Arengumaagide Foorum

[jones]

maximus, ei ole sind kuskile rÃļÃļvinud ja ega see valetamine sind kaugele vii.
haldjanool, ei ole ei lÃĩhutud ega ajupestud. tean väga hästi mida mu osad teevad, kaasaarvatud käed ja jalad.
väidad kÃŧll juba korduvalt, et minuga pole vaielda mÃĩtet, aga ometi seda Ãĩhinal teha Ãŧritad. kui vaidlus hästi välja ei tule, siis proovid mind millegiks kujustada, mida tahaksid uskuda ja sooviks, et ka teised usuks.

[maximus]

Jah, mÃĩttetu on sinuga rääkida.
_________________
Kuhu tÃĩttad, Trilma?

[jones]

mÃĩttetu esitada mulle valelikke pÃĩhjendamatuid väiteid ja loota, et ma seda sedamoodi iseenesest mÃĩistetavalt uskuma hakkaks.

[maximus]

_________________
Kuhu tÃĩttad, Trilma?

[gladiaator]

[jones]

antud kontekstis kirjeldas minu postitus siiski seda, et teatud hÃŧvesi peaks endale mees ise looma, mitte sekt mehele.
ei ole Ãŧhegi konkureeriva sotsiaalse sÃŧsteemi liige.

[gladiaator]

Eks Ãŧhiskond oma erinevate subkultuuridega olegi nagu hunnik sekte,vanasti ristiusu vÃĩimutsemise ajal oli Ãŧks kÃĩvemaid karistusi kirikuvande alla panemine,mis usu valitsetavast Ãŧhiskonnast välja tÃĩrjus vastuhakkajad ja nad ilma jättis sootsiumi kuulumise hÃŧvedest ning millega isegi kuningaid ähvardati,sellest saidki alguse igasugused sektantlikud liikumised,protestantismi sÃŧnd ja niiedasi,kÃĩik ikka selle pärast,et sinu loetletud Ãŧhiskondlikke hÃŧvesi,väärtusi luua ja tarbida Ãŧhiskonnas antud momendil valitsevate ususuundade ja tegelaste kiuste.
Nii sÃŧnnivad ka tänapäeval paljud subkultuurid ikka samadel sotsiaalsetel pÃĩhjustel.
_________________
me kÃĩik peame vÃĩitlema
son of the creator will return

[haldjanool]

see on jonesi jaoks liiga keeruline teadmine.
_________________
just before the darkness...

[gladiaator]

tegelikult toimivadki vormilt erinevates,väiksemates ja suuremates sotsiaalsetes gruppides sisult täiesti sarnased reeglid ja tavad,eelnevas jutus on ka vastus alateema pealkirjas sisalduvale kÃŧsimusele.
Nende reeglite ja käitumismallide tundmine annab suurepärase vÃĩimaluse sotsiaalsete gruppidega ja grupisiselt manipuleerida,mis on mÃļrdikate lemmiktegevus.
_________________
me kÃĩik peame vÃĩitlema
son of the creator will return

[jones]

Ühiskonnas olevad subkultuurid ei ole sektid. Sekt on hierarhia pÃĩhine organisatsioon, mitte vaba ideeline Ãŧhtekuuluvus.
Kristlus, kui sekt, korraldas kunagi isikliku fantaasia varjus tavainimese elu pÃĩhjaliku detailini, kuna oli saavutatud vÃĩim. Enam aga kristlus ei vÃĩimutse Eestis ja kodanikul on vÃĩimalus elada ilma usuorganisatsiooni diktatuurita. Siinse rÃŧhma arvates on aga paras aeg uut muinasjuttudel pÃĩhinevat organisatsiooni luua, millele piisavalt vÃĩimu haarata et inimeste igapäevaelu dikteerida. Näha on agressiivset laienemissoovi ja Ãŧksmeelsuse nÃĩuet liidri maailmavaate järgi.
Juhul kui siinsetel inimestel oleks huvi hetke Ãŧhiskonnale alternatiivi luua, siis oleks pidevalt arutluses igapäevaelu ja Ãŧhiskonda käsitlevad probleemid. Kuna enamikel aga puudub laialdane kogemus sotsiaalse Ãŧhiskonna liikmena, siis ei oska keegi miskit Ãŧhiskonna kohta Ãļelda ega pakkuda konstruktiivset ideed paranduseks. Jutt käib ikka Ãŧmber augu vÃĩi Ãŧmber sÃŧmboolse väärtuseta värvide vÃĩi arvude.
Pidevalt vadratakse sugude vahelistest probleemidest ja lisatakse oma jutule mÃŧstikat, et neid meelitada kellel vastassooga probleeme ning elu ilma pÃĩnevuseta.
Ühiskondliku korralduse filosoofia on siiski miskit muud.

[Norn]

hierarhiad ja vaba Ãŧhtekuuluvus käivad ikka nagu sukk ja saabas koos, kuidas sa siis seda esimest ei näe, valetad iga oma viimase postiga, ehk Ãŧtled pooltÃĩde, nagu idealistlikule kristlasele ikka kombeks.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[Itika]

Tuli pikk jutt. Vahelduse mÃĩttes vÃĩib ainult kokkuvÃĩtet lugeda.

Seekord vaidlen jonesile vastu. Ühiskonna algrakuge on perekond ning seda institutsiooni pÃŧÃŧab Tok oma teooriates vägagi täpselt paika panna ja reguleerida. Perekondlik institutsioon annab inimlapsele esmase Ãĩpetuse, kuhu, kuidas ja miks seada loomingu (elamise) piirid, kuidas, mille alusel suhestuda teiste institutsioonidega ning kuidas luua oma isiklik perekond. Perekonna (-egregori, -institutsiooni, -Ãŧhendvälja) positsiooni on ihalenud, ihalevad ja saavad ihalema väga paljud Ãŧhendväljad, mis soovivad reguleerida kÃĩnealuse väikese Ãŧhendvälja käekäiku. See on kÃĩigile egregoridele kÃĩige magusam pala, sest nii saab valitseda kogu Ãŧhiskonda. Vaadake, kuidas perekondlik institutsioon on suurema osa oma vÃĩimalustest (nn. kohustustest, valitsusalast) käest ära andnud teistele, suurematele egregoridele. Läänes on perekond kui selline juba ametlikult (Ãŧhiskondlikul tasandil) tunnistatud ebapädevaks institutsioonisks, mille kahtlane vÃĩimekus laste kasvatamises tuleb igal vÃĩimalikul juhul proovile panna, Ãŧle kontrollida (kas vastab erinÃĩudmistele) ja igal vähegi vÃĩimalikul juhul vastavas Ãŧlesandes läbikukkunuks tunnistada. Perekonna väärtustamist ei toimu.

Kui kaks täiskasvanud vastassoost inimest ei suuda esmalt enda, siis teineteisega suhtlemiseg toime tulla, on tasakaalutud jne. , siis pole nad pädevad ka sugu jätkama. Sekt, Ãŧhiskond, vaimne suund, valitsev vÃĩimupartei jt. tahavad ära määrata selle Ãĩige ja piisava pädevuse määra. Kui meil siin on praegu teemaks rÃŧnnakud paratasandil, siis arvan mina, et perekond kui egregor on tule all. Ning Tokile ei saa pahaks panna selle teema sÃŧvendatud uurimist-puurimist-Ãĩppimist-torkimist jms. Hää, et ta teeb seda. On loogiline, et enne lapsetulekut on kah mehe-naise suhted olemas Ja parem olla tagantjärgigi tark kui muidu loll.

Niisiis, mis väljavaated on Ãŧhiskondlikes suurtes egregorides mÃŧrgeldamisel inimesel, kellel on puudulik ettekujutus sellest, kuidas Ãŧhendvälja luua, hoida, vajadusel kaitsta, hoida ajas jätkuvana? Kui tal pole viitsimist ja/vÃĩi vÃĩimalust seda maast-madalast on vanematelt Ãĩppida? Kuigi jah, mÃĩni teoreetik (ka Tok minumeelest; ise kah) ei ole veel kÃŧps (ehk on ikka veel lapse seisuses) perekonnast suuremat Ãŧksust looma ja kantseldama, kui sedagi. Aga just sealt kogu Ãŧhiskondlik regulatsioon tegelikult alguse saabki. Edu tÃļÃļs ja isiklikus elus, tegijad!

Ning mis mÃĩtet on kiusata Ãŧskikuid elunautijaid, vabakunstnikke, metsikuid loojaid, kelle pole mingit tahtmist Ãŧhendväljade alast baaspraktikat läbi teha ja kellel on ÃŧkskÃĩik, mis Ãŧhendväljad parajasti maadluses osalevad, sest nemad ei kavatse oma metsikuid, kÃĩverikke, marudamaid, parimaid, ajast ees vÃĩi ajast taga maailmavaateid kuidagimoodi kinnistada (loe: sugu teha). VÃĩib ju vÃĩtta kogu pakutavast ainult parimat, tarbida valivalt jne. LÃĩpeks on ju vaba valik selles osas, kui palju rahvast fÃŧÃŧsilise maailma mÃĩttes siiakanti juurde tuleb. Kasvav Ãŧhiskondlikus mÃĩttes suutmatu, suurte egregoride poolt puistatavat hÃŧvededepuru tarbivate orjade armee on niigi suur.

KokkuvÃĩtteks: seni, kuni eestlane pereloojana pole vÃĩimeline taaslooma oma algupärast perekultuuri (perevaimsust), pole mingit tähtsust selle, kes keda poliitilisel areenil parajasti tÃŧmitab, kes seal kiunub vÃĩi kes targutab.
Vanast eestlaslikkusest (eesti vaimsusest) on veel midagi alles ning see hoiab rahvuse mingi aja alles. Kui see vähenegi asendub nn. vÃĩÃĩra staffiga, siis rahvus kaob. See on vÃĩib-olla halb näide, aga näiteks mustlastel oma riik puudub, kuid oma pere vaimsus on igal juhul paigas - rahvus ei kao. Ka juutidel nende ainujumalakultuse toel, sest usk ja rahvuslik kuulumine on seal tihedalt seotud. Rahvusegregorid saavad alguse peredest, koosnevad energeetilises plaanis perevaimsuse mustritest, on selle kujundlikuks ja hoidvaks väljundiks peenmateriaalsetel tasanditel.Kui elujÃĩuline on tokrodaanlus, näitab tokrodalaste laste elujÃĩulisus ja suutlikkus vastavat Ãŧhiskonda luua.
_________________
Must Kaardivägi

[jones]

Norn, ideelise Ãŧhtekuuluvuse juures puudub isikuline hierarhia senikaua, kuni antud idee varjus ehitab endale keegi organisatsiooni. Siinset isikupÃĩhist hierarhiat nägin selgelt siis kui minu väidetele toodi vastuväiteks "kes sa siin Ãŧldse oled, et miskit rääkima tuled?". Sellest oli näha selgelt, et oodati minult mingit positsiooni liidrite loodud hierarhias ja senikauaks polnud minu ideelised vaated arvestatavad.

Itika, tÃļÃļtavaks perekonnaks on vaja peamiselt armastavaid lapsevanemaid, mitte reegleid ja kombetalitusi. Reeglid ja kombetalitused muudavad perekonna funktsionaalseks ainult pere välisele vaatlejale, sisekeskkonnas jääb olukord selliseks nagu inimeste sisemus vÃĩimaldab. Tugevate kristlike reeglite ja kombetalitustega perekonnad on tavaliselt sellised - väliselt stabiilsed ja Ãĩnnelikud, kuid tegelikult hoiab perekonda koos pinge, mis kÃĩiki liikmeid kurnab.
Pealegi ei ole siin kuskil näha teooriaid, mis hÃĩlmaks perekondliku institutsiooni praktilisi probleeme ja nende lahendusi. Näiteks lapse ja vanemate suhtluse areng erinevates vanuseetappides vÃĩi meetodid, kuidas last arendada erinevate väliste survete vastu hakkama. Perekonna loomisel ja pidamisel on hulgalisti praktilisi kÃŧsimusi, mille Ãŧle siin aga ei juurelda.
Mehe ja naise omavahelises suhtes on jÃĩutud siin tÃĩeni "naine vÃĩiks oma mehele alluda" ja edaspidi liidetakse sinna mÃĩttele juurde isiklikku kasutut fantaasiat, et rääkida ka siis kui miskit uut rääkida pole.
Ometi see tÃĩde ei aita kedagi, kuna mehe omadus domineerida vÃĩi naise omadus alluda ei sÃĩltu teooriast, vaid inimeste isiklikest laialdasematest kogemustest, mille pÃĩhjal kujuneb iseloom. Sellele vÃĩib näiteks tuua siinse haldjanoole: korrutab kÃŧll pidevalt teooriat, kuidas naine peaks olema alluvas positsioonis, kuid ometi on siinse rÃŧhma Ãŧks domineerivamaid isikuid ja seda enda loomuse tÃĩttu, mida ei muuda mingi teooria.
KokkuvÃĩtlikult saan ise Ãļelda, et perekonna arengu ideed siin ei käsitletagi ja siinne mehe-naise suhte teooriate areng pÃĩhineb peamiselt mullile, mille funktsiooniks on lootust sisendada neile, kellel vastassooga raskuseid. Selline lootuse kÃŧtmine aga ei arenda, vaid tekitab inimestel sÃĩltuvust selle lootuse mulli allika suhtes.

[gladiaator]

Jah eks kogu see tants ja sÃĩnadeloopimine käib ikka vÃĩimu Ãŧmber,vÃĩim on see jÃĩud kes jaotab Ãŧhiskonnas toodetavaid ja loodavaid materiaalseid ja sotsiaalseid väärtusi(mille hulka kuulub näiteks perekond)Ãŧmber vÃĩi teostab kontrolli nende Ãŧmberjagamise Ãŧle.
VÃĩimu esimene mure on,et tal poleks konkurente,kes teda ohustaksid,seepärast ei sallita mitte mingite alternatiivsete hÃŧvede Ãŧmberjaotamise sÃŧsteemide teket.
Hea mees,kes valib jumalatest Ãŧheainsa välja,parem veel,kes suretab kÃĩik Ãŧlejäänud välja...
_________________
me kÃĩik peame vÃĩitlema
son of the creator will return

[Itika]

gladiaator, kas perekond on tÃĩesti ainult sotiaalne väärtus?
_________________
Must Kaardivägi

[Norn]

hierarhiat ehitab see, kes seda suudab, hinge ja teadvusega, peegeldudes ka suhetes, kus reeglid on sotsiaalne mÃĩÃĩde. minu jaoks pole armastusega siin midagi pistmist, pigem kiskjameelega, ja siia alla kuulub ka perekond. kiskjameelt juhib teadvus ja toetab armastus. aga neh, kristlastel on kÃĩik pudru ja kapsad Ãŧhes armastusekompotis. ega ilusate sÃĩnade rittapanemine ei anna neile veel mingitki mÃĩtet vÃĩi lisaväärtust.
_________________
Pole olemas kaht Ãŧhesugust asja.

[gladiaator]

[jones]

Hierarhiaid ehitatakse selle tÃĩttu, et ennast hierarhia tippu ehitada, selleks ajendab inimesi vÃĩimuiha.
VÃĩimuiha paneb unustama, et vÃĩimuga kaasneb vastutus ja seega pole vÃĩim ihaldusväärne kingitus. Juhul kui vÃĩimuihast ajendatud inimene pääseb vÃĩimule, siis vastutuse pool jääb talle arusaamatuks ja nii luuakse palju kannatusi.
Loomulikul moel kujuneb hierarhia igale olukorrale vastavalt. Seega ainukesed inimesed, kes teistele kannatusi vÃĩimul olles ei loo on need, kes on pidanud vÃĩimu olude sunnil vastu vÃĩtma vÃĩimuandjate käest. VÃĩimu jÃĩuga välja nÃĩudmine vÃĩi kavalusega petmine on vÃĩimuahnurite rida.

[haldjanool]

usklikkusest.
kui neiveltilt presidendiballi ajal kÃŧsiti, kas eestlane on hoopis raha-usku, siis ta vastas jaatavalt.
seega, kritlus ei kadunud mitte ära, vaid asendus rahaga.
_________________
just before the darkness...

[bulbulaator]