Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Tule 29.04 Vabaduse vÀljakule, et pÀÀsta oma maa..

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Reklaam
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Nelj Apr 28, 2011 11:35 pm    Teema: Tule 29.04 Vabaduse vĂ€ljakule, et pÀÀsta oma maa.. Vasta viitega

Kallis foorumlased!

Kes tunneb, et see ka teda puudutab:

Tule 29.04 Vabaduse vĂ€ljakule, et pÀÀsta oma maa, mets ja Tuhala nĂ”iakaev mahamĂŒĂŒmise ja hĂ€vitamise eest! Stop Eestit hĂ€vitavatele seadustele! Ja nende seaduste mahitajatele! Üritus algab kell 16.00

TÔeliste kodanike nimel

Miina Hint, H. V.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
Kr66t
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Apr 29, 2011 8:20 am    Teema: Vasta viitega

ennekĂ”ike hĂ€vitavad eesti seadused eesti inimese. mets, maa ja tuhala nĂ”iakaev saavad maha mĂŒĂŒdud pigem selle tagajĂ€rjel, et inimesel siin riigis ausa tööga Ă€ra elada vĂ”imalik ei ole ja seadus soosib igas mĂ”ttes sulide sĂ”elale jÀÀmist. vĂ”tke seadustik ette ja leidke need kohad, pĂ”hjused ja ka tĂ”endused, rÀÀkige aiast, mitte aiaaugust, siis ma tulen ka ĂŒritusele Very Happy, enne ei viitsi, oma laste elu kaitseks jÀÀb niigi energiaressurssi pidevalt puudu, puud ja kaevud saavad siinmail paremini toime kui inimesed.

aga jÔudu sellegipoolest.
Tagasi üles
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Reede Apr 29, 2011 11:02 pm    Teema: Vasta viitega

Nonii, linnavalitsus keelas ruupori kasutamise Ă€ra (mingi jama tekkis sellega) ja seetĂ”ttu toimub ĂŒritus samal ajal nĂ€dala pĂ€rast!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 880

PostitusPostitatud: Püh Mai 01, 2011 10:59 pm    Teema: Vasta viitega

Ei ole teemasse ĂŒksikasjalikult sĂŒĂŒbinud, aga erinevatest infokanalitest enamasti lööklausete stiilis juttu kuulanud kĂŒll.
Kummaline on asi selles mĂ”ttes, et millalgi sai ikka laulupeol lauldud harda sĂŒdamega, et las jÀÀda ĂŒkski mets... ja nĂŒĂŒd teatab valitsus, et meil on liiga palju metsa, et me ei tohiks niiviisi metsistuda.

Seda ma usun kĂŒll, et on olemas viis, kuidas metsa heaperemehelikult majandada ehk tagada metsa jĂ€tkusuutlikkus ja kasutada selle hĂŒvesid ka hetkel piisavalt. Aga siit tekib kohe kĂŒsimus, milline sĂŒsteem seda tagaks? Inimene suudab ju lĂ”putult palju energiat lihtsalt mĂ”ttetult laristada ja prĂŒgimĂ€eks muuta. Vahel mĂ”tlen, et prĂŒgimĂ€gede suurus on vĂ”rdeline inimkonna sĂŒsteemide totrusega.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 11:52 am    Teema: Vasta viitega

Metsaga on see lahe lugu ,et enam ei julge igale poole seenelegi minna. Ei tea kas on eramets ja kas omanik tuleb pĂŒssiga ja koeraga sind vĂ€lja ajama ,vĂ”i ei. Teisalt, kui oleksin metsaomanik siis kah vbl ei tahaks metsas palju vÔÔraid nĂ€ha, sest olen ĂŒsna palju nĂ€inud kuidas inimesed metsas ennast ĂŒleval pidada ei oska.
Nii,et vĂ”ta sa nĂŒĂŒd kinni...
Riik ei jaksa/taha/oska oma vara majandada. ErakĂ€tesse andmine aga kah jĂ€lle ei pruugi lĂ”ppeks nii vĂ€lja kukkuda, nii,et kĂ”igi suhtes kena oleks. Kesklinnas, ka Kardriorus, mĂ”ned kenad majad lagunevad. Kui nĂŒĂŒd keegi tahaks neid korda seada, lendab kohale muinsuskaitsetegelane ja hakkab ettekirjutusi tegema.Ehk siis segane lugu.
Tagasi üles
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 12:06 pm    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:
Vahel mĂ”tlen, et prĂŒgimĂ€gede suurus on vĂ”rdeline inimkonna sĂŒsteemide totrusega.


InimĂŒhiskonna jÀÀkide summa, ehk prĂŒgimĂ€gi ja selle suurus, on vĂ”rreldav sellega,et organismi on sisse toodud liiga palju seedimatut kraami.Kraami, mida pole vaja. Ostad poest piimapaki, pakk jÀÀb jĂ€rele. PrĂŒgikasti lĂ€heb ja sealt prĂŒgimĂ€ele. Kodus, kus ahju pole ja lĂ”ket teha kah ei saa, on prĂŒgi tekke hulk vĂ”rratult suurem kui kuskil maakodus nĂ€iteks. Maakodus saad kompostida, pĂ”letada jne. Linnas ei saa.
Tagasi üles
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 880

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 1:08 pm    Teema: Vasta viitega

Minu teada ei tohi pakendit (v.a paber ja papp) ei lĂ”kkes ega ahjus pĂ”letada, kuna see on mĂŒrgine.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 1:18 pm    Teema: Vasta viitega

Plastpudeleid ei tohi. Piimapakki ikka minuteada vĂ”ib. KĂŒll mitte ahjus, sest tahmab liigselt korstent. Aga lĂ”kkes ja nĂ€iteks tĂŒnnis (Ă”ues) ikka vĂ”ib.
Tagasi üles
hall kass
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 24 Nov 2005
Postitusi: 1678

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 2:58 pm    Teema: Vasta viitega

Seda kodus prahi pĂ”letamise asja olen ma uurinud ja mulle tundub pigem, et mitte praht ise ei pigita korstnaid. Pigitab hoopis korstnasse minevate suitsugaaside liiga madal temperatuur, mistĂ”ttu kĂ”ik saast ei pĂ”le tĂ€ielikult Ă€ra. MĂ”ni soovitabki prahti pĂ”letada pliidi all lahtise suvesiibriga - siis jĂ”uab kogu toss kuumalt lÔÔri ning oht vĂ€heneb tunduvalt. Kel on vĂ”imalus panna pĂ”letamiseks vĂ€lja maha vana metalltĂŒnn vms, neil on muidugi veel lihtsam.

Mina olen viimased paar aastat kĂŒtnud pĂ”hiliselt vana mööbli jms sodiga. TahmajĂŒrid aga kiidavad, et "jumala puhtad lÔÔrid siin" - tĂ”si ta on, viimaselgi puhastamisel tuli vaid paar peotĂ€it tahma Smile TĂ”si kĂŒll, mu pliidil puudub suvesiiber, aga soemĂŒĂŒr on ka pisike, lĂ€heb ruttu kuumaks ja laseb tossu kuumana korstnasse (korralikul talvisel kĂŒtmisel lĂ€heb ka korsten soojaks). Aga asi vĂ”ib olla ka selles, et erinevalt halust on vana mööbel jms sisekliimast saadud puidujÀÀk ĂŒlikuiv - niiske sodi pidi samuti suitsugaaside temperatuuri alandama. TĂ”si vĂ”ib olla kĂŒll - minu testid nĂ€itasid, et kui halgu kulub toa soojakssaamiseks 2 koldetĂ€it (niiskemaid halge vĂ”ib ka rohkem minna), siis puidujÀÀk teeb sama töö Ă€ra 1 koldetĂ€iega. Kui niisama pole puidujÀÀki saada, siis olen ostnud kĂŒtteklotse - puidutööstuse jĂ€rkamisjÀÀgid, mis on samuti ĂŒlikuivad.

Arvata vÔib, et on ka ahjusid, mis ongi ehitatud nii, et suitsugaasid annavad kogu oma sooja tuppa ning korstnasse lÀheb vaid "soe supiaur" - sellistes vÔib suvalise nodi pÔletamine tÔesti probleeme tekitada. Eriti kritiseeritakse ses osas bullerjane.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 3:56 pm    Teema: Vasta viitega

Huvitav. Minul on jÀÀnud just see arusaam,et bullerjani kannatab midaiganes pĂ”himĂ”tteliselt vista. Vat ei oskagi nĂŒĂŒd vaielda...
Seda olen kuulnud,et kui pliidi all korralik tuli on, siis piimapakk tegelikult suuremat kahju ei tee, jah. Smile
Kas mööblijÀÀgid ei klassifitseeru millegi sellisega sarnaseks nagu on see puitbrikett? Selle kĂŒttevÀÀrtus pidi vĂ€ga kĂ”rge olema ja mul isiklikult kogemus kuidas vanem ahi lĂ”ppeks sellega kĂŒtmise jĂ€rel seest kokku varises.

Aga olgu kuidas nende ahjudega kuidas on- maal (vĂ”i vĂ€hemalt oma hoovi korral) saab igasugu asju ikka tĂŒnnis pĂ”letada. Kui ma Ă”igesti aru saanud olen siis pidi pÀÀsteamet tuletegemiseseadust kah leevendama(vĂ”i juba leevendas). Niiet ilmselt nĂŒĂŒd tohiks nĂ€iteks ka kuskil ÀÀrelinnas rohkem asju hoovipeal pĂ”letada.
Samas korteriinimene jookseb ikka iga pĂ€ev oma prĂŒgikottidega konteineri vahet. Mis kirjeldab seda, kuipalju tegelikult on ringluses kraami, mis kuskil prĂŒgimĂ€el lĂ”petab. Just siis nimelt sellest vaatenurgast vaadatuna, et kuipalju jĂ”uab inimese koju paratamatutl sellist kraami, millest suurt mingit kasu pole. Kile-plastmass-kile-pastmass...
Tagasi üles
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 4:44 pm    Teema: Vasta viitega

see on suht loogiline ju, et kĂŒttekoldes iga plastika ja mistahes kemikaali rohke pĂ”letamine tekitab ka tumedamat suitsu ja rohkem pigi, kui selleks ettenĂ€htud looduslik kuiv puit. seda eriti kui kemikaali koos niiske haluga pĂ”letada. kui sul aga metallist kĂŒttekeha ja metallist korsten, siis pĂ”leta enamvĂ€hem mida tahad. raud jĂ€lle soojust eriti ei salvesta, samuti selle sojuskiirgus pole nii inimsĂ”bralik kui punasel tellisel. kivist aga pigi sööb tasapisi lĂ€bi ja takistab oluliselt soojuse salvestamist. ehituspoes on mingi uus toode, mis peaks korstnad pigist puhastama, muidu kasutati selleks vana kombe kohaselt haavahalu. korstnapĂŒhkijad pĂ”letavad ka kuidagi korstnapigi, aga see vist mingi ametisaladus ja natuke ohtlik ka, seetĂ”ttu raamatutes kĂ€sitletud seda protsessi vĂ€ga minimaalselt. aga nuh, igaĂŒks ise teab paremini, millega riskib... pĂ€rast plekib pappi ka rohke.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
hall kass
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 24 Nov 2005
Postitusi: 1678

PostitusPostitatud: Teis Mai 03, 2011 12:08 am    Teema: Vasta viitega

Venezia kirjutas:
Huvitav. Minul on jÀÀnud just see arusaam,et bullerjani kannatab midaiganes pÔhimÔtteliselt vista.

Kas mööblijÀÀgid ei klassifitseeru millegi sellisega sarnaseks nagu on see puitbrikett? Selle kĂŒttevÀÀrtus pidi vĂ€ga kĂ”rge olema ja mul isiklikult kogemus kuidas vanem ahi lĂ”ppeks sellega kĂŒtmise jĂ€rel seest kokku varises.


Kui ma ei eksi, siis bullerjan on ehitatud pĂ”letama ĂŒht koldetĂ€it kuni 8 tundi jutti, mis saavutatakse ĂŒsna vĂ€hese hapniku juurdevooluga. Aga nii pidi pĂ”lemine olema mittetĂ€ielik ning pigi tekkivat ohtralt. Eriti, kui kĂŒtte seas on sellist sodi, mis nĂ”uab tĂ€ielikuks Ă€rapĂ”lemiseks kĂ”rgeid temperatuure. SeetĂ”ttu nĂ€iteks ei soovita spetsid panna bullerjani maja pĂ”hikorstna kĂŒlge, vaid ehitada selle jaoks eraldi korsten Smile

MööblijÀÀkidega astuvad Ă€mbrisse ĂŒsna paljud inimesed, aga samamoodi astutakse Ă€mbrisse ka kivisöe ja briketiga. KĂŒll lastakse ahi puruks, kĂŒll sulavad ahjuuksed. Eks see sihuke "tundega lĂ€henemise" vĂ€rk ole, tuleb katsetega leida selline kogus, mis sooja tuppa toob, sÀÀstes samas kĂŒttekeha.

Ehitusfoorumis on ahjudele omaette alafoorum, seal on mÔndagi huvipakkuvat:

http://www.ehitusfoorum.com/viewforum.php?f=1&sid=9696faab9785d0b951aa7dc514b49c2c
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Teis Mai 03, 2011 10:37 am    Teema: Vasta viitega

bullerjanile tarvis metalltoruga korstent. vÔib ka olemasoleva kivikorstna sisse toru panna.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Nelj Mai 05, 2011 12:00 pm    Teema: Vasta viitega

nii, lĂŒlitage nĂŒĂŒd oma ajukesed teisele lainele:
kui te, mölakad oma prĂŒgi ise Ă€ra pĂ”letate, siis lĂ€hevad prĂŒgifirmad pankrotti.
enamus maailmas on prĂŒgi ĂŒks magusamaid maffia teenimise ja rahapesu vĂ”imalusi, st selle kestmist hoitakse nagu silmatera, toppides sinna meeletus koguses altkĂ€emakse, et Ă”igustada seda sellisel kujul.
st makstakse kĂ”igile, kes peavad rahvast hÀÀlestama vĂ”imalikult palju prĂŒgi tootma.

seega, on jÀÀtmete mĂŒgisus 2-l kohal, kuna prĂŒgi kuhjumine ilma pĂ”letamata hakkas tekkima juba siis, kui plast oli mĂ”ne keemiku mĂ€rg unenĂ€gu alles.

seega, enne mÔtelge, kus on tegelik point - see on raha!.
analĂŒĂŒsige ise!
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Mai 05, 2011 3:58 pm    Teema: Vasta viitega

Arvad ,jah!? Very Happy
Tagasi üles
Kr66t
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Mai 05, 2011 8:54 pm    Teema: Vasta viitega

nool, kui ĂŒtled, et rahvast hÀÀlestatakse prĂŒgi tootma, Ă€kki tead siis, kuidas Ă”igupoolest rahvas seda prĂŒgi TOODAB? minuteada need pakendid ja kiirlagunevad plastasjakesed, mida mina, kui rahva esindaja, kusagile paigutama pean, olgu see vĂ”i lĂ”ke, ei ole kĂŒll minu toodetud vaid pigem nigu pĂ€he mÀÀritud mulle Rolling Eyes
ma pean letitĂ€dile kolm korda valjuhÀÀlselt ĂŒtlema, enne, kui ta on nĂ”us paksust plastist topsi asemel minu salatikese kilekotti kaaluma, pealtnĂ€ha hĂ€stipĂ”levast papist kartulivahvli (krdi head vahest muide) pakis, mis mĂ”ni aeg tagasi suurenes ja ma ull veel mĂ”tli, et nĂŒĂŒd sama raha eest rohkem krĂ”psu saab, on peale vahvlite, mida ike sama vĂ€he kahjuks, veel, oh sa imet, nende ĂŒmber nĂŒĂŒd ĂŒks plastmassist kĂŒna ja selle ĂŒmber veel kilekott, millest lĂ€bimurdmisel vĂ”ib kĂŒĂŒned Ă€ra rikkuda... ja ma ei tootnud kindlasti ka seda Ă”unapildiga puutetundlikku nutifoni, mis hakkas lapse kĂ€es oma elu elama kuu aja jooksul ega olnud ĂŒheski töökojas mingi valemiga remonditav,
ei ole tootnud
ausalt

kui mul miskit toota Ônnestub, siis kas sitast saia vÔi vastupidi, ent need mÔlemad on biolagunevad Laughing
Tagasi üles
Motosummer
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Apr 2008
Postitusi: 793

PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 1:06 am    Teema: Vasta viitega

Kas tĂ”esti, on raske aru saada, et teie pĂ”letatud prĂŒgi, kukub teile pĂ€he tagasi, ja teie ĂŒmbruskond, ja elamine haiseb.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 880

PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 10:02 am    Teema: Vasta viitega

Hallooo Haldjanool, kas Sul on mingi valem, kuidas ilma koheselt Àravisatavate pakenditeta toitu (vÔi mida iganes) saada?
Kui hÀsti pingutada, siis on vÔimalik pakendite tarbimist vaid veidi vÀhendada.
Muideks eelmise aasta folgil rÀÀkisid prĂŒgisorteerimisfirma esindajad, et prĂŒgipĂ”letustehase loomisega tegeletakse.
Ja veel, biolagunev materjal ei pidavat prĂŒgimĂ€el kokkusurutusest tulenevalt lagunema. Selle asemel tekitab see hoopis ohtlikke pĂ”hjavette imbuvaid keemilisi ĂŒhendeid.

Petrone raamatust huvitavaid fakte:
"*Igal aastal suureneb maailmameres hĂ”ljuvate prĂŒgimĂ€gede hulk u 10 miljoni tonni vĂ”rra. Praeguste hinnangute jĂ€rgi on prĂŒgiga kaetud 40% meie maailmamerest ehk ĂŒks neljandik kogu maakera pinnast.
*Üks suuremaid ujuvaid prĂŒgimĂ€gesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Havaii saarestiku lĂ€histel. See on u 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui prantsusmaa.
*Kalad peavad hÔljuvat plasti planktoniks. NÀiteks vÔib leida surnud vaalu, kelle kÔhus on 800 kg plasti ja kilet."

Mind huvitab, kust on inimene vĂ”tnud ĂŒldse idee, et midagi on vĂ”imalik kusagile ladustada nii, et see teda ei mĂ”juta?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Kr66t
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 11:50 am    Teema: Vasta viitega

Motosummer kirjutas:
Kas tĂ”esti, on raske aru saada, et teie pĂ”letatud prĂŒgi, kukub teile pĂ€he tagasi, ja teie ĂŒmbruskond, ja elamine haiseb.

...ja kliima muutub...
Motosummer kirjutas:
...pole meil enam puhast mulda, kÔik on vÀetisega saastatud, taastumine vÔtab sadu aastaid, ja keegi pole vÀetise kasutamisest loobunud. Teiseks, meil pole enam seemneid, kÔik soovivad suuremad, ja maitsvamad saaki sada, tulemuseks F1 töödeldut pask. Ei ole vaja midagi teha vÀiksema energia kuluga, mÔistlik on teha lihtsalt normaalselt.


aga kes alustas kogu seda jama?
fcking pĂ”lluharijad-alepĂŒromaanid Evil or Very Mad

ulpivatest plastsaartest saab aga ajapikku ladestudes meie ajastu mÀrk, omanÀoline plastkivistiskiht pinnasesse
Tagasi üles
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 1:39 pm    Teema: Vasta viitega

TÀna kell 16, Vabaduse vÀljakul.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Reklaam Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group