Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nõmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Tule 29.04 Vabaduse väljakule, et päästa oma maa..

 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Reklaam
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Tige tihane
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1583

PostitusPostitatud: Nelj Apr 28, 2011 11:35 pm    Teema: Tule 29.04 Vabaduse väljakule, et päästa oma maa.. Vasta viitega

Kallis foorumlased!

Kes tunneb, et see ka teda puudutab:

Tule 29.04 Vabaduse väljakule, et päästa oma maa, mets ja Tuhala nõiakaev mahamüümise ja hävitamise eest! Stop Eestit hävitavatele seadustele! Ja nende seaduste mahitajatele! Üritus algab kell 16.00

Tõeliste kodanike nimel

Miina Hint, H. V.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kr66t
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Apr 29, 2011 8:20 am    Teema: Vasta viitega

ennekõike hävitavad eesti seadused eesti inimese. mets, maa ja tuhala nõiakaev saavad maha müüdud pigem selle tagajärjel, et inimesel siin riigis ausa tööga ära elada võimalik ei ole ja seadus soosib igas mõttes sulide sõelale jäämist. võtke seadustik ette ja leidke need kohad, põhjused ja ka tõendused, rääkige aiast, mitte aiaaugust, siis ma tulen ka üritusele Very Happy, enne ei viitsi, oma laste elu kaitseks jääb niigi energiaressurssi pidevalt puudu, puud ja kaevud saavad siinmail paremini toime kui inimesed.

aga jõudu sellegipoolest.
Tagasi üles
Tige tihane
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1583

PostitusPostitatud: Reede Apr 29, 2011 11:02 pm    Teema: Vasta viitega

Nonii, linnavalitsus keelas ruupori kasutamise ära (mingi jama tekkis sellega) ja seetõttu toimub üritus samal ajal nädala pärast!
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Püh Mai 01, 2011 10:59 pm    Teema: Vasta viitega

Ei ole teemasse üksikasjalikult süübinud, aga erinevatest infokanalitest enamasti lööklausete stiilis juttu kuulanud küll.
Kummaline on asi selles mõttes, et millalgi sai ikka laulupeol lauldud harda südamega, et las jääda ükski mets... ja nüüd teatab valitsus, et meil on liiga palju metsa, et me ei tohiks niiviisi metsistuda.

Seda ma usun küll, et on olemas viis, kuidas metsa heaperemehelikult majandada ehk tagada metsa jätkusuutlikkus ja kasutada selle hüvesid ka hetkel piisavalt. Aga siit tekib kohe küsimus, milline süsteem seda tagaks? Inimene suudab ju lõputult palju energiat lihtsalt mõttetult laristada ja prügimäeks muuta. Vahel mõtlen, et prügimägede suurus on võrdeline inimkonna süsteemide totrusega.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 11:52 am    Teema: Vasta viitega

Metsaga on see lahe lugu ,et enam ei julge igale poole seenelegi minna. Ei tea kas on eramets ja kas omanik tuleb püssiga ja koeraga sind välja ajama ,või ei. Teisalt, kui oleksin metsaomanik siis kah vbl ei tahaks metsas palju võõraid näha, sest olen üsna palju näinud kuidas inimesed metsas ennast üleval pidada ei oska.
Nii,et võta sa nüüd kinni...
Riik ei jaksa/taha/oska oma vara majandada. Erakätesse andmine aga kah jälle ei pruugi lõppeks nii välja kukkuda, nii,et kõigi suhtes kena oleks. Kesklinnas, ka Kardriorus, mõned kenad majad lagunevad. Kui nüüd keegi tahaks neid korda seada, lendab kohale muinsuskaitsetegelane ja hakkab ettekirjutusi tegema.Ehk siis segane lugu.
Tagasi üles
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 12:06 pm    Teema: Vasta viitega

Hella kirjutas:
Vahel mõtlen, et prügimägede suurus on võrdeline inimkonna süsteemide totrusega.


Inimühiskonna jääkide summa, ehk prügimägi ja selle suurus, on võrreldav sellega,et organismi on sisse toodud liiga palju seedimatut kraami.Kraami, mida pole vaja. Ostad poest piimapaki, pakk jääb järele. Prügikasti läheb ja sealt prügimäele. Kodus, kus ahju pole ja lõket teha kah ei saa, on prügi tekke hulk võrratult suurem kui kuskil maakodus näiteks. Maakodus saad kompostida, põletada jne. Linnas ei saa.
Tagasi üles
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 1:08 pm    Teema: Vasta viitega

Minu teada ei tohi pakendit (v.a paber ja papp) ei lõkkes ega ahjus põletada, kuna see on mürgine.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 1:18 pm    Teema: Vasta viitega

Plastpudeleid ei tohi. Piimapakki ikka minuteada võib. Küll mitte ahjus, sest tahmab liigselt korstent. Aga lõkkes ja näiteks tünnis (õues) ikka võib.
Tagasi üles
hall kass
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 24 Nov 2005
Postitusi: 1678

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 2:58 pm    Teema: Vasta viitega

Seda kodus prahi põletamise asja olen ma uurinud ja mulle tundub pigem, et mitte praht ise ei pigita korstnaid. Pigitab hoopis korstnasse minevate suitsugaaside liiga madal temperatuur, mistõttu kõik saast ei põle täielikult ära. Mõni soovitabki prahti põletada pliidi all lahtise suvesiibriga - siis jõuab kogu toss kuumalt lõõri ning oht väheneb tunduvalt. Kel on võimalus panna põletamiseks välja maha vana metalltünn vms, neil on muidugi veel lihtsam.

Mina olen viimased paar aastat kütnud põhiliselt vana mööbli jms sodiga. Tahmajürid aga kiidavad, et "jumala puhtad lõõrid siin" - tõsi ta on, viimaselgi puhastamisel tuli vaid paar peotäit tahma Smile Tõsi küll, mu pliidil puudub suvesiiber, aga soemüür on ka pisike, läheb ruttu kuumaks ja laseb tossu kuumana korstnasse (korralikul talvisel kütmisel läheb ka korsten soojaks). Aga asi võib olla ka selles, et erinevalt halust on vana mööbel jms sisekliimast saadud puidujääk ülikuiv - niiske sodi pidi samuti suitsugaaside temperatuuri alandama. Tõsi võib olla küll - minu testid näitasid, et kui halgu kulub toa soojakssaamiseks 2 koldetäit (niiskemaid halge võib ka rohkem minna), siis puidujääk teeb sama töö ära 1 koldetäiega. Kui niisama pole puidujääki saada, siis olen ostnud kütteklotse - puidutööstuse järkamisjäägid, mis on samuti ülikuivad.

Arvata võib, et on ka ahjusid, mis ongi ehitatud nii, et suitsugaasid annavad kogu oma sooja tuppa ning korstnasse läheb vaid "soe supiaur" - sellistes võib suvalise nodi põletamine tõesti probleeme tekitada. Eriti kritiseeritakse ses osas bullerjane.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 3:56 pm    Teema: Vasta viitega

Huvitav. Minul on jäänud just see arusaam,et bullerjani kannatab midaiganes põhimõtteliselt vista. Vat ei oskagi nüüd vaielda...
Seda olen kuulnud,et kui pliidi all korralik tuli on, siis piimapakk tegelikult suuremat kahju ei tee, jah. Smile
Kas mööblijäägid ei klassifitseeru millegi sellisega sarnaseks nagu on see puitbrikett? Selle kütteväärtus pidi väga kõrge olema ja mul isiklikult kogemus kuidas vanem ahi lõppeks sellega kütmise järel seest kokku varises.

Aga olgu kuidas nende ahjudega kuidas on- maal (või vähemalt oma hoovi korral) saab igasugu asju ikka tünnis põletada. Kui ma õigesti aru saanud olen siis pidi päästeamet tuletegemiseseadust kah leevendama(või juba leevendas). Niiet ilmselt nüüd tohiks näiteks ka kuskil äärelinnas rohkem asju hoovipeal põletada.
Samas korteriinimene jookseb ikka iga päev oma prügikottidega konteineri vahet. Mis kirjeldab seda, kuipalju tegelikult on ringluses kraami, mis kuskil prügimäel lõpetab. Just siis nimelt sellest vaatenurgast vaadatuna, et kuipalju jõuab inimese koju paratamatutl sellist kraami, millest suurt mingit kasu pole. Kile-plastmass-kile-pastmass...
Tagasi üles
Norn
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 4:44 pm    Teema: Vasta viitega

see on suht loogiline ju, et küttekoldes iga plastika ja mistahes kemikaali rohke põletamine tekitab ka tumedamat suitsu ja rohkem pigi, kui selleks ettenähtud looduslik kuiv puit. seda eriti kui kemikaali koos niiske haluga põletada. kui sul aga metallist küttekeha ja metallist korsten, siis põleta enamvähem mida tahad. raud jälle soojust eriti ei salvesta, samuti selle sojuskiirgus pole nii inimsõbralik kui punasel tellisel. kivist aga pigi sööb tasapisi läbi ja takistab oluliselt soojuse salvestamist. ehituspoes on mingi uus toode, mis peaks korstnad pigist puhastama, muidu kasutati selleks vana kombe kohaselt haavahalu. korstnapühkijad põletavad ka kuidagi korstnapigi, aga see vist mingi ametisaladus ja natuke ohtlik ka, seetõttu raamatutes käsitletud seda protsessi väga minimaalselt. aga nuh, igaüks ise teab paremini, millega riskib... pärast plekib pappi ka rohke.
_________________
Pole olemas kaht ühesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
hall kass
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 24 Nov 2005
Postitusi: 1678

PostitusPostitatud: Teis Mai 03, 2011 12:08 am    Teema: Vasta viitega

Venezia kirjutas:
Huvitav. Minul on jäänud just see arusaam,et bullerjani kannatab midaiganes põhimõtteliselt vista.

Kas mööblijäägid ei klassifitseeru millegi sellisega sarnaseks nagu on see puitbrikett? Selle kütteväärtus pidi väga kõrge olema ja mul isiklikult kogemus kuidas vanem ahi lõppeks sellega kütmise järel seest kokku varises.


Kui ma ei eksi, siis bullerjan on ehitatud põletama üht koldetäit kuni 8 tundi jutti, mis saavutatakse üsna vähese hapniku juurdevooluga. Aga nii pidi põlemine olema mittetäielik ning pigi tekkivat ohtralt. Eriti, kui kütte seas on sellist sodi, mis nõuab täielikuks ärapõlemiseks kõrgeid temperatuure. Seetõttu näiteks ei soovita spetsid panna bullerjani maja põhikorstna külge, vaid ehitada selle jaoks eraldi korsten Smile

Mööblijääkidega astuvad ämbrisse üsna paljud inimesed, aga samamoodi astutakse ämbrisse ka kivisöe ja briketiga. Küll lastakse ahi puruks, küll sulavad ahjuuksed. Eks see sihuke "tundega lähenemise" värk ole, tuleb katsetega leida selline kogus, mis sooja tuppa toob, säästes samas küttekeha.

Ehitusfoorumis on ahjudele omaette alafoorum, seal on mõndagi huvipakkuvat:

http://www.ehitusfoorum.com/viewforum.php?f=1&sid=9696faab9785d0b951aa7dc514b49c2c
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Norn
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Teis Mai 03, 2011 10:37 am    Teema: Vasta viitega

bullerjanile tarvis metalltoruga korstent. võib ka olemasoleva kivikorstna sisse toru panna.
_________________
Pole olemas kaht ühesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5797
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Nelj Mai 05, 2011 12:00 pm    Teema: Vasta viitega

nii, lülitage nüüd oma ajukesed teisele lainele:
kui te, mölakad oma prügi ise ära põletate, siis lähevad prügifirmad pankrotti.
enamus maailmas on prügi üks magusamaid maffia teenimise ja rahapesu võimalusi, st selle kestmist hoitakse nagu silmatera, toppides sinna meeletus koguses altkäemakse, et õigustada seda sellisel kujul.
st makstakse kõigile, kes peavad rahvast häälestama võimalikult palju prügi tootma.

seega, on jäätmete mügisus 2-l kohal, kuna prügi kuhjumine ilma põletamata hakkas tekkima juba siis, kui plast oli mõne keemiku märg unenägu alles.

seega, enne mõtelge, kus on tegelik point - see on raha!.
analüüsige ise!
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum Saada e-mail
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Mai 05, 2011 3:58 pm    Teema: Vasta viitega

Arvad ,jah!? Very Happy
Tagasi üles
Kr66t
Külaline





PostitusPostitatud: Nelj Mai 05, 2011 8:54 pm    Teema: Vasta viitega

nool, kui ütled, et rahvast häälestatakse prügi tootma, äkki tead siis, kuidas õigupoolest rahvas seda prügi TOODAB? minuteada need pakendid ja kiirlagunevad plastasjakesed, mida mina, kui rahva esindaja, kusagile paigutama pean, olgu see või lõke, ei ole küll minu toodetud vaid pigem nigu pähe määritud mulle Rolling Eyes
ma pean letitädile kolm korda valjuhäälselt ütlema, enne, kui ta on nõus paksust plastist topsi asemel minu salatikese kilekotti kaaluma, pealtnäha hästipõlevast papist kartulivahvli (krdi head vahest muide) pakis, mis mõni aeg tagasi suurenes ja ma ull veel mõtli, et nüüd sama raha eest rohkem krõpsu saab, on peale vahvlite, mida ike sama vähe kahjuks, veel, oh sa imet, nende ümber nüüd üks plastmassist küna ja selle ümber veel kilekott, millest läbimurdmisel võib küüned ära rikkuda... ja ma ei tootnud kindlasti ka seda õunapildiga puutetundlikku nutifoni, mis hakkas lapse käes oma elu elama kuu aja jooksul ega olnud üheski töökojas mingi valemiga remonditav,
ei ole tootnud
ausalt

kui mul miskit toota õnnestub, siis kas sitast saia või vastupidi, ent need mõlemad on biolagunevad Laughing
Tagasi üles
Motosummer
Kollane päike
Kollane päike


Liitunud: 2 Apr 2008
Postitusi: 793

PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 1:06 am    Teema: Vasta viitega

Kas tõesti, on raske aru saada, et teie põletatud prügi, kukub teile pähe tagasi, ja teie ümbruskond, ja elamine haiseb.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 10:02 am    Teema: Vasta viitega

Hallooo Haldjanool, kas Sul on mingi valem, kuidas ilma koheselt äravisatavate pakenditeta toitu (või mida iganes) saada?
Kui hästi pingutada, siis on võimalik pakendite tarbimist vaid veidi vähendada.
Muideks eelmise aasta folgil rääkisid prügisorteerimisfirma esindajad, et prügipõletustehase loomisega tegeletakse.
Ja veel, biolagunev materjal ei pidavat prügimäel kokkusurutusest tulenevalt lagunema. Selle asemel tekitab see hoopis ohtlikke põhjavette imbuvaid keemilisi ühendeid.

Petrone raamatust huvitavaid fakte:
"*Igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk u 10 miljoni tonni võrra. Praeguste hinnangute järgi on prügiga kaetud 40% meie maailmamerest ehk üks neljandik kogu maakera pinnast.
*Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Havaii saarestiku lähistel. See on u 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui prantsusmaa.
*Kalad peavad hõljuvat plasti planktoniks. Näiteks võib leida surnud vaalu, kelle kõhus on 800 kg plasti ja kilet."

Mind huvitab, kust on inimene võtnud üldse idee, et midagi on võimalik kusagile ladustada nii, et see teda ei mõjuta?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Kr66t
Külaline





PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 11:50 am    Teema: Vasta viitega

Motosummer kirjutas:
Kas tõesti, on raske aru saada, et teie põletatud prügi, kukub teile pähe tagasi, ja teie ümbruskond, ja elamine haiseb.

...ja kliima muutub...
Motosummer kirjutas:
...pole meil enam puhast mulda, kõik on väetisega saastatud, taastumine võtab sadu aastaid, ja keegi pole väetise kasutamisest loobunud. Teiseks, meil pole enam seemneid, kõik soovivad suuremad, ja maitsvamad saaki sada, tulemuseks F1 töödeldut pask. Ei ole vaja midagi teha väiksema energia kuluga, mõistlik on teha lihtsalt normaalselt.


aga kes alustas kogu seda jama?
fcking põlluharijad-alepüromaanid Evil or Very Mad

ulpivatest plastsaartest saab aga ajapikku ladestudes meie ajastu märk, omanäoline plastkivistiskiht pinnasesse
Tagasi üles
Tige tihane
Indigo päike.
Indigo päike.


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1583

PostitusPostitatud: Reede Mai 06, 2011 1:39 pm    Teema: Vasta viitega

Täna kell 16, Vabaduse väljakul.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Reklaam Kõik ajad on GMT + 3 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group