Arengumaagide Foorum

[Arxos]

MÃĩte on jÃĩud, mis vÃĩimaldab muuta elu. MÃĩte mÃĩjutab kÃĩike eksisteerivat. Mida rohkem pÃĩhineb inimese mÃĩtlemine sellel, kuidas muuta ise enda elu, seda rohkem jÃĩudu jääb inimesele endale. Kui inimene mÃĩtleb teiste inimeste muutmise pärast ehk teiste eest nende elu muutmise jaoks, seda rohkem hävitab ta ise enda muutmist vÃĩimaldavat jÃĩudu.
Kahe inimese mÃĩistmine ei saa olla sama.
Teiste eest ei saa midagi ära mÃĩelda, neile ei teki sellest mÃĩistmist.
Kahte elu korraga elada ei saa, proovides seda teha, jääb Ãŧks elu samal ajal elamata.
MÃĩistlik on aga Ãĩpetada ja Ãĩppida. Õpetamine toimib siis, kui Ãĩpilane soovib teid mÃĩista ja läbi selle mÃĩista nii ise ennast kui ka kÃĩike muud eksisteerivat. Samas enda arusaadavaks tegemisel on tavaliselt tarvis ennast teise jaoks arusaadavaks teha ja Ãĩpetamise käigus kipuvad Ãĩppima nii Ãĩpilane kui ka Ãĩpetaja.
Seega minu arvates Ãĩpetamine ei ole ennast ohverdav tegevus ega teise eest teise elu ära elamine.

Mida täiuslikum mÃĩistmine, seda suurem jÃĩud on mÃĩttel.
Kuna kÃĩik mÃĩjutab kÃĩike, siis mida täiuslikum mÃĩistmine on inimesel, seda rohkem mÃĩjutab see inimene teisi ja seda vähem saavad teised teda ennast mÃĩjutada (p.Ãļ. seda suurem magnet see inimene teiste kÃĩrval on).

edit: Ja maailmast on väga hästi näha, kuidas Ãŧritatakse panna kÃĩiki vÃĩimalikult sama moodi mÃĩtlema ja hallile massile "vastuolulist" mÃĩtlemist maha suruma. Seda on tehtud peamiselt tänu usunditele, mis käsevad, ähvardavad, piiravad ning suunavad häbenema ise enda mÃĩistmist. Mida rohkem inimene salgab maha ise ennast, seda väiksemat osa enda potensiaalist on inimene vÃĩimeline rakendama.