Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

TavapÀrasest vÀiksema energiakuluga
Mine lehele Eelmine  1, 2
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Elu kui sĂŒsteem
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Esm Apr 18, 2011 11:18 am    Teema: Vasta viitega

Ihhii, mul on viimasel ajal ikka vÀga raske poest midagi leida, kuna irdun siin vaikselt e-ainetest. TÀna kah - lÀksin aga poodi, et midagi head saada, aga vÀljusin sama nÔutult pÀrast pikka otsimist vahukoore ja piimaga. Pikad e-ainete nimekirjad toodetel tekitasid vastikustunnet. Tuleb ikkagi midagi ise kokku keerata.

Ohh, teate, ma tegin plaani, et hakkan suvel umbrohtu sööma Very Happy
Valmistan sellest igasugu teesid, suppe, padasid, salateid, pirukaid, pestosid jm. Ai, kui see toimima peaks hakkama, siis on see ikka vÀÀga vinge ninanips praegu toimivate sĂŒsteemide suhtes. Kas on kellelgi kogemusi?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Apr 18, 2011 12:30 pm    Teema: Vasta viitega

Noh. Naat ja nurmenukuleht vist on Àkki vÀljas juba. Nurmenukuleht on nÀiteks tohutult c-vitamiinirikas. VÀrsketest nurmenukuÔitest tehtud tee on ka vÀga hea.
Verinoor naadileht kodujuustuga maitseb ka ĂŒsna hĂ€sti. Igasugused rohelised sibulalised peaks kah juba saada olema. VĂ€hemalt varsti.
Tagasi üles
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Teis Apr 19, 2011 3:12 pm    Teema: Vasta viitega

TĂ€nan Sind Venezia hea vihje eest!
LÀksin tÀna naati otsima. Leidsin sellise naadi koha, kus polnudki muud, kui kahe kÀega maast krahmata. Teised taimeliigid pole veel vÀlja tulnud.
KÔigepealt panin naati oasupi sisse, mida lÔunaks sÔin. TÔsiselt super!

Lugesin: http://www.perenaine.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=363:nippe-munakeetmiseks&catid=2:artiklid&Itemid=3 , et see taim ongi kÔige parem siis, kui just maa seest kevadel vÀlja tulnud.
Siis kĂŒpsetasin lingil avanenud retseptiga ahjupiruka. See on nagu quiche pĂ”himĂ”tteliselt. Minule vĂ€ga maitseb. Kujutan ette, et hiljem muutuvad naadid puiseks, aga praegu on nad kĂŒll tipptase. Selline mĂ”rkjalt hĂ”rk ja peen maitse. Plaanin veidi naate ka sĂŒgavkĂŒlmutada.

MÔelda, kui palju panustasin energiat eelmisel aastal tilli kasvatamisele ja naadid on tÀitsa niisama iseenesest saada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Apr 25, 2011 10:55 am    Teema: Vasta viitega

Varakevadine till on kah ikka vÀga hea. Ja redis ja lehtsalatid. Ja murulauk!
Meenus veel,et kui kellelgi kuskil aianurgas maapirni kasvab siis nĂŒĂŒd vist veel on tĂ€itsa paras aeg neid mugulaid kaevata. Meie sĂ”ime neid nii,et ma isegi ei koorinud vaid pesin hĂ€sti-hĂ€sti puhtaks ja siis kas ahju vĂ”i potti. VĂ€ga hea on maapirni koos kartuliga praadida. Pluss neid vĂ”ib niisama nagu porgandit nĂ€rida. On sellised natuke pĂ€hklise maitsega. Kui omal pole siis vĂ”ib proovida turult otsida. Jaama turul ĂŒks mutike mĂŒĂŒs vanasti suure pappkastiga.

Aga eriti ma ei mĂ”ista seda virinat,et poest ei saa korralikku toitu. Saab ikka. Ilmselt on kĂŒsimus toitumisharjumustes. Ehk siis palju valikuid on muidugi tore aga kartulikrĂ”psu ju teoreetiliselt ei pea sööma. Kui ĂŒks kĂŒlmutatud juurikate segu (vastavalt maitsele) pannile lĂŒĂŒa ja Ă€ra hautada, siis on ju ka pĂ€ris hea söök. Siis lihtsalt mingi lihatĂŒkike kĂ”rvale ja ongi toit valmis ju.
KetÂčupit ju ka ei pea ostma. VĂ”ib osta purustatud tomateid ja see korra maitseainetega lĂ€bi kuumutada. Noh, nĂ€ide lihtsalt.

Samas eile kĂ€isime poes. Oli aega. Ja siis proovisime leida asju kus pole E621 sees. Andres lĂ”ppeks vihastas ,et nii ,ei saagi poes kĂ€ia Smile Üsna vĂ”imatu ettevĂ”tmine tundus. NĂ€iteks Talleggi viilutatud singid. Osades on, osades pole. Muudkui vahi ja loe. MĂ”nel pole kirjas E621 aga on N-glutamaat.Smile
Aga siiski-siiski. KĂ€tte saime omad asjad. NĂŒĂŒd peab lihtsalt meeles hakkama pidama, et millistes on jamad sees ja millistes mitte. Ja ega ma viinerit ja vorsti polegi kunagi lihaks pidanud. Ja ma mĂ”tlen ,et kui ma vahest tahan viinerit ja seda siis ka söön, et ega siis sellest suurt midagi juhtu kah.
Ja kes liha soovib aga nn. kvaliteetliha ei jĂ”ua osta siis mingu turule ja ostku sealt maksa vĂ”i kana/kalkunisĂŒdameid. VĂ€ga head söögid saab. Keedetud seasĂŒda sobib oivaliselt vĂ”ileivale. VĂ”i lihasalatisse. Jne.
Ja suppide tegemiseks sobivad igasugused kondid, mis pole ka kallid.
Jaama turul mĂ€rkasin, et sealt saab ĂŒhe tĂ€di kĂ€est isegi isekÀÀritatud Ă”unaÀÀdikat.
Ma ei tea, kuipalju seal nendele toiduainetele kontrolli tehakse aga me oleme ise mitu aastat sealt teatud tegelaste kÀest asju ostnud ja pole miskit juhtunud.

Ma ise ĂŒldiselt valmis maitseainesegusid ei kasuta aga eile otsisin omale midagi erilist ja mĂ€rkasin ,et ka lihtlabastes maitseainesgudes on lisaaineid. NĂ€iteks ma ei mĂ”ista, et miks osades segudes on lisandiks sool. Sest ma ei kujuta tegelikult ette ,et paned maitseainesegu nii palju,et toidu soolasus kah paras saaks.
VĂ”ib soolast loobuda kah. Oleme seda proovinud. Nii,et mĂ€ngisin ĂŒrtidega. Üsna hakkama sain aga vat supp ja muud veidi rasvasemad lihatoidud pĂ€ris ilma soolata nii heaks ei lĂ€inud ,kui vaja oli.


Aga naadiga on nii,et noori lehti mu mĂ€letamist pidi sai vist ĂŒsna suvilĂ€bi. Aga siis tulevad ju veel nĂ”gesed. Ja kevadel saab oblikat. See peab ka noor olema. Vanast peast on mĂŒrgine nagu rabarber.
Tagasi üles
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Püh Mai 01, 2011 11:16 pm    Teema: Vasta viitega

Venezia kirjutas:

Aga eriti ma ei mĂ”ista seda virinat,et poest ei saa korralikku toitu. Saab ikka. Ilmselt on kĂŒsimus toitumisharjumustes. Ehk siis palju valikuid on muidugi tore aga kartulikrĂ”psu ju teoreetiliselt ei pea sööma. Kui ĂŒks kĂŒlmutatud juurikate segu (vastavalt maitsele) pannile lĂŒĂŒa ja Ă€ra hautada, siis on ju ka pĂ€ris hea söök. Siis lihtsalt mingi lihatĂŒkike kĂ”rvale ja ongi toit valmis ju.


On hulk inimesi, kes eelistab mahetoodangut, mida on poodides ĂŒlivĂ€he saadaval. Rimi on nĂŒĂŒd mingi öko tootesarja vĂ€lja toonud. (Seal on pööraselt head kuivatatud ploomid ja viigimarjad Very Happy ) , aga kui keskkonna kuludest hoolida, siis on need kusagilt kaugelt siia Eestisse taritud.
Need on inimesed, kes on uurinud kemikaalide ja vĂ€etistega kasvatamise teemat - kuidas see inimest ja keskkonda mĂ”jutab. (Vihjaksin jĂ€lle Epp Petrone raamatule, kus teema mind Âčokeeris. VĂ€etis on naftapĂ”hine. Kurnab maa kiiresti Âčvammilaadseks.) Pluss veel GMO teema (kui nĂ€iteks on mĂŒrgigeen sisse kasvatatud vĂ”i geenimuundamine teistele kultuuridele ĂŒle kandub).

PS! Naat on vĂ€ga maitsev ja ilus siis, kui teda 3 min keeta, kallata vesi, pĂŒreerida, lisada toorjuustu ning serveerida riisi peal suitsuliha tĂŒkkidega. Oo, need umbrohud on ikka tugevad ja visad! Umbrohi vĂ”ib olla inimesele mingis mĂ”ttes elus eeskujuks.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 1:58 am    Teema: Vasta viitega

orsheina ja ristiku juured pidid 5+ kaup olema.
mÔlemad kui salatilisand.
ristiku omad ainult jube kribud.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 11:36 am    Teema: Vasta viitega

Ma mÔtlesin just selle poolest ,et siin teemagi pealkiri on "tavapÀrasest vÀiksema energiakuluga". Ehk siis söömiseteemaga saab ka lolliks minna. Ma pole pÀris kindel,et kas siis on vÀike energiakulu kui ma poole pÀevast mÔtlen,et mida ma söön. Seda siis juhul, kui inimene pole toitumisspetsialist vÔi muidumoodi fanaatik.
Ehk siis ma arvan,et keskmine,tavaline, inimene saab poest siiski ka vĂ€hese vaevaga ĂŒsna normaalse toidu kĂ€tte. Ei ole nii,et midagi ei saa ja kui saab, siis ĂŒlikallilt. Kordan veel ,et kĂ”ikke ei pea sööma. KartulikrĂ”ps ja viiner ei ole elutĂ€htsad toiduained. Olgu nii mahedalt toodetud kuitahes.

Aga ĂŒleĂŒldse,et teema on nii popp siis nĂ€itab se mumeelest seda kuipalju inimene ikka söömise nimel elab tegelikult. Laughing
Tagasi üles
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 12:33 pm    Teema: Vasta viitega

See energiakulu teema on kaheotsaline. Meie poodides on masstootmisega tÔesti maksimaalselt madala hinnaga toit kiiresti kÀttesaadavaks ja töödeldavaks tehtud.
Majandusteaduses on selle jaoks seletavad mÔisted nagu:
*mastaabi sÀÀstuefekt – esineb juhul, kui tootmise laienedes kulutused ĂŒhe ĂŒhiku tootmiseks vĂ€henevad
*tuluefekt - hĂŒvise hinna alanemine suurendab tarbija suhtelist ostuvĂ”imet, ja vastupidi

Ehk siis lĂŒhidalt tundubki meile inimestena, et kĂ”ige kergem variant on lihtsalt astuda poodi, valida sobiv toode ja maksta. Ei ole vaja pikalt mĂ”elda ja aega kulutada. SĂŒsteem on lihtsalt selline.

Aga sĂŒsteem on ka selline, mis toodab (omadussĂ”na vĂ”ib ise valida) naftast pakendeid, mida heal juhul saab veel korra millekski kasutada;
kulutab kohaletarneks bensiini;
kurnab vÀetistega kasvatades maad;
toodab vĂ€ga palju töökohti, kus inimene on lihtsalt ĂŒks vahendav lĂŒli sĂŒsteemis ega loo otseselt vÀÀrtust -nt toodab masinlikke kassatöötajaid (mul on kassatöötajatest alati kahju, kuna see on minu arvates kĂ”ige jubedam töö ĂŒleĂŒldse). Robotlus ei kasuta ega vĂ”imalda avalduda ja rakendada inimese potensiaali;
mĂŒrgitab inimesi toidu sees oleva keemiaga;
siis vÔib veel rÀÀkida loomade kasvatustingimustest masstootmises ja selle keskkonnakulust;
enamasti ei vĂ”imalda ehedaid puhtaid lĂ”hnu ega maitseid (jahmatav efekt ilmneb, kui kĂ”rvuti sĂŒĂŒa mahedat ja tööstuslikku);
jne.

Et kasvĂ”i mĂ”ne aspekti pealt sĂŒsteemist vĂ€ljuda, peab tĂ”epoolest ise uue lahenduse vĂ€lja töötama. Kellele see tundub siis ĂŒletamatult raske vĂ”i kerge. Teema pealkiri tĂ”statabki kĂŒsimuse, et kui vaadata praegust tegelikku energiakulu, kas oleks vĂ”imalik vĂ€iksema energiakuluga elada? Kas olemasoleva sĂŒsteemi energiakasutus vĂ”iks olla ratsionaalsem?

Kuulasin eile NĂ”mme raadiot ja Tokroda rÀÀkis ĂŒleminekust individuaalsele mĂ”tlemisele ja rahvuslikkuse taassĂŒnnile. Mulle tundub, et inimkond raiskab meeletult ja see toimub just tĂ€nu naftale. Kui naftat pole, peabki inimene hakkma ise mĂ”tlema, kuidas olemasolevate vahenditega söönuks saada. Söönuks saada ka vaimses mĂ”ttes. Ehk siis ei jÀÀ enam vĂ”ib-olla Ă”ue all olevad vahendid kasutamata teiselt poolt maakera kohaletaritu asemel. Ja kui Ă”u, mis nende vahendite kasutamist vĂ”imaldab, on juba hĂ€vitatud, kuidas see siis taaselustada. Ma usun, et see kehtib ka oma vaimsuse kohta.


Viimati muutis seda Hella (Esm Mai 02, 2011 1:00 pm). Kokku muudetud 2 korda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 12:59 pm    Teema: Vasta viitega

IsemÔtlejad on alati olemas olnud ja jÀÀvad olema.
Mingi sĂŒsteemi tekkimise aluseks vĂ”ibki pidada ĂŒhte isemĂ”tlejat ,kellede mĂ”tted mingil pĂ”hjusel teistele pĂ€he lĂ€hevad. Miks nii kerge on inimestele mĂ”tteid pĂ€he mĂ”elda?
Ilmselt seetĂ”ttu,et inimene on enamasti ĂŒlepinges ja tema ressursijaotust jĂ€lgitakse ĂŒsna hoolsalt. Piltlikult siis nii,et tĂ€napĂ€eva inimesel ei ole reeglina vaba aega piisavalt palju,et ise mĂ”elda.
Minu mÀletamist mööda oli ka see Tokrodal kuskil Àra painitud ,et juhtima saab see,kes annab lahendusi. Noja nii ongi. Inimesel tekitatakse olukord, kus tal pole aega mÔelda ja siis lahendusena ulatatakse talle kohe mÔned valmis mÔeldud mÔtted. Kui veel pinnast ennem kas nÀiteks meelitamisega vÔi hirmutamisega töödelda, siis seda kergemalt mÔtted vastu vÔetakse.
Ja pĂ”himĂ”tteliselt ilmselt umbes nii ĂŒhiskonna liikumist juhitaksegi.

Minumeelest vĂ€ljendub see eriti hĂ€sti selles, kuidas pidevalt juhitakse inimese tĂ€helepanu temast vĂ€ljapool asuvatele probleemidele. Eriti aga ei julgustata seda ,et inimene esmalt iseendale ja oma vajadustele mĂ”tleks. NĂŒĂŒd sellised "maailmaparandajatest aktivistid" nĂ€ivad kĂŒll ĂŒhiskonna teenritena aga kuipalju seal seda isemĂ”tlemist on, see on kĂŒsitav.
Tagasi üles
Hella
Arengumaag


Liitunud: 22 Juul 2009
Postitusi: 881

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 1:49 pm    Teema: Vasta viitega

Venezia kirjutas:
Minumeelest vÀljendub see eriti hÀsti selles, kuidas pidevalt juhitakse inimese tÀhelepanu temast vÀljapool asuvatele probleemidele. Eriti aga ei julgustata seda ,et inimene esmalt iseendale ja oma vajadustele mÔtleks.


Aga selle pÀrast selline Vaimumaailma foorum ongi. Et inimesed enda mÔtteid saaksid arendada.

Inimese jaoks on probleem see, mida ta ise arvab probleemi olema. Mis on vĂ€ljaspool, mis sees, vajab defineerimist. See on ebaloogiline lause, et keegi peaks ĂŒritama julgustada inimest mĂ”tlema iseenda vajadustele. Aga tundub, et nĂ€iteks Tokroda ĂŒritab seda teha. Vai olen ma millestki valesti aru saanud?
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Norn
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 22 Märts 2008
Postitusi: 3485
Asukoht: P6lva

PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 3:05 pm    Teema: Vasta viitega

seespool om iks "headus" ja vÀljaspool "kurjus", ehk vasak(nÔrgem) ja parem(tugevam) pool, kuigi meid Ôpetatakse vastupidi.
_________________
Pole olemas kaht ĂŒhesugust asja.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Venezia
Külaline





PostitusPostitatud: Esm Mai 02, 2011 4:09 pm    Teema: Vasta viitega

See julgustamise vĂ€ljend kĂ”lbas vĂ”rdlemaks seda, et ĂŒhtepidi soositakse ja teistpidi mitte.
Ehk siis nĂ€ituseks see,et kui riigis iive langeb siis hakatakse inimestele rÀÀkima,et nad peavad lapsi tegema. Kui ma nĂŒĂŒd ĂŒtlen,et ma ei taha teha siis sellele vĂ”idakse viltu vaadata. On vbl robustne nĂ€ide aga olen umbes nii tĂ€hele pannud.

Ehk siis kuskilt imbub tihtipeale vĂ€lja salamisi selline mĂ”ttemudel,et ĂŒksikisik peab ĂŒhiskonna enda suhtes kĂ”rgemaks ja olulisemaks tĂ”stma. Ehk siis kui ĂŒhiskonnas (mis koosneb omakorda ĂŒksikisikutest) on kuskil probleem, siis lapitakse seda selle osaga, kus probleemi pole. Samas siit tuleb jĂ€lle see kĂŒsimus, et kuipalju me tegelikult sĂ”ltumatud ĂŒksteisest oleme. Ja kui suures ulatuses ĂŒldse saame olla. Eriti viimase puhul olen ikka vĂ€ga erinevaid versioone kuulnud. MistĂ”ttu arvan,et need hinnangud on antud hinnangu andja isiklikest vÀÀrtushinnangutest tulenavatena.
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Mai 04, 2011 1:41 pm    Teema: Vasta viitega

Selle nĂ”gesega soovitan olla ettevaatlik, ma sĂŒgisel korjasin ja tegin kotlette ja tekkis metalli maitse suhu, mitu pĂ€eva pea sumises, on ikka kĂ”va malts, mine tea, Ă€kki on kuidagi seotud:

· pakitsus jalgades ja kĂ€tes, peavalud, aeg-ajalt metallimaitse suus – tĂ”enĂ€oliselt naatriumkaseinaadist (USA-s Lipton Alfredo nuudlitest) - lehekĂŒljelt http://www.truthinlabeling.org/Cons-5.html
- Muud varjatud glutamaadi allikad: "hĂŒdrolĂŒĂŒsitud taimne (soja/maisi/nisu jne.) valk", “taimne valk” (vegetable protein), "vĂŒrts", "pĂ€rmiekstrakt", Ÿelatiin, kaltsiumkaseinaat, tekstureeritud valk (textured vegetable protein ehk TVP), naatriumkaseinaat, kaseinaat, glutamiinhape, pĂ€rmi toitelisand (yeast nutrient vĂ”i yeast food), autolĂŒĂŒsitud pĂ€rm, autolĂŒĂŒsitud valk, hĂŒdrolĂŒĂŒsitud maisigluteen jt. Sageli sisaldavad MSG-d vĂ”i tekib MSG sinna töötlemise kĂ€igus jĂ€rgnevatesse (maitse-, lisa-)ainetesse: karrageen (E407), maltodekstriin, linnaseekstrakt, looduslik sealiha/kana/veiseliha maitseaine (natural pork/chicken/beef flavoring), sidrunhape* (E330-333, E380, E472c, E1505), linnasemaitseaine (malt flavoring), puljong ja liha(rammu)leem, isoleeritud sojavalk (soy protein isolate), (ultrapastöriseeritud) sojakaste, sojakastme ekstrakt, sojavalk, sojavalgu kontsentraat, sojavalgu ekstrakt, nisuvalgu kontsentraat, nisuvalk, isoleeritud nisuvalk, maitseaine(d)/-lisand(id), pektiin* (E440), proteaas, proteaasi ensĂŒĂŒmid, (igasugune) modifitseeritud (muudetud) ensĂŒĂŒm, igasugune tugevdatud proteiin (anything protein fortified), igasugune kÀÀritatud asi (anything fermented), igasugune ensĂŒĂŒm (enzymes anything), maitselisandid ("seasonings"). Uuem nimi hĂŒdrolĂŒĂŒsitud valgu kohta toiduainete etikettidel on "hernevalk", "vadakuvalk", "nisuvalk", "maisivalk", "sojavalk" jne. Ka toidud, mis sisaldavad dinaatriumguanĂŒlaati (E627) vĂ”i -inosinaati (E631), sisaldavad tĂ”enĂ€oliselt ka MSG-d. Madala rasva sisaldusega ja rasvatud piimatooted sisaldavad sageli piimaosiseid, mille koostiseks on MSG. Ka need toidud, kus on peale kirjutatud "pole lisatud naatriumglutamaati" ("No added MSG") vĂ”i "orgaaniline toit", vĂ”ivad suure tĂ”enĂ€osusega sisaldada seda. * - pektiinist ja sidrunhappest tekib MSG-reaktsioon MSG-le eriti tundlikel inimestel; sidrunhappele tekib seetĂ”ttu, et enamik sidrunhappest toodetakse maisist mitte tsitrusviljalistest. MSG-le vĂ€ga tundlikel inimestel tekib reaktsioon ka fosfaate ja polĂŒdekstroosi (E1200) sisaldavatele toitudele. Tugevalt MSG-le tundlikel inimestel tekivad reaktsioonid ka lĂ”ssipiimale (lĂ”ssipiimas olevale piima tahketele osistele, mis sisaldab hĂŒdrolĂŒĂŒsitud piimavalku) ja odralinnastele.
- Nii MSG-d, hĂŒdrolĂŒĂŒsitud taimset valku kui ka “looduslikku maitseainet” lisatakse toidule, et see maitseks paremini.

NĂŒĂŒd on kĂ”ikides leibades-saiades ja saiödes ja muus kamarajuras sees "nisugluteen". Äkki see on seegi ĂŒks soolhappe kaasabil toodetud-hĂŒdrolĂŒĂŒsitud "looduslik maitseaine". KĂ”ige enam ajab aga raevu, kui pakendile on koostisesse muude osiste kĂ”rvale kirjutatud lihtsalt "maitseained", mis ained need on, ei ole aga teada. VĂ€hemalt niipalju tean, et e-liidus on tomatiketsupitesse keelatud glutamaate lisada, samas vĂ”ibolla saab selle asemel nisugluteeni panna?

Olen tĂ€hele pannud seda metaalimaitset ja seda, et magneesiumoksiid pĂ”hjustab aegajalt reaktsioone, kuigi ei tohks ĂŒldse midagi hullu teha. Ju on toidulaud ikka nii mĂŒrgine, et magneesium vallandab ĂŒleliigsed mĂŒrgid ja kaltsiumi. TĂ€napĂ€eva apteegi magneesium aga sisaldab juba seda kaltsiumi ja see on justkui vĂ”taks mĂŒrki ja vastumĂŒrki korraga, ehk kui sul on kaltsiumi ladestumine ajurakkudesse, ehk hakkad lubjakaks muutuma ja selle vastu magneesiumi vĂ”tad, ei mĂ”ju see ĂŒldse, vĂ”i nagu ma kuulnud olen, pidi see kombinatsioon mis apteekides on nii kaltsiumi kui magneesiumi organismist vĂ€lja viima ja luudehĂ”renemise pĂ”hjustama.

Olen mÔÔeld, et kanamuna, vat sinna nad keemiat panna ei saa, aga millalgi rÀÀkis Boliivia president, et kanadesse sĂŒstitakse naissuguhormooni, et rohkem muneks, Ă€kki ladestub seegi kanadesse ja mĂ”jutab kĂ€itumist, muutes su ameerika gĂ€ngstarĂ€pparite suguseks ( http://www.youtube.com/watch?v=pK0iBqu2nCU ). On igatahes tunda, kuidas agresiivsuse ja vihapuhangud muutuvad aina kontrollimatuks ( tegelikult vist seetĂ”ttu, et avanemas on piiritu mĂŒrkidevandenĂ”u vĂ€li, tundub, et kui oled kĂ”ik teada saand, avastad, et ikkagi sööd mĂŒrki ja organism on tasakaalust vĂ€ljas ja kogu poliitika on muutunud juba niijaburaks, et vanasti oleks selliste otsuste eest inimesed maha lastud, mĂ”tlen meie 1mai maademĂŒĂŒki )...


Viimati muutis seda toorum (Kolm Mai 04, 2011 2:15 pm). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
toorum
Külaline





PostitusPostitatud: Kolm Mai 04, 2011 1:53 pm    Teema: Vasta viitega

1mai eestlaste viljakandvate maade rahvusvahelistele rikkuritele mĂŒĂŒki panemisega seoses, kas keegi vaatas eile etv2-st filmi:

Ülerahvastatud maailm
03.05.2011 kell 21:55
JĂ€rgmise nelja aastakĂŒmne vĂ€ltel vĂ”ib maakera rahvastik ĂŒletada 9 miljardi inimese piiri. Kui pĂ€evas sĂŒnnib 400 000 inimest juurde, siis kui palju suudab meie sinine planeet neid mahutada ja Ă€ra toita, kĂŒsib tuntud naturalist ning saatejuht sir David Attenborough, kelle enda eluajal on maakera elanikkond kahekordistunud. Teel Mehhikost Hispaaniasse ja Hiinast Rwandasse arutlevad ökoloogid, demograafid, talupojad, insenerid ning pereplaneerijad keeruliste probleemide ĂŒle, mis tulenevad rahvastiku pidevast kasvust, ja kahanevate ressursside mĂ”just meile kĂ”igile. Filmi juhatab sisse Tartu Ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas. Teda kĂŒsitleb Aivi ParijĂ”gi.


Seal rÀÀgitakse, kui meeleheitlikult ostavad arenenud riigid arengumaade maid, kus rahvas ise nĂ€ljahĂ€das on ja kuidas toit vĂ€lja viiakse rikastesse riikidesse kes vastu "toiduabi" annavad ja toidupanku rajavad. Selle valguses hakkab Osama bin Laden omandama samasugust kunstlikult tekitatud Jeesuse oreoolis eneseohverdaja kluju, kes on valmis enda "saatan armee" ehk pealetungiva lÀÀne kultuuri Ă”hutajate keskel Ă”hku laskma ilma igasuguse organisatsioonide toeta, lihtsalt lahkudes elust ja vĂ”ttes mĂ”ned vĂ€rdjad endaga kaasa, et jĂ€relejÀÀnud kannatajatele eeskuju andes terroriseerida valitsusterroriste ehk pankurilakeisid ja nende repressivaparaati millega meid mĂŒrgitatakse et lolliks teha ja hirmuga alla suruda. VĂ”ibolla islamiÀÀrmuslus on nii kaunis, et suudab meie kapo ja muud jĂ”hkardid panna jĂ€rele mĂ”tlema, kas jĂ€tkata seda tarbimiskultust, seda levitavate rikkuritest KURJATEGIJATE kaitsmist mis ĂŒlerahvastuse tingib ja ebavĂ”rdsuse, puuduse ja vaesuse ja seelĂ€bi paratamatud sĂ”jad, kuritegevuse ja mandumise sĂŒnnitab.

Mul on tunne, et sama suuna jĂ€tkudes tuleb 101 valitseva lollpea eest demokraatlikult ja rahvahÀÀletusel pearaha vĂ€lja panna, et nad ei suudaks isegi vĂ€lismaale pĂ”geneda ega seal rahu leida, vaid et sellised tsaariperekonna vĂ”i hosni suguse vampiiri kombel rahva ees demokraatlikult pĂ”rguoreli vilede ees seistes aru saaks anda. Mul on tunne, et kunagi mÔÔdab kuulipilduja Ă”igust... Mul hakkab juba neist pidevatest ja aina pikemalt kestvatest mĂŒrgitusseisundite ĂŒllatustest juba siiber saama ja arvatavasti on aju juba pĂ€ris kallist lĂ”ivu maksnud, pĂ€ris loll veel ei ole, aga ega palju puudu kah pole: igasugune jĂ”ud ja tahtmine midagi koduaiaski liigutada on kadunud, rÀÀkimata tööle minemisest, apaatia hakkab vĂ”imust vĂ”tma. peas on kĂŒpsemas plaan ehitada vĂ€ike samagonniaparaat ja siis end lihtsalt surnuks juua...
Tagasi üles
Motosummer
Kollane pÀike
Kollane pÀike


Liitunud: 2 Apr 2008
Postitusi: 793

PostitusPostitatud: Kolm Mai 04, 2011 2:49 pm    Teema: Vasta viitega

Paistab, et peenra tegemine, on jÀlle populaarne. Mina nÀen siin kahte probleemi, esiteks pole meil enam puhast mulda, kÔik on vÀetisega saastatud, taastumine vÔtab sadu aastaid, ja keegi pole vÀetise kasutamisest loobunud. Teiseks, meil pole enam seemneid, kÔik soovivad suuremad, ja maitsvamad saaki sada, tulemuseks F1 töödeldut pask. Ei ole vaja midagi teha vÀiksema energia kuluga, mÔistlik on teha lihtsalt normaalselt. Edu.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Elu kui sĂŒsteem Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2
Lehekülg 2, lehekülgi kokku 2

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group