Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

7 vÀlja

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda teooriad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Tokroda
Alfaisane


Liitunud: 22 Dets 2003
Postitusi: 8583
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Püh Märts 25, 2012 11:20 pm    Teema: 7 vĂ€lja Vasta viitega

MĂ”iste: VĂ€li on ĂŒhendus keha ja vĂ€lismaailma vahel.
PĂ”hitĂ”de: VĂ€li ja keha on lahutamatud. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta. Selle teadmisega oleme juba kokku puutunud fĂŒĂŒsika tunnis, kus meile Ă”petati, et gravitatsioonivĂ€li on kĂ”ikide materiaalsete kehade ĂŒmber. Kuid inimese biovĂ€li on palju keerukama kujuga. NĂ€iteks Ă”petused aurakihtidest on vĂ€ga laialt tuntud. See kĂ”rge tasemega inimene aga, kes selle tarkuse algselt siia maailma tĂ”i, on ammu lahkunud. Tema Ă”petused on praeguseks ĂŒmber kohandatud, seega vĂ€ga olulised teadmised on hĂ€vitatud. JĂ€rgi on jĂ€etud ainult poolik Ă”petus. Aga poolik tĂ”de on illusiooni alus, kuna inimene tunnetab, et selles Ă”petuses on midagi Ă”iget ja vĂ”tab ka vale omaks. Miks ma vĂ€idan, et antud Ă”petus oli kunagi tĂ€iuslik? Inimene, kes on vĂ”imeline tooma uut valgust (nĂ€eb tervikpilti) on puhas ja teeb seda omakasupĂŒĂŒdmatult. Ta saab tĂ€iusliku teadmise, sest loodus vĂ€ljastab tarkusi tervikuna. Kuid inimene kellel on isiklik huvi mĂ€ngus ei suuda seda informatsiooni endast lĂ€bi lasta. Piisab juba ĂŒhest defektist, nĂ€iteks teiste allutamise soovist vĂ”i mingi sĂ”ltuvuse omamisest (tervikpildist ĂŒhe osa eiramine), kui vastuvĂ”tukanal aheneb ja teadmist ei tule (tuleb teadmine parasiitsĂŒsteemist). Kuna Ă”petus on olemas, siis oli ta ka kunagi tĂ€iuslik.
Teadmist hakkavad moonutama selle levitajad, kui nad tahavad sinna sisse panna omakasu. Asendatakse manipulaatorile mittesobiv Ă”petuse osa millegi muuga ja see tekitab omistajale defekti, kompleksi. Juba defektse psĂŒĂŒhikaga inimest saab teha endast sĂ”ltuvaks ja orjastada. Nii ongi minevikus Ă”ige Ă”petus, mis peaks aitama inimestel areneda, saanud tĂ€napĂ€eval Ă€ri ja -usumaailma valitsejate tööriistaks inimeste allutamisel. Aga Ă”nneks vĂ”ib Ă”petust alati uuesti luua, kuni leidub inimene, kes on vÀÀrisiku vaba ja kĂ”rge arengutasemega. Kellel on tĂ”eline sisemine soov aidata inimesi.

VĂ€lja ĂŒldehitus.
Elusolend on fĂŒĂŒsilise keha ja sisemaailma kooslus. Kui pole sisemaailma, siis ei saa hing kehas eksisteerida. Sisemaailm on elusolendi kinnituskoht keha kĂŒlge. Samamoodi nagu meie fĂŒĂŒsilisel kehal on gravitatsioonivĂ€li ja elektromagnetvĂ€li, on ka sisemaailmal oma vĂ€li. Seda vĂ€lja me nimetame biovĂ€ljaks. BiovĂ€li mĂ”jutab teisi bioloogilisi olendeid ja inimesi. Kuna sisemaailm vĂ”ib olla ĂŒhe- kuni seitsmekihiline, siis vĂ”ib sellel kehal olla kuni 7 vĂ€lja.
Iga sisemaailma kiht annab ĂŒhe vĂ€lja. BiovĂ€li erineb fĂŒĂŒsilistest vĂ€ljadest selle poolest, et tal on vĂ”ttev ja/vĂ”i andev tĂ€helepanupunkt. Kui fĂŒĂŒsilise keha vĂ€li toidab ainult oma keha ja keha tekitab vĂ€lja, siis biovĂ€lja erinevus fĂŒĂŒsilise vĂ€ljaga on see, et biokehal on vĂ”ime toituda teiste kehade vĂ€ljast ja andva tĂ€helepanupunktiga saab toita teiste inimeste sisemaailmu. Selline seaduspĂ€rasus on vajalik selleks, kui siia maailma sĂŒnnib uus kodanik, kuna ta ei ole kursis siinse eluga ja ei suuda ise toita oma sisemaailma. Kui sisemaailmal puudub vĂ€lja toide, siis hakkab ta lagunema. Ema sisemaailma vĂ€li toidabki lapse sisemaailma. Ema suunab oma vĂ€lja andva tĂ€helepanupunkti lapsele sedasi, et ta tegeleb temaga. SeaduspĂ€rasus: See, millele me keskendume ja mille ĂŒle hoolt kanname, sinna on meie andev tĂ€helepanupunkt suunatud. Sellega me toidame automaatselt enda loomingut.

NĂŒĂŒd hakkab ema vĂ€li kasvatama lapse sisemaailma. Lapse sisemaailm saab tĂ€pselt sellist toitu, mida ema sisemaailm vĂ€ljastab. Aga loodus on arvestanud juhuga kui ema ei taha lapsega tegeleda. Lapsel on nimelt vĂ”ttev tĂ€helepanupunkt. Ta saab klammerduda ise ka ema vĂ€lja kĂŒlge. Kui ema on juhuslikult hukka saanud vĂ”i kaotsi lĂ€inud, siis vĂ”ib laps oma vĂ”tva tĂ€helepanu suunata kellelegi teisele. Lapse sisemaailma ema pesas on tavaliselt bioloogiline ema. Teadmine: Kes on inimese juhi pesas selle vastu inimene oma kĂ€tt ei tĂ”sta. Lapse jaoks on ema iidol ja kĂ”ik mida ema ĂŒtleb on lapse jaoks ĂŒlim tĂ”de. Kui naine on emana tasemel, siis kĂŒpseb lapse sisemaailm tĂ€iuslikuks ja loob algkuju. NĂŒĂŒd ei vaja sisemaailma esimene sfÀÀr enam toidet. Inimesest on saanud iseseisev tĂ€iskasvanu. Aga kui naine on ise defektne, siis laps ei kĂŒpse tĂ€iskasvanuks ja ta hakkab alateadlikult ka tĂ€iskasvanud inimesena otsima ema. VĂ€ga hea nĂ€ide on selleks sussmehed, kes kardavad oma naisi.

VĂ€ljadel on veel ĂŒks omapĂ€rane omadus: Mida lĂ€hemal kehale, seda tugevam mĂ”ju on. Mida kaugemal kehast, seda vĂ€iksem mĂ”ju. See on vajalik selleks, et ĂŒks elusolend ei hĂ€vitaks vĂ€ljaga teisi elusolendeid. Kui maailmas oleks ainult ĂŒks inimene, siis tema vĂ€li oleks lĂ”pmatult suur. Kui maailmas on kaks inimest, siis tekib nende vahele piir, kus nende kahe inimese vĂ€ljadel on neutraalsuse sein. Paljude inimeste kooslusel jaotub ruum inimeste vahel Ă€ra. Ja nĂŒĂŒd vĂ”ime rÀÀkida vĂ€lja mĂ”jusfÀÀridest. Inimene kellel on tugevam sisemaailm, selle vĂ€lja mĂ”jusfÀÀr on suurem nende inimeste vĂ€lja mĂ”jusfÀÀrist, kelle sisemaailm on nĂ”rgem. Siinkohal tooks nĂ€ite ogalikest. Ogalikud on vĂ€iksed kalad kes teevad pesa, et sinna panna mari. Nad hoolitsevad oma pesa ja marja eest. Pesa on nende looming. Sinna on suunatud nende vĂ€lja tĂ€helepanupunkt. Pesa on nende areaali toiteallikas. Areaal on nĂ€htamatu ogaliku vĂ€ljaline maailm. Mida pesale lĂ€hemal, seda tugevam vĂ€li. NĂŒĂŒd, kui naabrusesse teeb teine ogalik ka pesa, siis hakkavad need kalakesed omavahel vĂ”itlema. NĂŒĂŒd, vastavalt sellele kuhu vĂ”itlustander liigub, muutub ka ogaliku agressiivsus. Kui ogalik liigub pesast eemale, siis tema agressiivsus ja vĂ”itlusind vĂ€heneb. Mida lĂ€hemale ogalik satub oma pesale, seda tugevamalt ta kaitseb ennast. Nende kahe pesa vahel on nĂ€htamatu piir, kus kaks kalakest on ĂŒhetugevused. See saabki olema nende vĂ€ljade-areaalide piiriks, neutraalsuse seinaks. Me vĂ”ime seda nimetada ka pesa aurakihiks.
Sama mehhanism toimib ka inimeste puhul. NĂ€iteks inimene mĂ”tleb omaette kodus, et kĂŒll ma ĂŒlemusele ĂŒtlen, mis ma temast arvan. Aga kui ta temaga kokku saab, siis on suu vett tĂ€is. Ka siin mĂ€ngivad rolli vĂ€ljad. Ülemuse mentaalvĂ€li on lihtsalt tugevam (nĂ€ide kehtib tĂ”elise liidri korral, mitte vÔÔra jĂ”ul ametisse upitatu puhul). Töötaja mĂ”tted vaibusid kokkupuutel ĂŒlemuse omaga.

VĂ€ljad saavad liituda. See omadus on pĂ”hjuseks, miks inimesed armastavad gruppe moodustada, kui vaenlane silmapiiril on. Toome nĂ€ite: tavainimeste sisemaailmad on vĂ€ga vĂ€ikesed ja ĂŒldreeglina kĂŒllaltki sarnased (ĂŒhiskond toodab standardeid). Lihtinimese mĂ”istmise arusaam on vĂ€ga piiratud. Kui ĂŒhiskonda tekib inimene, kes tahab sisemiselt areneda ja on teadmistehimuline, siis hakkab tema sisemaailm kasvama (selliseid inimesi tunneme Ă€ra, kui teisitimĂ”tlejaid). Tema maailmapilt suureneb/ kasvab. Maailma kasvades kasvab ka tema vĂ€li. See vĂ€li hakkab tema ĂŒmberkaudsete inimeste vĂ€ljasid kokku suruma. See ei meeldi loomulikult inimmassile. Ja siis nad liidavad oma vĂ€ljad selliselt, et suruda teisitimĂ”tleja vĂ€li kokku. Kui selle inimmassi vĂ€li on summana suurem, kui teisitimĂ”tleja oma, siis on oht, et teisitimĂ”tleja puruneb, ta areng peetub ja vĂ”ib muutuda lihtsaks joodikuks. Siit ka pĂ”hjus, miks inimesed armastavad vaimseid kambakaid teha teisitimĂ”tlejate vastu. Aga kui teisitimĂ”tleja peab vastu, siis ei aita ka kambakas. Inimesed, selleks, et sĂ€ilitada oma vĂ€ljapiire, peavad teisitimĂ”tleja arusaamu omaks vĂ”tma, et kasvatada ka oma maailmapilti suuremaks ja sĂ€ilitada oma vĂ€lja areaal. See nĂ€ide on vĂ€ga standardne. Ajalugu on tĂ€is inimesi, kes mĂ”tlevad teistmoodi, keda on vihatud ja siis jĂ€rsku saavad nad tĂ€htsateks filosoofideks ja teadlasteks. Alguses pĂŒĂŒti teisitimĂ”tleja hĂ€vitada. Kuna see ei Ă”nnestunud siis pidid inimesed ise arenema hakkama, et mitte ise vĂ€ljaliselt Ă€ra surra.

Ka vÀÀrisikul on vĂ€li. Aga need vĂ€ljad ei ole kihilised nagu sisemaailmal. VÀÀrisikul on ĂŒks vĂ€li, mis haldab kĂ”iki viite sisemaailma kihti korraga. TĂ€nu sellele on kĂ”ik kihid segamini, ei toimu eristamist lapse, naise, mehe, juhi ja probleemilahendaja vahel. VÀÀrisik suudab opereerida maksimaalselt kui viiekihiline sisemaailm (kĂ”rgeim tase maag). NĂŒĂŒd vaatleme kĂ”iki 7 vĂ€lja eraldi. Ka vÀÀrisiku seisukohast.


I vÀljakiht.

Kui laps sĂŒnnib siia maailma, siis tema hing avaldub tema sisemaailmas. TĂ€psemalt öeldes asub hing kolmandas privaatsageduses. Kui inimene kehastub, siis saab hing laieneda tema sisemaailma. Sisemaailm on hingevĂ€rav. Selleks, et inimese hing saaks tĂ€isvÀÀrtuslikult avalduda, peab olema terve ja piisavalt suur maailm, milles saaks elutseda kehaga koosolev vastav hingeosa. Hinge saab ka vaadelda kui inimese oskuste kogumit. Nagu eelnevalt mainitud, on ema esmane ĂŒlesanne toita oma vĂ€ljaga lapse sisemaailma ja see toimub sedasi, et ema on hingeliselt- emotsionaalselt hoolitsev lapse eest. Kui sisemaailma I sfÀÀr on piisavalt suureks saanud, siis saab sinna siseneda ĂŒks alge haru. Algel on 38+1 haru. KolmekĂŒmne ĂŒheksas haru ei avaldu ĂŒhismaailmas ja tegevuses. See haru haldab inimese viit privaatsagedust, kus elutsevad inimese mĂ”istus, vaim, hing, teadvus ja olemus. Iga haru on omanĂ€oline (omab ĂŒhte teatud funktsiooni) ja vastavalt milline haru avaldub, selline on ka inimese Mina. Vahel me kasutame ka vĂ€ljendit: inimese pĂ”hiolemus. Seda, milline haru konkreetselt avaldub, mÀÀrab Ă€ra loodus. Inimkehal on juba vastav parameeter (1 haru 38st) sĂŒnniga kaasas. Toome nĂ€ited: Kui inimese pĂ”hiolemus on tervendaja, siis nĂ€eb ta struktuure, selle puudusi ja lahendusi. Ja seda, kuidas vigased osad Ă€ra parandada. Tal on selle peale annet. Selline inimene vĂ”ib olla andekas arst, autoremondilukksepp, ĂŒhiskonna muutja, suhtekorraldaja. Kui inimesel avaldub korravalvuri haru, siis see inimene ajab Ă”iglust taga, ei lase sĂŒĂŒtutele liiga teha. Sellised inimesed on fanaatilised politseinikud, kelle hing ei anna enne rahu, kui kurjategija on saanud oma teo eest Ă”iglase tasu. VĂ”ib avalduda meeskonna haru. Selline inimene armastab inimesi klassifitseerida, et siis need panna omavahel koostööd tegema. Vormi haruga inimene on vĂ€ga kunstiline. Ta tahab alati panna sĂŒndmused ja omadused mingisse vormi. Need inimesed on kunstnikud, nĂ€idendite kirjutajad jne.

Kui algeharu on sisenenud inimese sisemaailma, nĂ€evad arengumaagid, et sinna on tekkinud obeleski moodi sammas, mille sees on kerad-kuulid. Kerad on poolenisti vĂ€ljas, poolenisti samba sees. Kuule on erinev arv, vastavalt milline haru avaldub. Alguses on kuulid tĂŒhjad, lĂ€bipaistvad. Elu jooksul tekivad nende sisse elemendid. Vastavalt sĂŒsteemidele hinge- vĂ”i teadvuseosad. Algeharu korjab kuulidesse algtĂ”desid ja politseiharu algenergiaid. Element tekib, kui inimene saab elukogemuse, töötleb selle lĂ€bi, teostab ja teadvustab. Talle tekib elutarkus. TĂ€idetud kuulidega inimesi nĂ€eme elutarkade inimestena, kes suudavad midagi ĂŒhiskonnas korda saata. VĂ”rdluseks vĂ”iks tuua indiaanlaste kultuurist tootemid. Tootem pole midagi muud kui kujundlikult loodud inimese Mina. Indiaanlaste ja Eesti arengumaagide nĂ€gemusel on siiski vĂ€ike vahe sees. Indiaanlastel on kuulide asemel loomade kujutised ja arengumaagidel kuulikestega tĂ€idetud sammas. See erinevus tekib kultuurilisest erinevusest.

Seda obeliskile sarnanevat sammast kutsume me ka algkujuks. Kui algkuju on tekkinud, siis vÔime öelda, et inimene on saanud tÀiskasvanuks. See algkuju hakkab toitma inimese sisemaailma. Selle kuju tekkimisel kaob sisemaailmast ema pesa. Inimene ei vaja vÔÔra vÀlja toidet ja ei otsi enam alateadlikult teiste kinnitust ja tuge, vaid elab oma isiklikku elu. Need on inimesed, kes pidevalt arenevad ja muutuvad nö kvaliteetsemaks. TÀnapÀeval on selliseid inimesi vÀhe.

Algkujuta inimesed otsivad alateadlikult ka vanas eas ema. Kuid miks inimesed vaimselt tĂ€iskasvanuks ei saa? Vastus peitub vÀÀrisikus. VÀÀrisik tĂ”mbab endasse mittesobiliku alge haru, mis ei ole kooskĂ”las inimese kehaga. NĂ€iteks looduse jĂ€rgi inimene peaks olema tervendaja, kuid vÀÀrisik moondab tema olemuse politseinikuks. Ja kuna inimesel pole seelĂ€bi enam looduse tuge, saab temast kehv politseinik. VÀÀrisikul on ĂŒks halb omadus. Ta suudab toituda teiste inimeste esimesest sisemaailmakihist e inimese arengust. See pĂ€rsib tema ohvri arengut. Looduse sĂŒsteemis ei saa toituda esimesest sisemaailmasfÀÀrist. LĂ€bi looduse saab madalama tasemega sisemaailm toituda ĂŒks aste kĂ”rgemast sisemaailmast vĂ”i teiste inimeste sisemaailmasfÀÀridest lĂ€bi oma vĂ€lja. Selline toitumine ei ole kurnav.

Ühiskonnas on palju rÀÀgitud biovampiiridest. Biovampiir on inimene, kelle vÀÀrisik toitub teiste inimeste esimesest sisemaailma kihist. Tulemuseks on ohvri arengu seiskumine. Asjad ei edene ja inimese tegusid saadab ebaĂ”nn. Soovitus: biovampiiriga tuleb kĂ€ituda ebameeldivalt. Kui vampiir peab oma ohvrit ebameeldivaks endale, siis laseb ta „saagist” lahti. Teiste sĂ”nadega, vampiiri negatiivne hoiak ĂŒhendab vampiiri vĂ”tva tĂ€helepanupunkti ohvri sisemaailmast lahti.

Kui inimesel on tekkinud algkuju, siis on ta vĂ”imeline nĂ€gema asju mitmekĂŒlgselt. Kui vaadelda inimese Minasammast, siis iga kuul on nagu silm, mis nĂ€eb maailma erineva tahu pealt. Inimene, kui hingeline olend (hing koosneb paljudest erinevatest osadest), saab vaadelda lĂ€bi erinevate hingetahkude vĂ€lismaailma. Tema taju on liikuv. Ta suudab nĂ€ha asju ka teise inimese seisukohast. Seega vĂ”ime öelda, et tĂ€iskasvanud inimene on vĂ”imeline panema ennast teise inimese olukorda. Laps nĂ€eb maailma ainult enda seisukohast.

Kuna vÀÀrisik on vaimupĂ”hine, siis tal pole liikumise vĂ”imalust. Tema taju on nagu taimel. Sinna, kuhu ta on istutatud, sealt nĂ€eb ta ĂŒmbrust. Loom saab vaatluskohta muuta. Siit ka pĂ”hjus miks vÀÀrisikuline inimene on egoistlik. Ta ei suuda nĂ€ha teise inimesi kannatusi, seisukohti, mĂ”ttearendusi jne. Tal puudub empaatiavĂ”ime. VÀÀrisik ei ole vĂ”imeline ise arenema, teda tuleb arendada ja kasvatada kui lille. VÀÀrisik ei analĂŒĂŒsi, ta reageerib. Koosneb refleksidest. Ta arvab, et tal on Ă”igus, ta ei ole vĂ”imeline nĂ€gema enda eksimusi, kuna puudub nĂ€gemus teistsugusest vaatenurgast.
NĂŒĂŒd, kui inimesel on tekkinud algkuju, on tal ka sisemine jĂ”ud. Ta on vĂ”imeline toetuma enda seesmisele jĂ”ule, ta areneb. Arenemine toimub lĂ€bi probleemide, mida tĂ€iskasvanud inimene vĂ€lismaailmas nĂ€eb. NĂ€ide: Kui ta nĂ€eb, et teised inimesed on haiged, siis hakkab ta otsima haiguste pĂ”hjusi, uurib millest see tingitud on. Selle uurimise kĂ€igus ta ka ise areneb (tekivad teadmised ja oskused), ning ta on vĂ”imeline teisi reaalselt aitama, likvideerides haiguse pĂ”hjustaja. VÀÀrisikuna inimene ei arene. Kui ta nĂ€eb hĂ€dasolijat, hakkab ta teisi agiteerima, et need seda inimest aitaksid. Tavaliselt loovad nad abistamisfonde. Aga probleemi sisulist lahendamist ei toimu.

Inimene, kelle sisemaailma I sfÀÀr on piisava kĂŒpsuse tasemega (areng toimub edasi, kvaliteet tĂ”useb lĂ”pmatuseni), omab nĂŒĂŒd algkuju, mis hakkab toitma esimest vĂ€lja. See vĂ€li hĂ”lmab vĂ€lismaailmas mingit areaali. Seda areaali nimetame me inimese arenguruumiks. Arenguruumis toimub pidev loomine. VÀÀrisikul ei ole arenguruumi. Ta ei loo hĂŒvesid, selle asemel kandib ta teiste loodud hĂŒved endale. TĂ€iskasvanud inimene on vĂ”imeline looma hĂŒvesid, vÀÀrtusi. Seda teeb ta hingega. VÀÀrisikuline tĂ€iskasvanu ei suuda ise luua eluks vajalikku, vaid kandib, röövib seda teistelt. Vaimses plaanis ta kĂ€itubki kui röövel. ParasiitsĂŒsteemi huvides on, et inimestel ei tekiks algkujusid. PĂ”hjus: siis ei toetu inimene iseendale, vaid sĂŒsteemile. TagajĂ€rjeks on sĂŒsteemil hea manipuleerida inimesega. St kui inimene ei loo sĂŒsteemile kasulikke vÀÀrtusi, saab temalt tugipunkti Ă€ra tĂ”mmata. Kui inimene on kasulik parasiitsĂŒsteemile, siis see lubab inimesel talle toetuda.
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte
Tokroda
Alfaisane


Liitunud: 22 Dets 2003
Postitusi: 8583
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Püh Märts 25, 2012 11:21 pm    Teema: Vasta viitega

2. osa
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte
Tokroda
Alfaisane


Liitunud: 22 Dets 2003
Postitusi: 8583
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Püh Märts 25, 2012 11:22 pm    Teema: Vasta viitega

3. osa
_________________
Inimene ei ole arenenud ahvist vaid neegrist.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail Vaata liikme veebilehte
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Tokroda teooriad Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group