Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat |
Autor |
Teade |
toorum Külaline
|
Postitatud: Reede Nov 21, 2008 6:19 pm Teema: inimeste avalik-isiklik luulenurgake ehk omalooming |
|
|
Sugune puu
Olles suvine leheke võimsas eluspuus,
sulab mina meieks aina rohkem seal kus asub juur,
seal tarkus kasvab,miks olen ma siin,
kus lähemal päikse ma tüvesse viin.
Miks vanaduses vägi nagu sügistuuleiil,
mind maha jättis üksi ei oksal olegi enam siis.
Nüüd mullases maas kus puul juured on sees,
suur tulevik kolletund leheksel ees.
Kas saangi ma tarkuseks elukpuust või olengi puu,
kui tõmmand mind endasse nii juur või kogu puu.
Kas tunne mul puuna on surra kui lehena,
ons siis aeg kiirem või aeglasem,ehedam.
(kas üksi ma mullas ka kasvaks või leheliblena?)
maausku inimestele üle kogu maa hingedeaja pühendusega toorum
http://www.youtube.com/watch?v=XemweIAvi8Q |
|
Tagasi üles |
|
|
tuk
Liitunud: 23 Okt 2005 Postitusi: 5
|
Postitatud: Nelj Jan 01, 2009 7:14 pm Teema: |
|
|
varsti tuleb sõda
nii et peitke kõik oma puudlid ära
ja kõik mis meenutab puudlit
sellele valage küünlavaha |
|
Tagasi üles |
|
|
lumine Valge päike
Liitunud: 21 Nov 2008 Postitusi: 23 Asukoht: Tartu
|
Postitatud: Laup Veeb 28, 2009 12:40 pm Teema: |
|
|
ME KOHVI JOOME KAKS
vesteldes taevast ja maast
su pilk aknast välja ulatub
midagi muud seal näeb
taas oled jälle toas
me pilgud kohtuvad maas _________________ Paradoks: Me kõik oleme juba ette heaks kiidetud. |
|
Tagasi üles |
|
|
SpiritOfWesternwind
Liitunud: 20 Okt 2009 Postitusi: 6
|
Postitatud: Teis Okt 20, 2009 9:57 pm Teema: |
|
|
Omalaadne pulstumus,
kribamas mu hinge.
Kuivatades südant,
Ma tunnen pinget.
Kas see on mu hingepiin?
Hing on kurnatud.
Finantsiline olukord pole laita.
Kurat mu õlal mind õrnalt paitab.
Kas puhtale mullale on tulnud umbroht?
Kas igast olukorrast hiilib ligidale oht?
Meelekindlus plaginal jookseb,
meenutades väikest jõnglast.
Vaatan loiult veiniklaasi.
Väike kärbes siblamas manikaalselt.
Kas tal on valus?
Kas valul on alust?
Moonutatud süda
Toob lagedale oma viimse südametukse.
Mis kui kajana koputab mu uksel.
Kas lasen ta sisse?
AUTOR: Stina Loho. Jah , vot selline luuletus . _________________ Mõnele on surm karistus, teisele auhind. Kuid inimene kelle vaimne tervis on korras . Sellele on elu kunstitükk ja surm vaid väikene puzzletükk , suurest elu mõistatusest. |
|
Tagasi üles |
|
|
SpiritOfWesternwind
Liitunud: 20 Okt 2009 Postitusi: 6
|
Postitatud: Teis Okt 20, 2009 9:59 pm Teema: |
|
|
Roheline lima roomas mu peal ,
sikutades sabast ning kraapides pead.
Sügasin kulmu ning jalg kiskus krampi.
Kõndisin vetsu , pea lõin vastu lampi.
Mu jalataldu kratsis vaip.
Mida kaunistas pruun Põder.
Aknalaual vedeles üks sääselaip.
Potis kees soe kaerapuder.
Vaatasin taevast ning lahti sain vaevast ,
Unisus möödus mu silmade alt.
Pidin sõitma soome , kuid maha jäin laevast.
Oh paganapärast , mida veel ?
Kas maailm ainult minust eemale läeb ? _________________ Mõnele on surm karistus, teisele auhind. Kuid inimene kelle vaimne tervis on korras . Sellele on elu kunstitükk ja surm vaid väikene puzzletükk , suurest elu mõistatusest. |
|
Tagasi üles |
|
|
SpiritOfWesternwind
Liitunud: 20 Okt 2009 Postitusi: 6
|
Postitatud: Teis Okt 20, 2009 10:02 pm Teema: Maailmaloomine stiina moodi .:D |
|
|
Terve maailm peitus suure, kõrge ja mudase mäe all. Mäe peal elas Ikmek, suure Päikese jumala ning Õhu ja Taeva Looja Koskomi laps. Ikmeki suured, mustad juuksed lendlesid kui tuul möda ta ihu. Peopesad higistasid ning meeleolu oli nukker. Ikmek istus suure, mudase mäe otsa ja mudis oma juukseid. Eemalt taevateelt saabus Koskom , kelle hallid, lokkis juuksed ning hall kitsehabe peitsid taadi murekortsud kenasti ära.
,, Mis mureks poeg?'' Küsis vana.
Ikmek vaatas taati murelikult ning lausus .
,, Taat , kas me peame tõesti siin alatiseks üksi jääma?''
,, Ei , poeg, Me võime alati kedagi veel luua. See on meie võimsuses. ''
Taat pras käed taevapoole ning hakkas järsult trampima ja ühe koha peal hüppama. Ikmek vaatas imestunult taadile otsa ning sõnas ,, Taat , mis sa teed?''
Taat ei vastanud ning trampis edasi. Kuniks jõudis maasse augu teha. Habe mullaga koos ning keha maa sees. Järsku kadus vanamees ära.
Ikmek hüppas ehmunult Koskomile järele ning nad jõudsid põrgumulda. Nende ees seisis Põrnüft. Kelle punased, läikivad juuksed olid püsti kui puuoksad, sügismetsas.
,, Mida teie tahate?''
,, Me tahame siia rajada maailma.''
,, Maailma?'' Imestas põrnüft.
,, Jah , maailma. '' Sõnas Koskom.
,, Ja miks siia?''
,, Sestet see oleks kõige parem koht.''
,, Ka kust te seda võtate, kulla, Ikmek?''
,, Sina , Põrnüft, ei tunne üksindust? Kas sa tahad öelda et sa pole mõelnud , et mis siis juhtuks kui teisi sinusarnaseid ja minusarnaseid liiguks ringi ? ''
,, Eks õigus . Tahaks küll. kedagi siia... Kuid mitte sinusarnaseid. ''
,, Aga teeks nii...'' sõnas koskom. ,, ... Et sina lubad meil siia põrgu , maailma teha. Kui meie teeme pooled inimesed sinu sarnaseks ja pooled meie sarnaseks. Ja mõned nii meie kui ka sinu sarnaseks , samal ajal ? ''
Põrnüft langes mõttese. Kratsis pead ning sõnas.
,, Nõus.''
Vott . _________________ Mõnele on surm karistus, teisele auhind. Kuid inimene kelle vaimne tervis on korras . Sellele on elu kunstitükk ja surm vaid väikene puzzletükk , suurest elu mõistatusest. |
|
Tagasi üles |
|
|
|
|
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid Sa ei saa vastata siinsetele teemadele Sa ei saa muuta oma postitusi Sa ei saa kustutada oma postitusi Sa ei saa hääletada küsitlustes
|
© 2001, 2005 phpBB Group
|