Arengumaagide Foorum

[toorum]

http://www.postimees.ee/?id=77319


Eurooplased arstisid end inimlihaga 18. sajandi lÃĩpuni
(44)

03.02.2009 00:00

Der Spiegel / PM

Kommenteeri | Prindi
Liha tuleb lÃĩigata väikesteks tÃŧkkideks vÃĩi viilutada, selle peale raputada mÃŧrri ja tibake aaloed, mÃĩned päevad veinis leotada ning lÃĩpuks riputada kuiva ja varjulisse kohta, soovitas 17. sajandi farmakoloog Johann SchrÃļder oma ravimiretseptis. Ja ei sobi mitte igasugune liha, vaid see peaks olema lÃĩigatud umbes 24-aastase punapäise mehe laiba kÃŧljest.


SchrÃļderi retsepti kirjeldab detailselt Briti meditsiiniajaloolane Richard Sugg oma valmivas raamatus, mis tÃĩestab, et eurooplased tugevdasid tervist inimliha sÃŧÃŧes veel paar sajandit tagasi. 16.–17. sajandi Euroopas oli inimliha ravimina peaaegu sama tavaline kui taimed, kirjutab Sugg. LaibatÃŧkke vÃĩis osta igast apteegist. Kuigi kannibalistlikuks vÃĩib pidada juba roomlaste kommet juua langetÃĩve ennetamiseks gladiaatorite verd, muutus inimkeha tarbimine tervise parandamise eesmärgil eriti populaarseks renessansiajal.

Alguses rÃŧÃŧbati Egiptuse muumiate leotisi. 17. sajandiks oli «ravimitÃļÃļstus» aga pilgud pÃļÃļranud juba värskemate säilmete poole – kaubaks läksid hukatute, kerjuste ja pidalitÃĩbiste laibad. Inglise kuningas Charles II maksis 6000 naela inimaju vedeldamise retsepti eest.

Üks Taani allikas kirjeldab, kuidas langetÃĩbised seisid tapalava kÃĩrval, kruus peos, valmis jooma veel surmakrampides värisevast kehast voolavat verd. Inimrasvast usuti, et see leevendab reumat ja artriiti, laibast tehtud pastat peeti aga heaks pÃĩrutuste puhul.
Suggi väitel ei pÃĩlanud inimliha usuteenistustes ära ka kristlased. Tema andmeil manustasid protestandid inimliha ja -verd armulaual Kristuse ihu ja vere sÃŧmbolina.

Katoliku kirikust toob ta näite paavst Innocentius VIII surivoodilt aastast 1492. Surmahaige kirikupea maise teekonna pikendamiseks veristasid tohtrid kolm poissi. Paavst rÃŧÃŧpas nende verd. Meditsiinilist kasu sellest ÃĩÃĩvastavast praktikast ei sÃŧndinud – surid nii kirikupea kui ka kolm last.

Kannibalistlikud kombed hakkasid Suggi andmeil kaduma alles 18. sajandi lÃĩpul valgustuse mÃĩjul. Näiteks aastal 1782 avaldas William Blacki nimeline arst heameelt, et ometi on loobutud sellistest jälkidest ja kasututest medikamentidest nagu inimese kolbast tehtud pulber.

[arnevunk]

Sellest siis ongi tulnud surnult sÃŧndinud lapse kolbast tehtud salv
_________________
http://pendlikool.forumotion.com/

[toorum]

sellest on tyulnud linnade arvumkus ja suur katastroof kahjuks.