Arengumaagide Foorum Arengumaagide Foorum
Kuula: Arengumaagide esinemised nÔmme raadios.
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsőnumite lugemiseks logi sissePrivaatsőnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse  Jutukas 

Mida tahetakse meie eest varjata???
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4
 
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Isiksus
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Merlon
Pruun pÀike
Pruun pÀike


Liitunud: 3 Märts 2007
Postitusi: 361
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitatud: Nelj Nov 20, 2008 1:35 pm    Teema: Vasta viitega

Ega ma pole enesetappu tahtnud teha, nii et ma ei tunne seda teemat nii h2sti Laughing

Igatahes inimene on ise kuskil 2mbrisse astunud, teinud vale valiku v6i muud taolist.... ja hakkab ennast siis eitama
Liialdasin oma tekstiga, need asjad ei pruugi yldse enesetapuni viia. Sest inimene peab selleks ise t2iesti alla andma, on see siis kollide p2rast vmt.. aga ajendeid v6ib alati anda
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Nelj Nov 20, 2008 3:58 pm    Teema: Vasta viitega

Heiastus sel teemal. Enesetapuni kipub viima mingi kehtinud vĂ”i eeldatava suhte (tundeplaanis, ĂŒhiskondlikus plaanis vĂ”i mujal) katkemine vĂ”i mittetekkimine. Samuraid ei teinud enesetappu armastusest ilmajÀÀmise pĂ€rast, vaid oma ĂŒhiskondlikust sĂŒsteemist sĂ”ltuvuses olles. Kui kehtestada elule tingimused, enda olemasolu neist tingimustest sĂ”ltuvaks teha, siis tingimusliku suhte mittetoimides kaob vĂ”imalus endale eluvĂ”imalust lubada.

VĂ”rdpildina siis see madalamale allumise variant. Kui panna lĂ”pmatus/igavik (inimese olemus) sĂ”tluvusse ajaliselt ja ruumiliselt piiratud ning ainult kindlates tingimuslikes suhetes eksisteerivast nĂ€htusest/piirkonnast, siis varem vĂ”i hiljem tuleb teha ĂŒmberlĂŒlitus - kas avardada tingimusi vĂ”i lĂ”petada eksistents selles piirkonnas. Enesetapp on nagu sĂ”num tingimusliku suhte teisele poolele:
* sa oled nii paha, et ma lÀhen Àra
* ma olen nii paha, et lÀhen Àra

Kui inimene eksisteeriks vaid ĂŒhes (siinses) reaalsuses, siis oleks iga surm, mis ei kulge valgustusliku ĂŒleminekuna, enesetapp (pikaldane vĂ”i kiire, vahet pole). Eeldades kĂ”rgema mina olemasolu, mida igapĂ€evamĂ”istus nĂ€iliselt ei adu, jÀÀb lootus, et mingis reaalsuses toimub nn. laienemine.

Ehhh, kes seda ikka nii kindlasti teab...
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
akk
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 29 Dets 2004
Postitusi: 6324

PostitusPostitatud: Nelj Nov 20, 2008 4:14 pm    Teema: Vasta viitega

Tsiteerin::
mÀs punkte sa akk kogud ve...
Àkki tahad tantsida? see on vÀlja pakkuda praegu



mul on muud liigutamise moodused
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Tige tihane
Arengumaag


Liitunud: 13 Veeb 2007
Postitusi: 1597

PostitusPostitatud: Nelj Nov 20, 2008 4:25 pm    Teema: Vasta viitega

Itika kirjutas:
Heiastus sel teemal. Enesetapuni kipub viima mingi kehtinud vĂ”i eeldatava suhte (tundeplaanis, ĂŒhiskondlikus plaanis vĂ”i mujal) katkemine vĂ”i mittetekkimine. Samuraid ei teinud enesetappu armastusest ilmajÀÀmise pĂ€rast, vaid oma ĂŒhiskondlikust sĂŒsteemist sĂ”ltuvuses olles. Kui kehtestada elule tingimused, enda olemasolu neist tingimustest sĂ”ltuvaks teha, siis tingimusliku suhte mittetoimides kaob vĂ”imalus endale eluvĂ”imalust lubada.

VĂ”rdpildina siis see madalamale allumise variant. Kui panna lĂ”pmatus/igavik (inimese olemus) sĂ”tluvusse ajaliselt ja ruumiliselt piiratud ning ainult kindlates tingimuslikes suhetes eksisteerivast nĂ€htusest/piirkonnast, siis varem vĂ”i hiljem tuleb teha ĂŒmberlĂŒlitus - kas avardada tingimusi vĂ”i lĂ”petada eksistents selles piirkonnas. Enesetapp on nagu sĂ”num tingimusliku suhte teisele poolele:
* sa oled nii paha, et ma lÀhen Àra
* ma olen nii paha, et lÀhen Àra

Kui inimene eksisteeriks vaid ĂŒhes (siinses) reaalsuses, siis oleks iga surm, mis ei kulge valgustusliku ĂŒleminekuna, enesetapp (pikaldane vĂ”i kiire, vahet pole). Eeldades kĂ”rgema mina olemasolu, mida igapĂ€evamĂ”istus nĂ€iliselt ei adu, jÀÀb lootus, et mingis reaalsuses toimub nn. laienemine.

Ehhh, kes seda ikka nii kindlasti teab...

MĂ”tisklen isegi ĂŒhe taolise teema ĂŒle. AitĂ€h sulle, see heietus kulus marjaks Ă€ra.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Vaata liikme veebilehte
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Reede Nov 21, 2008 2:21 am    Teema: Vasta viitega

Merlon kirjutas:
Ega ma pole enesetappu tahtnud teha, nii et ma ei tunne seda teemat nii h2sti Laughing


aga mina olen kahjuks... ja teinud ka.
seepĂ€rast arvan, et mul on analĂŒĂŒsimismaterjali natuke rohkem kui sul.
lisaks kasutan toki nÀgemust asjast.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Püh Nov 30, 2008 12:38 pm    Teema: Vasta viitega

Ffffffffffff....ckkkkkkkkkk! Rrrrrrrrrrr.....k...p....t!

Eh-noh tegelt olen ise tĂ€helepanematu - ei loe lehtigi korralikult ja oktoobris vist ei lugend peaaegu ĂŒldse.... No kurrrrrrrrath! Eile juhtusin meie haridusministrit kuulama ja olen temaga tema pĂŒhas vihas tĂ€itsa nĂ”us. Asi vot selles:

http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=158&uudis=182

Eks see nĂŒĂŒd tagantjĂ€rgitarkus ole, aga tĂ€itsa suure kĂ€kiga on hakkama saadud. Ja vat ei ole tahtmist alla neelata! Buxhovedeni Rist on eraalgatuslik autasu, sellele on vĂ€ga raske kangutada vĂ”i Ă€ra kaotada. Jagage kogemusi - kuidas kaotad eraalgatuslikku, silmnĂ€htavalt ja tuntavalt vÔÔrvaimset (EU sildi all) moodustist?
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Püh Nov 30, 2008 7:09 pm    Teema: Vasta viitega

vÀljavÔtted:
Tsiteerin::
BUXHOEVEDENI RIST

Parun Volker von Buxhoeveden kutsus 27. oktoobril Haapsalu toomkirikus Buxhoevedeni Risti asutamiseks ja statuudi vĂ€ljatöötamiseks kokku konsiiliumi jĂ€rgmises koosseisus: piiskop Philippe Jourdan; assessor Tiit SalumĂ€e; suursaadik Margus Laidre; suursaadik Clyde Kull; heraldik Priit Herodes; Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm; Euroopa Parlamendi ametnik Urmas Oolup; Eesti Arhivaaride Ühingu esimees Peep Pillak; merevĂ€eohvitser Toomas Peek. Oma ametikohustuste tĂ€itmise tĂ”ttu ei saanud kohale tulla Margus Laidre, Clyde Kull ja Urmas Oolup, kuid nad andsid oma nĂ”usoleku konsiiliumi töös osalemiseks.

Tsiteerin::
Buxhoevedenite perekond on alates XIII sajandi algusest olnud seotud Liivi- ja Eestimaa ajalooga. Buxhoevedenite perekonda kuulunud piiskop Alberti poolt 1201. aastal Daugava jÔe suudmealale asutatud Riia linnast sai tolle aja Euroopa kaubandus- ja kultuurikeskus, mis omas mÀrkimisvÀÀrset kohta Ida- ja LÀÀne-Euroopa vahelistes kontaktides.

Tsiteerin::
2001. aastal tÀhistati suurejooneliselt Riia linna asutamise 800. aastapÀeva ja Riia toomkirikus avati taas Riia linna asutaja piiskop Alberti pronksmonument, mis I maailmasÔja ajal oli hÀvinud. Ka Kuressaare lossis oli dolomiidist mÀlestusmÀrk piiskop Albertile, mille nÔukogude sÔdurid purustasid 1941. aastal.

Tsiteerin::
Piiskop Alberti tegevuse erinevaid tahke on ajaloolased lĂ€bi aegade mitmeti hinnanud ja neid erinevaid hinnanguid tĂ”i esile ka parun Volker von Buxhoeveden Riia linna asutamise 800. aastapĂ€evale pĂŒhendatud rahvusvahelisel konverentsil peetud ettekandes: “Meie kui piiskop Alberti jĂ€reltulijate suhu Albertit ĂŒlistavad kiituslaulud hĂ€sti ei sobi...Ent nagu oma aja laps oli Albert, nii oleme ka meie, praegused Buxhoevedenid, oma aja lapsed. Ja sellepĂ€rast tajume meie veriseid sĂ”jakĂ€ike ja Baltikumi rahvaste alistamise sageli julmi meetodeid kui vĂ”lga...

Tsiteerin::
Buxhoevedenid aitasid kaasa ka Eesti iseseisvuse sĂŒnnile. Saaremaal Muratsi mĂ”isas 1882. aastal sĂŒndinud parun Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden..., kes ei soovinud astuda VabadussĂ”ja ajal baltisakslastest formeeritud Balti pataljoni, vaid eelistas teenimist Eesti vĂ€eosades...

Tsiteerin::
Praeguses globaliseerunud maailmas on Buxhoevedenite perekonna liikmed pillutatud laiali Argentiinasse, Austraaliasse, Ameerika Ühendriikidesse, Soome, Rootsi, Taani, Belgiasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja muidugi ka Saksamaale. Siiski tunnetavad mitmed neist, et nende juured on ikka siin LÀÀnemere kallastel.

jne.

niisiis, nĂŒĂŒd on teada, kuidas mördikad eestit energeetiliselt valitseda pĂŒĂŒavad ja kelle kaudu seda teostada pĂŒĂŒtakse.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Esm Apr 26, 2010 2:14 pm    Teema: Vasta viitega

Kuna kÀesoleva foorumilÔigu teema on selle kohta, mida inimeste eest tahetakse varjata, siis otsustasin jÀrgneva siia paigutada.

SĂŒmbolid kipuvad olema laiaulatuslikuma tĂ€hendusvĂ€ljada kui paista lastakse. Samas, kui rĂ”hutad sĂŒmboli ĂŒht kindlat tĂ€hendust, siis mĂ€lus tekivad seosed ainult selle teadaoleva ja rĂ”hutatu kohta, ĂŒlejÀÀnu kipub olema "hĂ€maruses". VĂ”taks nĂŒĂŒd mördikate "silm pĂŒramiidi tipul" ehk "kĂ”ikenĂ€gev silm". TĂ€nu laiaulatusliku egregori kihutustööle ja ka tĂ€nu selle egregori vastaste mĂ”nitustööle, on levinud selle sĂŒmboli negatiivne, maise ja vaimse vĂ”imu/vĂ”imutsemisega seotud tĂ€hendus. Ometi on nimetet sĂŒmbolil ÀÀrmiselt tĂ€helepanuvÀÀrne, kuid varju jÀÀnud tĂ€hendusvĂ€lja osa. Kui keegi on nĂ€inud jĂ€rgmist lĂ”iku filmist "What the BLEEP Do We Know. Down the Rabbit Hole", siis selle hĂŒbriid-dokumentaali esimeses multiplikatsioonilĂ”igus " http://www.youtube.com/watch?v=DfPeprQ7oGc on "silma" vĂ€gi esindatud hoopis erinevalt tĂ€hendusvĂ€ljast "ainujumal, valitsus" jms.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Teis Apr 27, 2010 1:08 am    Teema: Vasta viitega

see on ka kolmas silm.
see on ka mĂŒĂŒtiliste atlantide gravitatsiooni-muutmise organ.
see on ka see asi, mis on fĂŒĂŒsiliselt kĂ€binÀÀre.
jne.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Teis Apr 27, 2010 10:28 am    Teema: Vasta viitega

haldjanool kirjutas:
see on ka kolmas silm.
see on ka mĂŒĂŒtiliste atlantide gravitatsiooni-muutmise organ.
see on ka see asi, mis on fĂŒĂŒsiliselt kĂ€binÀÀre.
jne.


Need on nÀhtused, mida tÀhistatakse silmakujutisega avalikult, varjamatult.

Aga kui lĂ€heks vikkerlikust entsĂŒklopediseerimisest veidi kaugemale? Mida ise leidnud oled? Mida arvad? Kas tekib mingeid teisi mĂ”tteid kui minul? Kuna maailmapildid on erinevad, siis peaks ju tekkima...
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Kolm Apr 28, 2010 1:20 am    Teema: Vasta viitega

tegelt peaks sellega juhtima ka gravitatsiooni - muldaÂčev kogus kokku paar pĂ€ris Ă”iget rosinat muu jama sekka.
ja see peaks painutama torsioonvÀlju, st ravimine protsessi pööramise lÀbi (olen kogemata paar korda hakkama saanud).
aga asi hakkab peale sealt, et kui ei kontrolli (valitse) ennast (ja oma teisikuid), siis muu maailma ĂŒkskĂ”ik kui vĂ€ikese osa valitsemisest ei maksa isegi unistada mitte.
sest see, kui kellelgi seljas sÔita, pole veel valitsemine.
st valitsemine hakkab nÀgemisest.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Kolm Apr 28, 2010 10:05 am    Teema: Vasta viitega

Siin ongi see kahepalgelisus, mida mĂ€rkisin. SĂŒmbol seotakse teatud (alamate) ĂŒhiskonnakihtide jaoks vĂ”imuga, tekitatakse opositsioon, et seda tĂ€hendusvĂ€lja rĂŒnnata, mis annab jĂ€llegi Ă”igustuse luua tĂ€hendusvĂ€lja kaitseks reaalne vĂ”imuorgan. Minu jaoks on silma tĂ€hendus vĂ€gagi igapĂ€evane - see maailm minu ĂŒmber on ainult sellepĂ€rast niisugune, nagu ta on, et ma teda teatud viisil ja eeldustega vaatan. Lingitud videos siis puust ja punaseks: vaatlusakt muudab laine osakesesks. See, et ma vahel fĂŒĂŒsikaseadustest olevikuhetkesse copy-paste teen vĂ”i jĂ€tan selle tegemata, muudab maailma vĂ”i hoiab seda pĂŒsivana hetkest hetkesse. Vaatamine (silm) loob fĂŒĂŒsilised struktuurid ja nendevahelised suhted. VĂ€ga tĂ€pne sĂŒmbol selle kohta on kiirtepĂ€rjas silm kiviblokkidest laotud pĂŒramiidi tipul. NĂ€gemine (sageli seotud kujutlusega, arhetĂŒĂŒpide, sĂŒmbolite, potentsiaalide, vĂ€ljade ja muu sellisega) on teine asi. Vaatamise on vĂ€lja tsenseeritud, et nĂ€gemiseni ei jĂ”utaks.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Kolm Apr 28, 2010 1:48 pm    Teema: Vasta viitega

vaata, see ongi inimestes lÔhutud.
mitte vaatamine ei muuda lainet osakeseks, vaid inimene on nii lĂ”hutud, et ta ei suuda nĂ€ha korraga nii lainet kui osakest ĂŒhe koha peal.
tegelt korras olles peaks suutma vajaduse korral.
st et vastavalt olukorrale nÀgema objekti kas laine vÔi osakesena ja mitte Àra unustama, et ka see teine pool on veel ja mismoodi see asja mÔjutab.
ja kĂ”ik muu, mis on ka fĂŒĂŒsikas - st loodus on ju ĂŒhtemoodi, aga teda kirjeldada annab nii siit kui sealtpoolt, mĂ”tlemata, et mĂ”lemad on ainult pool - on vÀÀnamine.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Itika
Heleroheline pÀike
Heleroheline pÀike


Liitunud: 13 Mai 2004
Postitusi: 810

PostitusPostitatud: Kolm Apr 28, 2010 3:38 pm    Teema: Vasta viitega

LĂ”puks ometi toimub siin midagi, mida saab mĂ”ttevahetuseks nimetada. Ma ei arva, et inimene on lĂ”hutud selles osas, et ta ei suuda nĂ€ha lainet ja osakest korraga vĂ”i tahtlikult vaheldumisi. Iga maailm on seda eredam, mida rohkem tĂ€helepanu sellele suunatakse. FĂŒĂŒsilise maailma loomine ehk vaatamine hĂ”lmab suurema osa inimtĂ€helepanust. Kui maailm meeldib (olgu ta siis mĂ”ne meelest nii kole kui tahes), ei soovi inimene selle vaatamist lĂ”petada. Meeldivad reeglid, mille jĂ€rgi universumid ĂŒle ehitatakse, meeldivad emotsioonid, meeldivad nĂ€gemused, elamused, kogemine, meeldib suvel liiva peal pĂ€evitada, meeldib arvutimĂ€nge mĂ€ngida ja Iraagis sĂ”da pidada.Vahest on asjade ainus pĂ”hjus see, et meeldib ning ainus tagajĂ€rg asja ilmnemine ja kestmine hetkest hetkesse. Omaloodud maailma meeldimine ei ole lĂ”hutud olek.
_________________
Must KaardivÀgi
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
boss
Indigo pÀike.
Indigo pÀike.


Liitunud: 5 Apr 2006
Postitusi: 2170

PostitusPostitatud: Kolm Apr 28, 2010 5:39 pm    Teema: Vasta viitega

Jutt vÀga sarnane ajule.
Ükspool vaatab tervikut(sissetulev) teinepool nopib vĂ€lja detailid ja loob reaaalsuse(vĂ€ljuv)
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
Simps
Beez pÀike
Beez pÀike


Liitunud: 25 Nov 2007
Postitusi: 271

PostitusPostitatud: Kolm Apr 28, 2010 9:33 pm    Teema: Vasta viitega

Itika kirjutas:
LĂ”puks ometi toimub siin midagi, mida saab mĂ”ttevahetuseks nimetada. Ma ei arva, et inimene on lĂ”hutud selles osas, et ta ei suuda nĂ€ha lainet ja osakest korraga vĂ”i tahtlikult vaheldumisi. Iga maailm on seda eredam, mida rohkem tĂ€helepanu sellele suunatakse. FĂŒĂŒsilise maailma loomine ehk vaatamine hĂ”lmab suurema osa inimtĂ€helepanust. Kui maailm meeldib (olgu ta siis mĂ”ne meelest nii kole kui tahes), ei soovi inimene selle vaatamist lĂ”petada. Meeldivad reeglid, mille jĂ€rgi universumid ĂŒle ehitatakse, meeldivad emotsioonid, meeldivad nĂ€gemused, elamused, kogemine, meeldib suvel liiva peal pĂ€evitada, meeldib arvutimĂ€nge mĂ€ngida ja Iraagis sĂ”da pidada.Vahest on asjade ainus pĂ”hjus see, et meeldib ning ainus tagajĂ€rg asja ilmnemine ja kestmine hetkest hetkesse. Omaloodud maailma meeldimine ei ole lĂ”hutud olek.


MĂ”tlesin ka meeldimise ĂŒle. Miks polda rahul, rutatakse koguaeg kuhugi, tĂ”estatakse kellelegi midagi, tehakse veel igasuguseid asju lihtsalt millegipĂ€rast. Ja siis meenus hetkeks mingi aeg, kui olin ise oma maailmas vĂ€ga rahul. VĂ”ib öelda, et minu jaoks oli see eraldumine muust maailmast, kuid samas vĂ€ga terviklik tunne. Asju vĂ”iks teha kĂŒll, kuid enese kaotamise hind on pĂ€ris kĂ”rge.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Nelj Apr 29, 2010 2:46 am    Teema: Vasta viitega

vaata, asju vastandatakse ĂŒksteisele.
isegi see yin-yang rÀÀgitakse kui vastandite ĂŒhtsusest.
tegelikult pole vastandeid, vaid on terviku kaks poolt, mis TÄIENDAVAD teineteist.
selle vastandumise alusel on loodud kogu maailma religioonid - jumal-saatan, hea-halb, kord-kaos (sest ka anarhism on religioon), jne.
tegelikult on need kĂ”ik "ĂŒhe kepi kaks otsa", mis tĂ€iendavad teineteist, aga see on nĂ€ha ainult kepi keskelt.
minnes ĂŒkskĂ”ik kummasse otsa, enam ei nĂ€hta tervikut ja automaatselt mÀÀratakse enda ots heaks ja teine ots halvaks.
olenemata teemast.
kuna inimesed on katki, siis nad ei saagi minna keskele, vaid peavad olema mingis otsas.
st, tekib vastandumine.
olles keskel, nĂ€hkase kĂŒll mĂ”lemat otsa, kuid vastandumist ei teki, vaid nĂ€hakse neid otsi kui teineteise tĂ€iendeid.
see on keeruline ja ega sellest enne aru ei saa, kui minna keskele.
see vastandite ja korrasoleku jutt annab tunnistust kuskil otsas olemisest.
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
Simps
Beez pÀike
Beez pÀike


Liitunud: 25 Nov 2007
Postitusi: 271

PostitusPostitatud: Esm Mai 03, 2010 9:07 pm    Teema: Vasta viitega

"LÔksudest" vÀlja rebimine ja jÀlle keskmesse, tasakaalu jÔudmine vÔib vÔtta pÀris kaua aega. VÔimalik, et see kusagil pooluses olemine on jÀllegi vajalik millekski muuks, kogemuse mÔttes nt vÔibki inimene erinevaid energiaid Ôppida tundma ja siis juba jÀrgmine kord oskab kergemini tagasi tasakaalu saada.. vÀhemalt nii tundub mulle
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum
haldjanool
Arengumaag


Liitunud: 17 Märts 2005
Postitusi: 5798
Asukoht: goriolisi tuules

PostitusPostitatud: Esm Mai 03, 2010 11:40 pm    Teema: Vasta viitega

kogemus saadakse pooluses olles, lÀbitöötamine peab toimuma neutraalis, st tasakaalus olles.
(oli vist mingi seadus... Embarassed )
_________________
just before the darkness...
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsőnum Saada e-mail
oss
Külaline





PostitusPostitatud: Teis Mai 04, 2010 12:42 am    Teema: Vasta viitega

tÀitsa peees
saku originaalil on uued sildid
tĂ€itsa neutraalsed raisk, aga pĂ”hjapoolust ei leia ĂŒles
Tagasi üles
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    Arengumaagide Foorum -> Isiksus Kőik ajad on GMT + 3 Tundi
Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4
Lehekülg 4, lehekülgi kokku 4

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


© 2001, 2005 phpBB Group