskuma panevad,kristlased on ise ka väga vaenulikud teisiti mÃĩtlejate suhtes.Kristlikus foorumis stampidest erinevat juttu kirjutada ei saa,see kustutatakse vÃĩi liigutatakse huumorinurka.

[Naine]

Pidevalt kirjutatakse kristlaste vaenulikust mitte kristlaste suhes, aga mitte kuidagi ei näe kÃĩrvalseisja seda, mis neil endal seal siseringis toimub. Katoliiklased peksavad luterlasi, luterlased jehoovakaid ja need omakorda mormoone, vÃĩi vastupidi, aga kohati läbisegi ja kÃĩigile korraga. Ma isegi ei tea mitusada (vÃĩi tuhat) kristliku haru on rajatud, vÃĩttes sinna kampa ka kÃĩik juba hääbunud liinid, mis oma äärmuslikel kirjeldustel olid algselt juba hukile määratud. Jumal on nagu 1, tÃĩlgendus samapalju kui kristlasi. VÃĩta sa nÃŧÃŧd kinni, kes pääsab paradiisi ?