Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nõmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Petitsioonid mis kustusid peale HARTA12 ilmumist.

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Toorumi aborigeenium
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:06 pm    Teema: Petitsioonid mis kustusid peale HARTA12 ilmumist. Vasta viitega

31
Tegin mõned päevad peale HARTA12 ilmumist, sellest inspireerituna petitsiooni, nädal aega ei aktiveeritud, pidasin petitsioon.ee haldajaga kirjavahetust, ning asi aktiveeriti, aga ta sai aint mõned päevad aktiivne olla ( panin Nõmmeraadio facebookilehele isegi lingi üles, ehk keegi juhtus nägema ), kui asi jälle mitteaktiveerituks muutus. Juuvist on kuskilt "kõrgemalt" näiteks Toomas Pilveselt või mõnelt Estbanaainia KGBiidilt tulnud korraldus asi maha võtta, et HARTA teema mingisse järjekordsesse hämasse summutada. Muide tükk aega enne HARTA12 tegin ühe petitsiooni mis on veel isegi aktiivne ja mis sisaldas samu mõtteid kui see HARTA12, aga ilma vohava sõnamulinata. Kuid ka see kustus just mõüni aeg tagasi, peale HARTA tekkimist. Eitea, kas nüüd ootab mind mingine represseerimine. Aga siin see petitsioon klikiditatuurist:

Erakondade tagatubade klikidiktatuuri lõpetamine!

Harta12 on üldsõnaline hea algatus, aga sealt tuleks asju nüüd edasi arendada. Kandidaadid, kes saavad valijatelt mandaadi, millest riigikokku pääsemiseks ei piisa on häälte OMANIKUD ( kuni valija neid mingil põhjusel tagasi võtta ei taha, aga sellest edaspidi, sest pätistunud ja usalduse kaotanud saadikute tagasikutsumist, ehk reaalset poliitilist vastutust meil ju praegu peaaegu ei eksisteeri ) ja neil on valijate antud mandaat, ehk õigus ise OTSUSTADA, keda oma erakonnast häältesaagiga toetada. Valijad on usaldanud oma hääle konkreetsele kandidaadile, mitte erakonna juhatusele selleks, et nood saaks omale kuulekaid karjeristlike poliitbroilereid pukki upitada! See tähendab, et häältesaak demokraatlikus, ehk mittepartokraatlikus ( partokraatiat iseloomustab Nõukogude Eesti hümni salm: "partei me juhtimisel suuna annab ja võidult võitudeni viib me tee" ) riigis ei tohi kuuluda parteile, selle juhatusele oma võimulpüsimise kindlustamiseks, vaid konkreetsele kandideerinule. Ei ole loomulik, kui sinu hääled lähevad erakondade valimisnimekirjade alusel näiteks inimesele, keda sa riigikokku üldse ei sooviks, kuid kes paraku on sinu parteikaaslane. Parteide valimisnimekirjad kaotada! Kui kellegil on paremaid ja arusaadavamaid ideid ülevalt alla dikteeritud partokraatia tagatubade klikidiktatuuri kiiremaks, odavamaks ja optimaalsemaks kaotamiseks, ehk esindusdemokraatiale tõelise esindusdemokraatia tähenduse andmiseks, siis nüüd on aeg ideed välja käia.



Panin ühe kommentaari kah selajal kui petitsioon aktiivseks sain, milles rääkisin ideest natuke laiemalt:

Aare: Pikem artuelu Eesti demokraatia teemal:

Kommentaar lisatud: 28. november 2012 kell 12:51
Ega häälteostmist ka see süsteem ei välista, aga kui poliitikutel on KOHUSTUS avalikust teavitada, kellele ta oma häältesaagi üle kannab, kui ta ise mingil põhjusel riigikokku minna ei saa või ei taha, siis sellega on tema poliitiline eelistatus ja maailma vaade ka kohe näha, ning ega rahvas järgmistel valimistel selle "superstaari" või sportlase poolt oma häält anda ei taha, kes oma valijate toetuse mingile tundmatule, võimuladvikule kuulekale karjeristist poliitbroilerile "usaldas". Sealt on üsna hästi aru saada, kas inimeselt osteti ta hääled, või ta andis nad sellele inimesele, kes seda tema arvates väärida võiks. Muidugi peaks olema järgmine samm see, et rahvas saaks oma antud hääle ka tagasi võtta, mis tähendaks vat seda, et kui keegi kandidaat ka oma häältesaagi maha müüs, siis seljuhul, kui rahvas oma valitud esindaja valikuga rahul pole, jääb too karjerist-broliler, kellele häältesaak delegeeriti ilma oma positsioonist kui ka rahast, ning kandidaat kellele aga rahvas otse oma vastutuse usaldas, oma reptutatsioonist. See süsteem oleks esimene verstapost Eesti demokratiseerimisel, sest ega tegeliku demokraatiat meil pole. Kui erakond või üksikkandidaat tahab rahva tahtega arvestada, ehk olla demokraatlik, siis nimetatakse teda populistiks. Populismi tähendus on ülde ära lörtsitud, kuna poliitilist vastutust ju pole: kõik erakonnad lubavad rahvale populaarseid ehk rahva enamuse ( ehk demokraatliku ) tahtega kooskõlas, mitte vastuolus olevaid otsuseid teha ( populism! ), lubades piimajõgesid ja pudrumägesid, aga miskipärast lubadusteks nad jäävadki ja vat selline valetamine asja ära rikubki. Kui valitsus peaks kandma reaalset poliitilist vastutust ja tagasi astuma, kui tunnistab, et ei suuda oma võetud kohustusi ( ehk antud lubadusi ) täita siis oleks sõnal populism hoopis teine tähendus ja ei jagataks ka tühje lubadusi. Näiteks Põlissoomlased, konkreetselt Timo Soini on nimetanud ennast populistiks, ja ta on oma nime kõige paremas mõttes väärt, sest ta ei taganenud oma põhimõtetest ja keeldus seetõttu valitsusse minemast ( ehk ta ei taganenud lubadustest, ei hakanud valelikuks populistiks/demokraadiks ). Praegune petitsioon ongi mõeldud erakondadele ja eelkõige neis olevatele südametunnistusega inimestele. On huvitav jälgida, kuidas sotsiaaldemokraadid Harta12-le hääli andes justkui harta põhimõtetega nõustuvad, aga selgelt on läbinähtav, et Hartat ära kasutades püütakse enda poliitilist populaarsust ( populism! ) tõsta, jättes oma erakonnasisese demokraatia täpselt samaks kui kõigil teistel erakondadel ja lükates ühe kõige vajalikuma klausli sellest, valimisseaduse muutmise ( valimisseadust tulekski ju nii muuta, et see välistaks erakondade tagatubade partokraatliku diktatuuri!!! ) tahaplaanile. Kõige tähtsam Harta12 juures on muidugi RAHVAALGATUSE ehk TEGELIKU DEMOKRAATIA toomine poliitikasse, aga kas praeguses süsteemis, kus KÕIGIS parteides valitseb erakondade tagatubade diktatuur, ehk võimul on kasuahned karjeristid, kes võimule saades püüavad eelkõige oma võimu kindlustada, on üldse reaalset lootust et rahvaalgatus mingilgi kujul tuleb? Tuleb ju meelde, kuidas pea KÕIK erakonnad olid poolt, et president tuleks valida otse, nagu demokraatlikes riikides, mitte nii nagu USA-s või Süürias, kus seda teeb mingisugune komisjon ( siinkohal lisaks, et Süürias praegune võim püüab muuta põhiseadust, et korraldada esimesed demokraatlikud valimised, seda olukorras, kus lääs, näiteks USA rahastab alqaeedat ja varustab neid stingeritega, mida isegi Eestile keelduti müümast, kuigi oleme Afganistaani esitentsikud ja hukkunute suhtarvult rahva arvuga võrreldes esires ). Kas me saame oma isegi ilma võimuta presidenti otse valida? See näitabki, et kõigepealt tuleks muuta erakonnad temokraatlikumaks ja alles siis on lootust kehtestada ainus tõeline rahva võim: OTSEDEMOKRAATIA. Praegu meenutab Eesti poliitmaastik üheparteisüsteemi kus võimul on partei nimega " Erakondade Tagatubade Diktatuuripartei", millel on siis palju eri fraktsioone nagu: irl, sde reformierakond, iseseisvuspartei, sotsiaaldemokraatlik partei jne. Kõik need fraktsioonid ( "parteid" ) esindavad kindlat gruppi ühiskonnas, mitte ühiskonna kui terviku huve, ning eelkõige esindavad nad iseenda tagatoa huve ( kindlustada võim ). Neid fraktsioone lükatakse esile vastavalt olukorrale ühiskonnas, kui läheb hästi, siis ikka parempoolsed ja kui halvasti siis tõusevad esile vasakpoolsed, sest rahvaenamus kannatab. Aga kõiki parteisid ( v.a. Iseseisvuspartei ja võibolla veel mõni üksik väikepartei ) iseloomustab totaalne kuulekus Brüsselile ja rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele. Kõigi broilerite unistus on saada kunagi brüsselisse suurt sulli kokku ajama... Edasi mõelge juba ise.


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:49 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:11 pm    Teema: Nõuame demokraatliku riigikorda! Vasta viitega

See on teine petitsioon, mis peale HARTA12, kui lehekülg rohkem tähelepanu sai kustus, mille ma avaldasin juba Septembris, kuid mis sisaldas just samu HARTA12 põhimõtteid, ilma vohava sõnakasutuseta. Avaldasin selle anonüümselt, kuna lugema peaks ikkagi sisu, mitte autori(teet) isiksus.

Nõuame demokraatliku riigikorda!

Tegelikuses on olukord veel hullem, parlamenti ei pääse Eestis isegi rahva poolt enim hääli saanud kandidaadid, vaid parteide tagatubades koostatud nimekirjade alusel ülevalt alla dikteeritud kuulekad poliitkäpikud. Ühesõnaga tuhandeid hääli saanud jäävad ukse taha, aga mõnesaja hääälega kuulekad parteisõdurid saavad pumba juurde, ja kui nad ei vajuta otsustamisel seda nuppu, mis ülevalt soovitakse, siis präänikutahtjaid-parasiite on veel. Ühesõnaga Eestis kehtib parlamentaarne-partokraatne diktatuur ( seda kohutavat ebademokraatliku korda nimetatakse poliitdemagoogide poolt "parlamentaarseks delegeeritud esindusdemokraatiaks" ), rahvalt võetakse valimistel nende võim ja lastakse toompealt laias kaares seejärel neile nende tahte vastaselt neli aastat jutti lagipähe, ilma mingi reaalse demokraatliku poliitilise vastutuseta ( poliitiliseks vastutuseks nimetatakse käki kokku keeramisel ainult pudrukausi juurest tagasiastumist! ), ning seejuures öeldakse, et see ongi õige poliiitika, ning rahva tahtega arvestamine pole mitte demokraatia, vaid populism ( tegelikult populismi peetaksegi mujalmaailmas tõeliseks esindusdemokraatiaks ). Eriti hull on aga see, kuidas meil valimisi läbi viiakse. Kas tõesti keegi usub, et rahvas neid samu limukaid valib? Meil ei ole valimiskasid läbipaistvad nagu mujal maailmas, meil ei saa rahvas valimistulemuste lugemist valimiskastide juures jälgida, mis isegi Venemaal on internetist veebikaameratega jälgitav ja salvestatakse ( selleks on meil "valitud vaatlejad" ), meil korraldatakse E-võltsimisi ning häältesaaki ei ole peale häälte ühekordset ülelugemist võimalik uuesti kontrollida. Nõuame: isikuvalimisi ehk erakondade valimisnimekirjade KEELUSTAMIST ( võimule saab see inimene, kes saab TEGELIKUSES kõige rohkem hääli, mitte ei asu valimisnimekirjas eespool ), saadikule valimisel antud hääle tagasivõtmise õigust, rahvaõigust algatada piisava toetajaskonna allkirjade kokkusaamisel seaduseelnõusid. Ning nõuame otsedemokraatia ( otsedemokraatia ongi tõeline rahvavõim, sest siis on võimul rahvas, mitte rahva esindaja ) PÕHIELEMENTI mis isegi Lätis on olemas: ka valitsuse totaalse vastuseisu puhul, piisava hulga inimeste allkirjade olemasolul kohustust valitsusel korraldada SIDUVAID rahvahääletusi! Nõuame demokraatiat diktatuuri/rahavõimu asemel !!!
Olek: ootab aktiveerimist (lõpp 21.12.2012 kell 23:59)



Ühe kommentaari lisasin kah, kuna esilehel sisututvustav lühem lõiguke kustus:

Aare: Jälle mingi jama, lõiguke, mis esileheke pealkirja alla tutvustuseks sai, kustus miskipärast jälle ära, panen kommina üles, siit vast ei kustu:

Kommentaar lisatud: 02. oktoober 2012 kell 13:33

Nõuame demokraatliku riigikorda! Tunnistame tõde, et Eestis pole demokraatiat, vaid demokraatianimeline fassaad, pettus. Argumendid väite kinnituseks: delegeeritud diktatuur, ehk inimene annab oma hääle saadikule ja jääb ilma igasugusest OTSESEST poliitilisest võimust ( kui tal just raha pole saadiku mõjutamiseks omakasu eesmärgil ), sealhulgas pole rahval demokraatliku õigust pätistunud rahvasaadikult oma toetusallkiri tagasi võtta.




Siin on nimed, kes petitsiooni toetasid:
Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
5. 18.11.2012 15:19 Rebeka Oja
4. 15.11.2012 03:39 [nimi teada]
3. 11.11.2012 14:22 [nimi teada]
2. 10.11.2012 17:24 robert krimm
1. 18.09.2012 15:12 [nimi teada]

petitsioon ei ole veel avalik

18.09.2012 00:00 kuni 21.12.2012 23:59

5 häält


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:43 pm). Kokku muudetud 2 korda
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:16 pm    Teema: Liigkasuvõtmisseadus taastada! Vasta viitega

Liigkasuvõtmisseadus taastada!

Meie probleem on see, et rikkus kontsentreerub aina vähema hulga endaarust "tarkade, haritud ja õppinud" inimeste kätte samalajal kui lihtöölise palgast ei piisa isegi normaalse toidu ostmiseks ( öeldake, et "mis sa koolis ei õppinud" jne. ) ning selle nähtuse PARATAMATu tagajärg on see, et vaesunud DEMOKRAATLIKU rahvaenamust saab aina enam, ning neil tekib demokraatlik viha ebademokraatliku vähemuse majandusskeemidesse varjatuddiktatuuri vastu. Paratamatult tekib situatsioon mis võib kasvada kodusõjaks või avalikuks diktatuuriks. Eesti rahvas aga on praegusel juhul valinud kodumaalt põgenemise tee. Ootame huviga, et kui kogu euro ja dollarisüsteem kokku kukub, kas tullakse kodumaale omi kadjakaid nottima või jäädaksegi majanduspõgeniuna küüditatuna välismaale. Ei ole ju normaalne, et 90% rikkusest kuulub 10% kätte ( olukord on vist tegelikuses veel hullem ). Eesti praeguses õiguses ei ole defineeritud, mida kujutab endast liigkasuvõtmine. Mõiste "liigkasu" kadus kasutusest peale II MS lõppu s.t. peale spekulatiivse majandussüsteemi võitu. Enne sõda oli see mõiste enamikus riikides kasutusel. Näiteks Eestis loeti üle 15% ulatuvat kasumimarginaali spekulatiivseks tuluks, liiakasuvõtmiseks, ja see kuulus võõrandamisele riigituludesse. 1920.-1930. aastatel hoidis Eesti riik kaupade hindadel silma peal. Ahneid ärimehi ootasid trellid. Nüüd küsi palju tahad. Tänapäeva Eesti märksõna on kontrollimatu ahnus. Toidukaupade hindadele pannakse kauplustes otsa kuni 40 ja tööstuskaupadele 100 ja enamgi protsenti. Koort ei riisu mitte TOOTJAD, vaid vahendajad. Eesti Wabariigi ajal oodanuks niisuguse äri ajajaid kopsakad trahvid ja vangla, sest siis ei nimetatud seda äriks, vaid liigkasuvõtmiseks.
Olek: ootab aktiveerimist (lõpp 31.12.2012 kell 23:59)



Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
9. 26.11.2012 21:37 Margus M
8. 26.11.2012 14:29 Ago Laiksoo
7. 22.11.2012 20:45 Mait Selge
6. 22.11.2012 16:28 Kea Luige
5. 15.11.2012 21:06 [nimi teada]
4. 15.11.2012 19:02 Aivar Martin
3. 14.11.2012 19:15 rein lehtla
2. 10.11.2012 17:04 robert krimm
1. 18.09.2012 15:12 [nimi teada]





Kommentaarid mis petitsioonile said ( enamik lihtsalt mu kopeetitud liigkasuteemalised lood ajakirjandusest copy pastena panin, kuid nendes on ikka teatud pühast rahvusest tegelaste n8imed ):

Aare: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/liigkasuvotmine-eesti-vahktobi.d?id=27688445

Kommentaar lisatud: 18. september 2012 kell 14:28
Juba 1920. aastal anti Eestis välja määrus hangeldamise ja liigkasuvõtmise tõkestamiseks, mis hilisemate täienduste ja parandustega kehtis kogu vabariigi aja. "Keelatud on toiduainete ja muude vajalikkude tarbeasjade müügil nõuda ja võtta niisugust hinda, mis on üleliigne ja ei olene nende ainete valmistamise ja müügi tingimustest," algas määrus. Esmatarbekaupadeks loeti siis toiduaineid, tubakatooteid, riideesemeid, põllutöömasinaid, raamatuid, arstirohtusid, kütust, majapidamiskaupu jm.
Niisamuti oli keelatud valmiskauba töötlemine (ka pakendi muutmine) üksnes suurema kasu saamise nimel ning kõrvaldada kaupu müügilt "hinnatõusu äraootamise sihil". Ka pidid kõik kauplused ja söögikohad nähtavale kohale riputama hinnakirjad.
Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid. Patustajaid nuheldi türmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle tuhande krooni". Lisaks võis kohus süüdlaselt ära võtta kauplemise õiguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist korda vahele jäi, seda ootas kuni kolmeaastane vangistus (hiljem kuni aasta) ja kukru kergendamine kuni kolme tuhande krooni võrra. Ka võidi temalt kauplemisõigus jäädavalt ära võtta.
Hangeldamise ja liigkasuvõtmise vastu võitlemiseks asutati 1920. aastal igas maakonnas kolmeliikmeline komisjon. Selle kõrgema juriidilise haridusega juhi määras valitsus siseministri ettepanekul, ülejäänud liikmed aga kohalik volikogu. Tegemist oli sisuliselt kohtuga, kes kutsus süüdistatava välja ja määras talle karistuse. Süüdimõistetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse üle otsustas siseminister ainuisikuliselt.

Härra Citroni kirveäri

Mai keskel 1920 tuli pealinnas kokku Tallinna Erakorraline Komisjon Hangeldamise ja Liigkasu Vastu Võitlemiseks. Seekord tõmmati liistule kohalik ärimees Haim Citron. Et Haim vahele jäi, selle eest tuli tal "tänada" ajalehte Vaba Maa. Nimelt ilmus seal nupp "Kuidas kirved kalliks lähevad", milles anti teada, et Citron müütas riigilt odavalt saadud kirveid hirmsa vaheltkasuga.
Ajalehe teate põhjal andis vabariigi prokurör kriminaalpolitseile käsu asja uurida. Juurdlus tuvastas, et Citron oligi 1919. aasta lõpul müünud kaubanduse ühisusele W. Schneider ja Ko ühtekokku 4050 kirvest. Tehing oli kasulik. Citron maksis Riigivaranduste Ülevõtmise Komisjonile väikeste kirveste eest 10 marka tükist ja suurte eest 12, edasi müüs 24 ja 29 marka tükist. Hind aga tõusis veelgi, sest Schneideri äri küsis kirveste eest omakorda 30--35 marka.
Citron taipas kiiresti, et asi on sant, ning palkas endale advokaadiks Jaan ­Teemanti - tulevase Eesti riigivanema. Komisjon süüdistas Citronit kirveste pealt liiga kopsaka kasu lõikamises, mille eest terendas päris krõbe karistus. Kuigi kaitse tegi, mis suutis, ei õnnestunud komisjoni Citroni süütuses veenda. Komisjon leidis ikkagi, et teoga on kahjustatud tarbijate huve ning et Citron on 50 000 marka põhjendamata kasu saanud.
Riik võttis ahnelt kaupmehelt kogu kasumi ära - teda karistati 50 000 marga suuruse rahatrahvi ja ühekuulise vanglakaristusega. Juhul kui Citron nelja päeva jooksul trahvi ei maksa, pistetakse ta türmi kaheksaks kuuks, kõlas komisjoni otsus. Citron maksis raha kähku ära ja kaebas otsuse edasi. Ent asjata, siseminister jättis kaebuse rahuldamata.

Müüs suhkrut kuus senti kallimalt

Kui kergesti võis liigkasuvõtmises kahtlustatavaks sattuda, näitab ilmekalt lugu aastast 1932. Veebruaris sai Nõmme konstaabel A. Kihvas korralduse kontrollida kohalike kaupluste suhkruhindu. Toona ei tohtinud suhkur jaemüügis maksta rohkem kui 27-28 senti kilogramm. "Kontrollimisel selgus, et Nõmmel Leegi t 22 Evdokia Baumanni toiduainetekaupluses müüdud suhkurt väiksel arvul á 34 senti klgr," kirjeldas konstaabel.
Sellest piisas, Baumannile koostati protokoll, samuti kuulas konstaabel ta üle. "Kuni tänaseni müüsin suhkurt 27 senti klgr. Täna lõunal toodi minule Nõmmelt Puhki kontorist üks kott suhkurt kaaluga 100 klgr. Kilost maksin Puhkile 33 senti," õigustas end poeomanik. Puhki kontori juhataja Hans Puhk aga väitis, et pole viimastel päevadel Baumannile suhkrut üldse müünud ja viimasel korral jaanuaris maksis Baumann talle suhkru kilost hoopis 25 senti.
Nüüd oli ärinaisel vesi ahjus, ta hakkas keerutama, et Puhki suhkrukotil polnudki arvet kaasas ja selle tõi kohale keegi talumees! Päev hiljem, 5. veebruaril aga võttis Baumann oma tunnistused tagasi ja kinnitas, et tol päeval ta tõesti Puhki käest suhkrut ei ostnud. Niisamuti ütles ta, et müüs suhkrut kogu päeva vana hinnaga ja vaid ühe kilogrammi eest küsis õhtupoolikul 34 senti.
Hoolimata sellest, et naine end sisse rääkis, pääses ta karistusest. "Ostjaid, kes oleks Baumannilt suhkurt üleliigse hinnaga ostnud, ei läinud korda kindlaks teha, sest selles suhtes keegi kaebusi ei avaldanud," leidis Harjumaa 1. jaoskonna kohtu-uurija mõni kuu hiljem ja palus Tallinna-Haapsalu rahukogul asja lõpetada.

Kontrollida polnud lihtne

Septembri keskel 1939 välja antud majandusministri määrus keelas samuti hindade põhjendamata tõstmise. Ka pakendamis- ja transpordikulusid ei tohtinud tarbija kaela veeretada. Kusjuures kaubanduslikud ja tööstuslikud ettevõtted pidid hindade tõstmisest seitsme päeva jooksul teatama majandusministeeriumile ja esitama põhjendused. Kaupade laoseisu, müügikorda ja hindu hakkasid kontrollima politsei ning linna- ja vallavalitsused.
Tegelikkuses ei olnud hindade kontrollimine sugugi nii lihtne. Takistuseks sai kontrollijate vähesus ja ebapiisav ettevalmistus. Ometi oli kõigile selge, et hindu tuleb ohjes hoida. Isegi Kaubandus-Tööstuskoja sekretär A. Lahe ütles oma konfidentsiaalses kirjas aastast 1939, et hindade kontrolli vastu ei ole põhimõtteliselt võimalik ega mõtet vaielda. "Ei saa salata, et hindade kontrolli olemasolu aeglustab hindade resp. elukalliduse tõusu ja hoiab samal ajal vähese vastutustundega elemente pideva ähvarduse all saada karistatud," kirjutas Lahe.
Niisamuti möönis Lahe, et "avalik arvamine nõuab tingimata hindade kontrolli erakordsetel aegadel nagu praegu". Millised aga olid need "õiglased hinnad", millega kohustati kaupu rahvale müüma?
Aasta l 1939 poest ostetud kauba hind sisaldas omandamishinda, üldkulusid ja netokasumit.
Oma(ndamis)hind omakorda sisaldas kõiki kulusid alates toormest kuni valmiskauba lattu toimetamiseni. Tänapäeval seega kuni kaubakeskuse ukseni. Üldkulud olid müüja kulud - üür, küte, elekter, palgad, maksud, kindlustus, reklaam jm.
Kusjuures jaekaubanduses ei tohtinud need kulud olla suuremad kui kümme protsenti müügihinnast. Niisiis ei pannud tollal kaupmees kauba omahinnale otsa rohkem kui paarkümmend protsenti, kui sedagi.
Riigi taskusse voolasid trahvikroonid
Kuigi hindade kontrollimine polnud kerge töö, tuvastati hulk rikkumisi ka kolmekümnendate lõpul. Nii näiteks astus liigkasuvõtmise pärast kohtu ette Estonia pst 13 asunud riideäri omanik Ber Goldmann. Juhtum leidis kajastamist ka ajakirjas ERK.

"Augusti lõpul 1939 müüs Goldmann villast sammallõnga 9 krooniga kilogramm, kuid novembris kruviti selle lõnga väljamüügi hind 14 kroonile kilogramm. Kohus mõistis kaebealuse süüdi ja karistas teda viiesaja krooni suuruse rahatrahviga," kirjutas H. Tammest 1940. aasta alguses.
Karistus ei mõjunud. Vähem kui nädal aega hiljem oli Goldmann uuesti kohtu all ning nüüd trahviti teda juba kummikutega äri tegemise eest. Seekord tuli Goldmannil liigkasuvõtmise eest kukrut kergendada ühtekokku 5800 krooni ulatuses.

Sammallõngaga üritasid lubatust suuremat kasu teenida ka Väike-Karja tn 12 asunud pudukaubalao F. Braschinsky ja Pojad omanikud vennad Abram, Benjamin ja Jakob Braschinskyd.
"Et poleks hinnatõstmise kohta esitada tõendeid, siis nimetatud firma ei andnud ostjatele ka t¹ekke, millele nagu tavaliselt märgitakse hind. Seletati ebamääraselt, et t¹ekke ei saa," kirjutas Tammest. Seegi oli karistatav, sest määrus kohustas kaupmehi ostjale alati t¹eki andma.
Kohtus olid vennad kavalad. Vältimaks kõigi kolme karistamist suure trahviga, seletas Benjamin kohtule, et hinnatõstmisest teadis vaid tema. Niiviisi pääsesid Abram ja Jakob karistusest ning maksta tuli vaid Benjaminil - 1000 krooni.

Ilmselt pole liialdus väita, et hindade pidev kontroll pidurdas elukalliduse tõusu toonases Eestis. Praegu, kui kontroll hindade üle puudub, on saanud kõrgetest hindadest takistus majanduse elavnemisele. Analüütikute hiljutine üleskutse majanduse elavdamiseks rohkem tarbida ei toimi, sest inimeste sissetulekute kahanedes ei kahane tuntavalt esmatarbekaupade hinnad. Ägavad nii tootjad kui ka tarbijad. Aeg on midagi ette võtta.
Kirjutamisel on kasutatud Eesti Riigiarhiivi materjale.
Vasta!
Aare: http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=13879&sess_admin=7eb4a24d331261e9c94d297a2cc3a139

Kommentaar lisatud: 18. september 2012 kell 14:31
Liigkasuvõtmine on seadustatud vargus
VLADIMIR GANTSOVSKI, 13. jaanuar 2010

Lihtsaim liigkasuvõtmise mehhanism on ära toodud ühes rahvajutus: „Läks kord Juhan oma liigkasuvõtjast naabri juurde, et laenata üheks aastaks 100 krooni. Naaber nõustus raha andma tingimusel, et Juhan maksab talle 100% intressi ja jätab kirve pandiks.
Juhan andis kirve ära ja sai vastu 100 krooni. Aga liigkasuvõtjast naaber ütles talle: „200 krooni on sulle, Juhan, aasta lõpul raske tagasi maksta, seepärast anna pool summat juba praegu ära." (Tänapäeval nimetatakse seda esimeseks sissemaksuks.) Juhan mõtles: jah, saab küll raske olema kogu raha tagasi maksta, ja tagastas poole rahast kohe. Läheb ta siis koju ja mõtleb: „Kuidas siis nii? Raha pole, kirvest pole, ja lisaks olen 100 krooni võlgu?!..""
Kõige huvitavam tolles loos seisneb aga selles, et kõik oli tehtud rangelt „seaduse järgi".



Orjastatud rahvas

Just niisuguste „seaduste" järgi on viimase 15 aasta jooksul Eestis orjusse aetud sadu ja tuhandeid inimesi ning tänaseks on kogu Eesti Vabariigi majanduse tootmiskompleks rüüstatud. Kas tõesti meie riigi ja tema keskpanga juhid (siin vajab eraldi selgitust aspekt, et Eesti Vabariigi keskpank allub mitte Eesti Vabariigi valitsusele, vaid Euroopa Liidu keskpangale) ei mõistnud, ei mõista või ei taha mõista, mis tegelikult toimus ja toimub. Kas Eesti Vabariigi põhiseadus lubab, et vabariigi kodanikke võib „seaduslikult" orjusse müüa? See on küsimuste küsimus.
Majanduse sogajate kavatsused - seletada enda rakendatavat laenuintressi inflatsiooni olemasoluga - on põhjuse ja tagajärje äravahetamine, jõhker pettus, mis on mõeldud rumala rahvamassi jaoks. Niisugused selgitused sarnanevad katsega seletada tuule teket puuokste liikumisega.
Inflatsioon tulebki vaid seetõttu, et finantsmaailmas - ilma et oleks midagi kasulikku toodetud - tekib liigkasuvõtjate operatsioonidest „tulu".



Sõltumatus on karistatav

Sama puudutab ka välislaenude võtmist. Ãœhiskondlikult kasuliku juhtimise juures peavad ükskõik millised välislaenud olema intressivabad ja investeerimispõhised. Investor peab pretendeerima mitte õhustvõetud intressidele, mõttetult raisatud või varastatud rahale, vaid sellele osale, mis sünnib selle investori osalusel reaalselt tekkinud kasumist. Vastasel juhul toimub elementaarne riikide ja rahvaste röövimine. Näiteks Brasiilia on maailma finantsmaffiale võlgu 42 miljardit dollarit, Меhhiko 40 miljardit dollarit, Ungari 20% SKP-st, Indoneesia 16,6% SKP-st, Argentiina 9% SKP-st.
Võib tuua veel väga palju fakte. Eestile kõige lähemal asuv näide on Läti.

Ja kõige värvikam on fakt Rumeenia ajaloost. Kes mäletab: mõlemad Ceauşescud, riigijuht ja tema võimukas abikaasa lasti maha ilma juurdluse ja kohtuta, justnagu vihaste mässuliste poolt. Miks peale sotsialismileeri lagunemist ühegi teise riigi juhte ei puudutatud? Jah, kahtlemata olid Ceausescud midagi varastanud ja teinud muid hirmsaid asju - see on selge. Aga kas kõik teised „peasekretärid" olid patust priid? Peamine seisnes hoopis selles, et ainult Rumeenial ei olnud võlgu Lääne pankade ees! Järelikult Rumeenia ei sõltunud kulissidetagustest mõjudest. Just see oligi Ceauşescu kiire hukkumise põhjuseks - ta tahtis teostada oma, kellestki sõltumatut sisepoliitikat.
Järelikult: pole võimalik mitte arvestada globaalse poliitikaga - karistus ei jää tulemata.
Asjatundlik lugeja leiab teisigi fakte globaalsete jõudude mõju kohta riikidele ja rahvastele (ka Eestile) nii lähemast kui ka kaugemast ajaloost.



„Pühad" seadused

Ãœlalmainitust on selgelt näha, et liigkasuvõtmine pole midagi muud kui vargus. Tolle varguse spetsiifika seisneb aga selles, et, „majandusteaduse" poolt tahtlikult valede arusaamade järgi formuleerunud, said selle varguse eeskirjad maailma finantsmaffia tellimusel seadusandjate poolt kunagi seadustatud. Ja lisaks olid need veel justkui „pühakirja" järgi pühitsetud. Needsamad seadused võeti pärast NSV Liidu lagunemist aluseks ka Eestis.
Praegused seadusandjad kardavad, erinevatel põhjustel, seda seadustatud vargust keelustada. Kui võtta naabri taskust 100 krooni, siis on see vargus. Aga kui võtta need 100 krooni seadustatud „kultuurse koostöö" reeglite järgi (värvikas näide: SMS-laenud), siis on see „ettevõtlustulu". Vahe „ääretult kõrgete intresside" ja „mõõdukate" laenuandjate vahel on täpselt samasugune kui seifimurdjate ja taskuvaraste vahel. Majanduse sogajate „terminoloogias" kannavad ühed nime liigkasuvõtjad ja teised on pankurid-ettevõtjad, kuigi nii ühed kui ka teised saavad tulu vargusest, mis pole seotud tööprotsessiga, vaid tuleneb ainult nende poolt fikseeritud intressi suurusest.

Lõpuks toon ära mõned read Aleksandr Pu¹kini „Jevgeni Oneginist" Betti Alveri tõlkes:

„Ta tundis rahvamajandust,
s.o. võis rääkida, kust lisa saab riigi rikkus
ja miks maa agraarse tulu andjana ei vaja kulda.
Aga isa ükskõikseks jättis see triaad:
ta läks ja pani panti maad."



VLADIMIR GANTSOVSKI, ettevõtja (Keskerakond)



[fotoallkiri] PARADOKS: Tänase „demokraatliku" majandusmudeli järgi on 90 protsenti maailma rikkustest 10 protsendi inimeste käes ja mõni neist paneb endale plaatinast lõualuu. 90 protsenti inimestest tegeleb aga lihtsa ellujäämisega.
Vasta!
Risto:

Kommentaar lisatud: 18. november 2012 kell 15:42
kui eputised võtavad raha vastu nii palju kui saab,siis peaks riik reguleerima,et nad ei saaks end orjusesse laenata.
Vasta!
Aare:

Kommentaar lisatud: 26. november 2012 kell 13:58
http://www.facebook.com/photo.php?fbid=455681961145398&set=a.165507663496164.32092.140098086037122&type=1&theater


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:36 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:19 pm    Teema: Toetame setode põlisrahvana tunnustamist Vasta viitega

Toetame setode põlisrahvana tunnustamist

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/setod-uurivad-polisrahva-staatuse-saamise-voimalusi.d?id=64936122 Setod uurivad põlisrahva staatuse saamise võimalusi Ei ole eestlane tahtnud, et eestlast alamsakslaseks või alamvenelaseks, tsuhnaaks peetaks. Kui toetame setode põlisrahvana tunnustamist, ei tõuka me seda rahvakildu Eesti rahva hulgast eemale, vaid kinnitame kahe rahva sõprust, usaldust ja vankumatut seotust. Ning tagades väiksele Seto rahvakillule ( neid ju kõiges tuhandetes veel jäänud ) nende kultuuri rahvusvaheliselt parema kaitstuse, kaitseme me ühtlasi ka Eesti põlist kultuurilist mitmekülgsust. Ei ole meil vaja sisse tuua neegreid ja immigrante kampaania "erinevus nikastab" all, kui me endi kodumaal olevat erilisust hinnata ja väärtustada ei oska.



Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
12. 18.11.2012 21:53 Elve aasmaa
11. 17.11.2012 04:17 Errol Vares
10. 16.11.2012 20:10 Valdo Paddar
9. 16.11.2012 19:44 Anzori Barkalaja
8. 16.11.2012 19:03 Hanna Valk
7. 16.11.2012 18:51 Terje Põvvat
6. 16.11.2012 16:41 Aleksander Tähe
5. 15.11.2012 13:34 Ulvi Tamm
4. 14.11.2012 15:19 Joel Võsu
3. 30.10.2012 17:24 Kristel Linnutaja
2. 30.10.2012 01:02 [nimi teada]
1. 11.09.2012 14:42 Aare Sisask




Ãœks kommentaar oli sellele petitsioonile kah:

Terje: Tekst

Kommentaar lisatud: 16. november 2012 kell 19:24
Tere! Kas keegi saaks natuke teksti kohendada või mulle saata ja ma teen seda ise!? Viimane lause tuleks lihtsalt ära jätta!

Terje Põvvat
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:26 pm    Teema: Kogumispension panustada kulla aktsiatesse Vasta viitega

Kogumispension panustada kulla aktsiatesse

( oli ka sisututvustus, aga see kustus ja ma ei saa seda ka enam leida, sest ei copinud seda ka kommentaarina petitsiooni alla, nimelt petitsioon.ee häda on selles, et mõnikord sisututvustused lihtsalt kaovad, nin olen seda ennetanud just sisututvustuse kopeerimisega. Siiski, juba ainuüksi pealkirjast piisas, et inimesed saaks aru millest jutt. Sisututvustuses oli lihtsalt, et kulla hind on 100 aastaga tõusnud mingi umbes ( Nõmmeraadio lõunatunnist saadud andmed, mul ei ole praegu täpselt meeles ) 4500% ja seega oleks see kõige kasulikum, ning lisaks oli see, et pensioni investeerimise peaks inimene saama ise teha, kui ta selleks on võimeline misiganes kohta, mitte andma selle pankuritele sundinvesteerimiseks, et pärast öeldakse sorry, kogemata juhtus, samalajak kui pank saab rahaga manipuleerida. Üks põhjus miks just see konkreetne petitsioon kustus, võib olla see, et ta lõppes juba ära ja sai lihtsalt vähe topetajaid, aga eks ta kustutati ka sellepärast, et inimestel ei tekiks häid mõtteid.
Olek: ootab aktiveerimist (lõpp 30.11.2012 kell 23:59)



Petitsiooni allkirjastajad on siin:

Toetajad
jrk.nr Aeg Nimi
7. 16.11.2012 20:27 erko tamm
6. 15.11.2012 00:04 [nimi teada]
5. 21.09.2012 10:04 [nimi teada]
4. 04.08.2012 10:26 Katrin Linde
3. 10.05.2012 15:37 [nimi teada]
2. 23.04.2012 17:53 [nimi teada]
1. 20.04.2012 14:56 Aare Sisask





Ning kommentaarid panen kah üles, seal mõni oli vastu:


Aare:

Kommentaar lisatud: 18. aprill 2012 kell 12:49
http://www.vabamotleja.info/index.php/modules-menu/2011-09-23-17-55-24/poliitika/197-hiina-kullapoliitika Hiina kullapoliitika

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6501 13 USA osariiki kaaluvad kulla- ja hõbedastandardi kasutuselevõttu

http://www.ap3.ee/article/2012/4/10/kriisiotsuse-hind-ii-sammas-pool-miljardit-kohnem Kriisiotsuse hind РII sammas pool miljardit k̵hnem

http://uudised.err.ee/index.php?06238676 SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel: raha juurdetrükkimine on Euroopas vältimatu

Nõuan õigust oma kogumispension koguda näit. kullana ( aktsiana ), ehk piltlikult öeldes ostan iga kuu tüki reaalset kulda ( mitte ei anna võimu virtuaalseteks nullideks ) ja Eesti Pank, või Tartu Hoiu-laenuühistu ladustab selle ¹eifis reaalse asjana, ehk kaotab riski, et kui laenamisel, liigkasuvõtmisel, raha juurde trükkimisel baseeruvas rahaturud kokku kukuvad või fondihaldur ja riik on saamatud investorid või majandajad ei ole kannatajaks reaalse ühiskondliku väärtuse ja raha looja: lumpenPROLETARIAAT, tööinimene. Peab olema õigus otsustada ise, kuhu oma pensioni investeerida, mitte kohustus anda raha fondihaldurile.
Vasta!
Aare: Paar üsna teemakohast linki, millest Eesti meedia vaikib

Kommentaar lisatud: 20. aprill 2012 kell 14:27

http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=uyxzg58JkYI Iceland forgives mortgage debt of its population

http://sherriequestioningall.blogspot.com/2012/04/iceland-forgives-mortgage-debt-for.html Iceland Forgives Mortgage Debt for the Population. Putting Bankers and Politicians on "Bench of Accused"
Vasta!
Viljar: kullaaktsiate müügimees

Kommentaar lisatud: 08. august 2012 kell 23:59
tooge oma raha mulle! pakun 100000% tootlust.
või soetage selle raha eest aju...
Vasta!
Arvo: Kulla poolt

Kommentaar lisatud: 20. september 2012 kell 10:13
Mul poogen, kes mingit jura ajab, aga mõte on õige. Kuld jääb kullaks ning tema väärtus stabiilsem. Paberit saab alati juurde trükkida ja ka virtuaalset raha.
Vasta!
Aare: jälle patitsiooni tutvustav lause kustus, panen kommina uuesti...

Kommentaar lisatud: 04. oktoober 2012 kell 15:17
Kogumispension panustada kulla aktsiatesse Aastast 1900 on kulla väärtus tõusnud 4500%. Seega tahan ise valida ja vastutada oma otsuste eest ja nõuan, et fondihaldurid lõpetaks minu rahaga omakasust tingitud "kasiinomängurluse" börsil.
Vasta!
Kristjan: Kui vaadata seda perioodi tervikuna ja võrrelda teiste varaklassidega, siis kulla sära mõnevõrra tuhmub:

Kommentaar lisatud: 15. november 2012 kell 14:18
http://topforeignstocks.com/wp-content/uploads/2011/10/DB-US-Long-Term-Asset-returns-Nominal-1.png

Ühe alternatiivina kulla või mille iganes lisamise suhtes oma säästudele samas ma vastu ei vaidle. Lihtsalt enamjaolt jääb nende loogika, kes selles näevad sõltumatust ja pääsu keskpankade ja valitsuste tegevusest, poolikuks. Kui neid juba täielikult mitteusaldada, siis pole mingit põhjust üldse seaduste kehtimisse uskuda ja järelikult tuleb ette juba planeerida võimalus, et keegi peale sinu enda seda kulda näiteks röövimise eest ei kaitse. Siit siis Faberi relvasoovitus kõigile kullaomanikele :-)
Vasta!


Viimati muutis seda toorum (Esm Dets 10, 2012 4:57 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Dets 10, 2012 4:56 pm    Teema: Väike kirjavahetus esimese petitsiooni teemal Vasta viitega

27. november 2012 13:03 kirjutas Jumi Toorum
> <jumi>:
> Tere
>
> Tegin petitsiooni, "erakondade tagatubade klikidiktatuuri lõpp"
> aga ta seisab juba nädal aega, sest teda pole aktiveeritud.
> Seepärast mõtlesin, et äkki on Teile sobimatu tekst ja tuleks
> mingeid parandusi teha. Aga vaadake üle, minumeelest on kõik
> viisakas aga terav, ning mingeid probleeme ei tohiks olla. Ise
> kah imestan, et nädal aega seisab, aga pole aktiveeritud,
> mõtlesin algul, et küllap selleks, et harta12 saaks rohkem
> esiplaanil olla, kuni suurem tähelepanu möödas, aga nüüd ju
> juba seisabki harta teema seal 17000 ja 18000 hääle peal
> tükkist aega. Mu petitsioon ongi just sellest hartast tekkinud
> ( mõtlesin algul, et paneks üldse pealkirjaks Harta13 :). Mu
> kirja eesmärk oligi, et miks petitsioon.ee haldajad pole
> petitsiooni aktiveerinud, mitte see, et ma ei saaks kuidagi
> petitsiooni koostamisega hakkama. Ka see, et kui ei
> aktiveerita, siis mille vastu ma olen eksinud?
>
> Tervisi!
> "Toorum"
>



----- Algne kiri -----
Kellelt: Kena Inimene <Kena>
Kuupäev: 27.11.2012 14:04:48
Kellele: Jumi Toorum <jumi>
Pealkiri: Re: Re: palun väikest petitsiooniteemalist konsultatsiooni meili teel

> Tere
>
> Teie poolt nimetatud petitsioon on avalik alates 22.11., kohe
> pärast seda, kui märku andsite.
>
> Tervitades
> "Kena Inimene"
> petitsioon.ee haldur



6. detsember 2012 14:02 kirjutas Jumi Toorum <jumi>:

Tere

Aga petitsioon on jälle kinni! Milles probleem? Järgisin ju sõnavabaduse reegleid.

lugupidamisega "Toorum"





Tere

Palun lugege kasutustingimusi:

2.3.2.4. haldajal on õigus eemaldada petitsioonid, mis ei ole 14 päeva jooksul saanud rohkem kui 10 allkirja;

Kõike kena soovides
"Kena Inimene"
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Dets 27, 2012 3:26 pm    Teema: Re: Petitsioon.ee ei taha lükata käima olulist küsitlust: Vasta viitega

toorum kirjutas:
Valimisseadus muuta või jätta muutmata?

sisututvustus:
Tõenäoliselt nõuab see põhiseaduse muutmist ( kuna põhiseadus ütleb, et valimised peaks olema ainult salajased nagu Stalini ajal ), seepärast teengi küsitluse, mitte toetusallkirjade kogumise. Loe lisaks! Avalda arvamust


Valik nr.1 Igal inimesel peab olema õigus ja võimalus valimistel avalikult hääletada ( hääl läheb avaliku registrisse ja on kõigile näha ) ja avalikult hääletajamine peab andma õiguse hääl pätistunud saadikult ja erakonnalt tagasi võtta ( salajaselt hääletanute häälte tagasivõtmist on raske, lausa võimatu ausalt korraldada, avalik hääletamine on ka ainus variant, mis annaks ka E-valimistele legitiimsuse ). 0%

Valik nr.2 Kehtima peaks jääma praegune erakondade tagatubade nomenklatuuri klikidiktatuur, kus hääl läheb automaatselt valimisnimekirjas eespool olevale kuulekale, tõenäoliselt karjeristlikule, rahaahnele poliitkäpikule. 0%



Nüüd siiski pandi asi käima ( näis kui kauaks... ):

http://petitsioon.ee/valimisseadus-muuta-voi-jatta-muutmata
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Jan 21, 2013 5:07 pm    Teema: E-valimispettuse ehe näide!!! Vasta viitega

https://www.rahvakogu.ee/ideas/1129-kuidas-raha-kilekotis-mojutab-patsiga-poisse-rahvakogu-ja-ehaaletus-tulemusi

http://www.facebook.com/photo.php?v=351837178256815&set=vb.100002916084255&type=2&theater
Tagasi üles
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Toorumi aborigeenium Kõik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group