Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
Hella Arengumaag
Liitunud: 22 Juul 2009 Postitusi: 881
|
Postitatud: Kolm Nov 06, 2013 3:33 pm Teema: Uue ajastu meeskonnatöö |
|
|
Meie ümber tehakse väga palju meeskonnatööd. Palju on seda nn oomega jõudu, mis loob standardid ja paneb kõik inimesed ühiselt tegutsema. Selle näiteks on sõjaväed, koolid, sümfoonia orkestrid, meditsiinisüsteem, poliitika jne. Aga nende kõigiga on üks tõsine probleem: need süsteemid teevad inimesest tühise mutrikese. Nendes süsteemides ei saa areneda ning väljenduda inimese omapärad ning potensiaal. Sellistes süsteemides eksisteerimise edu saladus on enese vähendamine, madala profiili hoidmine. Sest need on süsteemid, kus asendamatuid inimesi pole olemas. Inimese kohustus sellistes süsteemides on käia etteantud teedpidi, etteantud viisil, etteantud tulemuseni.
Inimese jaoks on selline süsteem probleem, kuna oma huvide järgimine, enesearendus ning potensiaali avaldumine on just need, mis annavad energiat ja tekitavad motivatsiooni millegi nimel tegutseda. Kui inimene pole juba kaua enda jaoks midagi teinud, siis hakkab tema energia aina vähenema, tekib jõuetus, depressioon. Inimesel tekib tunne nagu ta ei elaks tõeliselt, vaid oleks mingisugune kehatu mittetõelist elu elav vari. Andres Ehini luule Vaiko Epliku laulus esitab seda väga tabavalt: http://www.youtube.com/watch?v=Y5SKcMYnm-Q
Meie tänapäeva maailm on stressirohke. Inimesed teevad meeletult palju tööd. Nii palju tööd, et nad ei jõuagi ja lõpuks ei tahagi iseenda vajaduste peale mõelda. See hakkab kajastuma olevikust ning oma kehast kaugenemisena, mis peegeldub tuimusena. Inimesest on kadunud inimlik mõõde, järgi on jäänud biorobot. Kui seni võis tunda inimene veel valu sellest piinavast tõdemusest, et elu on tühi, hall mõttetu kulgemine, siis biorobotiks muutudes on inimene kaotanud võime tunda tundeid (ka empaatiat).
Miks meie, inimesed, seda teeme?
Sest millegipärast välistavad isiksus ja meeskonnaliikmeks olek üksteist. Kui tahad olla isiksus, siis ei saa teha meeskonnatööd ja vastupidi. Millegipärast on nii, et meeskonnatöös ei ole aktsepteeritud kellegi oma arvamus, nägemus, kuidas asju teha. Katsu sa koolis, orkestris, meditsiinis jne öelda, et sul on mingisugune oma arvamus. Sa riskid oma töökohaga, oma töösuhetega.
Käisin eile arengumaagide kokukal, kus Tokroda rääkis, kuidas uue ajastu meeskond koosneb isiksustest, kus vajadusel on igaüks enda spetsiifilises valdkonnas teiste juht. Seda on teoreetiliselt lihtne mõista, aga tegelikult eeldab see hoopis uuel tasemel intelligentsust inimeste vahel. Võimet tunnetada ja väärtustada teist inimest, näha ja toetada teise inimese potensiaali avaldumist. Uue ajastu meeskonnatöö oleks loomulik, kui meil oleks juba valmis arenenud juhid, kes oma valdkonda valitseda suudavad. Probleem aga seisneb selles, et meil pole juhtide kasvukeskkonda. Meie kõigi kasvukeskond on olnud selline, kus tuleb käia etteantud teed pidi, etteantud vahendite abil, etteantud tulemuseni. See töö on meist kõik viimseni välja pigistanud, andmata aega ning energiat iseenda avaldumiseks. |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|